[VSL] Võõrsõnade leksikon

amfiteater <+ t`eat|er -ri 2e s> (kr amphitheatron) arhit
1. Vana-Kreeka teatris poolringina küngaste nõlvakuil asetsenud istmeread vaatajaile
2. Vana-Roomas ülalt katmata ümmargune v elliptiline ehitis gladiaatorite ja loomade võitluste korraldamiseks, koosnes areenist ja seda ümbritsevaist trepistikuna tõusvaist istmeridadest vaatajaile
3. nüüdisaegseis teatreis, tsirkustes, kontserdisaalides jm istmeread (hrl trepistikuna) parteri taga

antiseismiline <+ seismili|ne -se -st 12 adj> (< anti- + seismiline) • eh maavärinatele vastupidav, nt ehitis

belvedere [belvedeere] (it < bel ilus + vedere vaatama) • arhit kerge tornikujuline ehitis v paviljon kaunil ja avaravaatelisel kohal; puhkeloss

dansker <d`ansker -i 2e s> (sks Dansker) • aj, eh keskaja linnuse müüri välisküljelt eenduv väike nelinurkne ehitis, mis võimaldas külgsuunalist kaitset (kasutati ka käimlana)

depoo <dep`oo 26i s> (pr dépôt)
1. eh ehitis raudteeveeremi, trammide, trollide v tuletõrjetehnika hoidmiseks ja remontimiseks
2. med talletus, süstimise varal naha all v lihastes ravimivaru moodustamine, et ravim toimiks pikemat aega; depooravimid on pikaaegse toimega ravimid
depooleid • arheol peitleid, maasse kaevatud v muul viisil peidetud muinasaegsete esemete leid
depooveksel • maj mingi kohustuse tagatiseks antud veksel
veredepood pl • füsiol verevarulad, inimesel ja loomadel elundid (põrn, maks, nahk), kus võib säilida teatud hulk verd, mis on üldisest vereringest välja lülitatud

dodekastüül <+ st`üül stüüli st`üüli 22e s> (< kr dōdeka kaksteist + stylos sammas) • arhit ehitis, mille fassaadi kaunistab reastikku kaksteist sammast

elementmaja <+ maja m`ajja 17u s> • eh ehitis, mille karkass koosneb seinaelementidest, milles on juba nii uksed kui aknad

estakaad <estak|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr estacade) • tehn sillataoline ehitis tee, torujuhtme vm üleviimiseks hõivatud maa-alast, liikluse hõlbustamiseks, laadimistöödeks kõrguses vm otstarbeks; vaisild laevade jaoks

galerii <galer`ii 26 s> (pr galerie < keskld galeria < galilaea kloostrikiriku portikus < pn Galilea, piirkond Lähis-Idas)
1. arhit pikk kitsas, hrl ühepoolse valgustusega ruum hoones; sammaskäik v rõdu hoone sise- v välisküljel
2. kunst ruum v ehitis kunsti-, eriti maalikogu jaoks (maaligalerii)
3. piltl pikk rida, rodu (nt tüüpide galerii)
galeriimets • bot igihaljas v heitlehine ribamets troopiliste rohtlate ja poolkõrbete jõeorgudes

garaaž <gar|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr garage < garer parkima) • ehitis v ruum mootorsõidukite hoidmiseks, hooldamiseks ja jooksevremondiks

hall <h`all halli h`alli 22e s> (ingl hall) arhit
1. mitmest küljest avatud saalehitis v suure avaliku hoone sammassaal, vt ka portikus
2. keskaegne valitsejate saalhoone
3. nüüdisajal suurem ruum mingiks otstarbeks, nt spordihall
4. kodasaal, maja suurem ees- v eluruum trepistiku ja rõdudega (pms Inglise elamus)

heptastüül <+ st`üül stüüli st`üüli 22e s> (< hepta- + kr stylos sammas) • arhit 7 sambaga portikus; 7-sambalise portikusega antiiktempel v klassitsistlik ehitis

jüüt <j`üüt jüüdi j`üüti 22e s> (holl hut kajut) • mer pupp, laeva ahtris paiknev tekiehitis

karkassehitis <+ ehitis -e 11 s> (< karkass) • eh ehitis, mille põhikandetarindi moodustab omavahel ühendatud püstvarrastest (postidest) ja rõhtvarrastest (riividest) koosnev ühe- v mitmelööviline karkass

kilt <k`ilt kildi k`ilti 22e s> (ingl < Skand k-d) • tekst šoti meeste rahvarõivas: ruudulisest villasest riidest lühike, tagant ja külgedelt volditud, eest vaheliti käivate hõlmadega vaipseelik

koloss <kol|`oss -ossi -`ossi 22e s> (kr kolossos hiiglaslik kuju) • hiiglasuur ese, ehitis, olend, jumala v valitseja raidkuju vms

komando <kom´ando 16 s> (it comando < comandare käskima)
1. käsklus, käsklussõna
2. ühe komandöri käsutuses olev allüksus eriülesannete täitmiseks; eriülesandelise laeva v paadi meeskond
komandopunkt • sõj koht, kust komandör juhib lahingutegevust
komandosild • mer laeva tekiehitis, kust juhitakse laeva; kaptenisild

mastaba <mastaba 1 s> (ar kivipink) • aj suursuguste isikute platvormitaoline haudehitis vanaaja Egiptuses

mausoleum <mausol|`eum -eumi -`eumi 22e s> (< pn Mausolos, vanaaja Kaaria valitseja) • võimas suuremõõtmeline haudehitis

objekt <obj|`ekt -ekti -`ekti 22e s> (keskld obiectum < ld perf partits obiectus ees v vastas asetsev)
1. ese, isik v nähtus, millele v kellele on suunatud kellegi tegevus, tähelepanu vms
2. ehitus, ettevõte vms kui majandusliku v sõjalise tähtsusega üksus
3. fil see, mis vastandub subjektile, st teadvusele, olles väljaspool teadvust ja teadvusest sõltumatu
4. lgv sihitis, lauseliige, mis näitab, millele v kellele on suunatud tegevus, nt mees parandab autot
grammatiline objekt • lgv sihitis
objektlause • lgv sihitislause
objektiseadus • jur seadus, mille rakendamist käsitletakse tema juurde kuuluvas rakendusseaduses v muudes õigusaktides

odeion <od`eion -i 2e s> (kr ōideion < ōidē laul) • aj, arhit antiikajal katusega ümarehitis, kus korraldati lauljate ja muusikute (võistu)esinemisi

oktastüül <+ st`üül stüüli st`üüli 22e s> (kr oktastylos kaheksasambaline < okta- + stylos sammas) • arhit kaheksasambalise portikusega antiiktempel v klassitsistlik ehitis

oktogoon <+ g`oon gooni g`ooni 22e s> (kr oktagōnon < okto- + gōnia nurk) • mat kaheksanurk; arhit kaheksanurkse põhiplaaniga ehitis (sageli haua- ja ristimiskabelid)

pakk <p`akk paki p`akki 22e s> , bakk <b`akk baki b`akki 22e s> (holl bak vöör) mer
1. pardast pardani ulatuv tekiehitis laeva vööris
2. purjelaeva tekipind vöörtäävist esimastini

partsiaalobjekt <+ obj|`ekt -ekti -`ekti 22e s> (< partsiaalne + objekt) • lgv osasihitis, sihitis osastavas käändes, nt aimasime halba

passiiv <p`ass|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (ld passivus kannatav, vastu võttev) • lgv tegumood, mille puhul lause (nt inglise keeles The apple was eaten by John ’John sõi õuna ära’) alus on patsient (the apple) ning lause sihitis on agent (John). Vastand aktiiv (2)

paviljon <paviljon -i 19 s> (pr pavillon < ld papilio liblikas, telk)
1. arhit ümara v hulknurkse põhiplaaniga kerge ehitis aias v pargis
2. kerge tarindusega, hrl ajutine ehitis näituseväljakul väljapanekute jaoks
3. film eriseadmetega varustatud hoone filmivõtete tegemiseks (võttepaviljon) v helisalvestamiseks (helipaviljon)
4. suure hoone ehituskompleksi suhteliselt iseseisev eenduv osa

propüleed pl <propül`ee 26i s> (kr propylaia väravaesine, sissekäik < pro- + pylē värav) • arhit Vana-Kreeka arhitektuuris monumentaalne väravehitis, eriti muistse Ateena Akropolise väravaeelne hoonestik

pupp <p`upp pupi p`uppi 22e s> (ingl poop < ld puppis ahter) • mer jüüt, pardast pardani ulatuv kinnine tekiehitis laevapäras

püloon <pül|`oon -ooni -`ooni 22e s> (kr pylōn värav, väravaehitis) arhit
1. Vana-Egiptuse templi kahe torniga monumentaalne väravehitis
2. silla, spordiväljaku värava jm ehistorn
3. võlvkaare, katusekonstruktsiooni, rippsilla vms massiivne tugipost

püramiid <püram|`iid -iidi -`iidi 22e s> (kr pyramis)
1. mat hulktahukas, mille üks tahk (põhi) on hulknurk, teised tahud ühise tipuga kolmnurgad
2. arhit Vana-Egiptuse monumentaalne ruudukujulise põhjaga ja längus külgedega teravatipuline kivist haudehitis, mille sisemuses asus kuninga (vaarao) hauakamber; ka muud püramiidjad ehitised
3. sport võimlejate rühmmoodustis mitmekordse ülalt kitseneva tornina, kus ülemised seisavad alumiste õlgadel

ramp <r`amp rambi r`ampi 22e s> (pr rampe, ingl ramp)
1. teater lavapõranda eesserv, mis varjab pealtvaatajate eest lava valgustavaid lampe; ka nende valgustite süsteem
2. tehn kaldtee eri kõrgusel olevate sõiduteede vahel nt mitmekorruselistes garaažides; liiklemist võimaldava kallakuga ehitis kahe eri tasandi vahel (nt metroos)
3. mer allalastav sild liikumiseks kaldalt laevale ja vastupidi
4. sport rulakauss, kallaku v kumera pinnaga rajatis rula-, jalgratta-, rulluisu- vms trikkide harjutamiseks ja esitamiseks

rostvärk <r`ostv|`ärk -ärgi -`ärki 22e s> (sks Rostwerk < Rost rest + Werk ehitis) • eh parvalus, rõhtpalkidest alus, millele on rajatud ehitise vundament; palkidest v raudbetoonist tarind, mis jaotab ehitise raskuse pinnasesse süvistatud vaiadele

rotund <rot|`und -undi -`undi 22e s> (< ld rotundus ümmargune)
1. arhit, aiand ringikujulise põhiplaaniga võlvitud ehitis v ruum; kasut ka pargikujunduses
2. tekst naiste karusnahkse v vateeritud voodriga käisteta talvemantel, mida kanti XIX s ja XX s 1. poolel

skenee <sken`ee 26i s> (kr skēnē telk) • aj Vana-Kreeka teatris orkestra taga olev ehitis (ühtlasi näitlejate riietusruum, rekvisiidiruum jm), kust ilmusid näitlejad

šandoor <šand|`oor -oori -`oori 22e s> (vn шандор) • arhit puit-, teras- v raudbetoontala; nendest tihedalt üksteise peale panduna tehakse sein vesiehitise ava sulgemiseks

tetrastüül <+ st`üül stüüli st`üüli 22e s> (< tetra- + kr stylos sammas) • arhit neljasambalise portikusega antiiktempel v klassitsistlik ehitis

tolos <tolos -e 9 s> (kr tholos) • aj esialgu arvatavasti sakraalne, hiljem mitme otstarbega Kreeka ümarehitis

traavers <traavers -i 2e s> (pr travers, traverse < ld transversum ristisuund; risti, põiki)
1. tehn risttala v -varb, põikpuu; kahe rööbiti liikuva masinaosa omavaheline ühendustükk; pikkade ja õhukeseseinaliste ehitustarindite tõstmise seade
2. mer laeva kursiga e laeva pikiteljega ristuv suund; tammikujuline ehitis kalda kaitseks uhtumise vastu
3. sõj kindlustuse kaitsevalli seesmine osa, mis kaitseb väljapääsu; kaevikuis kaevikujoonele täisnurgi kulgev kaitsevall, mis takistab kaeviku otsetulistamist külgedelt
4. sport alpinismis põiktõus, küljetsi mäkketõus, liikumine horisontaalselt piki kaljuseina v mäeahelikku
5. muus põiki puhutav barokkflööt

tribüün <trib|`üün -üüni -`üüni 22e s> (pr tribune < ld tribunal poodium) • astmetena tõusvate istmeridadega ehitis pealtvaatajate tarvis, nt staadionil; kõrgend paraadi vastuvõtjaile; kõnelava, poodium; piltl esinemis- v avaldamiskoht (koosolek, ajakirjandus jm)

tsentraal <tsentr|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld centralis keskne < tsentrum) • keskus, keskkoht
tsentraalehitis • arhit ühe keskse püstteljega sümmeetriline ringi-, ellipsi- v korrapärase hulknurga kujulise põhiplaaniga ehitis, mida hrl katab kuppel; ehitati pms renessansi- ja barokiajal

tsikuraat <tsikur|`aat -aadi -`aati 22e s> (akadi ziqqurratu) • astmiktorn, püramiidjas astmeline ehitis, mille ülemisel tasandil on tempel; tsikuraat on üks maailmasamba sümboleid; tsikuraate püstitati juba 3000 a eKr

tsitadell <tsitad|`ell -elli -`elli 22e s> (pr citadelle < it dem citadella väike linn < città linn)
1. südakindlus, kindluse enim kaitstud keskosa
2. arhit vanaaegse linna v lossi sees asuv kindluse tüüpi ehitis
3. mer sõjalaevas eriliselt tugevdatud ruum, kus paiknevad laeva tähtsaimad seadmed
4. piltl kindel varjupaik

veliidid pl <vel|`iit -iidi -`iiti 22e s> (ld sg veles, gen velitis < velox kiire, väle) • aj, sõj ilma metallturvistikuta, kergerelvastuses Rooma sõdurid

vundament <vundam|`ent -endi -`enti 22e s> (ld fundamentum) • eh ehitise (ka seadme) alumine osa, millega ehitis toetub alusele (pinnasele, kivimile); piltl alus, põhi