[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 132 artiklit

Agnus Dei [agnus de˛i] (ld Jumala Tall, st Kristus) • relig katoliku missa (1) osa; muus vaimuliku mitmeosalise kooriteose missa (2) viimane osa; kunst aupaistega, hrl risti v ristilipu ja armulauakarikaga Kristust sümboliseeriv lambatalle kujutis kunstis IV–XVI s

ajatolla <ajat´olla 16 s> (prs āyatollāh < ar āyat allāh jumala märk, ime) • relig šiiitide kõrgem vaimulik

alba <alba 16 s> (< ld albus valge)
1. (keskld) relig pms katoliku vaimuliku pikk valge (hrl linane) rüü, liturgilise riietuse osa
2. (oksitaani koit) muus hommikulaul trubaduuride luules

amiktus <am`iktus -e 11~9 s> (ld amictus pealisrüü) • relig, tekst katoliku vaimuliku liturgilise riietuse osa, pika valge rüü all kantav ristkülikukujuline valge linane rätt

antifon <antifon -i 19 s> (keskld antiphona < kr antiphōnos vastukõlav), antifoon <+ f`oon fooni f`ooni 22e s>
1. muus vahelduslaul, mida protestantlikus liturgias vaimulik ja kogudus v katoliku kirikus kaks koori laulavad vaheldumisi
2. relig mitmesuguste katoliku liturgiliste tekstide nimetus (nt tunnipalves psalme ja hümne raamivad salmid)
3. (< anti- + kr phōnē hääl, heli) med, tehn kõrva tugeva v kestva müra v kahina eest kaitsev seade, mürakiiver v -klapid

antiikne <ant`iik|ne -se 2 adj> (< antiik) • vana, vanaaegne; antiikajale omane, sellesse kuuluv, selles vaimus

antiklerikaalne <+ klerik`aal|ne -se 2 adj> (< anti- + klerikaalne) • pol klerikalismivastane, kiriku ja vaimulike eesõigusi eitav

arhierei <arhier`ei 26 s> (vn архиерей < kr archiereus ülempreester) • van õigeusu kõrgem vaimulik (piiskop, peapiiskop, metropoliit, patriarh)

augustiinlane <august`iinla|ne -se -st 12~10? s> (< pn Augustinus, kirikuisa, 354–430) • relig katoliku kirikuisa Augustinuse nime kandvate või tema ühiselureeglit kasutavate vaimulike vennas- ja õeskondade liige

bakalaureus <bakal`aureus -e 11 s> (keskld baccalaureus)
1. esimese astme akadeemiline kraad ülikoolides, vt ka Bachelor of Arts, Bachelor of Science
2. Prantsusmaal ja mõnes teises riigis isik, kes on õiendanud sisseastumiseksami ülikooli
3. Venemaal vaimuliku akadeemia õppejõud
4. aj keskajal alamvasall, hiljem rüütlikslöömise taotleja
bakalaureuseõpeõppetsükkel, mille läbija omandab bakalaureusekraadi

birett <bir|`ett -eti -`etti 22e s> (sks Birett < keskld birettum, birretum < ld birrus vihmamantel) • relig, tekst katoliku vaimulike nelinurkne peakate

braahman <br`aahman -i 2e s> (sanskr brāhmama), brahmiin <brahm|`iin -iini -`iini 22e s> • relig brahmanismi preester, Vana-Indias ohverdamist juhtinud preester, kõrgeima, vaimulike varna liige Indias. Vt ka kšatrija, vaišja

braavo <braavo interj; braavo 16 s> (it bravo tubli, julge, suurepärane)
1. interj tubli!, hästi! (vaimustus- v heakskiiduhüüd)
2. s aj palgamõrvar, bandiit Itaalias XVII–XVIII s; seikleja

bravissimo [brav·issimo] (it superl < braavo) • väga tubli!, väga tore! (vaimustus- v heakskiiduhüüd). Vt ka braavo

bursa <bursa 16 s> (< keskld bursa paun, rahakott, kassa; rahaline toetus < kr byrsa loomanahk, lähker)
1. aj vaeste üliõpilaste ühiselamu keskajal; vaimulik kool v vaimulik seminar koos ühiselamuga Venemaal XVIII–XIX s 1. poolel
2. anat paun, limapaun

canticum sacrum [kantikum sakrum] (ld püha laul) • muus vaimulik heliteos piibli tekstidele

clerk [klaa(r)k, klöö(r)k] (ingl) • kirjutaja, kontoriametnik; relig vaimulik

Credo [kreedo] (ld usun) • relig usutunnistus, missa (1) osa; muus vaimuliku mitmeosalise kooriteose missa (2) kolmas põhiosa

dalai-laama <+ laama 16 s> (< mongoli dalai ookean + laama2) • relig alates XVI s-st Tiibeti kõrgeim vaimulik ja ilmalik juht. Vt ka lamaism

degeneratiivne <degenerat`iiv|ne -se 2 adj> (< ld degenerare halvenema, manduma) • manduv, mandunud (vaimseilt ja kehalistelt omadustelt halvenev)

dekadentlik <dekad`entl|`ik -iku -`ikku 25 adj> , dekadentne <dekad`ent|ne -se 2 adj> • dekadentsile v dekadendile omane; vaimselt mandunud, languslik

dekadents <dekad|`ents -entsi -`entsi 22e s> (pr décadence < keskld decadentia langus) • kirj, kunst üldnimetus vaimsele kriisile XIX s lõpu ja XX s alguse kultuuris, mida iseloomustas lootusetus, elutüdimus ja individualism; oli omane mitmele kunstisuunale, kõige ilmekamalt avaldus Prantsuse sümbolistlikus poeesias

diakon <d`iakon -i 2e s> (kr diakonos teener, abiline) • relig abivaimulik protestantlikus kirikus; luteri kirikus XIX s-st pms koguduse hoolekandekorraldaja; katoliku kirikus diakonipühitsuse saanud vaimulik

doomino <doomino 1 s> (it domino < ld dominus isand)
1. tekst Hispaania ja Itaalia vaimulike lühike kapuutsiga mantel; pikkade varrukate ja kapuutsiga maskeraadimantel, ka sellesse rõivastunud isik
2. doominokividega mängitav lauamäng
doominoefektpiltl ahelreaktsioon, olukord, kus üks sündmus vallandab ridamisi teised

drott <dr`ott droti dr`otti 22e s> (vanapõhja drótt) • aj kuninga ja vaimuliku aunimetus vanadel skandinaavlastel

eksalteerima <eksalt|`eerima -eerib 28 v> (ld exaltare) • vaimustama; tugevalt erutama, üles ärritama

eksalteeruma <eksalt`eeruma 27 v> (< eksalteerima) • vaimustuma; tugevalt erutuma, haiguslikult elevile minema

ekstaas <ekst|`aas -aasi -`aasi 22e s> (kr ekstasis) • joovastus, ülim vaimustus

emeeritus <emeeritus -e 11 s> (ld emeritus väljateeninud), lüh emerväljateeninu, ametist vanaduspuhkusele lastu (professor, vaimulik jm). Vt ka emeriit-

eminents <emin|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< ld eminentia väljapaistvus) • kõrgeausus, kardinalide, varem ka vaimulike kuurvürstide ja johanniitide rüütliordu suurmeistri tiitel

entusiasm <entusi|`asm -asmi -`asmi 22e s> (kr enthousiasmos) • ülev vaimustus, ind, kirglik hoog

estakaad <estak|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr estacade) • tehn sillataoline ehitis tee, torujuhtme vm üleviimiseks hõivatud maa-alast, liikluse hõlbustamiseks, laadimistöödeks kõrguses vm otstarbeks; vaisild laevade jaoks

fantastiline <fant´astili|ne -se -st 12 adj> (< fantastika) • ulmeline, ebatõeline, mõttekujutuslik, unistuslik; kummaline; piltl uskumatult suur, suurepärane, vaimustav, oivaline

furoor <fur|`oor -oori -`oori 22e s> (it furore < ld furor meeletus, hullus) • ülisuur tähelepanu, meeletu vaimustus, tohutu menu

generaalstaadid pl <+ st`aat staadi st`aati 22e s> (holl Staten-Generaal < pr États généraux „ühendatud seisused“) aj
1. Prantsusmaal 1302–1614 vaimulike, aadli ja linnakodanluse seisuslik esinduskogu; 1789. a kokkukutsutud generaalstaatide kolmanda seisuse esindajad kuulutasid end Rahvuskoguks
2. Madalmaades 1465–1796 provintside seisuste (staatide), s.o vaimulike, aadli ja linnakodanluse valitud esinduskogu, 1814. a-st Hollandi parlamendi nimetus

generatiivgrammatika <+ gramm´atika 1 s> (< generatiivne) • lgv 1950–60ndatel USA-s loodud keeleteooria; selle teooria vaimus kirjutatud konkreetse keele grammatika; peab lingvistika peamiseks uurimisobjektiks inimese keelepädevust, võimet produtseerida ja mõista lõpmata paljusid lauseid, ka niisuguseid, mis pole veel kordagi esinenud

Gloria [glooria] (ld gloria au), Gloria in excelsis Deo [glooria in eksts·elsis de˛o] (ld au olgu Jumalale kõrges) • relig missa (1) osa, kiidulaul; muus vaimuliku mitmeosalise kooriteose missa (2) teine osa, järgneb Kyrie’le

gospel <g`osp|el -eli ~ -li 2e s> (ingl gospel evangeelium < good spell hea jutt) • muus USA neegrite rütmikas vaimulik laul, mida esitatakse soololauluna v solisti ja koori vahelduvlauluna (on mõjutatud bluusist ja džässist)

grahamjahu <+ jahu 17 s> (< pn S. Graham, Ameerika vaimulik, taimetoitluse propageerija, 1794–1851) • nisutäisterajahu kliidega

hierarh <hier|`arh -arhi -`arhi 22e s> (kr hierarchēs ülempreester < hieros püha + archē valitsus, võim) • relig kõrgema vaimuliku aunimetus ortodoksses kirikus

hierarhia <hier`arhia 1 s> (keskkr hierarchia < hierarh)
1. süsteemi eri tasandite järjestikune sõltuvus ülalt alla, kõrgemalt madalamale, üldiselt erilisele jne
2. ametiredel, ametite rida alluvuse ja alamalt kõrgemale siirdumise korras
3. relig vaimulikkond kirikuvõimu kandjana; katoliku vaimulike ametijärjestus
4. mat vahetu järjestus

hierokraatia <+ kr`aatia 1 s> (< hiero- + -kraatia) • vaimulike võim

hospitaliit <hospital|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ld hospitalis külalislahke) • relig vaeste ja haigete hoolekandega tegelevate katoliku vaimulike ordude liige

hutuhtu <hut´uhtu 16 s> (vn хутухта, кутукту < hiina hūtúkètú < mongoli хутагт püha) • relig lamaistlike vaimulike tiitel, mida andsid Hiina keisrid a-st 1644

imaam <im`aam imaami im`aami 22e s> (ar imām eesolija) relig
1. aj islamiusuliste vaimulik valitseja (seda nimetust kandsid nt kaliifid)
2. islamiusulistel vaimulik, kes juhatab mošees ühispalvust
3. šiiitidel kogukonna kõrgeim vaimulik
4. usujuht; usutegelase aunimetus muslimitel

installatsioon <installatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< keskld installatio kohale- v ametissepanemine < stallum vaimuliku istekoht kirikus)
1. kunst kolmemõõtmeline objekt, kunstipärane esemete v materjalide seade, mis võib ühendada erinevaid kunstivorme ja -tehnikaid
2. tehn rakestus, seadmestus, vee-, gaasi- v elektriseadmete (ka masinate vm) paigaldamine; vastav paikne seadmestik, paigaldis
3. relig pidulik vaimuliku ametisseseadmise rituaal katoliku kirikus, vt ka introduktsioon (3)

introduktsioon <introduktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld introductio sissejuhatamine)
1. muus suurema heliteose lühike instrumentaalne sissejuhatus
2. biol mingi taime- v loomaliigi (ka sordi, tõu) sisseviimine aklimatiseerimiseks alale, kus seda varem polnud
3. relig vaimuliku ametisseseadmine, vt ka installatsioon (3)

investituur <investit|`uur -uuri -`uuri 22e s> (keskld investitura ametisse määramine < ld investire riietama) aj
1. Lääne-Euroopas feodalismiajastul: läänistamine, vasallile maatüki pidulik lääniks andmine
2. piiskopi vm kõrgema vaimuliku ametisse seadmine, kusjuures talle anti valitsemiseks kirikumaad koos elanikkonnaga
investituuritülivõitlus XI–XII s paavsti ja ilmalike valitsejate vahel piiskoppide nimetamise ja läänistamise pärast

kaadi <kaadi 16 s> (ar (al)-qāḍī see, kes otsustab) • relig islami vaimulik, kes täidab kohtuniku ülesandeid ja teeb otsuseid šariaadi alusel

kalifaat <kalif|`aat -aadi -`aati 22e s> (< kaliif) • aj kaliifiriik; riik, kus nii vaimulik kui ka ilmalik võim kuulus kaliifile

kaliif <kal|`iif -iifi -`iifi 22e s> (ar khalīfah järglane) • aj islami vaimuliku juhi kui Muhamedi järglase tiitel; kaliifidele kuulus nii vaimulik kui ka ilmalik võim esimestes pärast Muhamedi surma rajatud riikides; hiljem kandsid kaliifi tiitlit Egiptuse ja siis Türgi sultanid

kalott <kal|`ott -oti -`otti 22e s> (pr calotte) • tekst, relig katoliku vaimulike ümmargune mütsike. Vt ka zucchetto

kanoonik <kanoonik -u 2 s> (keskld canonicus < ld reeglikohane < kr kanōn reegel, eeskiri) • relig alates IV s-st piiskopikiriku juures ordusarnases vennaskonnas elav vaimulik; hiljem toomkapiitli liige (ka tiitlina), toomhärra

kapiitel <kap`iit|el -li 2e s> (ld capitulum < caput pea)
1. relig katoliku orduliikmete koosolek (hrl kloostri v konvendi kapiitlisaalis), kus loetakse ette peatükk ordureeglist
2. van kirjateose suurem jaotis, peatükk
3. aj Venemaal ordenite määramise ning väljaandmisega tegelnud asutus, nt ordenikapiitel
kapiitlisaalsuur esinduslik ruum kloostris v ordulinnuses; kloostrisaal v toomkiriku vaimulike koosolekusaal

kaplan <k`aplan -i 2e s> (sks Kaplan < keskld capellanus < capella, cappella väike kirik, kabel < capa, cappa rüü, peakate, kapuuts) relig
1. eriülesandega vaimulik, nt sõjaväekaplan, haiglakaplan
2. katoliku preester, kes teenib kabelis; abipreester

kleerik <kleerik -u 2 s> (kr klērikos) • relig vaimulik, preester, kleeruse liige; van kirjaoskaja, haritlane

komtuur <komt|`uur -uuri -`uuri 22e s> (sks Komtur < ld commendator käskija) • aj vaimuliku rüütliordu kõige väiksema piirkonna ülema ametinimetus

kongregatsionalist <kongregatsional|`ist -isti -`isti 22e s> • relig vaimulike kongregatsioonide liige; üksikkoguduste iseseisvust pooldav protestantlike usulahkude liige

kontselebratsioon <kontselebratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld concelebratio < kon- + ld celebratio pühitsemine) • relig katoliku kirikus mitme vaimuliku ühiselt korraldatav armulauateenistus

koreopsis <kore´opsis -e 9 s> (< kr korē neiu + ōps silm) • bot eredavärviline lill korvõieliste sugukonnast (Coreopsis), neiusilm

küree <kür`ee 26i s> (pr curé < ld curare hoolitsema) • relig katoliku vaimuliku, eriti külavaimuliku nimetus Prantsusmaal, Belgias jm

labarum (ld, kr labaron) • aj alates Constantinus Suurest Rooma riigi lipp, mille varda otsas oli ristiusu sümbol; kasut ka Bütsantsi ajal; kasut üldse vaimuliku lipu tähenduses

lauda (it kiituslaul < ld laus kiitus) • muus XIII s-st pärit itaalia vaimulik rahvalaul

litaania <lit`aania 1 s> (kr litaneia) • relig palvetalitus, vaimuliku sõnu (lauldes) kooris kordava koguduse ühispalve; katoliku liturgilise palve liik (vt ka ekteenia); piltl pikk igav jorutus, pikk kurtmislugu

liturg <lit|`urg -urgi -`urgi 22e s> • relig liturgiat juhtiv vaimulik

liturgia <lit`urgia 1 s> (kr leiturgia avalik teenistus) • aj Vana-Kreekas jõukamailt kodanikelt nõutud kohustused riigi heaks rahas v teenustes; relig laiemas tähenduses: teatud kirikus v uskkonnas kasutatavad jumalateenistuse rituaalid ja kord; kitsamas tähenduses: õigeusu kirikus armulauateenistus; katoliku kiriku autoriseeritud jumalateenistuste koondnimetus; protestantlikus kirikus jumalateenistuse osa, mis koosneb vaimuliku ja koguduse vaheldumisi lauldud v räägitud tekstidest

masohhism <masohh|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn L. v. Sacher-Masoch, Austria kirjanik, 1836–95) • psühh tung lasta ennast sugulise rahulduse saamiseks piinata v alandada; piltl kalduvus lasta ennast (vaimselt) piinata või ise ennast piinata, enda piinade nautimine. Vt ka sadism

mateeria <mat`eeria 1 s> (ld materia aine, algollus < mater ema) • fil aine, substants, miski, mis on aluseks kõigele materiaalsele (vastandina vaimule, hingele); Aristotelese filosoofias olemuse vastand, see, millest mingi asi on; I. Kanti tunnetusekäsitluses tunnetuse aines, mis vastandub tunnetuse vormile

materiaalne <materi`aal|ne -se 2 adj> (ld materialis)
1. mateeriale omane, otseselt v teatud vahendite abil meeltega tajutav (vastandatakse vaimsele, mentaalsele, hingelisele)
2. aineline, rahaline, varanduslik, ainelistesse vahenditesse puutuv

mešš <m`ešš meši m`ešši 22e s> (ingl mesh võrgusilm) • tehn sõela (traat)võrgu tiheduse mõõtühik: avade arv 1 tolli kohta

midraš [midr·aš] (hbr uurimus, tõlgendus) • relig, kirj IV–VII s-st pärit juudi vaimulik kirjandus, mis sisaldab õpetlikke kommentaare vana testamendi tekstidele

monsignore [monsinjoore] (it mu isand) • relig viisakussõna katoliku piiskoppide jt kõrgemate vaimulike kõnetamiseks

muezzin [mu˛ess·in] (ar), muessin <mu`essin -i 2e s> (pr muezzin < ar mu’addin < azzana palvusele kutsuma) • relig islami vaimulik, kes kuulutab minaretist rituaalse palvuse algust

mufti <mufti 16 s> (ar muftī) • relig seadusetundja, teoloog; islami vaimulik, kellel on õigus sõnastada usuõpetuse ja šariaadi tõlgendamise ning usuelu korralduse küsimustes iseseisvaid otsustusi

mulla <mulla 16 s> (ar mawlā isand) • relig islami vaimulik v õpetlane

munk <m`unk munga m`unka 22i s> (rts munk, keskülemsks münch, keskalamsks monk < kr monachos < monos üksi) • relig usulis-askeetlikel eesmärkidel maailmast eraldunud kogukonnas (kloostris, mungaordus) elav mees; katoliku vaimuliku meesordu liige. Vt ka noviits (1), nunn, oblaat (2), profess, postulant

müriid <mür|`iid -iidi -`iidi 22e s> (ar murīd õpilane) • relig islami müstilis-askeetliku vaimuliku andunud õpilane. Vt ka müridism

obsessiivne <obsess`iiv|ne -se 2 adj> (< keskld obsessus kurjast vaimust vaevatud < ld obsidere piirama, valdama) • med, psühh kinnismõtteline, sundmõtteline

obskurantne <obskur`ant|ne -se 2 adj> (< obskurant) • vaimupime, haridus- ja kultuurivaenulik

ordinariaat <ordinari|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ordineerima) • relig piiskopkonna valitsus; ordineeritud vaimulike ühendus

ordinatsioon <ordinatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld ordinatio korrastus, korraldus)
1. relig vaimuliku ametisse pühitsemine
2. med arstlik ettekirjutus v ravi määramine haigele
3. biol koosluste v nende koostisosade ökoloogilisse ritta järjestamine

ordu <ordu 16 s> (keskld ordo vaimulik ordu < ld kord, reegel) • kindlate põhikorrareeglite järgi organiseeritud kinnine, tavaliselt vaimulik ühing; relig katoliku vaimulik vennas- v õeskond, mis elab kiriklikult kinnitatud ordureeglite järgi
ordumeisterrelig katoliku vaimuliku rüütliordu ülem
ordurüütelrelig katoliku vaimuliku rüütliordu liige

ornaat <orn|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld ornatus ehitud) • tekst vaimulike v ilmalike võimukandjate pidulik ametirüü

paradiis <parad|`iis -iisi -`iisi 22e s> (kr paradeisos suletud aed < avesta pairidaēza suletud ala)
1. relig ristiusus esimeste inimeste kaunis ja muretu elupaik enne pattulangemist; müt paljude rahvaste usulis-müstilises kujutluses esinev õnnemaa, õndsate asupaik; piltl vaimustav paik, õnnelik, muretu olukord
2. aj, relig varakristliku basiilika kinnine sammaskäiguga eesõu, kus võisid viibida patukahetsejad, keda ei lubatud kirikusse

pastor <p`astor -i 2e s> (ld karjane) • relig hingekarjane, (protestantlik) kirikuõpetaja, luterliku koguduse vaimulik

pastoraalteoloogia <+ l`oogia 1 s> (< ld pastoralis karjase-) • relig praktiline usuteadus, vaimuliku hingehoiutegevust käsitlev teoloogia haru

patriarh <patri|`arh -arhi -`arhi 22e s> (ld patriarcha < kr patriarchēs esiisa)
1. esiisa, sugukonna vanem
2. relig õigeusu kiriku kõrgeim vaimulik
3. relig mõningate katoliku piiskoppide aunimetus
4. piltl kollektiivi, eriala vm kõige vanem ja auväärsem isik

pax [paks] (ld) • rahu; relig katoliku liturgias rahusuudlus vm väline märk rahusoovist
pax Dei [paks de˛i] (ld) • relig jumalarahu, vaenutegevuse ajutine katkestamine usulistel põhjustel
pax huic domui [paks h¸uik dom¸ui] (ld) • relig rahu sellele majale (katoliiklaste kodusse siseneva vaimuliku tervitussõnad)
pax Romana [paks romaana] (ld) • aj Rooma rahu, Rooma keisririigi suhteline stabiilsusperiood I – II s pKr
pax tecum [paks teekum] (ld) • rahu sulle!
pax vobiscum [paks vob·iskum] (ld) • rahu teile!

pektoraal <pektor|`aal -aali -`aali 22e s> (pr pectoral < ld pectoralis rinna-)
1. aj Vana-Egiptuse ja Iisraeli ülempreestrite rinnakate, mis oli kaunistatud kalliskividega
2. aj Rooma sõduri rinnakaitse
3. relig kõrgemate katoliku vaimulike rinnarist

piiskop <p`iisk|`op -opi -`oppi 22e s> (kr episkopos ülevaataja) • relig kõrgem vaimulik mõnedes ristiusu kirikutes; õigeusu ja katoliku kirikutes kõrgeim vaimulik pühitsusaste

pluviale [pluviaale] (keskld < ld pluvialis vihma-)
1. aj algselt Vana-Roomas üleriietus vihma tarbeks
2. relig vaimulike liturgiline rüü katoliku ja paljudes luterlikes kirikutes

pneumaatik <pneumaatik -u 2 s> (< kr pneumatikos õhu-, tuule-, vaimne < pneuma hingus, õhk, tuul; vaim)
1. aj vanaaegse meditsiinikoolkonna esindaja, kes kõiki eluavaldusi seletas „eluõhuga“
2. relig varakristliku „vaimlaste“ usulahu liige, „pühast vaimust hõivatu“
3. muus suruõhuga töötav oreli vileventiile avav seadis
4. füüs pneumaatika asjatundja

popp2 <p`opp popi p`oppi 22e s> (vn поп < kr papas isa, preester) • kõnek õigeusu preester, vene vaimulik

praost <pr`aost praosti pr`aosti 22e s> (keskalamsks pravest < ld praepositus eestseisja, ülem) • relig vaimuliku ametinimetus; praostkonda kuuluvate koguduste vaimulike esimees

preester <pr`eest|er -ri 2e s> (kr presbyteros vanem) • relig Jumala ja inimese vaimulik vahemees, kes viib läbi kultusetalitusi; õigeusu või katoliku preestripühitsuse saanud vaimulik; piltl end kellelegi v millelegi pühendanu

prelaat <prel|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld praelatus ette pandu, eelistatu) • relig katoliku (ka anglikaani ning mõne maa luteri) kiriku kõrgem vaimulik; paavsti poolt vaimulikele antav aunimetus

professor <prof`essor -i 2e s> (ld õpetaja), lüh profkõrgkooli õppejõu kõrgeim teaduslik kutsenimetus; mõnel maal ka kesk- vm kooli õpetaja nimetus; aj Vana-Roomas grammatika- ja retoorikakooli õpetaja; keskajal vaimulike koolide õpetaja

protsessioon <protsessi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld processio) • (hrl vaimulik) pidulik rongkäik

provintsiaal <provintsi|`aal -aali -`aali 22e s> (ld provincialis provintsiaalne)
1. provintslane, provintsi elanik
2. relig vaimuliku ordu ülem ühe provintsi piirides

psalm <ps`alm psalmi ps`almi 22e s> (kr psalmos sõrmitsemine, näppepilli heli, näppepilliga saadetav laul) • relig, muus vaimulik laul, eriti Taaveti laulude hulka kuuluv laul

psühhohuligaan <+ hulig|`aan -aani -`aani 22e s> (< psühho- + huligaan) • oma käitumisega vaimselt teisi inimesi teadlikult häiriv v terroriseeriv isik

purpur <p`urpur -i 2e s> (ld purpura < kr porphyra purpurtigu, purpur)
1. violettpunane värvus
2. aj purpurtigudest saadav värvaine; sellega värvitud punane riie, millest tehti võimukandjate, aadli, kõrgemate vaimulike jt rõivaid
3. med veritähnus, nahaalused täppverevalumid

rektor <r`ektor -i 2e s> (ld rector juht, valitseja)
1. aj Vana-Roomas provintsi valitseja
2. aj, ped keskajal vaimuliku õppeasutuse v kooli juhataja
3. ped ülikooli vm kõrgkooli (mõnel pool ka keskkooli) juhataja

residents <resid|`ents -entsi -`entsi 22e s> (keskld residentia < residere elama, asuma) • riigijuhi v mõne kõrgema võimukandja (ka valitsuse), kõrgema vaimuliku jne asupaik (töö- v eluhoone, vahel kogu linn); piltl (kellegi) eramu, korter vms

reverend <rever|`end -endi -`endi 22e s> (ingl Reverend < ld reverendus auväärne), lüh Rev.relig nime ees tarvitatav vaimuliku tiitel ja austav kõnetlussõna ingliskeelsetes maades

rišeljöö <rišelj`öö 26 s> , rišeljöötikand <+ tikand -i 2e s> (< pn A. J. de Richelieu, Prantsuse vaimulik ja riigitegelane, kardinal, 1585–1642) • tekst keeruline pitstikandiliik: sämppistega ääristatud motiive ühendavad lõngast sillad, motiivide vahed on sildade alt välja lõigatud

rjassa <rjassa 16 s> (vn ряса < keskkr rhason mungarüü) • relig õigeusu vaimuliku pikk laiade varrukatega taljes ülerõivas

sacramentarium [sakramentaarium] (keskld < sakrament) • aj, relig varakeskajal vaimulike talituste käsiraamat katoliku kirikus. Vt ka missaal

sakrament <sakram|`ent -endi -`enti 22e s> (ld sacramentum truudusvanne) • relig ristiusus Kristuse seatud püha talitus, mille kaudu usklik saab osa Jumala armust (ristimine, kinnitamine, armulaud, meeleparandus, haigete salvimine, vaimulik seisus, abielu)
sakramendiorvarhit nišš kiriku seinas, kus säilitatakse pühitsetud armulaualeiba

sakristei <sakrist`ei 26 s> (sks Sakristei < keskld sacristia < ld sacer püha) • arhit, relig käärkamber, kiriku kõrvalruum vaimuliku ametitoimingute tarvis ja jumalateenistuseks vajalike esemete hoidmiseks

Sanctus [sanktus] (ld püha)
1. relig katoliku missa (1) osa; muus vaimuliku tsüklilise kooriteose missa (2) osa
2. relig katoliku pühakuks kuulutatu tiitel, lüh S., vt ka Sancta

sekularisatsioon <sekularisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< sekulariseerima) • kirikuomandi ja -õiguste võõrandamine; relig vaimuelu ilmalikustumine, religiooni ja kiriku mõjust eemaldumine

simoonia <sim`oonia 1 s> (< pn Siimon, Samaara nõid, piibli tegelane) • relig vaimulikuametiga hangeldamine, kirikuameti ja vaimuliku vara ost v müük

skapulaar <skapul|`aar -aari -`aari 22e s> (keskld scapulare < ld scapulae abaluud, õlad) • relig, tekst katoliku munga- v nunnarüü peal kantav peaauguga riidesiil (esialgu tööpõll), mis ulatub rüü allservadeni; mõningate vaimulike ühenduste kaelaskantav liikmetunnus, hrl kaks paeltega ühendatud pühapilti. Vt ka paramantia

softa <softa 16 s> (trg softa < prs sūḥtah (õpihimust) süüdatud) • aj, relig islami vaimuliku seminari õpilane sultaniaegses Türgis

sotsiaalpsühhiaatria <+ psühhi`aatria 1 s> (< sotsiaalne + psühhiaatria) • med psühhiaatria haru, mis uurib sotsiaalse keskkonna mõju vaimsele tervisele

sotsialism <sotsial|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld socialis ühiskondlik) • pol ühiskonnaõpetus, mis tekkis XIX s Lääne-Euroopas kapitalismi ja tööstusliku pöörde tekitatud sotsiaalsele ja vaimsele kriisile lahendust otsides; sellel õpetusel põhinev ühiskonnakord. Vt ka kommunism

stoola <stoola 16 s> (ld stola < kr stolē) tekst
1. aj vöötatud, maani ulatuv tuunikasarnane Vana-Rooma naiserõivas
2. relig katoliku vaimuliku liturgilise rüü osa, vt ka epitrahheel, omofoor

stupiidne <stup`iid|ne -se 2 adj> (ld stupidus) • vaimselt piiratud, juhm, nürimeelne

superstraat <superstr|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld superstratus peale laotatud < supersternere peale laotama) • pealiskiht; lgv domineeriva rahva keele elemendid madalama staatusega rahva keeles. Vt ka adstraat, substraat
superstraatkeellgv ühele keelele väga tugevat mõju avaldav keel; vaimselt, hariduslikult ja majanduslikult domineeriva rahva keel, mille mõju teisele keelele ületab tavalise laenamise. Vt ka adstraatkeel, substraatkeel

sutaan <sut|`aan -aani -`aani 22e s> (pr soutane < it sottana < sotto all) • relig, tekst katoliku vaimuliku maani ulatuv, hrl must argirüü

zucchetto [tsuk·etto] (it < zucca kõrvits; pea) • tekst, relig katoliku vaimuliku ümmargune müts. Vt ka kalott

tabulatuur <tabulat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (uusld tabulatura < ld tabula laud) muus
1. vaimuliku laulu reeglite kogumik
2. XIV–XVIII s tähti, numbreid ja rütmimärke kasutav noodikiri, mille abil kirjutati instrumentaalteose mitmehäälne osa

talaar <tal|`aar -aari -`aari 22e s> (ld talaris < pahkluuni ulatuv < talus pahkluu) • relig, tekst pikk laiade varrukatega mantel, kohtunike, luteri usu vaimulike jt ametirüü

Te Deum laudamus [tee de˛um laudaamus] (ld Sind, Issand, kiidame) • relig, muus IV s-st pärit vaimulik hümn, mida lauldakse missal (1) suurtel pühadel ja tähtsate sündmuste puhul tänulauluna; kasut ka anglikaani kiriku liturgias

tonsuur <tons|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< ld tonsura lõikamine, pügamine < tondere pügama) • paljakspöetud lagipea, katoliku vaimulike ja munkade tunnus Rooma riituses kuni a-ni 1965

toomkapiitel <+ kap`iit|el -li 2e s> (< toom + kapiitel) • relig katoliku piiskopikiriku liturgia jm ülesannetega tegelev vaimulike kogu

toompraost <+ pr`aost praosti pr`aosti 22e s> (< toom + praost) • relig toomkiriku vaimulike juht ja piiskopi asetäitja mõnedes maades

trialism <trial|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl < kr tria kolm)
1. fil õpetus, mille põhjal inimene koosneb kolmest algest: kehast, vaimust ja hingest
2. pol kolme riigi liit

tsölibaat <tsölib|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld caelibatus < caelebs abielutu) • relig vallaliseks jäämise kohustus, katoliku vaimulike abielu- ja seksuaalvahekorra keeld; ka vabatahtlik loobumine suguelust

vikaar <vik|`aar -aari -`aari 22e s> (ld vicarius asetäitja < vice asemel)
1. relig ametisse pühitsetud vaimuliku asetäitja v abi; mitmesuguste vaimulike ametikandjate nimetus õigeusu ja katoliku kirikuis
2. aj hilises Rooma riigis diötseesi asevalitseja
3. aj Saksa riigis (Reichswikar 1806. a-ni) isik, kes valitses kroonitud riigipea puudumise korral

visitatsioon <visitatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld visitatio < ld külastus < visitare külastama)
1. visiteerimine
2. med haigekülastus
3. relig kirikukatsumine, alluvate koguduste korrapärane kontrollkülastus kõrgema vaimuliku poolt
4. aj koolikatsumine, kooli kontrollimine pastori poolt


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur