[VSL] Võõrsõnade leksikon

automaatika <automaatika 1 s> (< kr automatos ise toimiv) • tehn teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb inimese vahetu osavõtuta toimuvate tehniliste protsesside juhtimise ja kontrollimise meetodite ja vahenditega

automaatjuhtimine <+ j`uhtimi|ne -se -st 12 s> (< automaatne) • tehn automaatika haru, mis käsitleb masinate, seadmete jm inimese vahetu osavõtuta juhtimise meetodeid ja süsteeme

automaatliin <+ l`iin liini l`iini 22e s> (< automaatne) • tehn automaatseist töömasinaist, teisaldusseadmeist ning juhtimis-, reguleerimis- ja kontrollaparatuurist koosnev kogum toote valmistamiseks ilma inimese vahetu osavõtuta

automaatne <autom`aat|ne -se 2 adj> (ingl automatic < kr automatos) • isetöötav, isetoimiv, inimese vahetu osavõtuta kulgev v toimiv; masinlik, tahtmatu
automaatne tõlkimine • masintõlge, teksti tõlkimine ühest keelest teise arvuti abil

direktne <dir`ekt|ne -se 2 adj> (ld directus sirge) • otsene, vahetu

füsioplastika <+ plastika 1 s> (< kr physis loodus + plastika) • kunst primitiivsete rahvaste kunstis objekti vahetu ning loomulik kujutamine

gesenk <ges|`enk -engi -`enki 22e s> (sks Gesenk < senken alla laskma, läbindama) • mäend püstloodis käik v kaeveõõs ilma vahetu väljapääsuta maapinnale

hierarhia <hier`arhia 1 s> (keskkr hierarchia < hierarh)
1. süsteemi eri tasandite järjestikune sõltuvus ülalt alla, kõrgemalt madalamale, üldiselt erilisele jne
2. ametiredel, ametite rida alluvuse ja alamalt kõrgemale siirdumise korras
3. relig vaimulikkond kirikuvõimu kandjana; katoliku vaimulike ametijärjestus
4. mat vahetu järjestus

immediaatne <immedi`aat|ne -se 2 adj> (keskld immediatus < im- + ld mediare keskel v vahel olema) • vahetu, otseses seoses olev; aj otse alluv, vahetult kõrgeimale instantsile alluv (eriti Saksamaal keskajal vürstide kui otseselt riigile alluvate vasallide kohta). Vastand mediaatne

instantne <inst`ant|ne -se 2 adj> (ingl instant vahetu; kiire < ld instans käes- v kohalolev, ähvardav) • kiiresti valmiv, hetkeline, momentaanne

introspektsioon <introspektsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl introspection < ld introspicere sisse vaatama) • psühh sisevaatlus, omaenda teadvuse olekute vahetu vaatlemine

mediaatne <medi`aat|ne -se 2 adj> (keskld mediatus < immediatus otsene, vahetu < ld medius keskmine, vahepealne) • kaudne, mitteotsene, kaudselt alluv. Vastand immediaatne

metallorgaanilised ühendid pl (< metall) • keem elementorgaanilised ühendid, mille molekulidele on iseloomulik metalliaatomite vahetu side süsiniku aatomitega; kasut nt katalüsaatoreina, antidetonaatoreina, desinfitseerimisvahendeina

mikrosotsioloogia <+ l`oogia 1 s> (< mikro- + sotsioloogia) • sotsioloogia haru, mis uurib väikeste, pideva vahetu kontaktiga rühmade (perekonna, kooliklassi, sõpruskonna, kollektiivi) suhtlemisprobleeme, väärtushinnanguid ja psühholoogilist õhkkonda

naivism <naiv|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< naiivne) • kunst teadlikult lapsemeelselt vahetu kujutamisviisiga kunstisuund, mis sai tuntuks XX s alguses; iseloomulik on detailirikkus, perspektiivi ning plastilise anatoomia kompositsiooni nõuete eiramine; ka kunstihariduseta inimeste harrastatav kunstilaad. Vt ka primitivism

operatiivne <operat`iiv|ne -se 2 adj> (< ld operativus loov, toimiv < operari töötama, toimima)
1. med operatsiooniline, operatsioonisse puutuv
2. kiire, toimekas, kiiresti ja kindlalt tegutsev v juhtiv
3. vahetu, otsene, praktiline

pootsman <p`ootsman -i 2e s> (sks Bootsmann < Boot paat, lootsik + Mann mees) • mer tsiviillaeva tekimeeskonna vahetu ülem, laevatööde juhataja ning madruste väljaõpetaja; kapteni ja meeskonna vahendaja

reportaaž <report|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr reportage < ld reportare tagasi tooma, teatama) • ajakirjandusžanr, sündmuste vahetu isikupärane kirjeldamine ja kommenteerimine kirjutavas pressis, raadios v televisioonis

spontaanne <spont`aan|ne -se 2 adj> (ld spontaneus < sponte iseenesest) • iseeneslik; isetekkiv, loomulikult, sundimatult esiletulev, vahetu

visuaalluure <+ luure l`uure 6 s> (< visuaalne) • sõj luure, mis toimub vahetu vaatluse teel