[VSL] Võõrsõnade leksikon

akaroid <akar|`oid -oidi -`oidi 22e s> (ingl ac(c)aroid) • Austraalias kasvava heinpuu (Xanthorrhoea) kollakas kuni tumepunane vaik, kasut mööblilakkide valmistamiseks

asaföötida <asaföötida 1 s> (< prs azā vaik + ld fem foetida haisev), asaföötidavaik <+ v`aik vaigu v`aiku 22e s> • bot juudavaik, mõnede Kesk-Aasia taimede kuivanud mahl, tugeva küüslaugulõhnaga; pulbrit tarvit toiduvalmistamisel vürtsina ja närviravimina (pms loomade raviks)

bensoe <bens`oe 26 s> (uusld benzoe < it (lo) benzoi van, mrd < ar lubān jāwī Jaava viiruk), bensoevaik <+ v`aik vaigu v`aiku 22e s> • bot, farm Tais ja Sunda saartel kasvava bensoepuu (Styrax benzoin) tugeva vanillilõhnaga vaik; tarvit ravimina, parfümeerias, lakkide jm valmistamiseks

dammara <dammara 1 s> , dammaravaik <+ v`aik vaigu v`aiku 22e s> (< malai damar vaik) • bot pms Sri Lankal ja Sumatral kasvavailt puudelt saadav vaik, kasut plaastrite ja valguskindlate maalilakkide valmistamiseks

eleemi <eleemi 16 s> (ingl, it, hisp elemi) • mõnede troopikapuude vaik; kasut droogina ja lakkide valmistamisel

glüftaal <glüft|`aal -aali -`aali 22e s> (< glütserool + ftaalhape) • keem glütserooli kondenseerimisel ftaalhappega saadav vaik
glüftaalemailvärv • eh glüftaalvaikude baasil valmistatud ilmastikukindel emailvärv

glüftaalvaik <+ v`aik vaigu v`aiku 22e s> (< glütserool + ftaalhape) • keem glükoproteiidide alusel saadav vaik

hašiš <hašiš -i 2e s> (ar ḥashīsh rohi) • india kanepi lehtedest v õisikuist valmistatav narkootilise toimega droog; enamasti kanepitaime vaik, mis on kokku pressitud erineva kuju ja suurusega tükkideks, kuid esineb ka pulbrilisel kujul; tarvit suitsetamiseks, närimiseks v joogina, tekitab kuulmis- ja nägemishallutsinatsioone. Vt ka marihuaana, kannabis

kampol <k`ampol -i 2e s> (vn канифоль < kr), kolofoonium <kolof`oonium -i 19~2e s> (kr Kolophōnia (rhētinē) „Kolofoni vaik“ < pn Kolophon, linn vanaaja Väike-Aasias) • keem okaspuude vaigu destilleerimisel saadav kollakaspunane tahke aine; kasut tööstuses ja keelpillide poognajõhvi karestamiseks

kopaal <kop|`aal -aali -`aali 22e s> , kopaalvaik <+ v`aik vaigu v`aiku 22e s> (hisp copal < nahua) • bot merevaigusarnane kõvastunud troopika- ja subtroopikapuude vaik, kasut lakitööstuses. Vt ka dammara

kopaiivapalsam <+ p`alsam -i 2e s> (port, hisp copaiba < tupii + palsam) • eeterlikke õlisid sisaldav kopaiivapuu vaik

kopaliin <kopal|`iin -iini -`iini 22e s> , kopaliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< kopaal) • geol kivistunud vaik uusaegkonna ladekonnas Põhja-Londonis

kummiaraabik <+ araabik -u 2 s> (ld gummi arabicum) • araabia kummi, mõnede akaatsialiikide koorest erituv vaik – kummi; kasut farmaatsias ja kleepainena

mastiks <mastiks -i 2e s> (ingl mastic vaik, side- v täiteaine < kr mastichē vaik) • eh sideaine (bituumeni, tõrva, vaigu) ja peeneteralise täiteaine segu, mida kasut külmalt v kuumutatult katuse katmiseks, põrandaplaatide kleepimiseks, vuukide tihendamiseks jms

oliban <oliban -i 19 s> (keskld olibanum < ar al-luban viiruk) • healõhnaline looduslik vaik; kasut ka viirukiainena

pikoliin <pikol|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld pix, gen picis pigi, vaik + oleum õli) • keem kivisöetõrvas sisalduv teravalõhnaline vedelik, kasut lahustina ja keemiatööstuses

resiin <res|`iin -iini -`iini 22e s> (ld resina) • vaik

resiit <res|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ld resina vaik) • keem raskesti sulav ja lahustumatu tehisvaik, saadakse resoolide termilisel töötlemisel

resinaat <resin|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld resina vaik) • keem vaikhappe sool v ester

resinoidid pl <resin|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< ld resina vaik + -oid) • healõhnalised looduslikest vaikudest saadud tooted

resinoos <resin|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< ld resina vaik) • biol vaigustus, puu välispinna rikke tõttu tekkinud rohke vaigu eritumine okaspuust

resoolvaik <+ v`aik vaigu v`aiku 22e s> (< ld resina vaik) • keem, tehn metanaali ja fenooli polükondenseerimisel tekkiv termoreaktiivne vaik; kasut sideainena liimitud puittoodete, klaas- ja mineraalvati, kihtplastide, vahtplasti jm valmistamisel

resortsinool <resortsin|`ool -ooli -`ooli 22e s> , resortsiin <resorts|`iin -iini -`iini 22e s> (pr résorcine, ingl resorcin < ld resina vaik) • keem orgaaniline aine, kahealuseline fenool, benseen-1,3-diool; kasut lähteainena sünteetiliste värvainete ja ravimite valmistamisel

sandarakk <sandar|`akk -aki -`akki 22e s> (kr sandarakē punane arseensulfiid) • sandarakiküpressi koorest saadav lõhnav klaasjas vaik; kasut plaastrite, lakkide, suitsutusvahendite jm valmistamisel
sandarakipuu • bot okaspuu Lõuna-Hispaanias, Põhja-Aafrikas ja Austraalias (Tetraclinis articulata)

stüüraks <stüüraks -i 2e s> (kr styrax)
1. bot igihaljaste v heitlehiste lehtpõõsaste v madalate lehtpuude perekond (Styrax)
2. farm mõne puuliigi palsamilõhnaline vaik, mida kasut parfümeerias, meditsiinis, viirukina jm

šellak <šellak -i 2e s> (ingl shellac < pr laque en écailles lakk õhukeste plaatidena) • kollane kuni pruun looduslik vaik, tekib troopikapuudel parasiteerivate putukate elutegevuse tagajärjel; kasut lakitööstuses, isoleermaterjalina, glasuurainena toiduainetööstuses jm

viiruk <viiruk -i 2e s> (keskalamsks wirōk viiruk, pühitsetud suits) • lõhnav vaik, mida saadakse mitmelt troopiliselt v lähistroopiliselt lehtpuult ja -põõsalt, eriti Aafrikas, Aasias ja Araabia poolsaarel kasvavalt viirukipuult; tarvit igivanast ajast usutalitustel lõhnava suitsu saamiseks (ka kristlikes kirikutes)