[VSL] Võõrsõnade leksikon

aadel <`aad|el -li 2e s> (sks Adel) • aj valitsev, pärilike eesõigustega seisus feodaalajastul, jagunes kõrg- ja alamaadliks

absentism <absent|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld absens puuduv < abesse ära olema, puuduma) • äraolek, puudumine; eemalolek oma maaomandist (mis on välja renditud v jäetud valitseja hoolde); pol hulgaline eemalejäämine valimistest ja poliitilistest koosolekutest

administreerima <administr|`eerima -eerib 28 v> (ld administrare abistama, korraldama, juhtima) • valitsema, haldama; piltl ainult käskimise ja ettekirjutuste varal paberlikult, formaalselt mingit ala v asutust juhtima

admiral <admiral -i 19 s> (keskld admirallus, amirall(i)us, amiraldus < ar amīr al-(bahr) (mere)valitseja)
1. sõj, mer kõrgema ohvitseri auaste mereväes, antakse sõjalaevastiku, selle osa v vastava asutuse juhatajale
2. zool liik päevaliblikaid (Vanessa atalanta)

apanaaž <apan|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr apanage < keskld apanagium < apanare toitma, elatist pakkuma < ad- + ld panis leib) • monarhistlikes riikides valitseva dünastia mittevalitsevale liikmele riigi poolt antav elatis

arhont <arh|`ont -ondi -`onti 22e s> , arhon <`arhon -i 2e s> (kr archōn ülem, valitseja) • aj üks üheksast kõrgemast valitavast riigiametnikust vanaaja Ateenas; tähtsaim neist – eponüüm – juhtis valitsust

arrêt de prince [ar·e döpr·ä(n)s] (pr valitseja arest) • sõj sõjaohu v sõja algamise korral võõrastele laevadele antav väljumiskeeld

ars nova (ld uus kunst) • muus Ph. de Vitry muusikatraktaadi (u 1320) nimetus, oli XIV s Prantsuse ja Itaalia mitmehäälse muusika uute suundade valitsev üldnimetus

assimilatsioon <assimilatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld assimilatio sarnasus, sarnastumine)
1. assimileerimine, sarnastamine; sarnastumine, samastumine
2. biol vt anabolism
3. lgv hääliku muutumine naaberhääliku sarnaseks, nt venda – venna
4. vähemusrahva sulanemine enamusrahvasse tema keele, kommete jne omandamise teel. Vastand dissimilatsioon
assimilatsioonipoliitika • pol mõne riigi rahvuspoliitika, mis taotleb vähemusrahvaste erisuste hävitamist valitseva rahvuse keele, kultuuri ja usundi pealesurumise teel

atmosfäär <+ sf`äär sfääri sf`ääri 22e s> (< kr atmos aur + sfäär)
1. meteor õhkkond, Maad ümbritsev gaasikiht, mille ülapiiri kõrguseks loetakse hrl 1000–1200 km
2. piltl õhkkond, mingis keskkonnas, kollektiivis valitsev meeleolu
normaalatmosfäär, füüsikaline atmosfäär • füüs rõhuühik, tähis atm; rõhk, mis võrdub 760 mm kõrguse elavhõbedasamba rõhuga temperatuuril 0 °C ja raskuskiirendusel 9,80665 m/s², 1 atm = 1,01325·105 Pa
tehniline atmosfäär • füüs, tähis at; rõhk 1 kgf/cm²; 1 at = 0,980665·105 Pa

augusta <aug´usta 16 s> (ld fem suursugune) • aj Rooma keisrinnade sakraalne aunimetus, hiljem valitseva keisri abikaasa tiitel

autokraat <+ kr`aat kraadi kr`aati 22e s> (kr autokratēs) • pol autokraatia esindaja, isevalitseja, piiramatu võimuga valitseja

bei <b`ei 26 s> (trg bay rikas, isand) • isand, algselt hõimuüliku tiitel Kesk- ja Lähis-Ida maades; kõrgemate ohvitseride ja ametnike tiitel nüüdisaja araabiakeelsetes maades; Tuneesia valitseja tiitel

bogdogeegen <bogdog`eegen -i 2e s> (mongoli богд гэгээн < богд püha, ülim + гэгээн valge, valgustatud), bogdohagaan <bogdohag|`aan -aani -`aani 22e s> (mongoli богд хаан < богд püha, ülim + хаан valitseja, khaan) • aj, relig lamaistliku kiriku pea Mongoolias 1641–1924

bogdõhann <bogdõh|`ann -anni -`anni 22e s> (vn богдыхан < mongoli богд püha, ülim + хаан valitseja) • Hiina keisri tiitel

bulla <bulla 16 s> (keskld pitser < ld mull, mullikujuline ese) • aj metallpitserit kandev tähtsam paavsti ürik; üriku metallist pitser; relig paavsti pidulik läkitus
kuldbulla • kuldpitserit kandev ilmaliku valitseja ürik

bušmeister <+ m`eist|er -ri 2e s> (sks Buschmeister, ingl bushmaster võsa valitseja), ka surukuku <suruk´uku 16 s> (port surucucu < indiaani k-d) • zool lõgismadulaste sugukonda kuuluv Kesk- ja Lõuna-Ameerikas elutsev haruldane mürkmadu (Lachesis mutus)

bön <b`ön böni b`öni 22e s> (tiibeti bon) • relig Tiibeti ürgusund, valitses budismi levikuni VII s

bütsantinism <bütsantin|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr pn Byzantion, Istanbuli linna algne nimi) • aj lömitavalt alistuv suhtumine tähtsatesse isikutesse, eriti valitsejatesse (valitsev Bütsantsi õukonnakombestikus); piltl orjameelsus

despoot <desp|`oot -oodi -`ooti 22e s> (< kr despotēs isand, käskija) • pol julm, piiramatu võimuga valitseja, vägivallavalitseja; piltl isemeelne isik, kes sunnib teisi oma tahtele alistuma

diktaator <dikt`aator -i 2e s> (ld dictator) • aj Vana-Roomas piiramatu riigivõimuga valitseja, valiti erakorralistel juhtumitel (senati ettepanekul) konsulite poolt ametisse 6 kuuks; pol enamasti riigipöördega piiramatu võimu saanud isik; piltl võimukas, oma tahet pealesundiv isik

disponent <dispon|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld prees partits disponens laialipaigutav, jaotav) • maj äriettevõtte volinik, (varade) valitseja; vabade summade käsutaja

dissident <dissid|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld prees partits dissidens mittenõustuv, teisiti mõtlev)
1. aj muu-usuline, lahkusuline, isik, kes kaldub valitseva kiriku dogmadest kõrvale
2. teisitimõtleja, kehtiva võimu eitaja ja selle vastu võitleja

divide et impera [diivide et impera] (ld) • jaga ja valitse, s.o soodusta killustumist ja tülisid, et oleks hõlpsam valitseda (Vana-Rooma, hiljem ka uusaja riikide poliitikale omistatud põhimõte)

dominant <domin|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld prees partits dominans valitsev)
1. juhtiv idee v joon, valitsev tunnus
2. bot taimekoosluses maapealsete osadega domineeriv ning suurimat biomassi andev taimeliik
3. muus helistiku 5. aste, põhiheli suhtes puhas kvint
4. füsiol ajutiselt valitsev erutuskolle kesknärvisüsteemis
dominandiprintsiip • füsiol kesknärvisüsteemi talitluse põhilisi seaduspärasusi, mille järgi antud olukorras peamist organismi reaktsiooni v käitumist juhtivad närvikeskused seostuvad dominantseks (valitsevaks) süsteemiks, kuna teised keskused on pidurdusseisundis
dominantakord • muus kolmkõla, mille põhiheliks on dominant
dominantseptakord muus • septakord, mis on ehitatud dominandilt

dominantne <domin`ant|ne -se 2 adj> • valitsev, domineeriv, dominandiks olev

domineerima <domin|`eerima -eerib 28 v> (ld dominari) • valitsema, ülekaalus olema

džagidar <džagidar -i 19 s> • aj džagiri läänina valitseja, kel oli õigus makse koguda ja kohustus ülal pidada teatud suurusega sõjaväge

duke [djuuk] (ingl) • hertsog; valitseja v kõrgaadli tiitel Lääne‑Euroopas; seda tiitlit kandev isik

dünast <dün|`ast -asti -`asti 22e s> (kr dynastēs) • valitseja, võimukandja, väikevürst

emiir <em`iir emiiri em`iiri 22e s> (pr émir < ar amīr käskija) • valitseja tiitel islamimaades; selle tiitli kandja

etnarh <etn|`arh -arhi -`arhi 22e s> (kr ethnarchēs) • aj Rooma ülemvõimu ajal kohalik valitseja Süürias ja Palestiinas; relig (õigeusu kiriku) Konstantinoopoli patriarhi mitteametlik nimetus; alates XVI s-st Küprose peapiiskopi ametinimetus

feodaal <feod|`aal -aali -`aali 22e s> (< keskld feudalis feodaalne < feudum feood) • aj feodalismi ajal valitseva klassi esindaja, lääni valdaja, mõisnik, suurmaaomanik

fusioon <fusi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr fusion < ld fusio valamine)
1. ühtesulamine, liitumine
2. lgv selge piiri kadumine sõna morfoloogiliste koostisosade vahelt
3. maj kahe v enama ettevõtte koondumine, mille alaliigiks on ühinemine, lisaks veel valitseva mõju omandamine teise ettevõtte üle

gosudar <gosudar -i 19 s> (vn государь) • aj valitseja, tsaar, Vene keisrite ja suurvürstide aunimi; kõnetlussõna

hediiv <hed|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (trg hıdıv valitseja < prs hedīw) • aj Egiptuse valitseja tiitel (1867–1914)

hertsog <hertsog -i 2e s> (sks Herzog)
1. muistsetel germaanlastel sõja ajaks valitud väepealik
2. varasel keskajal Saksamaal hertsogkonna päritava võimuga valitseja, hiljem suurfeodaal
3. üks kõrgaadli tiitleid Lääne-Euroopas

hetman <h`etman -i 2e s> (poola väejuht)
1. XV–XVIII s Poola-Leedu riigi vägede ülemjuhataja, kelle määras ametisse kuningas
2. XVI s lõpust Ukrainas Zaporožje kasakate valitav väejuht, seejärel XVII s keskpaigast a-ni 1764 Ukraina valitseja; kasakate juht

historiograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> • historiograafia eriteadlane; van mõne valitseja v asutuse teenistuses seisev ajaloouurija

hunnid pl <h`unn hunni h`unni 22e s> (ld Hunni < hiina Xiōngnú) • aj Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud; V s keskpaiku Attila ajal võimas hõimuliit, mis valitses Mustast merest Reinini ulatuvat maa-ala; piltl metsikud, rändröövlid, röövrahvad

imaam <im`aam imaami im`aami 22e s> (ar imām eesolija) relig
1. aj islamiusuliste vaimulik valitseja (seda nimetust kandsid nt kaliifid)
2. islamiusulistel vaimulik, kes juhatab mošees ühispalvust
3. šiiitidel kogukonna kõrgeim vaimulik
4. usujuht; usutegelase aunimetus muslimitel

imamaat <imam|`aat -aadi -`aati 22e s> pol
1. imaamivõim, riigikorraldus, milles ka ilmalik võim kuulub usujuhile
2. territoorium, mille üle valitseb imaam. Vt ka kalifaat, sultanaat

impeerium <imp`eerium -i 19~2e s> (ld imperium käsk, võim)
1. aj Vana-Roomas kõrgema magistraadi käsklusvõim; Rooma keisririigi (Imperium Romanum), hiljem monarhistliku hiidriigi (keisririigi) v koloniaalriigi nimetus
2. piltl tootmist ja turustamist valitsev hiigelettevõte v ettevõtete ühendus, turuliider mingil alal

imperaator <imper`aator -i 2e s> (ld imperator käskija, väejuht, ülemjuhataja)
1. aj Vana-Roomas võimuimpeeriumi (1) kandja
2. aj Roomas vabariigi ajal väepealiku austav tiitel
3. monarhistliku riigi valitseja tiitel

inkad pl <inka 16 s> (hisp incas < ketšua inqa) • indiaani hõim Peruus ja sellest hõimust pärinev valitsev dünastia enne XVI s

kagaan <kag|`aan -aani -`aani 22e s> (vn каган < turgi k-d khāqān valitseja) • aj kaganaadi valitseja

kalid <kalid -i 2e s> (ar juht) • aj, pol Alžeerias, Marokos ja Tuneesias hiliskeskajast 1950–60ndateni keskvõimu esindaja, kes valitses mingit piirkonda, linna v hõimu; tänapäeva Marokos ringkonnaülem

kediiv <ked|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (pr khédive < trg hidiv valitseja < prs ḫidīv) • aj Egiptuse asevalitseja pärilik tiitel Türgi ülemvalitsuse kestel (1867–1914)

khaan <kh`aan khaani kh`aani 22e s> (turgi k-d khān valitseja < khāqān, vrd kagaan) • aj türgi ja mongoli rahvaste feodaalvalitseja tiitel, seda tiitlit omav isik

koloss <kol|`oss -ossi -`ossi 22e s> (kr kolossos hiiglaslik kuju) • hiiglasuur ese, ehitis, olend, jumala v valitseja raidkuju vms

komandant <komand|`ant -andi -`anti 22e s> (pr commandant)
1. sõj mingi piirkonna, asula v objekti sõjaväeline ülem
2. ühiskondliku hoone valitseja
komandanditund • sõj keelutund, liikumiskeeld

kroonprints <+ pr`ints printsi pr`intsi 22e s> (sks Kronprinz) • valitseva monarhi troonipärijast poja (v pojapoja, tütrepoja) tiitel Rootsis, Taanis jm; Saksamaal ja Austria-Ungaris oli kasut a-ni 1918

kroonprintsess <+ prints|`ess -essi -`essi 22e s;+ pr`ints|`ess -essi -`essi 22e s> (sks Kronprinzessin)
1. kroonprintsi abikaasa
2. valitseva monarhi troonipärijast tütre (v pojatütre v tütretütre) tiitel

kuberner <kuberner -i 19 s> (pr gouverneur valitseja < ld gubernator tüürimees, juht) • kubermangu, provintsi, osariigi vm suurema haldusüksuse kõrgeim ametiisik, allub kindralkubernerile v otse keskvalitsusele

le roi règne et ne gouverne pas [löru·a renj enöguv·ernəpa] (pr) • kuningas valitseb, kuid tal ei ole võimu (põhiseadusliku monarhia põhimõte)

locus regit actum [lokus regit aktum] (ld) • asukoht valitseb teo üle; jur õigusmaksiim, mille järgi tegu kuulub selle riigi jurisdiktsiooni alla, kus see toime pandi

maffia <m`affia 1 s> (it maf(f)ia)
1. aj XVIII s lõpus Sitsiilias tekkinud terroristlik salaorganisatsioon, milles kehtivad veretasu, rituaalsed tapmisviisid, terror, väljapressimine, altkäemaks jms
2. jur eri maade varimajanduses tegutsev terroristlikke meetodeid kasutav organiseeritud kurjategijate ühendus, millele on iseloomulik range sisemine hierarhia, orienteeritus kriminaalsele tegevusele ning tihedad koostöösidemed valitsus-, õigus- ja korrakaitseorganitega
3. piltl mingit eluala valitsev v valitsema pürgiv ebaaus rühmitis

maharadža <mahar´adža 16 s> (sanskr mahārāja suur kuningas) • valitseja tiitel Indias a-ni 1956; seda tiitlit kandev isik

mainstream [meinstriim] (ingl) • põhihoovus, peavool, valitsev suund (nt poliitikas, kunstis)

markkrahv <+ kr`ahv krahvi kr`ahvi 22e s> (sks Markgraf) • aj keskaegses feodaalses Lääne-Euroopas piiriäärse riigiosa valitseja; X–XII s sai enamik markkrahve Saksamaa riigivürstideks. Vt ka mark2

mausoleum <mausol|`eum -eumi -`eumi 22e s> (< pn Mausolos, vanaaja Kaaria valitseja) • võimas suuremõõtmeline haudehitis

mirza <mirza 16 s> (prs mīrzā < amīrzāda emiiri poeg, prints)
1. Iraanis valitseva dünastia liikmete tiitel
2. aj turgi rändhõimudel hõimupealikute tiitel
3. Iraanis, Pakistanis, Indias nime ees õpetlase v tsiviilametniku austav nimetus

monopol <monopol -i 19 s> (ingl monopoly < kr monopōlion, monopōlia < mono- + pōleō müün) • maj kaubaartikli ainumüügi- v ainutootmisõigus, mis võib kuuluda riigile, üksikisikule v isikute rühmale; tootmist ja turustamist ühes v mitmes tootmisharus valitsev ettevõte v ettevõtete ühendus; turg, kus on üksainus pakkuja; piltl kellegi ainuõigus

neegus <n`eegus -e 11~9 s> (amhari negus kuningas) • aj Etioopia ajaloos vürstiriigi valitseja tiitel, Etioopia keisri tiitel (täielikult: negusa nagast kuningate kuningas)

nobiliteet <nobilit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld nobilitas) • aadel, mõnel maal eriti ametiaadel; Inglismaal kõrgaadel; aj Vana-Roomas suletud, valitsev seisus, teenistusaristokraatia

oligarhia <olig`arhia 1 s> (kr oligarchia väheste valitsus < oligos vähe + archē valitsus, võim) pol
1. aj Vana-Roomas ja -Kreekas maavaldajate majanduslik ja poliitiline ülemvõim (aristokraatlik oligarhia)
2. tänapäeval valitsemisvorm, mille korral tegelik võim kuulub suurmonopolidele (finantsoligarhia), parteiladvikule vm võimurühmale
3. väikesearvuline valitsev kiht ühiskonnas

personaalunioon <+ uni|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< personaalne + unioon) • pol kahe v enama riigi ühendus, mida valitseb ühine monarh; tekib juhul, kui ühe riigi valitseja pärib ka teise riigi trooni

potentaat <potent|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld potentatus ülemvõim) • võimur, võimukandja, valitseja, aukandja

president <presid|`ent -endi -`enti 22e s> (ld praesidens eesistuja)
1. pol valitav riigipea enamikus vabariikliku valitsemisvormiga riikides
2. ühingu, seltsi v asutuse valitav juhataja, esimees
3. aj presidentkonna valitseja

prevaleerima <preval|`eerima -eerib 28 v> (ld praevalere) • ülekaalus v valitsevas seisundis olema, valitsema

prevalentne <preval`ent|ne -se 2 adj> (ld prees partits praevalens) • ülekaalus olev, valitsev

prokuraator <prokur`aator -i 2e s> (ld procurator)
1. aj Vana-Rooma keisririigis riigivara valitseja, majandus- ja rahandusametnik, provintsi maksukoguja, väikese provintsi asehaldur
2. jur, maj → prokurist

radža <radža 16 s> (sanskr rājā kuningas, valitseja) • aj valitseja nimetus Indias; kasut ka mehenime osana. Vt ka rani, maharadža

rani <rani 17 s> (hindi rānī) • valitseja naise tiitel Indias. Vt ka radža

rassism <rass|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr racisme), rassiteooria <+ te`ooria 1 s> • antr tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb kindlalt piiritletud ebavõrdseteks rassideks; sellest lähtuvalt on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle; rassiteooria kujunes XIX s keskel, kõrgema rassina tunnustati aarja, madalamana semiidi rassi; rassismi ilminguid on esinenud paljudes riikides, ametliku riigiideoloogia osaks sai see Saksamaal pärast A. Hitleri võimuletulekut

reaalunioon <+ uni|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< reaalne + unioon) • pol kahe v enama monarhistliku riigi liit, mida valitseb ühine monarh; moodustatakse rahvusvahelise lepingu alusel; erinevalt personaalunioonist on rahasüsteem, sõjavägi, tähtsamad valitsemisorganid ja välispoliitika hrl ühised

regent <reg|`ent -endi -`enti 22e s> (pr < ld regens, gen regentis valitsev, valitseja)
1. pol monarhistliku riigi ajutine valitsev riigipea; monarhi asetäitja (asevalitseja, riigihoidja) selle alaealisuse, vaimuhaiguse vm korral
2. muus kirikukoori juht

rektor <r`ektor -i 2e s> (ld rector juht, valitseja)
1. aj Vana-Roomas provintsi valitseja
2. aj, ped keskajal vaimuliku õppeasutuse v kooli juhataja
3. ped ülikooli vm kõrgkooli (mõnel pool ka keskkooli) juhataja

režii <rež`ii 26 s> (pr régie < régir juhtima, valitsema < ld regere) • film, teater lavateose, filmi, tele- v raadiosaate kunstiline juhtimine; lavastusplaan, lavastuse aluseks olev (lavastaja) kunstiline kavand

režissöör <režiss|`öör -ööri -`ööri 22e s> (pr régisseur < régir juhtima, valitsema) • film filmi tegemise loominguline juht, stsenaariumi filmiteostuse looja, filmi, teles saate vms lavastaja (filmirežissöör, helirežissöör jne)

sinjoore <sinjoore 16 s> (it signore)
1. härra, isand (Itaalias)
2. aj sinjoriia autokraatlik valitseja

sovrin <sovrin -i 2e s> (ingl sovereign < ülem, valitseja < pr souverain < keskld superanus < ld super kohal, üle) • aj endine Inglise kuldmünt, vastab ühele naelsterlingile; sisaldab 7,3 g puhast kulda

staarost <staarost -i 2e s> (vn староста) • aj Venemaal XVI–XX s alguseni valitav kogukonnapealik, küla- v semstvovanem; Poolas staarostkonna valitseja (kuni 1795. a-ni), hiljem haldusametnik, asemaanõunik
staarostkond • aj haldusüksus Poola kuningriigis

status quo [status kvoo] (ld) • mingil kindlal hetkel valitsev olukord v seisund (kas praegu v minevikus)

sultan <s`ultan -i 2e s> (ar sulṭān jõud, võim) • ilmaliku valitseja tiitel islamimaades, eriti Türgi valitsejate tiitel kuni 1922. a-ni. Vt ka emiir, padišahh, šahh

summus episcopus [summus ep·iskopus] (ld kõrgeim piiskop) • relig evangeelses kirikus kõrgeimat kiriklikku võimu kandva valitseja nimetus; katoliku kirikus paavst

šatull <šat|`ull -ulli -`ulli 22e s> (rts schatull < keskld scatula) • aardekastike, laegas väärtasjade, paberite jms säilitamiseks; valitseja isiklik kassa

zaibatsu [dzaibatsu] (jpn) • aj, maj Jaapani majanduselu valitsev tööstusmonopol (kartellid) alates XIX s 2. poolest II maailmasõja lõpuni

tennō [tennoo] (jpn taevane valitseja) • Jaapani valitseja tiitel, laenatud Hiinast, kasut alates VII s-st; relig tennō on ka shintō kui Jaapani pärimusliku usundi ülempreester

teokraat <+ kr`aat kraadi kr`aati 22e s> • relig, pol valitseja v valitseva vaimulikkonna liige teokraatia korral

tetrarh <tetr|`arh -arhi -`arhi 22e s> (kr tetrarchēs < tetra- + archē võim) • aj antiikajal mingi maa-ala neljandiku valitseja, nelivürst; hellenismi ja Rooma keisririigi ajal väikese vasallriigi valitseja

tsesaropapism <tsesaropap|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn G. Julius Caesar, Vana-Rooma riigimees, 100–44 eKr + keskld papa paavst) • pol keiserpaavstlus, riigi ja kiriku vahekord, kus ilmalik valitseja on ühtlasi kirikuelu juht (nt Bütsantsis, Tsaari-Venemaal, Inglismaal). Vastand ultramontanism

türanlased pl <tür`anla|ne -se -st 12~10? s> (< kr tyrannos valitseja, kuningas) • zool tikatlased, pms Ameerikas elutsev suur värvuliste sugukond (Tyrannidae)

türann <tür|`ann -anni -`anni 22e s> (kr tyrannos) • aj piiramatu riigivõimu haaranud valitseja Vana-Kreeka polistes; piltl hirmuvalitseja

türanniseerima <türannis|`eerima -eerib 28 v> (pr tyranniser) • kedagi türannina valitsema v kohtlema, julmalt kohtlema

türannosaurus <+ s`aurus -e 11~9 s> (< kr tyrannos valitseja + saurus) • paleont hiliskriidis Aasias ja Põhja-Ameerikas elanud hiidsisalik, kõigi aegade suurimaid maismaakiskjaid (pikkus kuni 14 m)

wang (hiina wáng valitseja, vürst) • aj Muinas-Hiina Shang-Yini ja Zhou riigi valitseja tiitel, hiljem ka kõrgüliku tiitel

varangid pl <var|`ang -angi -`angi 22e s> (keskld sg Varangus < vanapõhja vaeringi sõdalane) • aj Konstantinoopoli valitseja põhja poolt pärit ihukaitsjate kohta kasutatud nimetus

via dolorosa [via doloroosa] (ld valutee), ka via crucis [via krutsis] (ld ristitee) • relig ristitee, vaga komme käia läbi Kristuse tee ristini, millel on 14 peatust

vikaar <vik|`aar -aari -`aari 22e s> (ld vicarius asetäitja < vice asemel)
1. relig ametisse pühitsetud vaimuliku asetäitja v abi; mitmesuguste vaimulike ametikandjate nimetus õigeusu ja katoliku kirikuis
2. aj hilises Rooma riigis diötseesi asevalitseja
3. aj Saksa riigis (Reichswikar 1806. a-ni) isik, kes valitses kroonitud riigipea puudumise korral

vojevood <vojev|`ood -oodi -`oodi 22e s> (vn воевода) aj
1. Venemaal X s vürsti družiina v maakaitseväe ülem
2. XVI–XVIII s Vene linna ja sellele alluva territooriumi haldusjuht
3. Poolas ja Leedus alguses kuninga asemik kohapeal (rahu ajal) ning väepealik (sõja ajal); XIV–XVIII s vojevoodkonna valitseja