[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 146 artiklit

akromaatiline <akromaatili|ne -se -st 12 adj> (< kr achrōmatos värvusetu) • füüs värvusetu; elektromagnetlainete pikkusest sõltumatu
akromaatilised värvused plkunst neutraalvärvid, värvuseta värvid: must, valge ja hall

aksakall <aksak|`all -alli -`alli 22e s> (trg aksakal < ak valge + sakal habe) • Kesk-Aasia rahvail: auväärne mees, vanem

alabaster <alab`ast|er -ri 2e s> (kr alabast(r)os) • miner valge, heledana läbikumav peeneteraline kipsi erim

alba <alba 16 s> (< ld albus valge)
1. (keskld) relig pms katoliku vaimuliku pikk valge (hrl linane) rüü, liturgilise riietuse osa
2. (oksitaani koit) muus hommikulaul trubaduuride luules

albeedo <albeedo 16 s> (< keskld albedo valevus < ld albus valge) • astr, füüs pinnalt hajunud ja sellele pinnale langenud kiirgusenergia suhe

albiino <albiino 16 s> (hisp, port albino < albo valge) • biol albinismi tunnustega inimene, loom v taim

albiit <alb|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ld albus valge) • miner plagioklasside rühma kuuluv mineraal, naatriumpäevakivi; kasut keraamikas

albinism <albin|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr albinisme < albiino) • biol taime- v loomaliigile iseloomuliku pigmentatsiooni puudumine; inimesel ja loomal on albinismi tunnusteks piimvalge nahk, valge karvkate ja punane vikerkest ning silmaava, taimel õite tavalise v lehtede rohelise värvuse puudumine. Vt ka albiino

album <`album -i 2e s> (ld album < albus valge)
1. aj Vana-Roomas valge tahvel avalike teadaannete jaoks
2. hiliskeskajal külalisraamat
3. raamat v kaustik fotode, markide, mälestussalmide vms kogumiseks
4. trük trükiteos, mille sisu moodustavad kunstiteoste, joonistuste, fotode jm reproduktsioonid, hrl koos lühikese seletava tekstiga
5. muus kogumikheliplaat, vt ka LP

albumiin <album|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld albumen munavalge < albus valge) • füsiol vereplasmas ja piimas sisalduv kõrgeväärtuslik valk
albumiinpiimimetajate piim, mille üldvalgust moodustab albumiin üle 50%

alk <`alk algi `alki 22e s> (rts alka, isl álka) • zool põhjamail pesitsev musta üla- ja valge alapoolega merelind (Alca torda)

amblügoniit <amblügon|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr amblygōnios nürinurkne < amblys nüri, tömp + gōnia nurk) • miner valge v heleroheline mineraal, tähtis liitiumimaak

anglesiit <angles|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Anglesey, saar Walesi rannikul) • miner pliivitriol, rombilises süngoonias kristallunud valge v helehall mineraal, pliimaak

anhüdriit <anhüdr|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr anydros veetu < an- + hydōr vesi) • miner valge mineraal, veevaba kaltsiumsulfaat, märgudes muutub kipsiks

anhüdroon <+ hüdr|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kr anydros veetu < an- + hydōr vesi) • keem magneesiumperkloraat, valge poorne aine, kasut gaaside kuivatamiseks jm

ankeriit <anker|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn M. J. Anker, Austria mineraloog, 1771–1843) • miner dolomiidi siirdevorme, valge, hall v kollakas karbonaatmineraal

arabiin <arab|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Araabia) • keem valge klaasjas läbipaistev mass, araabia kummi peaosis

astrotsüüt <+ ts`üüt tsüüdi ts`üüti 22e s> (< astro- + -tsüüt) • biol tähtrakk, kesknärvisüsteemi valge- ja hallaines esinev mitmeharuline neurogliiarakk

baklažaan <baklaž|`aan -aani -`aani 22e s> (vn баклажан < prs bādinjān) • bot India päritolu üheaastane köögiviljataim maavitsaliste sugukonnast (Solanum melongena); selle pikergune sinine, kollane, punane, valge v violetne vili

bernhardiin <bernhard|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Sankt Bernhard, mäekuru Alpides) • zool suur valge punaka-kollaselaiguline päästekoeratõug

bešamellkaste <+ kaste k`astme 5 s> (< pn L. de Béchameil, Louis XIV õukondlane, 1630–1703) • kok valge piimakaste liha-, kala- vm toitude juurde

betuliin <betul|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld betula kask) • bot valge vaigutaoline aine, mis täidab kasetüvede korgikoe rakke (sellest on tingitud kasetohu valge värvus)

blanc de blancs [bla(n) döbl·a(n)] (pr valge valgetest) • valge vein, mis on pressitud rohelistest (valgetest) viinamarjadest

blanc de noirs [bla(n) dönuaar] (pr valge mustadest) • valge vein, mis on pressitud ainult tumedatest viinamarjadest

blanc-fixe [bla(n)f·iks] (pr) • keem mineraalvalge, permanentvalge, barüütvalge, püsiv valge värvaine, keemiliselt baariumsulfaat

blanmanžee <blanmanž`ee 26i s> (pr blanc-manger valge toit“) kok
1. magus piimatarretis mandlitega
2. kanaliha- v kalatarretis

blanšeerimine <blanš`eerimi|ne -se -st 12 s> (pr blanchir < blanc valge) • kok helestamine, puu- ja köögivilja (ka mõningate kalaliikide) lühiajaline (1–2 min) töötlemine keevas vees v aurus

body colour [bodi kalə(r)] (ingl) • kunst kattev vesivärv, akvarellvärv, mis valge pigmendiga segatuna on muudetud läbipaistmatuks

bogdogeegen <bogdog`eegen -i 2e s> (mongoli богд гэгээн < богд püha, ülim + гэгээн valge, valgustatud), bogdohagaan <bogdohag|`aan -aani -`aani 22e s> (mongoli богд хаан < богд püha, ülim + хаан valitseja, khaan) • aj, relig lamaistliku kiriku pea Mongoolias 1641–1924

bordoo <bord`oo 26i s> (< pn Bordeaux, linn Prantsusmaal) • Bordeaux’ ümbruse viinamarjadest valmistatud peene aroomi ja maitsega punane ja valge Prantsuse vein
bordoopunaneveinpunane, pruunikaspunane (punase veini värvuse järgi)
bordoo vedelikaiand vaskvitriolist, kustutamata lubjast ja veest koosnev taimekaitsevahend

brii <br`ii 26 s> (< pn Brie, piirkond Prantsusmaal), ka Brie pnkok valge hallitusega kaetud Prantsuse lauajuust

burnus <b`urnus -e 11~9 s> (vn бурнус < pr burnous < ar burnus) • tekst araablaste valge villane peakotiga mantel; sellega sarnanev naistemantel

buur <b`uur buuri b`uuri 22e s> (< holl boer talupoeg), afrikander <afrik`and|er -ri 2e s> (afrikaani Afrikander < pn Aafrika) • Lõuna-Aafrikas sündinud valge, hrl hollandlaste v prantslaste järeltulija

cajun [keidžən] (ingl < pr les Acadiens akaadialased < pn Acadie, endine Prantsusmaa koloonia praeguse Kanada alal)
1. muus USA Prantsuse asunike folkloorsele muusikale toetuv kantristiilile lähedane muusikavool
2. kok maitseainesegu (paprika, küüslauk, valge ja must pipar, tüümian jt)

carioca [kari·oka] (port Rio de Janeiro elanik < tupii kari oka valge mehe maja) • tants hoogne Brasiiliast pärit seltskonnatants

corvus albus [korvus albus] (ld valge vares) • piltl keegi erandlik

dalmaatslane <dalm`aatsla|ne -se -st 12?10 s> (< pn Dalmaatsia) • kõnek Dalmaatsia koer, isekoomuliku valge mustade täppidega karvkattega koeratõug

diatomiit <diatom|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr diatomē läbilõikamine), kiiselguur <kiiselg|`uur -uuri -`uuri 22e s> (sks Kieselgur < Kiesel ränikivi + Gur muda) • geol infusoormuld, pms ränivetikate (diatomeede) kodadest koosnev valge, helehall v kollakas settekivim; kasut eelkõige täite- ja isoleerainena

difraktsioonivõre <+ võre 16 s> • füüs valguse difraktsiooni tekitamiseks valmistatud tihe joonestik läbipaistval v peegeldaval plaadil; selle läbimisel jaguneb valge valgus reaks spektreiks

dolomiit <dolom|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn D. G. de Dolomieu, Prantsuse geoloog, 1750–1801), ka dolokivi <+ kivi k`ivvi 17e s> • miner mineraal ja kivim, värvuselt valge, hall v kollakas kaltsium- ja magneesiumkarbonaat; kasut ehitusmaterjalina, metallurgias jm; Eestis leidub dolomiiti rohkesti (tuntuim Kaarma dolomiit)

elaidiin <elaid|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr elaion (oliivi)õli) • keem tahke valge kristalne rasv, tekib lämmastikushappe toimel mittekuivavaisse õlidesse

email <em`ail emaili em`aili 22e s> (pr émail) • värviline v valge, enamasti läbipaistmatu metalloksiidide lisandiga klaasimass metallide, keraamika v klaasi katmiseks pinnakaitse v dekoreerimise otstarbel
hambaemailanat hambavaap, hambakrooni kattev kõva klaasjas kude

fajanss <faj|`anss -ansi -`anssi 22e s> (pr faïence < pn Faenza, linn Itaalias) • peen valge v värviline savisegu; sellest valmistatud glasuuritud keraamikatooted

ghutra (ar) • tekst valge, õhemast riidest nelinurkne araabia meeste peakate-rätik, mida kantakse koos agal’iga. Vt ka kufiya

gutapertš <gutap|`ertš -ertši -`ertši 22e s> (ingl gutta-percha < malai getah percha < getah kummi + percha, ainet andev puu) • bot, keem mõnede Kagu-Aasia puude (pms gutapertšipuude (Eucommia)) piimmahla (lateksi) koaguleerimisel saadud valge kuni kollakaspruun aine, omadustelt lähedane kautšukile; gutapertši peamine koostisosa on süsivesinik guta; kasut isoleerainena elektrikaableis, masinarihmade, kingataldade, kleepainete jm valmistamiseks

heksadekanool <+ dekan|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< heksa- + kr deka kümme), tsetüülalkohol <+ alkohol -i 19 s> (< ld cetus vaal + -üül + alkohol) • keem valge kristalne aine, kasut tekstiili- ja toiduainetööstuses ning kosmeetikas

hüdrokinoon <+ kin|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< hüdro- + kinoon) • keem aniliinist valmistatav valge kristalne aine; kasut pms fotograafias ilmutina

isoleutsiin <isoleuts|`iin -iini -`iini 22e s> (< iso- + kr leukos valge) • keem vees lahustuv kristalne aine, asendamatu aminohape valkude koostises

kaadmium <k`aadmium -i 19~2e s> (< kr kadmeia gē Kadmose maa), tähis Cdkeem keemiline element, järjenr 48, aatomm 112,41; tsingitaoline valge pehme metall; kasut tööstuses ja arstiteaduses

kaatinga <kaatinga 1 s> (port caatinga < tupii valge mets“) • bot hõre heitlehine mets Brasiilia mägismaa lähisekvatoriaalse kliimaga kirdeosas

kahhel <k`ah|hel -li 2e s> , kahhelkivi <+ kivi k`ivvi 17e s> (sks Kachel < ld caccabus keedupott < kr kakkabos) • eh valge v värviline glasuuriga kaetud pottkivi v keraamiline plaat; kasut ahjude, seinte ja põrandate katmiseks

kainiit <kain|`iit -iidi -`iiti 22e s> (sks Kainit < kr kainos uus) • miner valge kuni punane mineraal; kasut keemiatööstuses; kaaliumväetiste ja magneesiumi toore

kalla <kalla 16 s> (uusld calla) • bot mitmeaastane rohttaim võhaliste sugukonnast; suure valge kandelehe ja kollase tõlvõisikuga harilikku kallat e toavõhka (Zantedeschia) kasvat kasvuhoones v toas

kalomel <kalomel -i 19 s> (pr calomel < kr kalos ilus + melas must) • keem, farm elavhõbe(I)kloriid, valge pulber, mis tumeneb valguse toimel; kasut antiseptikuna ning keemiatööstuses
kalomelelektroodel elektrood, mille moodustab kindla kontsentratsiooniga kaaliumkloriidilahuses olev kalomelipastaga kaetud elavhõbe

kaltsiit <kalts|`iit -iidi -`iiti 22e s> • miner sageli läbipaistev, hrl valge v värvuseta mineraal, koostiselt kaltsiumkarbonaat, lubjakivide põhiline koostismineraal; kristallub trigonaalses süngoonias

kaoliin <kaol|`iin -iini -`iini 22e s> (pr kaolin < pn Gaoling, Hiina kohanimi) • geol valge savi, portselanisavi; kasut fajansi ja portselani valmistamiseks, ka paberi- ja keemiatööstuses

kaoliniit <kaolin|`iit -iidi -`iiti 22e s> • miner valge, rohekas v sinakas savimineraal, kaoliini peamine koostisosa; kasut keraamika-, paberi- ja värvitööstuses

kleristoorium <klerist`oorium -i 19~2e s> (uusld clerestorium, cleristorium < ingl clerestory, clearstory, arvatavasti < clear valge, valgustatud + story korrus, tasand) • arhit basiilika keskmine, akendega lööv

kollett <koll|`ett -eti -`etti 22e s> (pr collet krae < col kael; krae) • aj, tekst keskaegne lai krae; mõnede ratsaväeosade lühike valge ülerõivas

komplementaarvärvused pl <+ v`ärvus -e 11~9 s> (< komplementaarne) • füüs täiendvärvused, kaks värvust, mis liitumisel annavad valge värvuse (nt punane ja sinakasroheline)

kontraarne <kontr`aar|ne -se 2 adj> (ld contrarius vastas asuv) • vastupidine
kontraarsed mõisted plloog sama soomõiste äärmised liigimõisted, nt „must – valge
kontraarsed otsustused plloog vastupidised otsustused, mis ei saa mõlemad korraga õiged olla, küll aga võivad olla mõlemad väärad

kriinum <kr`iinum -i 2e s> (< kr krinon valge liilia) • bot igihaljaste v heitlehiste sibultaimede perekond (Crinum) amarülliliste sugukonnast; aretisi kasvat toataimedena (Eestis tuntud toaliiliana)

kriit <kr`iit kriidi kr`iiti 22e s> (sks Kreide < ld creta) geol
1. kaltsiitse koostisega viburloomadest koosnev poolkõva valge karbonaatne setend, vt ka kaltsiit
2. kriidiajastu, keskaegkonna viimane ajastu, mille lõpul kadusid Maalt hiidsisalikud; järgnes juurale ja eelnes paleogeenile

krinoid <krin|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< kr krinon valge liilia + -oid) • zool meriliilia (Crinoidea), karikakujuline süvamereloom, kinnitub hrl varre abil merepõhja

krüoliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< krüo- + -liit) • miner valge v värviline kergsulav klaasi läikega mineraal, naatrium- ja alumiiniumfluoriid; kasut alumiiniumi tootmiseks, emailide ja piimklaasi valmistamiseks

kvarteroon <kvarter|`oon -ooni -`ooni 22e s> (hisp cuarterón) • antr veerandneeger, valge ja mulati järglane

kvartsiit <kvarts|`iit -iidi -`iiti 22e s> (sks Quarzit) • miner pms kvartsist koosnev hele (valge, hall, kollakas, roosa) teraline v tihe moondekivim

kvinteroon <kvinter|`oon -ooni -`ooni 22e s> (hisp quinterón) • antr kvarterooni ja valge järglane

lacrimae Christi [lakrime kristi] (ld Kristuse pisarad) • Vesuuvi kallakuil kasvavatest viinamarjadest tehtud valge ja punane vein

leghorn <l`egh|`orn -orni -`orni 22e s> (< ingl pn Leghorn Livorno, Itaalia linn) • põll Itaaliast pärinev Ameerikas aretatud (valge) munakanatõug

leukaspid pl <leuk|`asp -aspi -`aspi 22e s> (kr leukaspides < leukos valge + aspis kilp) • aj, sõj Makedoonia faalanksi sõdurid, kes kandsid valgeks värvitud v valgeks pargitud nahkkilpe

leuko- (< kr leukos valge) • valge-

leukoom <leuk|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< kr leukōma valge tahvel) • med sarvkesta-valgelaik, silma sarvkesta kae

leutsiin <leuts|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr leukos valge) • keem üks aminohappeid, looduslikes valkudes ja valkude laguproduktides esinev aine

leutsiit <leuts|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr leukos valge) • miner hele mineraal, kaalium-alumiiniumsilikaat; esineb laavas, mureneb kiiresti ja on kasutatav väetisainena v alumiiniumi tootmiseks

levkoi <levk`oi 26 s> (vn левкой, sks Levkoje < kr leukoion < leukos valge) • bot ühe- v mitmeaastane taim (Matthiola) ristõieliste sugukonnast pms Vahemere maades, Eestis ka meeldiva lõhnaga ilutaim

litopoon <litop|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< lito- + kr ponos vaev, töö) • keem, eh baariumsulfaadi ja tsinkvalge segu, valge pigment, kasut sisetöövärvide koostisainena jm

luminositeet <luminosit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (< ld luminosus hele, valge) • astr valgusvõimsus, heledus

luminöösne <lumin`öös|ne -se 2 adj> (pr lumineux < ld luminosus hele, valge) • hrv kiirgav, särav, lummav

magneesiumoksiid <+ oks|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< magneesium + oksiid) • keem magneesiumi põletamisel tekkiv valge pulber

mamelukk <mamel|`ukk -uki -`ukki 22e s> (< ar mamlūk omand, valge ori) • aj Türgi ja Kaukaasia päritolu orjast ihukaitseväelane Egiptuse sultanite teenistuses alates XII s lõpust; mamelukid saavutasid hiljem riigis poliitilise võimu; hävitati 1811

manisk <manisk -i 2e s> (vn манишка) • tekst meeste särgi peale kinnitatav valge rinnaesine; piltl looma, linnu valge vm teist värvi rinnaesine

manniit <mann|`iit -iidi -`iiti 22e s> , mannitool <mannit|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< manna (1)) • keem valge kristalne aine, alkoholide rühma kuuluv pisut magus ühend, sisaldub mitmes taimes; oksüdeerumisel muutub mannoosiks

margariit <margar|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr margaron pärl) • miner monokliinses süngoonias kristallunud valge v hallikaskollane pärliläikega mineraal vilkude rühmast; leidub moondekivimeis, nt kloriit- ja vilkkiltades

marmor <m`armor -i 2e s> (ld < kr marmaros) • miner pms kaltsiidist koosnev kristalne valge vm värvusega moondekivim; kasut ehitus- ja raidkivina; sageli nimet marmoriks ka muid hästi lihvitavaid lubjakiviliike (Eestis Kaarma ja Kalana dolomiit ning Vasalemma lubjakivi)

melamiin <melam|`iin -iini -`iini 22e s> (sks Melamin, keemik J. Liebigi (1803–73) loodud nimetus) • keem uureast saadav valge kristalne aine, levinud tööstuskemikaal (1,3,5-triasiin-2,4,6-triamiin); melamiinvaikudest valmistatakse plaste, lakke ja liime

metool <met|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< metüül + kresool) • fot ilmutina kasutatav valge kristalne pulber

miilium <m`iilium -i 19~2e s> (< ld milium hirss) • med valge vinn (eriti näonahal), valge akne

mooruspuu <+ p`uu 26i s> (< ld morum mooruse mari < kr moron) • bot parasvöötmes ja troopikas kasvav laialeheline söödavate marjadega puu (Morus); Hiinast pärineva valge mooruse lehed on tähtsad siidiusside toiduna

mozzarella [motsar·ella] (it), ka motsarella <motsar´ella 16 s> • kok Itaalia päritolu valge poolpehme juustusort vesipühvli- v lehmapiimast

muskatell <muskat|`ell -elli -`elli 22e s> (it moscatello) • muskaatvein, muskaatviinamarjadest valmistatud magus valge v roosa vein

naan <n`aan naani n`aani 22e s> (urdu nān) • kok India köögist pärit õhuke pärmitainast valge leib

naatriumbromiid <+ brom|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< naatrium + bromiidid) • farm nn ehmatuspulber, soolase maitsega valge kristalne pulber; tarvit unehäirete ja ärevuse ravis

naatriumglutamaat <+ glutam|`aat -aadi -`aati 22e s> (< naatrium) • keem taimevalkudest saadav valge pulber, glutamiinhappe naatriumsool, mida kasut toitude maitsestamiseks

naftaleen <naftal|`een -eeni -`eeni 22e s> (ingl naphthalene < kr naphtha maaõli) • keem kivisöetõrvast saadav tugevalõhnaline, vees lahustumatu valge kristalne aine; tarvit koitõrjevahendina, värv- ja lõhkeainete valmistamiseks jm; vananenud nimetus naftaliin

narval <n`arval -i 2e s> (rts < vanapõhja náhvalr < hvalr vaal) • zool arktilistes meredes elav valge v kollakasvalge 4–6 m pikk hammasvaalaline, ükssarvvaal (Monodon monoceros)

natroliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (sks Natrolith < naatrium + -liit) • miner vett sisaldav naatrium-alumiiniumsilikaat tseoliitide rühmast; hrl värvitu v valge, kristallub rombilises süngoonias

opossum <op`ossum -i 2e s> (ingl < algonkini k-d valge koer“) • zool Ameerika kukkurrott (Didelphis marsupialis) opossumlaste sugukonnast

pallium <p`allium -i 19~2e s> (ld) tekst
1. aj antiikaegne valge mantlitaoline meesterõivas
2. relig katoliku peapiiskopi liturgilise rüü osa (lai valge villane stoola kuue sissekootud ristiga)

parafiin <paraf|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld parum vähe + affinis sugulane) • keem küllastunud süsivesinike valge, vahataoliselt tahke segu, saadakse pms rasketest naftafraktsioonidest ja sünteetiliselt, kasut nt küünalde valmistamiseks, immutusvahendina jm

pimss <p`imss pimsi p`imssi 22e s> (sks Bims < ld pumex, gen pumicis), pimsskivi <+ kivi k`ivvi 17e s> • geol gaasirikka laava tardumisel tekkinud urbne ning väga kerge valge kuni must kivim, kasut lihvimis- ja puhastusvahendina

pingviin <pingv|`iin -iini -`iini 22e s> (sks Pinguin < ingl penguin < hiidalk < kõmri pen pea + gwyn valge) • zool pms lõunapoolkera külmavööndis elav lennuvõimetu veelind pingviinlaste sugukonnast (Spheniscidae), kasutab tiibu ujumiseks, kõnnib püstasendis

piperiin <piper|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld piper pipar) • keem valge kristalne alkaloid, pipra peamine toimeaine

pitaia <pit´aia 16 s> (hisp pitahaya < taino) • bot maasik-metskaktuse (Hylocereus undatus) punase koore ja valge pehme sisu ning väikeste mustade seemnetega söödav vili, kõnekeeles draakonivili

plasmotsüüt <+ ts`üüt tsüüdi ts`üüti 22e s> (< plasma + -tsüüt) • füsiol plasmarakk, antikehi tootev valge vererakk sidekoes

polüamiid <+ am`iid amiidi am`iidi 22e s> (< polü- + amiidid) • keem valge v kollakas suure löögi-, painde- ja tõmbetugevusega kõrgmolekulaarne polümeer; kasut kiudude (kapron, nailon, dederon, perlon), kilede jm valmistamiseks

polüvinüülkloriid <+ klor|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< polü- + ld vinum vein + -üül + kloriid), lüh PVCkeem kloroeteenist (vinüülkloriidist) saadav valge amorfne termoplastne polümeer; sellest valmistatakse elektriisoleermaterjale, tehisnahka, plastikaati jm

portselan <portselan -i 19 s> (it porcellana) • kaoliini, jahvatatud kvartsi ja päevakivi segu põletamisel saadav tihe valge aine; sellest materjalist peenkeraamikatooted

pulloroos <pullor|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< ld pullus, pl gen pullorum tibu) • vet lindude (eriti kanaliste) nakkushaigus, nn valge diarröa

pürogallool <pürogall|`ool -ooli -`ooli 22e s> , pürogallushape <+ hape h`appe 6 s> (< püro-) • keem gallushappe kuumutamisel saadav valge kristalne aine; kasut fotograafias ilmutina ja mitmesuguste värvainete sünteesimisel

rara avis [raara avis] (ld haruldane lind) • haruldus; haruldane külaline; piltl valge vares

retsina [retsiina] (uuskr) • piiniavaiguga maitsestatud valge v roosa Kreeka vein

riisling <riisling -i 2e s> (sks Riesling), risling <risling -i 2e s> • viinamarjasort ja sellest toodetud valge kuiv vein

salitsüülhape <+ hape h`appe 6 s> (< ld salix, gen salicis paju + -üül) • keem paljudes taimedes leiduv orgaaniline hape, valge kristalne aine; kasut konservimisvahendina, mitmesuguste ravimite (nt aspiriini) ja värvainete sünteesil

sandliõli <+ õli 17 s> • pms valge sandlipuu lülipuidust ja juurtest saadav eeterlik õli; kasut parfümeeriatööstuses ja meditsiinis

silikageel <silikag|`eel -eeli -`eeli 22e s> (< ld silex ränikivi + geel) • keem urbne valge mass, koostiselt ränidioksiid, millel on suur imamisvõime; silikageeli kasut laialdaselt keemiatööstuses gaaside ja naftasaaduste puhastamiseks, katalüsaatorikandjana jm

sinalbiin <sinalb|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld sinapi sinep + albus valge) • keem valge sinepi seemneis leiduv glükosiid

skolesiit <skoles|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr skōlēx uss, tõuk) • miner harva esinev värvitu v valge tseoliitide rühma kuuluv mineraal

skunk <sk`unk skungi sk`unki 22e s> (ingl skunk < indiaani k-d segankw) • zool vinukloom, haisuloom, kärplaste sugukonda kuuluv must loom valge jutiga seljal (Mephitis mephitis)

smitsoniit <smitson|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn J. Smithson, Inglise mineraloog, 1765–1829) • miner trigonaalses süngoonias kristallunud valge, rohekas v pruunikas klaasiläikeline mineraal, tähtis tsingimaak, looduslik tsinkkarbonaat; Eestis esineb harva siluri karbonaatkivimeis

spodumeen <spodum|`een -eeni -`eeni 22e s> (< kr spodoumenos tuhaks põletatud < spodos tuhk) • miner monokliinses süngoonias kristallunud valge, kollakas v rohekas mineraal, liik liitiumisisaldusega pürokseene

statuaar <statu|`aar -aari -`aari 22e s> (< it statuario raidkuju valmistamiseks sobiv) • valge, väga kvaliteetne Carrara marmor, mida eelistasid kasutada renessansiaja kujurid

sülviniit <sülvin|`iit -iidi -`iiti 22e s> • geol keemilise tekkega valge kuni punane settekivim, mis koosneb kivisoolast (haliidist) ja sülviinist; on peamine sülviini tooraine

sümbol <s`ümbol -i 2e s> (kr symbolon märk, tunnus)
1. võrdkuju, märk, kujutis v ese, millega kokkuleppeliselt tähistatakse midagi abstraktset (nt valge tuvi on rahu sümbol)
2. tinglik tähistaja (matemaatikas, keemias, loogikas), millega asendatakse mõistet, sõna, suhet (nt √ – ruutjuur, Na – naatrium)
3. semiootikas: märk, mille vorm ja tähendus ei ole omavahel seotud, vt ka ikoon (3), indeks (7)

tallit [tal·it] (hbr) • relig valge nelinurkne siidist v villasest riidest rätik tuttidega nurkades; juudi mehed kannavad seda palvetamise ajal

teofülliin <teofüll|`iin -iini -`iini 22e s> (< uusld thea tee < hiina te mrd + kr phyllon leht) • farm teepõõsa lehtedes, kohvis jm sisalduv alkaloid, lõhnata, vees raskesti lahustuv valge kristalne pulber, toimelt sarnaneb teobromiiniga

tersseroon <tersser|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< hisp tercero kolmas, kolmandik) • antr mulatist naise ja valge mehe järglase nimetus Kesk- ja Lõuna-Ameerikas

tetrüül <tetr|`üül -üüli -`üüli 22e s> (< tetra- + -üül) • keem vees lahustumatu valge plahvatusohtlik aine, kasut lõhkeainena detonaatoreis

thawb [θaub] (ar) • tekst traditsiooniline meeste rõivas Lähis-Ida ja Lõuna-Aasia islamiriikides; enamasti valge, puuvillase krae ja eest nööpidega täispikk tuunika

titaanvalge <+ v`alge 1 s> • tehn valge kristalne pigment; saadakse titaanimaakidest ja metallurgiatööstuse jääkidest; kasut värvide valmistamiseks, sünteeskiu matistamiseks ja mitme sulami koostisainena

tokai <tok`ai 26 s> (< pn Tokaj, Ungari linn) • Ungari valge dessertvein vartel närvutatud viinamarjadest

trotüül <trot|`üül -üüli -`üüli 22e s> (ingl pn Trotyl, kaubamärk) • trinitrotolueen, valge v kollakas kristalne aine, saadakse tolueenist, kasut käsitsusohutu lõhkeainena

tserussiit <tseruss|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ld cerussa tinavalge) • miner pms galeniidist tekkiv valge v hallikas pliimaakmineraal, pliikarbonaat; Eestis esineb siluri ajastu karbonaatkivimeis koos galeniidiga

tsinkoksiid <+ oks|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< tsink + oksiid) • keem tsingi ühend hapnikuga, valge pulbriline aine

tsinkvalge <+ v`alge 1 s> • eh valge kristalne värvaine, keemiliselt koostiselt tsinkoksiid; kasut värvide valmistamiseks ja kummitööstuses

tuunika <tuunika 1 s> (ld tunica) tekstaj Vana-Rooma meeste ja naiste särgitaoline valge villane v linane kodu- ja töörõivas, kanti vööga, sageli ka tooga v stoola all; tänapäeval: pikk pluus

urotropiin <urotrop|`iin -iini -`iini 22e s> (< uro- + atropiin) • farm vees kergesti lahustuv valge kristalne aine, mikroobidevastane ravim, tarvit eriti kuseelundite põletike puhul

valentiniit <valentin|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Basilius Valentinus, fiktiivne XV s alkeemik) • miner kuubilises süngoonias kristallunud valge v kollakas antimonoksiid; tekib sulfiidide murenemisel

vapiti <vap´iti 16 s> (ingl wapiti < krii wapitik valge hirv) • zool Põhja-Ameerikas elutsev punahirve alamliik (Cervus elaphus canadensis), lähedane maralile

velutee <velut`ee 26i s> (< pr velouté sametine < velours samet < ld villosus karvakas < villus tokerjas karv) • kok valge põhikaste, valmistatakse hrl vasika- v linnulihaleemega

white tie [wait tai] (ingl valge lips) • ilmuda frakis (hrl kutsel kirjas), rõivastumisnõue pidulikul vastuvõtul

villemiit <villem|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Willem I, Hollandi kuningas, 1772–1843) • miner trigonaalses süngoonias kristallunud valge, kollakas v punakas tugevasti fluorestseeriv läikiv mineraal, koostiselt tsinksilikaat

viteriit <viter|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn W. Withering, Inglise teadlane, 1741–99) • miner rombilises süngoonias kristallunud valge, hallikas v kollane rabe mineraal, baariumkarbonaat; viteriit on baariumi tooraine

witten (keskalamsks valge raha“) • aj hõberaha, 1 witten = 1/3 šillingit (XIII s kasut Lübeckis, hiljem Taanis ja Norras)

vodka <vodka 16 s> (vn водка) • valge viin

vollastoniit <vollaston|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn W. H. Wollaston, Inglise teadlane, 1766–1828) • miner trikliinses süngoonias kristallunud valge, kollane v mustjaspruun klaasiläikeline mineraal, koostiselt kaltsiumsilikaat; temast valmistatakse sitkeid keraamilisi materjale


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur