[VSL] Võõrsõnade leksikon

akantus <ak`antus -e 11~9 s> (kr akanthos) • bot karusõrg, Vahemere rannikualadel jm kasvav sulglõhiste lehtedega roht- v põõsastaim (Acanthus); arhit selle taime lehe stiliseering ehitus- ja tarbekunstis

alkanna <alk´anna 16 s> (< hisp alcana henna < ar al-ḥinnā’) • bot Vahemere ranniku rohttaim (Alkanna) kareleheliste sugukonnast

alraun <alr|`aun -auni -`auni 22e s> (sks) • bot Vahemere maadel kasvav taim (Mandragora officinarum) maavitsaliste sugukonnast, mõnda liiki alrauni juur sisaldab narkootilise toimega mürgiseid alkaloide

asfodill <asfod|`ill -illi -`illi 22e s> (kr asphodelos) • bot tooneliilia (Asphodelus) Vahemere mail levinud taimeperekond liilialiste sugukonnast

bilingvism <bilingv|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld bilinguis < bi- + lingua keel) • lgv kakskeelsus, kahe keele täielik valdamine, esineb erikeelsete vanemate peredes ja segarahvastikuga aladel

cedo maiori [tseedo maioori] (ld) • annan vanemale (kogenumale) järele

deviis <dev|`iis -iisi -`iisi 22e s> (pr devise)
1. juhtlause, lipukiri, tunnuslause (milles väljendub peamine mõte); tunnusmärk (heraldikas)
2. maj maksevahend (nt pangatšekk, veksel) välisvaluutas
deviisistandard • maj rahasüsteem, milles riigi rahamärke saab kulla vastu vahetada ainult mõne teise riigi rahamärkide vahendusel
deviisiturg • maj välisväärtpaberite turg

dihübriid <+ hübr|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< di- + hübriid) • biol segavorm, mille vanemad erinevad teineteisest kahe päritava omaduse poolest

diskordantsus <diskord`antsus -e 11~9 s> (< diskordantne) • ühtesobimatus; geol põiksus, kivimite lasumusvorm, mil nooremad kivimid lasuvad vanemate kulutatud pinnal

diskriminatsioon <diskriminatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld discriminatio eraldamine, lahutamine), diskrimineerimine <diskrimin`eerimi|ne -se -st 12 s>
1. sotsiol, pol eristav suhtumine inimestesse rassilise, majandusliku, soolise jne kuuluvuse alusel; õiguste vähendamine; alavääristamine
2. pol mingi riigi esindajaile v organisatsioonidele vähemate õiguste andmine, kui on kasutada teistel riikidel
3. psühh võime tajuda eraldi kaht ühesugust ärritust kahes teineteisest teatavas kauguses asetsevas punktis

distants <dist|`ants -antsi -`antsi 22e s> (ld distantia < distare eraldi seisma)
1. ruumiline v ajaline vahemaa; pikivahe, vahekaugus
2. sõj rivis v lahingukorras üksteise taha paigutatud sõdurite v kolonniosade vahemaa; laskekaugus
3. sport vahemaa võistlejate vahel poksis, maadluses, vehklemises jm; võistlusmaa pikkus
4. piltl positsioonist, east vms tingitud reserveeritus, teatav tagasihoidlikkus suhtlemises
distantsjuhtimine • eemaltjuhtimine, seadmete elektriline juhtimine ja kontrollimine piiratud kauguselt
distantspolt • tehn mõlemast otsast keermestatud ja tugikraedega varustatud polt
distantssütik • sõj van viitsütik

efendi <ef´endi 16 s> (trg < kr authentēs tegija, isand) • härra (kõnetlussõna Türgis); aj lugupidamist väljendav tiitel Türgis ja Vahemere maades

ekstensionaalne kontekst (< ekstensioon + kontekst) • loog lause või laused, milles samatähenduslikke sõnu v väljendeid võib vahetada, ilma et tõeväärtus muutuks. Vastand intensionaalne kontekst

elektromeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< elektro- + -meeter) • el seade elektriseeritud kehade potentsiaalide väikeste vahede ja nõrkade elektrilaengute mõõtmiseks

entrepôt [a(n)trəp·o] (pr ladu, vaheladu) • maj kaubaladu, tolliladu; transiitveoste ladu

eteesia <et`eesia 1 s> (kr etēsiai hooajalised tuuled < etos aasta) • meteor Egeuse merel ja Vahemere idaosas suviti puhuvad põhjatuuled

eurotšekk <+ tš`ekk tšeki tš`ekki 22e s> (< euro- + tšekk) • maj Euroopa Keskpanga poolt väljaantud tšekk, mida on võimalik rahaks vahetada igas EC-tähisega pangas v rahavahetusbüroos

felukk <fel|`ukk -uki -`ukki 22e s> (it feluca < ar flūka) • mer väike rannasõidupurjekas Vahemere piirkonnas

fenkol <f`enkol -i 2e s> (sks Fenchel < ld feniculum) • bot apteegitill, Vahemere piirkonnas kasvav taim sarikaliste sugukonnast (Foeniculum vulgare); toiduks tarvit nii lehti, seemneid kui ka mugulataolist juuremoodustist

filiaal <fili|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld filialis pojalik, poja- < filius poeg) • maj asutuse v ettevõtte haruosakond
filiaalgeneratsioon • biol genotüübilt erinevate vanemate järglaskond
filiaalkirik • relig tütarkirik, abikirik

früügana <fr`üügana 1 s> (< kr phryganon raag, hagu) • geogr hõre heitlehine võsa pms Vahemere maade idaosas

gardemariin <gardemar|`iin -iini -`iini 22e s> (< pr garde-marine mereväe aspirant) • aj, sõj Moskva mereväeakadeemia ja mereväe kadetikorpuse vanemate kursuste kasvandike aukraad Venemaal (alates 1716. a-st) aastase merepraktika ajal

gariig <gar|`iig -iigi -`iigi 22e s> (pr garrigue < oksitaani garriga) • geogr Vahemere maade kaljupinnase hõre madal igihaljas põõsastik

generatsioon <generatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr génération < ld generatio sigitamine, loomine) • põlvkond, sugupõlv, üksteisega sigimissidemeis seisvate elusolendite reas iga üksik lüli (nt vanemad, lapsed, lastelapsed)
generatsioonivaheldus • biol põlvkonnavaheldus, mõnedel loomadel ja taimedel esinev, korrapäraselt toimuv erisuguste paljunemisviisidega arengujärkude vaheldumine arengutsükli jooksul

halfa <halfa 16 s> (ar ḥalfah), esparto <esp´arto 16 s> (hisp) • bot stepirohu liik (Stipa tenacissima) Vahemere maadel, kasut mitmesuguste esemete punumiseks, tselluloosi ja paberi valmistamiseks
halfapaber • trük paks, kuid kerge kõrgtrükipaber

halssima <h`alssima halsib 28 v> (< halss) • mer purjelaeva v -paati vööriga allatuult pöörama, kurssi tuule suhtes (halssi) vahetades

harmal <h`armal -i 2e s> (kr harmala), peeganum <peeganum -i 19 s> (< kr pēganon ruut (taim)) • bot mürgine taim (Peganum), kasvab Vahemere mail, Aasias, Mehhikos; seemneid kasut värvide valmistamiseks ja farmakoloogias

hellenism <hellen|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr Hellēnismos kreeklaste jäljendamine, kreekapärasus) • aj XIX s loodud nimetus, millega hrl tähistatakse antiikaja ajaloo- ja kultuuriperioodi alates a-st 323 eKr (Makedoonia Aleksandri surmast) kuni a-ni 30 eKr (Egiptuse langemiseni Rooma võimu alla); perioodi iseloomustab kreekalike ning idamaiste majanduselu-, ühiskonnakorra- ja kultuurielementide segunemine ning Vahemere maade idaosa ja Ees-Aasia orjandusliku ühiskonna kõrgem arenemistase Kreeka polisesüsteemiga võrreldes

hübriid <hübr|`iid -iidi -`iidi 22e s> (ld hybrida, ibrida ristsugutis) • zool, bot ristand, värd, ristsugutis, geneetiliselt erisuguste vanemate ristumisest v ristamisest saadud järglane; piltl eri osistest koosnev objekt
hübriidauto • tehn auto, mis kasutab liikumiseks mitut energiaallikat (enamasti nii bensiini- kui ka elektrimootorit)
hübriidsõna • lgv liitsõna, mille koostisosad pärinevad eri keeltest, nt automobiil (kreeka k + ladina k)

ibeeris <ibeeris -e 9 s> (< ibeerid) • bot igihaljaste madalate poolpõõsaste ja ühe- v mitmeaastaste rohttaimede perekond (Iberis) ristõieliste sugukonnast pms Vahemere mail; Eestis kasvat mõnda liiki poti- ja aialillena

iisop <iisop -i 2e s> (kr hyssōpos < hbr esov) • bot Vahemere maadest ja Lääne-Aasiast pärinev pooligihaljas tugevalõhnaline poolpõõsas (Hyssopus) huulõieliste sugukonnast; ilu-, vürtsi-, mee- ja ravimtaim

intensionaalne kontekst (< intensioon + kontekst) • loog lause, milles samatähenduslikke sõnu v väljendeid ei saa vahetada ilma lause tõeväärtust muutmata. Vastand ekstensionaalne kontekst

interstiitsium <interst`iitsium -i 19~2e s> (< ld interstitium vahemaa) • biol rakuväline ruum

interstitsiaalne <interstitsi`aal|ne -se 2 adj> (< ld interstitium vahemaa) • vahemikus asetsev, seda täitev
interstitsiaalne kude • biol sidekude elundi pärisrakkude vahel

intervall <interv|`all -alli -`alli 22e s> (ld intervallum) (ruumi- v aja-)vahemik
1. füüs suurus, mis väljendab kahe sündmuse (punkthetke) vastastikust eraldatust ajas ja ruumis
2. muus kahe kooskõlava (harmooniline intervall) v teineteisele järgneva (meloodiline intervall) heli kõrguse vahe, vt ka priim, sekund, terts, kvart, kvint, sekst, septim, oktav, noon, deetsim, undeetsim, duodeetsim
3. mat vahemik, kõigi nende arvude (v punktide) hulk, mis asetsevad kahe antud arvu (v punkti) a ja b vahel
4. sõj sõjaväelaste, sõidukite v üksuste määratud vahemaa üksteisest külgsuunas või ka (sõidukitel) järjestikku
5. med nähtudevaba vaheaeg haiguse kulus

intussustseptsioon <intussustseptsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld intus sisse + susceptio vastuvõtmine)
1. bot vaheleladestumine, rakukestade kasvamine sel teel, et uued osakesed ladestuvad vanemate osade vahele
2. med → invaginatsioon

ius [juus] (ld) • õigus
ius canonicum [juus kanoonikum] (ld) vt kanooniline õigus
ius civile [juus tsiviile] (ld)
1. jur tsiviilõigus, õigusnormide kogum, mis korrastab isikute varalisi suhteid (eraõiguse osa)
2. aj Rooma õiguse osa, mis korraldas ainult Rooma kodanike vahelisi suhteid (välja arvatud orjad ja naised)
ius divinum [juus diviinum] (ld) • aj Vana-Roomas jumalik õigus, ka loodusõigus
ius ecclesiasticum [juus eklesi·astikum] (ld) • jur, relig kirikuõigus, kiriku kui institutsiooni elu õiguslikult määravate normide kogum
ius gentium [juus gentsium] (ld) rahvaste õigus
1. aj Rooma õiguse osa, mis reguleeris Vana-Rooma kodanike suhteid riigis elavate välismaalastega ja viimaste omavahelisi suhteid
2. rahvusvaheline õigus
ius humanum [juus humaanum] (ld) • inimlik õigus
ius litoris [juus liitoris] (ld)
1. aj rannaõigus, rannaelanike muistne tava omastada randa uhutud esemeid ning merehätta sattunud laevu ja veoseid
2. jur rannaõigus, merehädaliste abistamist ja vara päästmise hüvitamist korraldavate õigusnormide kogum
ius naturale [juus naturaale] (ld) • loodusõigus, loomuõigus
ius primae noctis [juus priime noktis] (ld) • esimese öö õigus; aj feodalismi ajal (ka Baltimail) mõisahärra õigus oma pärisorja abiellumisel selle noorikuga pulmaöö veeta
ius privatum [juus privaatum] (ld) • eraõigus
ius publicum [juus publikum] (ld) • avalik õigus
ius sanguinis [juus sangvinis] (ld) • (vereõigus); kodakondsuse määramine vanemate (isa) riikkondsuse järgi
ius scriptum [juus skriptum] (ld) • kirjutatud õigus (vastandina tavaõigusele, adaadile)
ius soli [juus soli] (ld) • jur põhimõte, et kodakondsus määratakse sünnikoha järgi

kappar <k`appar -i 2e s> (kr kapparis) • bot troopikas ja lähistroopikas kasvav taim (Capparaceae); Vahemere maadelt, Ees- ja Sise-Aasiast pärineva torkava kapparipõõsa õiepungi kasut maitseainena

konverteeritavus <konverteeritavus -e 11~9? s> (< konverteerima) • maj valuuta vahetatavus, võimalus vahetada ametliku kursi alusel ühe maa valuutat teise maa valuuta v kulla vastu

korrelaat <korrel|`aat -aadi -`aati 22e s> (< kor- + ld perf partits relatus nimetatud, viidatud)
1. loog suhtepaarik, teineteisega vastastikuses seoses oleva mõistepaari üks liige; eeldab temaga seoses oleva mõiste olemasolu, nt laps – vanemad
2. lgv sõna v väljend, millele relatiivpronoomen viitab

krapp <kr`app krapi kr`appi 22e s> (holl krap) • bot punavärvik, madaraliste sugukonda kuuluv Vahemere mail jm kasvav taim (Rubia tinctorum), mille juured sisaldavad punast värvainet; punavärviku juurtest saadav väga püsiv punane värvaine

küpress <küpr|`ess -essi -`essi 22e s> (kr kyparissos) • bot igihaljas koonusja v laiuva võraga okaspuu (Cupressus) Vahemere maadel jm; annab väärtuslikku, väga vastupidavat puitu

levantiin <levant|`iin -iini -`iini 22e s> (pr levantin < Levant ida, idamaa(d) < se lever tõusma, mh päikese kohta)
1. Vahemere idaranniku elanik
2. tekst toimne siidkangas

levkoi <levk`oi 26 s> (vn левкой, sks Levkoje < kr leukoion < leukos valge) • bot ühe- v mitmeaastane taim (Matthiola) ristõieliste sugukonnast pms Vahemere maades, Eestis ka meeldiva lõhnaga ilutaim

liinur <l`iinur -i 2e s> (< liin) • sõj sõjaväelane, kes tähistab paraadil lipukesega väeosade liikumisjoont ja üksuste vahemaad

lingua [lingva] (ld) • keel
lingua franca [lingva franka] (ld) • itaalia keele alusel kujunenud segakeel, kasut keskajal abikeelena Vahemere ida- ja lõunapoolseis sadamalinnades; lgv tänapäeval üldisemalt abikeel, mida eri keelte kõnelejad omavahelises suhtluses kasutavad
lingua Latina [lingva latiina] (ld) • ladina keel
lingua Romana rustica [lingva romaana rustika] (ld) • rahvaladina keel, millest on kujunenud romaani keeled

logi <logi 17 s> (ingl log)
1. mer navigatsiooniseade laeva sõidukiiruse ja läbisõidetud vahemaa määramiseks
2. info päevik, kronoloogiliselt jäädvustatud sündmuseandmete kogu

loorber <l`oorber -i 2e s> (sks Lorbeer < ld laurus) • bot Vahemere mail, Assoori ja Kanaari saartel kasvav igihaljas lehtpuu v -põõsas (Laurus); kok kuivatatud loorberilehed vürtsiainena

madame [mad·am] (pr), lüh Mme • proua, abielunaiste ja keskealiste v vanemate naiste kõnetlussõna
mesdames [med·am] pl (pr), lüh Mmes • prouad

makja <m`akja 1 s> (it macchia), makii <mak`ii 26 s> (pr maquis) • geogr Vahemere mail enamasti igihaljaist okkalistest põõsastest ja põõsaspuudest moodustuv sageli peaaegu läbipaistmatu tihnik (eriti Korsikal)

mediterraanne <mediterr`aan|ne -se 2 adj> (keskld mediterraneus „maadevaheline“ < ld sisemaine) • Vahemere mail esinev, vahemereline

melafüür <melaf|`üür -üüri -`üüri 22e s> (< mela- + kr porphyra purpur) • geol tertsiaarist (1) vanemate basaltide nimetus

minoriit <minor|`iit -iidi -`iiti 22e s> (keskld minorita < ld minor väiksem) • relig frantsiskaanide haru Vähemate Vendade Konvendiordu (Ordo Fratrum Minorum Conventualium) liige

montanism <montan|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Montanus, usuvoolu alusepanija) • relig II s keskpaiku Vahemere mail tekkinud asketismi kalduv kristlik usuvool

mürt <m`ürt mürdi m`ürti 22e s> (kr myrtos) • bot igihaljaste lehtpõõsaste ja madalate lehtpuude perekond troopikas ja lähistroopikas, eriti Ameerikas; Vahemere rannikult pärit harilikku mürti (Myrtus communis) kasvat Eestis toataimena

O. F. M. {lüh ld nimest Ordo Fratrum Minorum} • relig Vähemate Vendade Ordu, frantsisklaste orduharu

oliiv <ol`iiv oliivi ol`iivi 22e s> (ld oliva)
1. bot oliivi- e õlipuu kerajas v ploomikujuline luuvili; söödavatest oliividest pressitakse oliiviõli
2. anat piklikaju eesmiskülgmisel pinnal olev munajas moodustis
3. kollakasroheline värvus
oliivipuu • bot õlipuu, Vahemere mail, troopilises ja lähistroopilises Aasias, Austraalias ja Lõuna-Aafrikas kasvav igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Olea); mõne kultuurliigi vili oliiv on söödav

ortodroom <+ dr`oom droomi dr`oomi 22e s> (< orto- + -droom) • astr, geogr sfääril (eriti maakeral) kaht punkti ühendav suurringi lühim kaar, s.o vähim vahemaa kerapinna kahe punkti vahel. Vt ka loksodroom

parentaalgeneratsioon <+ generatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< parentaalne + generatsioon) • biol vanemate põlvkond

parentaalne <parent`aal|ne -se 2 adj> (ld parentalis) • vanemlik, vanema(te)-

parentatsioon <parentatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld parentatio vanemate matusetalitus < parentes vanemad) • hauakõne, mälestuskõne

parenteel <parent|`eel -eeli -`eeli 22e s> (keskld parentela < ld parentes vanemad) • sugulaskond; jur pärijaskond suguluse põhjal

pelagianism <pelagian|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Pelagius) • relig teoloogiline moraaliõpetus, mille rajas Iiri munk Pelagius (u 360–418); rõhutas inimese tahtevabadust ja loomupärast headust, mille abil võib vältida pattu ja saavutada lunastust kiriku abitagi; levis Vahemere maadel ja Kartaagos, tunnistati 431. a Efesose kirikukogul ketserluseks

pelamiid <pelam|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< kr pēlamys noor tuunikala) • zool vööttuun (Euthynnus pelamis), Atlandi ookeani soojade osade, ka Vahemere ja Musta mere pelaagiline röövkala makrelllaste sugukonnast; hea tööndus- ja püügikala

pennalism <pennal|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pennal) • aj vanemate üliõpilaste võimutsemine nooremate üle, eriti Saksamaa ülikoolides XVI–XVII s; keelati ametlikult XVII s keskpaiku

petersell <peters|`ell -elli -`elli 22e s> (sks Petersilie < kr petroselinon) • bot, kok Vahemere ümbrusest pärit rohttaimede perekond (Petroselinum) sarikaliste sugukonnast; Eestis kasvat maitse-, köögivilja- ning ravimtaimena

piinia <p`iinia 1 s> (< ld pineus männi- < pinus mänd) • bot itaalia mänd (Pinus pinea), Vahemere maades kasvav madal laiavõraline okaspuu, mille seemned on söödavad

pistaatsia <pist`aatsia 1 s> (ld pistacia < kr pistakē) • bot Vahemere maadel, Ees-, Ida- ja Kesk-Aasias jm kasvav põõsas v madal puu (Pistacia); hariliku pistaatsia viljad on tuntud pistaatsiapähklite e roheliste pähklite nime all; mastiksipistaatsia (Pistacia lentiscus) kõvaks tardunud vaiku tarvit lakitööstuses, hambapastades jm

pita <pita 16 s> (ingl pitta < hbr pittah, uuskr pita leib, kook) • kok pärmiga kergitatav õhuke lame, küpsetamisel seest tühjaks kerkiv nisujahuleib, tuntud eelkõige Vahemere maades ning Kesk- ja Lõuna-Aasias

pollak <pollak -i 2e s> (ingl pollack) • zool Euroopa rannikuvees Norra põhjatipust Vahemere lääneosani ja Läänemeres Bornholmini elutsev tursklane (Pollachius pollachius), röövkala, Norra merest püütakse töönduslikult

polühübriid <+ hübr|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< polü- + hübriid) • biol ristand, mille vanemad erinevad teineteisest rohkem kui kolme päriliku tunnuse poolest

proluuvium <prol`uuvium -i 19~2e s> (< ld proluvium üleujutus, tulv < proluere ära uhtma) • geol vihmade v vooluvetega mägedelt uhutud purdmaterjal

pronksiaeg <+ `aeg aja `aega 22u s> • aj esiaja keskmine põhiajajärk, mil tähtsaim tööriistamaterjal oli pronks; algas Lähis-Idas, Indias ja Vahemere maadel III at 2. poolel, suures osas Euroopas ja Kesk-Aasias II at keskel; lõppes raua kasutusele tulekuga I at eKr

rambla <r`ambla 1 s> (hisp) • geogr liivapõhjaga kuiv voolusäng, mis vihmade ajal täitub veega

rosmariin <rosmar|`iin -iini -`iini 22e s> (ld ros marinus mere kaste) • bot Vahemere maadelt pärinev igihaljaste põõsaste perekond (Rosmarinus) huulõieliste sugukonnast; lõhna-, maitse- ja ilutaim

rukola <rukola 1 s> (it rucola) • bot, kok põld-võõrkapsas (Eruca vesicaria), alguses Vahemere äärest pärinev aromaatsete lehtedega rohttaim; lehti ja varsi kasut salatite valmistamisel ja liha maitsestamisel

sabir <sabir -i 2e s> (tehissõna < hisp saber, pr savoir teadma) • lgv Vahemere sadamais kõneldav segakeel, milles on prantsuse, provansi, hispaania, katalaani, itaalia, kreeka ja araabia keele sugemeid

safloor <safl|`oor -oori -`oori 22e s> (sks Saflor) • bot rohttaimede perekond (Carthamus) korvõieliste sugukonnast Vahemere maadel ja Aasias; ainult kultuurtaimena kasvav värvisafloor on õli- ja värvitaim (kasut safrani asemel)

safran <s`afran -i 2e s> (ar za‛farān) • bot Vahemere maadel, Himaalaja jalamil jm kasvatatava safrankrookuse kuivatatud pruunikaspunased emakasuudmed; kasut pms vürtsina ja värvainena

seeder <s`eed|er -ri 2e s> (ld cedrus < kr kedros) • bot Vahemere mail ja Himaalajas kasvav kõrge laiavõraline igihaljas okaspuuperekond (Cedrus). Vt ka seedermänd

signaalpärilikkus <+ päril`ikkus -e 11~9 s> • biol põlvkondadele omane kohanemuslike käitumisreaktsioonide järjepidevus; käitumiseeskujuks on vanemad v liigikaaslased, kellelt signaalid lähtuvad

siroko <sir´oko 16 s> (it scirocco, hisp siroco < ar) • meteor tugev soe kagu- ja edelatuul Vahemere maades

spatsiaalne <spatsi`aal|ne -se 2 adj> (ingl spatial < space maailmaruum < ld spatium koht, vahemaa, ulatus) • avaruumi e kosmosesse puutuv; ruumiline

sünklinaal <sünklin|`aal -aali -`aali 22e s> (< sün- + kr klinō kallutan) • geol vaond, maakoore (kausitaoline) kurd, mille tavaliselt vajunud tuumas asetsevad nooremad, tiibadel vanemad kihid. Vastand antiklinaal

tangeriin <tanger|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Tanger, linn Marokos) • bot tangeriinipuu vili, rahvapäraselt kääbusmandariin
tangeriinipuu • bot igihaljas viljapuu (Citrus reticulata Tangerine) tsitruse perekonnast; viljeldakse kõikjal lähistroopikas, eriti USA-s, Jaapanis, Hiinas, Vahemere maadel

theravada [theravaada] (paali theravāda < sanskr sthaviravāda vanemate õpetus) • relig Lõuna-Aasia budismi (hinajaana) koolkond, levinud pms Sri Lankal, Myanmaris, Kambodžas, Tais ja Laoses; õpetus ja rituaalid said lõpliku kuju XII–XIII s

tortuur <tort|`uur -uuri -`uuri 22e s> (ld tortura < torquere väänama) • (kaebealuse) piinamine, kehaliste vaevade tekitamine

transseksuaal <+ seksu|`aal -aali -`aali 22e s> (< trans- + seksuaalne) • med sugu vahetanud v vahetada sooviv inimene

unduleeriv <undul`eeriv -a 2 adj> (< keskld undula väike laine) • lainlev
unduleeriv palavik • vet Vahemere mail esinev kitsede nakkushaigus, mis võib üle kanduda ka inimesele