[VSL] Võõrsõnade leksikon

aadel <`aad|el -li 2e s> (sks Adel) • aj valitsev, pärilike eesõigustega seisus feodaalajastul, jagunes kõrg- ja alamaadliks

ars nova (ld uus kunst) • muus Ph. de Vitry muusikatraktaadi (u 1320) nimetus, oli XIV s Prantsuse ja Itaalia mitmehäälse muusika uute suundade valitsev üldnimetus

atmosfäär <+ sf`äär sfääri sf`ääri 22e s> (< kr atmos aur + sfäär)
1. meteor õhkkond, Maad ümbritsev gaasikiht, mille ülapiiri kõrguseks loetakse hrl 1000–1200 km
2. piltl õhkkond, mingis keskkonnas, kollektiivis valitsev meeleolu
normaalatmosfäär, füüsikaline atmosfäär • füüs rõhuühik, tähis atm; rõhk, mis võrdub 760 mm kõrguse elavhõbedasamba rõhuga temperatuuril 0 °C ja raskuskiirendusel 9,80665 m/s², 1 atm = 1,01325·105 Pa
tehniline atmosfäär • füüs, tähis at; rõhk 1 kgf/cm²; 1 at = 0,980665·105 Pa

bütsantinism <bütsantin|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr pn Byzantion, Istanbuli linna algne nimi) • aj lömitavalt alistuv suhtumine tähtsatesse isikutesse, eriti valitsejatesse (valitsev Bütsantsi õukonnakombestikus); piltl orjameelsus

dominant <domin|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld prees partits dominans valitsev)
1. juhtiv idee v joon, valitsev tunnus
2. bot taimekoosluses maapealsete osadega domineeriv ning suurimat biomassi andev taimeliik
3. muus helistiku 5. aste, põhiheli suhtes puhas kvint
4. füsiol ajutiselt valitsev erutuskolle kesknärvisüsteemis
dominandiprintsiip • füsiol kesknärvisüsteemi talitluse põhilisi seaduspärasusi, mille järgi antud olukorras peamist organismi reaktsiooni v käitumist juhtivad närvikeskused seostuvad dominantseks (valitsevaks) süsteemiks, kuna teised keskused on pidurdusseisundis
dominantakord • muus kolmkõla, mille põhiheliks on dominant
dominantseptakord muus • septakord, mis on ehitatud dominandilt

dominantne <domin`ant|ne -se 2 adj> • valitsev, domineeriv, dominandiks olev

impeerium <imp`eerium -i 19~2e s> (ld imperium käsk, võim)
1. aj Vana-Roomas kõrgema magistraadi käsklusvõim; Rooma keisririigi (Imperium Romanum), hiljem monarhistliku hiidriigi (keisririigi) v koloniaalriigi nimetus
2. piltl tootmist ja turustamist valitsev hiigelettevõte v ettevõtete ühendus, turuliider mingil alal

inkad pl <inka 16 s> (hisp incas < ketšua inqa) • indiaani hõim Peruus ja sellest hõimust pärinev valitsev dünastia enne XVI s

maffia <m`affia 1 s> (it maf(f)ia)
1. aj XVIII s lõpus Sitsiilias tekkinud terroristlik salaorganisatsioon, milles kehtivad veretasu, rituaalsed tapmisviisid, terror, väljapressimine, altkäemaks jms
2. jur eri maade varimajanduses tegutsev terroristlikke meetodeid kasutav organiseeritud kurjategijate ühendus, millele on iseloomulik range sisemine hierarhia, orienteeritus kriminaalsele tegevusele ning tihedad koostöösidemed valitsus-, õigus- ja korrakaitseorganitega
3. piltl mingit eluala valitsev v valitsema pürgiv ebaaus rühmitis

mainstream [meinstriim] (ingl) • põhihoovus, peavool, valitsev suund (nt poliitikas, kunstis)

monopol <monopol -i 19 s> (ingl monopoly < kr monopōlion, monopōlia < mono- + pōleō müün) • maj kaubaartikli ainumüügi- v ainutootmisõigus, mis võib kuuluda riigile, üksikisikule v isikute rühmale; tootmist ja turustamist ühes v mitmes tootmisharus valitsev ettevõte v ettevõtete ühendus; turg, kus on üksainus pakkuja; piltl kellegi ainuõigus

nobiliteet <nobilit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld nobilitas) • aadel, mõnel maal eriti ametiaadel; Inglismaal kõrgaadel; aj Vana-Roomas suletud, valitsev seisus, teenistusaristokraatia

oligarhia <olig`arhia 1 s> (kr oligarchia väheste valitsus < oligos vähe + archē valitsus, võim) pol
1. aj Vana-Roomas ja -Kreekas maavaldajate majanduslik ja poliitiline ülemvõim (aristokraatlik oligarhia)
2. tänapäeval valitsemisvorm, mille korral tegelik võim kuulub suurmonopolidele (finantsoligarhia), parteiladvikule vm võimurühmale
3. väikesearvuline valitsev kiht ühiskonnas

prevalentne <preval`ent|ne -se 2 adj> (ld prees partits praevalens) • ülekaalus olev, valitsev

regent <reg|`ent -endi -`enti 22e s> (pr < ld regens, gen regentis valitsev, valitseja)
1. pol monarhistliku riigi ajutine valitsev riigipea; monarhi asetäitja (asevalitseja, riigihoidja) selle alaealisuse, vaimuhaiguse vm korral
2. muus kirikukoori juht

status quo [status kvoo] (ld) • mingil kindlal hetkel valitsev olukord v seisund (kas praegu v minevikus)

zaibatsu [dzaibatsu] (jpn) • aj, maj Jaapani majanduselu valitsev tööstusmonopol (kartellid) alates XIX s 2. poolest II maailmasõja lõpuni