[VSL] Võõrsõnade leksikon

akantus <ak`antus -e 11~9 s> (kr akanthos) • bot karusõrg, Vahemere rannikualadel jm kasvav sulglõhiste lehtedega roht- v põõsastaim (Acanthus); arhit selle taime lehe stiliseering ehitus- ja tarbekunstis

alkanna <alk´anna 16 s> (< hisp alcana henna < ar al-ḥinnā’) • bot Vahemere ranniku rohttaim (Alkanna) kareleheliste sugukonnast

alraun <alr|`aun -auni -`auni 22e s> (sks) • bot Vahemere maadel kasvav taim (Mandragora officinarum) maavitsaliste sugukonnast, mõnda liiki alrauni juur sisaldab narkootilise toimega mürgiseid alkaloide

asfodill <asfod|`ill -illi -`illi 22e s> (kr asphodelos) • bot tooneliilia (Asphodelus) Vahemere mail levinud taimeperekond liilialiste sugukonnast

diapasoon <diapas|`oon -ooni -`ooni 22e s> (kr diapasōn < dia pasōn (chordōn) läbi kõigi (keelte))
1. muus muusikariista v lauluhääle heliulatus; teatud oreliregister, vastab printsipaalile (2)
2. füüs piirkond, riba, vahemik, nt elektromagnetlainete sagedusvahemik
3. piltl mingi tegevuse v võimete ulatus, haare

diasteem <diast|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< kr diastēma vahemik) • med hambalaie, kaasasündinud hammastevaheline tühik

efendi <ef´endi 16 s> (trg < kr authentēs tegija, isand) • härra (kõnetlussõna Türgis); aj lugupidamist väljendav tiitel Türgis ja Vahemere maades

eteesia <et`eesia 1 s> (kr etēsiai hooajalised tuuled < etos aasta) • meteor Egeuse merel ja Vahemere idaosas suviti puhuvad põhjatuuled

felukk <fel|`ukk -uki -`ukki 22e s> (it feluca < ar flūka) • mer väike rannasõidupurjekas Vahemere piirkonnas

fenkol <f`enkol -i 2e s> (sks Fenchel < ld feniculum) • bot apteegitill, Vahemere piirkonnas kasvav taim sarikaliste sugukonnast (Foeniculum vulgare); toiduks tarvit nii lehti, seemneid kui ka mugulataolist juuremoodustist

früügana <fr`üügana 1 s> (< kr phryganon raag, hagu) • geogr hõre heitlehine võsa pms Vahemere maade idaosas

gariig <gar|`iig -iigi -`iigi 22e s> (pr garrigue < oksitaani garriga) • geogr Vahemere maade kaljupinnase hõre madal igihaljas põõsastik

halfa <halfa 16 s> (ar ḥalfah), esparto <esp´arto 16 s> (hisp) • bot stepirohu liik (Stipa tenacissima) Vahemere maadel, kasut mitmesuguste esemete punumiseks, tselluloosi ja paberi valmistamiseks
halfapaber • trük paks, kuid kerge kõrgtrükipaber

harmal <h`armal -i 2e s> (kr harmala), peeganum <peeganum -i 19 s> (< kr pēganon ruut (taim)) • bot mürgine taim (Peganum), kasvab Vahemere mail, Aasias, Mehhikos; seemneid kasut värvide valmistamiseks ja farmakoloogias

hellenism <hellen|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr Hellēnismos kreeklaste jäljendamine, kreekapärasus) • aj XIX s loodud nimetus, millega hrl tähistatakse antiikaja ajaloo- ja kultuuriperioodi alates a-st 323 eKr (Makedoonia Aleksandri surmast) kuni a-ni 30 eKr (Egiptuse langemiseni Rooma võimu alla); perioodi iseloomustab kreekalike ning idamaiste majanduselu-, ühiskonnakorra- ja kultuurielementide segunemine ning Vahemere maade idaosa ja Ees-Aasia orjandusliku ühiskonna kõrgem arenemistase Kreeka polisesüsteemiga võrreldes

ibeeris <ibeeris -e 9 s> (< ibeerid) • bot igihaljaste madalate poolpõõsaste ja ühe- v mitmeaastaste rohttaimede perekond (Iberis) ristõieliste sugukonnast pms Vahemere mail; Eestis kasvat mõnda liiki poti- ja aialillena

iisop <iisop -i 2e s> (kr hyssōpos < hbr esov) • bot Vahemere maadest ja Lääne-Aasiast pärinev pooligihaljas tugevalõhnaline poolpõõsas (Hyssopus) huulõieliste sugukonnast; ilu-, vürtsi-, mee- ja ravimtaim

interluudium <interl`uudium -i 19~2e s> (keskld interludium < inter- + ld ludus mäng)
1. muus intermetso, muusikaline (nt ooperis, süidis, sonaadis) v lavaline vahemäng; oreli vahemäng (nt koraali salmide vahel)
2. teater, aj väike janditaoline näidend keskajal

intermeedium <+ m`eedium -i 19~2e s> (< ld intermedius vahepealne) muus
1. intermetso, kerge lõbus muusikaline vahepala tõsise iseloomuga näidendi vaatuste vahel XVI–XVII s, draama v ooperi vaatuste vahel XVII–XVIII s, millest kasvas välja opera buffa
2. vahemäng fuuga osade v teema esituste vahel

intervall <interv|`all -alli -`alli 22e s> (ld intervallum) (ruumi- v aja-)vahemik
1. füüs suurus, mis väljendab kahe sündmuse (punkthetke) vastastikust eraldatust ajas ja ruumis
2. muus kahe kooskõlava (harmooniline intervall) v teineteisele järgneva (meloodiline intervall) heli kõrguse vahe, vt ka priim, sekund, terts, kvart, kvint, sekst, septim, oktav, noon, deetsim, undeetsim, duodeetsim
3. mat vahemik, kõigi nende arvude (v punktide) hulk, mis asetsevad kahe antud arvu (v punkti) a ja b vahel
4. sõj sõjaväelaste, sõidukite v üksuste määratud vahemaa üksteisest külgsuunas või ka (sõidukitel) järjestikku
5. med nähtudevaba vaheaeg haiguse kulus

kappar <k`appar -i 2e s> (kr kapparis) • bot troopikas ja lähistroopikas kasvav taim (Capparaceae); Vahemere maadelt, Ees- ja Sise-Aasiast pärineva torkava kapparipõõsa õiepungi kasut maitseainena

komment <komm|`ent -endi -`enti 22e s> (ingl, pr comment < ld commentum väljamõeldis, leiutis) • lühike selgitus, vahemärkus, repliik

krapp <kr`app krapi kr`appi 22e s> (holl krap) • bot punavärvik, madaraliste sugukonda kuuluv Vahemere mail jm kasvav taim (Rubia tinctorum), mille juured sisaldavad punast värvainet; punavärviku juurtest saadav väga püsiv punane värvaine

küpress <küpr|`ess -essi -`essi 22e s> (kr kyparissos) • bot igihaljas koonusja v laiuva võraga okaspuu (Cupressus) Vahemere maadel jm; annab väärtuslikku, väga vastupidavat puitu

levantiin <levant|`iin -iini -`iini 22e s> (pr levantin < Levant ida, idamaa(d) < se lever tõusma, mh päikese kohta)
1. Vahemere idaranniku elanik
2. tekst toimne siidkangas

levkoi <levk`oi 26 s> (vn левкой, sks Levkoje < kr leukoion < leukos valge) • bot ühe- v mitmeaastane taim (Matthiola) ristõieliste sugukonnast pms Vahemere maades, Eestis ka meeldiva lõhnaga ilutaim

ligatuur <ligat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< ld ligatura side, köidik < ligare siduma)
1. tehn lisametall, lisasulam metalli v sulami omaduste muutmiseks, nt väärismetalli kõvaduse suurendamiseks
2. med sooneköide, niit veresoone kinnisidumiseks
3. lgv liittäht, kahe kirjatähe ühendamisel saadud tähemärk, nt pr œ
4. muus side- või pidekaar kahe (v enama) noodi vahel

lingua [lingva] (ld) • keel
lingua franca [lingva franka] (ld) • itaalia keele alusel kujunenud segakeel, kasut keskajal abikeelena Vahemere ida- ja lõunapoolseis sadamalinnades; lgv tänapäeval üldisemalt abikeel, mida eri keelte kõnelejad omavahelises suhtluses kasutavad
lingua Latina [lingva latiina] (ld) • ladina keel
lingua Romana rustica [lingva romaana rustika] (ld) • rahvaladina keel, millest on kujunenud romaani keeled

loorber <l`oorber -i 2e s> (sks Lorbeer < ld laurus) • bot Vahemere mail, Assoori ja Kanaari saartel kasvav igihaljas lehtpuu v -põõsas (Laurus); kok kuivatatud loorberilehed vürtsiainena

makja <m`akja 1 s> (it macchia), makii <mak`ii 26 s> (pr maquis) • geogr Vahemere mail enamasti igihaljaist okkalistest põõsastest ja põõsaspuudest moodustuv sageli peaaegu läbipaistmatu tihnik (eriti Korsikal)

mediterraanne <mediterr`aan|ne -se 2 adj> (keskld mediterraneus „maadevaheline“ < ld sisemaine) • Vahemere mail esinev, vahemereline

montanism <montan|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Montanus, usuvoolu alusepanija) • relig II s keskpaiku Vahemere mail tekkinud asketismi kalduv kristlik usuvool

mürt <m`ürt mürdi m`ürti 22e s> (kr myrtos) • bot igihaljaste lehtpõõsaste ja madalate lehtpuude perekond troopikas ja lähistroopikas, eriti Ameerikas; Vahemere rannikult pärit harilikku mürti (Myrtus communis) kasvat Eestis toataimena

oktav <`oktav -i 2e s> (< ld octavus kaheksas)
1. muus kahe lähima samanimelise helikõrguse vahemik v kooskõla; kaheksa diatoonilise astme vahel olev intervall; ka diatoonilise heliastmiku 8. aste
2. kirj kaheksavärsiline kindla rütmiskeemi ja värsimõõduga stroof
3. trük kaheksandikkaust (8°), formaat, kus paberipoogen on murtud kaheksaks ja moodustab 16 lehekülge
suur oktav • muus klaveri oktav helikõrguste vahemikus C–H, oktavi võrra kõrgem kui kontraoktav
väike oktav • muus klaveri oktav helikõrguste vahemikus c–h, oktavi võrra kõrgem kui suur oktav

oliiv <ol`iiv oliivi ol`iivi 22e s> (ld oliva)
1. bot oliivi- e õlipuu kerajas v ploomikujuline luuvili; söödavatest oliividest pressitakse oliiviõli
2. anat piklikaju eesmiskülgmisel pinnal olev munajas moodustis
3. kollakasroheline värvus
oliivipuu • bot õlipuu, Vahemere mail, troopilises ja lähistroopilises Aasias, Austraalias ja Lõuna-Aafrikas kasvav igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Olea); mõne kultuurliigi vili oliiv on söödav

pelagianism <pelagian|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Pelagius) • relig teoloogiline moraaliõpetus, mille rajas Iiri munk Pelagius (u 360–418); rõhutas inimese tahtevabadust ja loomupärast headust, mille abil võib vältida pattu ja saavutada lunastust kiriku abitagi; levis Vahemere maadel ja Kartaagos, tunnistati 431. a Efesose kirikukogul ketserluseks

pelamiid <pelam|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< kr pēlamys noor tuunikala) • zool vööttuun (Euthynnus pelamis), Atlandi ookeani soojade osade, ka Vahemere ja Musta mere pelaagiline röövkala makrelllaste sugukonnast; hea tööndus- ja püügikala

petersell <peters|`ell -elli -`elli 22e s> (sks Petersilie < kr petroselinon) • bot, kok Vahemere ümbrusest pärit rohttaimede perekond (Petroselinum) sarikaliste sugukonnast; Eestis kasvat maitse-, köögivilja- ning ravimtaimena

piinia <p`iinia 1 s> (< ld pineus männi- < pinus mänd) • bot itaalia mänd (Pinus pinea), Vahemere maades kasvav madal laiavõraline okaspuu, mille seemned on söödavad

pistaatsia <pist`aatsia 1 s> (ld pistacia < kr pistakē) • bot Vahemere maadel, Ees-, Ida- ja Kesk-Aasias jm kasvav põõsas v madal puu (Pistacia); hariliku pistaatsia viljad on tuntud pistaatsiapähklite e roheliste pähklite nime all; mastiksipistaatsia (Pistacia lentiscus) kõvaks tardunud vaiku tarvit lakitööstuses, hambapastades jm

pita <pita 16 s> (ingl pitta < hbr pittah, uuskr pita leib, kook) • kok pärmiga kergitatav õhuke lame, küpsetamisel seest tühjaks kerkiv nisujahuleib, tuntud eelkõige Vahemere maades ning Kesk- ja Lõuna-Aasias

pollak <pollak -i 2e s> (ingl pollack) • zool Euroopa rannikuvees Norra põhjatipust Vahemere lääneosani ja Läänemeres Bornholmini elutsev tursklane (Pollachius pollachius), röövkala, Norra merest püütakse töönduslikult

pronksiaeg <+ `aeg aja `aega 22u s> • aj esiaja keskmine põhiajajärk, mil tähtsaim tööriistamaterjal oli pronks; algas Lähis-Idas, Indias ja Vahemere maadel III at 2. poolel, suures osas Euroopas ja Kesk-Aasias II at keskel; lõppes raua kasutusele tulekuga I at eKr

ritornell <ritorn|`ell -elli -`elli 22e s> (it ritornello < ritorno tagasitulek) • folkl itaalia rahvaluulest pärit kolmerealine stroof, mille 1. (lühike) ja 3. (pikk) rida riimuvad; muus muusikateose osa, mida mitu korda korratakse; salmilaulu lühike instrumentaalne vahemäng; aaria v instrumentaalteose eel-, vahe- v järelmäng

rosmariin <rosmar|`iin -iini -`iini 22e s> (ld ros marinus mere kaste) • bot Vahemere maadelt pärinev igihaljaste põõsaste perekond (Rosmarinus) huulõieliste sugukonnast; lõhna-, maitse- ja ilutaim

rukola <rukola 1 s> (it rucola) • bot, kok põld-võõrkapsas (Eruca vesicaria), alguses Vahemere äärest pärinev aromaatsete lehtedega rohttaim; lehti ja varsi kasut salatite valmistamisel ja liha maitsestamisel

sabir <sabir -i 2e s> (tehissõna < hisp saber, pr savoir teadma) • lgv Vahemere sadamais kõneldav segakeel, milles on prantsuse, provansi, hispaania, katalaani, itaalia, kreeka ja araabia keele sugemeid

safloor <safl|`oor -oori -`oori 22e s> (sks Saflor) • bot rohttaimede perekond (Carthamus) korvõieliste sugukonnast Vahemere maadel ja Aasias; ainult kultuurtaimena kasvav värvisafloor on õli- ja värvitaim (kasut safrani asemel)

safran <s`afran -i 2e s> (ar za‛farān) • bot Vahemere maadel, Himaalaja jalamil jm kasvatatava safrankrookuse kuivatatud pruunikaspunased emakasuudmed; kasut pms vürtsina ja värvainena

seeder <s`eed|er -ri 2e s> (ld cedrus < kr kedros) • bot Vahemere mail ja Himaalajas kasvav kõrge laiavõraline igihaljas okaspuuperekond (Cedrus). Vt ka seedermänd

siroko <sir´oko 16 s> (it scirocco, hisp siroco < ar) • meteor tugev soe kagu- ja edelatuul Vahemere maades

skaala <skaala 16 s> (< ld scalae trepp, redel)
1. astmik millegi hindamiseks; piltl ulatus, vahemik
2. mõõteriista alusele märgitud jaotiskriipsude ja nende juures olevate mõõteväärtuste kogum
3. diagrammil ja nomogrammil mingi seaduspärasuse järgi lõikudeks jaotatud joon (nt ühtlane skaala, logaritmiline skaala, ruutskaala)

tangeriin <tanger|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Tanger, linn Marokos) • bot tangeriinipuu vili, rahvapäraselt kääbusmandariin
tangeriinipuu • bot igihaljas viljapuu (Citrus reticulata Tangerine) tsitruse perekonnast; viljeldakse kõikjal lähistroopikas, eriti USA-s, Jaapanis, Hiinas, Vahemere maadel

tessituur <tessit|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< it tessitura ülesehitus) • muus muusikateoses v selle osas ühe häälerühma v muusikariista partiis enim esinev helikõrguste vahemik

unduleeriv <undul`eeriv -a 2 adj> (< keskld undula väike laine) • lainlev
unduleeriv palavik • vet Vahemere mail esinev kitsede nakkushaigus, mis võib üle kanduda ka inimesele