[VSL] Võõrsõnade leksikon

Bundesrat [bundesraat] pn (sks) • pol Liidunõukogu: Saksamaa ja Austria parlamendi teine koda; Šveitsi parlamendi poolt valitud valitsus; aj 1867–71 Põhja-Saksa Liidus ja 1871–1918 Saksa keisririigi liiduriikide esindajate kogu

dominaat <domin|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld dominatus võim, valitsus < dominus isand) • aj, pol keiser Diocletianuse valitsemisajal (284–305) kujunenud poliitiline süsteem Rooma keisririigis; erinevalt printsipaadist oli dominaat ida tüüpi monarhia varjamatul kujul ja riigipea isand (dominus) oma alamate üle

donžoon <donž|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr donjon < ld dominio võim, valitsus) • arhit nelinurkse põhiplaaniga tugev elutorn linnuses, linnuse peatorn

dünastia <dün`astia 1 s> (< kr dynasteia võim, valitsus) • valitsejasugu, rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe; piltl (kuulsate) näitlejate, kunstnike jne suguvõsa

etnarhia <etn`arhia 1 s> (< kr ethnarchia etnarhi valitsus) • käsuvalitsus

heptarhia <hept`arhia 1 s> (ingl heptarchy < hepta- + kr -archia võim, valitsus) • aj Inglismaa ajaloos ajastu, kui maal oli samal ajal seitse kuningriiki; seitsme kuninga valitsus

hierarh <hier|`arh -arhi -`arhi 22e s> (kr hierarchēs ülempreester < hieros püha + archē valitsus, võim) • relig kõrgema vaimuliku aunimetus ortodoksses kirikus

hugenott <hugen|`ott -oti -`otti 22e s> (pr huguenot < sks Eidgenosse vandeseltslane) • relig, aj XVI–XVIII s kalvinist Prantsusmaal; kuni suure Prantsuse revolutsioonini XVIII s lõpus jälitasid neid katoliku kirik ja valitsus

koalitsioon <koalitsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld perf partits coalitus kokku kasvanud)
1. pol liitumine, vabatahtlik ühinemine ühiste eesmärkide saavutamiseks; mitme erakonna ajutine liitumine v kokkulepe ühiseks osavõtuks valitsusest; mitme riigi liit mingi teise riigi v riikide rühma vastu
2. mat mitme isiku mängus mängijate rühmitis, mille liikmed kooskõlastavad oma strateegiad rühmitise koguvõidu suurendamiseks, ka kooperatiivmäng
koalitsioonisõda • pol riikide koalitsiooni sõda ühe v mitme vaenlasriigi vastu
koalitsioonivalitsus • pol mitme erakonna koalitsiooni moodustatud valitsus parlamentaarses riigis
koalitsiooniõigus • jur õigus ühineda oma kutsealaste ja majanduslike huvide kaitseks

kriis <kr`iis kriisi kr`iisi 22e s> (< kr krisis eristamine; otsustus; pöördepunkt) • (äkki tekkinud) raske olukord; pöördeline hetk; maj (millegi) puudus v halb seis, nt energiakriis, majanduskriis; med murrang haiguse kulus; äge haigushoog, atakk; ohtlik seisund, mille puhul haige paranemine on muutunud küsitavaks, vastand lüüs2; psühh lahendamatu olukord inimese psüühikas; pol olukord, kus valitsus peab parlamendi umbusaldusavalduse tõttu ametist tagasi astuma

kubermang <kuberm|`ang -angu -`angu 22e s> (< pr gouvernement valitsemine, valitsus) • suurim haldusüksus mõnes riigis

maffia <m`affia 1 s> (it maf(f)ia)
1. aj XVIII s lõpus Sitsiilias tekkinud terroristlik salaorganisatsioon, milles kehtivad veretasu, rituaalsed tapmisviisid, terror, väljapressimine, altkäemaks jms
2. jur eri maade varimajanduses tegutsev terroristlikke meetodeid kasutav organiseeritud kurjategijate ühendus, millele on iseloomulik range sisemine hierarhia, orienteeritus kriminaalsele tegevusele ning tihedad koostöösidemed valitsus-, õigus- ja korrakaitseorganitega
3. piltl mingit eluala valitsev v valitsema pürgiv ebaaus rühmitis

matriarhaat <matriarh|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld mater ema + kr archē valitsus) • aj emajärgus, periood ürgühiskonna arengus, mida iseloomustab suguluskord ja pärimisjärgsus emaliinis, eelnes patriarhaadile

monarhia <mon`arhia 1 s> (kr monarchia < kr monos ainus + archē valitsus, võim) • pol ainuvalitsus, riigi- ning valitsemisvorm, kus riigi eesotsas on monarh; eristatakse piiramatut e absoluutset monarhiat ja piiratud e konstitutsioonilist monarhiat. Vt ka polüarhia

ohlokraatia <+ kr`aatia 1 s> (< kr ochlos jõuk + -kraatia) • aj Vana-Kreeka riigiõpetuses äärmuslik, moonutatud demokraatia koos kõigi oma negatiivsete tagajärgedega, halvima ülemvõim; piltl masside valitsus, rahvahulkade võim

oligarhia <olig`arhia 1 s> (kr oligarchia väheste valitsus < oligos vähe + archē valitsus, võim) pol
1. aj Vana-Roomas ja -Kreekas maavaldajate majanduslik ja poliitiline ülemvõim (aristokraatlik oligarhia)
2. tänapäeval valitsemisvorm, mille korral tegelik võim kuulub suurmonopolidele (finantsoligarhia), parteiladvikule vm võimurühmale
3. väikesearvuline valitsev kiht ühiskonnas

ordinariaat <ordinari|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ordineerima) • relig piiskopkonna valitsus; ordineeritud vaimulike ühendus

parlamentarism <parlamentar|`ism -ismi -`ismi 22e s> • pol riigijuhtimisvorm, mille puhul seadusandlik võim (parlament) ja täidesaatev võim (valitsus) on teineteisest eraldatud ning täidesaatev võim on seadusandliku võimu kontrolli all

pornokraatia <+ kr`aatia 1 s> (< kr pornē lõbunaine + -kraatia) • aj metresside valitsus, paavstivõimu laostumise aeg (X s)

régence [rež·a(n)s] (pr regendi valitsus) • kunst, arhit regendistiil, Prantsusmaal Orléansi hertsogi Philippe II regendiks olemise aegne mööbli- ja sisustusstiil XVIII s üleminekul barokilt rokokoole. Vt ka regency

regnum [reegnum] (ld) • valitsus, riik, kuningriik

sanhedrin [sanhedr·in] (hbr) • aj preesterkonnast ja ilmalikust aristokraatiast koosnenud nõukogu, Jeruusalemma senat, juudi kõrgeim valitsus- ja kohtuorgan, mis mõistis ka Jeesuse surma

sünarhia <sün`arhia 1 s> (kr synarchia ühine valitsemine < sün- + archē valitsus, võim) • fil käsitus, mille järgi maailmakõiksus on üksteisest kvalitatiivselt erinevate olemistasandite hierarhia ja kõik asjad põhjuslikus seoses