Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 104 artiklit
ammoniidid pl <ammon|`iit -iidi -`iiti 22e s> (keskld cornu Ammonis Ammoni sarv, Vana-Egiptuse jumala Ammoni järgi) • paleont valdavalt spiraalse kojaga limused peajalgsete klassist, elasid vana- ja keskaegkonna meredes
ancien régime [a(n)sj·a(n) rež·im] (pr vana kord) • aj feodaalabsolutistlik kord (Prantsusmaal enne 1789. a revolutsiooni); piltl vana, iganenud ühiskondlik kord
antiik <ant|`iik -iigi -`iiki 22e s> (< ld antiquus vana, muistne) • vanaaja Kreeka ja Rooma elunähtuste ja kultuuri kogunimetus; vanaaegsed esemed
antiikne <ant`iik|ne -se 2 adj> (< antiik) • vana, vanaaegne; antiikajale omane, sellesse kuuluv, selles vaimus
antiikva <ant`iikva 1 s> (< ld antiquus, fem antiqua vana, muistne) • trük ladina trükikirja tüüp. Vt ka fraktuur
antikiseerima <antikis|`eerima -eerib 28 v> (sks antikisieren < pr antique < ld antiquus vana, vanaaegne) • antiikseid eeskujusid jäljendama, antiikset matkima
antikvaar <antikv|`aar -aari -`aari 22e s> (ld antiquarius < antiquus vana) • vanaaegsete haruldaste esemetega, piltidega, eriti trükistega kaupleja; vanemal ajal ka selliste esemete koguja; mõnel maal: muinasuurija
antikvaarne <antikv`aar|ne -se 2 adj> (ld antiquarius vanaaegne < antiquus vana) • vana ning väärtuslik (raamatu, pildi vm eseme kohta)
antikviteet <antikvit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (< ld antiquitas vanadus, vana aeg) • vanaaegne ese v kunstiteos; muinasese
apokrüüfid plt <apokr|üüfid -`üüfide 22e s> (< kr apokryphos salajane, peidetud), apokriiva <apokriiva 16 s> • relig ristiusus jt religioonides vanad raamatud, mille sisu ei ühtinud täielikult ametliku usuõpetusega ja mida seetõttu ei peetud pühadeks raamatuteks (piibli täielikes väljaannetes vana testamendi lisas ilmunud mittekanoonilised apokriiva raamatud); piltl ehtsate pähe esitatavad võltsitud teosed
arhaikum <arh`aikum -i 2e s> , arheosoikum <arheos`oikum -i 2e s> (< kr archaios vana + zōē elu) • geol ürgaegkond, vanim aegkond Maa ajaloos; lõpeb elu tekkimisega
arhailine <arh`aili|ne -se -st 12~10? adj> (< kr archaios vana) • muistne, vanaaegne, vananenud, vanamoeline; geol arhaikumiga seotud
arhaiseerima <arhais|`eerima -eerib 28 v> (kr archaizō < archaios vana) • arhailisi vorme kasutama, vanaaegset jäljendama; varast Vana-Kreeka kunsti jäljendama
arhaism <arha|`ism -ismi -`ismi 22e s> (kr archaismos vanapärasus < archaios vana) • lgv vananenud, nüüdiskeelest kõrvalejäänud keelend
arhaistlik <arha`istl|`ik -iku -`ikku 25 adj> (< kr archaios vana) • muistset, vanaaegset v vanamoelist jäljendav
arhantroopused pl <arhantr`oopus -e 11~9 s> (< kr archaios vana + anthrōpos inimene), arhantropused pl <arh´antropus -e 11 s> • paleont ka ahvinimesed, rühm väljasurnud inimlasi
ars (ld) • kunst; teadus, oskus
ars amandi [ars am·andi] (ld) • armastuskunst
ars antiqua [ars antiikva] (ld vana kunst) • muus mitmehäälne laulustiil XII–XIII s
astrobleem <astrobl|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< astro- + kr blēma haav) • geol kulunud ja setteisse mattunud suur vana kraater
baan <b`aan baani b`aani 22e s> (ung bán) • aj vana Ungari ülikutiitel; Lõuna-Ungari piiriprovintside haldaja, XIX–XX s Horvaatia ja Slavoonia asehaldur
beagle [biigl] (ingl) • zool väike Inglise jänesekoer, Inglise vana koeratõug
bowls [boulz] (ingl pl < bowl pall) • murukeegel; vana Inglise mäng 1,5 kg kaaluva puitkuuliga
branle [bra(n)l] (pr < branler kõigutama) • folkl mõõdukas tempos paaristaktimõõdus vana Prantsuse tants; muus hiljem ka instrumentaalpala
bukinist <bukin|`ist -isti -`isti 22e s> (pr bouquiniste < bouquin vana raamat < holl boek raamat) • vanaraamatukaupmees
burree <burr`ee 26i s> (pr bourrée) • folkl vana Prantsuse kiire ringtants; XVII s sai paaristaktimõõdus sünkopeeritud rütmiga õukonnatantsuks; muus instrumentaalmuusikas süidi osa
canarie [kanar·i] (pr < hisp canaria < pn Kanaari saared) • tants, muus kiire 3-osalises taktimõõdus vana Prantsuse tants
denjee <denj`ee 26i s> (pr denier < ld denarius denaar)
1. aj vana Prantsuse münt
2. tekst lõnga jämeduse mõõtühik, tähis den
diadeem <diad|`eem -eemi -`eemi 22e s> (kr diadēma)
1. aj Vana-Kreeka preestrite peaside seisusemärgina
2. kalliskividega ehitud laubapael v -võru, kuningate peaehe vana- ja keskajal, krooni eelkäija
3. väikese lahtise krooni kujuline naiste peaehe
dinero [dineero] (hisp < ld denarius denaar)
1. aj vana Hispaania ja Portugali raha
2. endisajal Peruu hõberaha (1 dinero = 10 sentaavot)
ekossees <ekoss|`ees -eesi -`eesi 22e s> (pr écossaise šoti) • folkl, muus vana šoti rahvatants 3/4- v 3/2-taktimõõdus, XVIII s lõpust populaarne seltskonnatants 2/4-taktimõõdus
eksiil <eks|`iil -iili -`iili 22e s> (ld exilium) • pol pagendus, maapagu; vana- ja keskajal: kodaniku sunniviisiline asumine väljaspool oma riigi v linna piire
folia2 (hisp hullus, meeletus) • muus, aj algselt rahulikus kolmeosalises taktimõõdus vana portugali-hispaania tants; XVII-XVIII s palju kasutatud bassiteema (basso ostinato)
galjard <galj|`ard -ardi -`ardi 22e s> (pr gaillarde < gaillard tugev, uljas, lõbus, tore) • folkl, tants lõbusaloomuline ¾-taktimõõdus vana Itaalia tants; oli XVI ja XVII s Lääne-Euroopa armastatuim seltskonnatants
gaudeamus igitur, iuvenes dum sumus [gaudeaamus igitur juvenes dum sumus] (ld) • olgem niisiis rõõmsad, kuni oleme noored (vana üliõpilaslaulu algus)
gavott <gav|`ott -oti -`otti 22e s> (pr gavotte) • folkl, tants, muus vana Prantsuse ringtants 4/4- v 2/2-taktimõõdus; kujunes XVII ja XVIII s õukonnatantsuks
genuiinne <genu`iin|ne -se 2 adj> (ld genuinus) • med sünnipärane, kaasasündinud; algupärane, põline, ehtne, loomulik
genuiinne sõnavara, genuiinsõnavara • lgv põlissõnavara; vanade oma keele sõnatüvede kogum ühes keeles
genuiinne tüvi, genuiintüvi • lgv vana oma keele sõnatüvi
geronto- [ger·onto] (< kr gerōn, gen gerontos vana mees) • vanuri-, eakate; vananemisega seotud
geruusia <ger`uusia 1 s> (kr gerousia < gerōn vana mees, vanem) • aj gerontide nõukogu, vanematekogu Vana-Kreeka riikides; Sparta kõrgeim poliitiline organ
graan <gr`aan graani gr`aani 22e s> (pr, ingl grain tera, seeme < ld granum)
1. aj vana ravimite ja väärismetallide massiühik, mille väärtus oli 51–73 mg
2. Inglise mõõdustiku massiühik: 1 graan = 64,7989 mg
grand old lady [gränd ould leidi] (ingl suursugune vana daam) • mingi ala vanim ja auväärseim naisesindaja
grand old man [gränd ould män] (ingl suursugune vana mees) • eakas suurmees, mingi ala vanim ja auväärseim meesesindaja
hellenid pl <h`ellen -i 2e s> (kr sg hellēn) • kreeklased, nii vana- kui ka nüüdisaja kreeklaste nimetus
hide [haid] (ingl) • Inglise vana pindalaühik, = 100 aakrit, = 40,468 ha
hornpipe [hoo(r)npaip] (ingl) • muus loomasarvest tehtud vana puhkpill; tants kiire inglise tants
hüaadid pl <hü`aad hüaadi hü`aadi 22e s> (kr Hyades < hyein vihma sadama) • müt Kreeka müt-s nümfid, Atlase tütred, kes kurvastusest oma venna Hyase tapmise pärast end surmasid ning muudeti seejärel Sõnni tähtkuju tähtedeks, nn Vihmatähtedeks (Eesti rahvaastronoomias Vana Sõel)
infant <inf|`ant -andi -`anti 22e s> (hisp infante < ld infans, gen infantis väikelaps) • aj (alla 7 a vana) printsi tiitel Hispaanias ja Portugalis monarhistliku riigikorra ajal. Vt ka infanta
infanta <inf´anta 16 s> (hisp < ld infans, gen infantis väikelaps) • aj (alla 7 a vana) printsessi tiitel Hispaanias ja Portugalis monarhistliku riigikorra ajal. Vt ka infant
injunktiiv <injunkt|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld perf partits iniunctum ülesandeks tehtud) • lgv vana indoeuroopa keelte pöördsõna kõneviise, tähenduselt lähedane imperatiivile
jeremiaad <jeremi|`aad -aadi -`aadi 22e s> (< pn Jeremia, vana testamendi prohveti nutulaulude järgi, mis kõnelevad Jeruusalemma hävitamisest) • kaebelugu, nutulaul, ohtrasõnaline halisemine
jumpru <j`umpru 1 s> (soome < rts jumfru mrd, jungfru neiu, neitsi) • aj vana soomerootslaste mahumõõt,1 jumpru = ¼ kortlit, = 0,82 dekaliitrit
juubel <j`uubel -i 2e s> (< ld iubilare rõõmsalt hüüdma v iubilaeus juubeliaasta < kr iōbēlaios < hbr jobel) • tähtpäev, mida tähistatakse hrl ümmarguse aastaarvu möödumisel isiku, asutuse v organisatsiooni sünnist v tegevuse algusest v mingi sündmuse toimumisest
juubeliaasta
1. aj ka joobeliaasta, vana testamendi järgi iga 50. aasta, mil pidi võlakohustused tühistatama ja iisraellastest orjad vabaks lastama
2. relig katoliku kirikus ka püha aasta, 1300. a-st iga 50., 33. v 25. aasta, mil võimaldatakse erilisi patuandestusi
3. mõne suure juubeli üldrahvalik tähistamisaasta
kalender <kal`end|er -ri 2e s> (keskld calendarium < ld võlaregister < kalendid) • ajaarvamise korraldamise viis, mille alus on ööpäev ja mis lähtub põhilistest astronoomilistest nähtustest; pikemate ajavahemike arvestamise süsteem, mis põhineb nende jaotamisel perioodideks (nädalateks, kuudeks, aastateks); aasta kõigi päevade loetelu, milles on märgitud ka puhkepäevad, tähtsate sündmuste mälestuspäevad jne
Gregoriuse kalender • uus kalender, mille kehtestas paavst Gregorius XIII 1582. a
Juliuse kalender • vana kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46. a eKr
karnits <karnits -a 2 s> (poola garniec) • vana puisteainete ja vedelike mõõtühik, oli kasut Venemaal, Poolas ja Austrias; 1 karnits = 3,28 liitrit
kirillitsa <kir´illitsa 1 s> (vn кириллица < pn Kyrillos, misjonär ja pühak, 826–869) • lgv vana kirikuslaavi tähestik, pärit IX s-st
konservatiivne <konservat`iiv|ne -se 2 adj> (ingl conservative < keskld conservativus säilitav < ld conservare alles hoidma, säilitama) • alalhoidlik, vanameelne, uuendustevaenulik; visalt muutumatuna püsiv, vana säilitav; med kudesid säilitav, mittekirurgiline, ravimitega tervistav
konservatiivne ravi • med säilitusravi, ravimine arstimitega. Vt ka kirurgiline
kratoon <krat|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kr kratos jõud) • geol vana ning jäigastunud mandrikooreosa kujuneva kurrutusvööndi sisemuses v naabruses
kronograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< krono- + -graaf)
1. kirj vana- ja keskaegne üldajalugu käsitlev teos, milles sündmused on esitatud kronoloogilises järjestuses, alates oletatavast maailma loomisest
2. tehn ajamomente paber-, filmi- v magnetlindile fikseeriv kronoskoop
3. tehn ajavõtuvõimalustega kell, kell-stopper
kurant <kur|`ant -andi -`anti 22e s> (pr courante < courir jooksma) • tants, muus vana Prantsuse seltskonnatants 3/4-taktimõõdus, keskmises v elavas tempos
kvintiin <kvint|`iin -iini -`iini 22e s> (keskld quintinus) • vana põhjamaade raskusmõõt, 1 kvintiin = ¼ loodi, = 3,3 g
liin <l`iin liini l`iini 22e s> (< ld linea nöör; joon)
1. põlvnemise v suguluse jada, nt aretusliin, naisliin
2. tegutsemis- v mõttesuund, tegevuskäik, nt kõrvalliin, tegevusliin
3. kestvalt kasutatav edastusrada v kulgemistee, nt bussiliin, sideliin, laevaliin
4. kujutletav v tõeline eraldusjoon, nt kaitseliin, tuleliin, veeliin
5. mer purjelaeva taglastuses jm kasutatav tugev nöör ümbermõõduga kuni 25 mm
6. vana pikkusmõõt, nt Inglise mõõdustikus 1/12 tolli, Vene mõõdustikus 1/10 tolli
livr <l`ivr livri l`ivri 22e s> (pr livre < ld libra nael) aj
1. vana Prantsuse massimõõt, 1 livr = 489,5 g
2. Karolingide ajast pärinev arvestusmünt, võrdus algselt 1 naela hõbedaga, 1 livr = 20 sou’d, 1795. a asendati väärtuselt võrdse frangiga
logos <logos -e 9 s> (kr sõna, mõiste, arvutus, käsitlus, mõistus) • fil vana- ja keskaja filosoofia termin, mida on kasutatud mitmesugustes tähendustes: üldine seaduspärasus, vaimne ürgolemus, mõistuspärane paratamatus; relig kristlikus filosoofias jumalik tarkus, mida sümboliseerib Jeesus Kristus
loure [luur] (pr) • muus vana normanni torupilli sarnane pill; folkl, tants aeglane kolmeosaline Prantsuse tants
masora [masoraa] (hbr pärimus) • relig, kirj vana testamendi teksti ja hääldamise säilitamiseks koostatud (VI–X s) reeglid; neid reegleid rakendav tekstikriitiliste märkuste kogum
masoreetne tekst • relig masora’l põhinev vokaali- jm märkidega varustatud vana testamendi heebreakeelne tekst
menuett <menu|`ett -eti -`etti 22e s> (pr menuet < keskpr peen, õrn) • tants vana Prantsuse tants mõõdukas ¾-taktimõõdus; muus vastavas vormis muusikapala; ka süidi, sonaadi või sümfoonia osa
midraš [midr·aš] (hbr uurimus, tõlgendus) • relig, kirj IV–VII s-st pärit juudi vaimulik kirjandus, mis sisaldab õpetlikke kommentaare vana testamendi tekstidele
miil <m`iil miili m`iili 22e s> (ld mille passuum tuhat sammu), tähis m
1. eri paigus erisuguse väärtusega vana teepikkusühik (nt Vana-Roomas 1478,7 m, Venemaal 7467,6 m)
2. (ingl mile) pikkusühik Inglise mõõdusüsteemis (1 m = 1609,3 m)
3. mer merenduses kasutatav pikkusühik (1 meremiil = 1852 m)
mišna <mišna 16 s> (hbr kordamine, õppimine) • relig talmudi vanem osa (koostamine viidi lõpule II s), sisaldab pms vana testamendi seadusandluse kommentaare ja edasiarendusi
nestor <n`estor -i 2e s> (< pn Nestor, Homerose „Iliases“ vana Pylose kuningas, tark nõuandja) • mingi rühma vanim ja auväärseim liige, eriti kõrgesse ikka jõudnud teadlane (oma kolleegide hulgas)
old red [ould red] (ingl vana punane, sel ajastul moodustunud punase liivakivi järgi) geol van → devon
paleo- (< kr palaios vana) • vana-, muistne, iidne
paleograafia <+ gr`aafia 1 s> (< paleo- + -graafia) • aj käsikirjateadus, ajaloo ja filoloogia abiteadus, uurib vana- ja keskaja kirjaliikide arenemist, tarvit olnud lühendeid, vanade käsikirjade väliseid iseärasusi, kirjutusmaterjale jne
palimpsest <palimps|`est -esti -`esti 22e s> (kr palimpsēston uuesti kaabitud) • aj pärgamentkäsikiri, millelt esialgne tekst on kõrvaldatud ja asendatud uuega; mõnede vana- v keskaja palimpsestide algupärast teksti on õnnestunud uuesti loetavaks teha
pole [poul] (ingl) • aj vana Inglise pikkusühik, 1 pole = 5,0292 m
presbüakuusia <+ ak`uusia 1 s> (< kr presbys vana + akousis kuulmine) • med vanaeakuulmisnõrkus, mida korvatakse pms kuulmisaparaadiga
presbüoopia <presbü`oopia 1 s> (< kr presbys vana + ōps silm) • med vanaeanägevus, vanemas eas ilmnev kaugelenägevus, raskus lähedale näha
ravanastron <ravan`astron -i 2e s> (sanskr rāvaṇahasra) • muus India vana keelpill
revolutsioon <revolutsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr révolution < ld revolutio tagasipöördumine)
1. pol riigipööre, periood ühiskonna ja riigi elus, mille tulemusena vana poliitiline kord asendatakse uuega (hrl poliitilist vägivalda kasutades)
2. murranguline, pöördeline muutus
rikošett <rikoš|`ett -eti -`etti 22e s> (pr ricochet < pn Ricochet, vana prantsuse laul) • kuuli, mürsu vm keha liugpõrkumine puutepinnalt
rundlet [randlit] (ingl) • aj Inglise vana mahumõõt, 1 rundlet = 18 gallonit, = 81,1 liitrit
seekel1 <s`eek|el -li 2e s> (hbr šekel)
1. maj Iisraeli rahaühik, lüh ILS; 1 seekel = 100 agoraad2
2. aj vana Idamaade kaaluühik, = 16,83 g v 8,41 g; vanaheebrea münt (13,8 g) ja Foiniikia münt (14,5 g); vanaheebrea püha hõbeseekel kaalus 14,55 g, kuldseekel 16,37 g
seidel <s`eid|el -li 2e s> (sks Seidel õllekann, õllekruus) • aj vana vedelikumõõt; 1 seidel = 0,535 l Baieris, 0,354 l Austrias; tänapäeval kõrvaga õllekann, = 0,3–0,4 l
senat <senat -i 2e s> (ld senatus < senex vana) pol
1. aj kõrgeim riiginõukogu Vana-Roomas
2. kõrgeim seadusandlik ja juhtimisorgan a-tel 1711–1917 Venemaal
3. parlamendi ülemkoda mitmes riigis, nt USA-s, Kanadas jm
shaku [šaku] (jpn shaku < hiina chǐ jalg) • aj vana Jaapani pikkusmõõt, 1 shaku = 30,3 cm
solotnik <solotn|`ik -iku -`ikku 25 s> (vn золотник < золотo kuld) • vana Vene massiühik, 1 solotnik = 1/96 naela, = u 4,26 g
stromatopoor <+ p`oor poori p`oori 22e s> (< kr strōma ase + poros ava) • paleont vana- ja keskaegkonna madalmeredes elanud ainuõõssete v käsnaliste seltsi kuulunud hüdralaadne loom, säilinud kivististena
süeniit <süen|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr Syēnē, Egiptuse linna Assuani vana nimi) • geol pms päevakividest koosnev, graniidile lähedane tardkivim; kasut ehitusmaterjalina
tamburiin <tambur|`iin -iini -`iini 22e s> (pr tambourin < tambour trumm)
1. muus väike, ainult ühelt poolt nahaga kaetud käsitrumm, mille ümbrisvõrus on kõlisevad metallkettakesed; tamburiiniga saadab tantsija ise oma liigutusi; vanaaegne Provence’i silinderjas trumm
2. folkl elavaloomuline vana prantsuse rahvatants
tanah <tanah -i 2e s> (hbr) • relig vana testamendi osade nimetus judaismis; nimetus tanah on akronüüm, mille alus on teksti jaotus kolme suurde ossa: toora ehk seadus, neviim ehk prohvetid ja ketuvim ehk kirjad
tarantella <tarant´ella 16 s> (it tarantella < pn Taranto, Itaalia linn) • folkl, tants kiiretempoline vana Itaalia paaristants 3/8- v 6/8-taktimõõdus, tantsitakse kastanjettide ja tamburiini saatel; muus ka virtuoosset mänguoskust nõudev instrumentaalpala
tarogato [taarogatoo] (ung tárogató) • muus vana Ungari puupuhkpill, mille hääl meenutab saksofoni häält
teriakk <teri|`akk -aki -`akki 22e s> (< kr thēriakos mürgimao- < thērion mürgimadu < thēr metsloom) • aj, med vana- ja keskaegne paljudest ainetest koosnenud universaalravim, eriti kasutusel vastumürgina
tessatin <tessatin -i 19 s> (vn десятина < десять kümme), tiin <t`iin tiinu t`iinu 22e s> • aj vana Vene pindalaühik, 1 tessatin = 1,0925 ha e 2400 ruutsülda
testament <testam|`ent -endi -`enti 22e s> (ld testamentum)
1. jur pärandamist tõestav dokument (isiku ühepoolne tahteavaldus), millega pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi
2. relig piibli osade nimetus, nt vana testament hõlmab judaismi pühasid tekste, uus testament kristlikke pühasid tekste
3. piltl kellegi olulisimate vaadete, seisukohtade, tõekspidamiste koondväljendus
unts <`unts untsi `untsi 22e s> (ingl ounce < ld uncia kaheteistkümnendik)
1. vana kaalu- ja massiühik, u 28–30 g
2. Inglise massiühik, 1 unts = 28,35 g, väärismetallide ja ravimite puhul 31,1035 g, tähis oz
uzboi <uzb`oi 26 s> (< pn Uzboi, kuivanud jõe org Karakumi kõrbes) • geogr kuiv v lühiajalise veevooluga org Kesk-Aasia kõrbetes, kuivaks jäänud vana jõesäng
veteran <veteran -i 19 s> (ld veteranus vana sõdur < vetus vana) • sõjast osavõtnu; vana, oma aja ära teeninud sõdur; mõnel alal kaua tegutsenud isik (nt teatriveteran, tööveteran, spordiveteran)
wey [wei] (ingl) • vana Inglise vilja- ja villamõõt (villamõõduna 82,554 kg)
via antiqua [via antiikva] (ld vana tee) • fil Albertus Magnuse ja Aquino Thomase realismi (4) järgimine. Vt ka via moderna
vin primeur [vä(n) prim·ör] (pr) • esmasvein, paar kuud vana vein
vintage [vintidž] (ingl)
1. viinamarjade korjeaasta; veini aastakäik, margivein
2. väärtustatud vana ese (nt auto v rõivas)
virsik <virsik -u 2 s> (sks Pfirsich < ld Persicus < pn Persis, Persia Pärsia) • bot virsikupuu sametja väliskestaga mahlakas luuvili, mis on hinnatud dessert- ja tööndusvili; vana nimetus persik. Vt ka nektariin
virsikupuu • bot toompuu perekonda (Persica) kuuluv heitlehine luuviljaline puu
V.O. {lüh ingl sõnadest very old väga vana} • konjaki vm joogi vanuse tähistus pudelil
V.S.O.P. {lüh ingl sõnadest very superior old pale väga kvaliteetne vana hele} • konjaki vm joogi vanuse (keskmiselt 20 a) tähistus pudelil