[VSL] Võõrsõnade leksikon

aprett <apr|`ett -eti -`etti 22e s> (pr apprêt) • tekst apreteerimisel kasutatav aine (õli, vaha, tärklis, kaoliin, kriit jne)

kerogeen <+ g`een geeni g`eeni 22e s> (< kr kēros vaha + -geen) • põlevkivi orgaaniline aine, tekkinud väljasurnud organismide jäänustest

mirett <mir|`ett -eti -`etti 22e s> (pr mirette) • kunst skulptori tööriist, puuosa külge kinnitatud teras- v messingtraadist silmus savi, vaha jm voolimiseks

mumio <mumio 1 s> (vn мумиё < prs mūm vaha) • Kesk-Aasia mäestikest kogutav mäevaik, mäevaha ehk mäepalsam, must v pruunikas meeldiva lõhnaga aine, kasut rahvameditsiinis

muumia <m`uumia 1 s> (ar mūmiyā < prs mūm vaha)
1. vastava menetluse v kuiva(ta)mise teel kõdunemise vastu kaitstud surnukeha; tuntuimad on Vana-Egiptuse muumiad, vt ka palsameerima
2. keem pruunikaspunane pigment, mida saadakse rauamenniku kuumutamisel

osokeriit <osoker|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr ozō lõhnan + kēros vaha) • miner maavaha, bituumenite rühma kuuluv kollakaspruun kuni must mineraal. Vt ka tseresiin

steka <steka 16 s> (it stecca) • noataoline puust, luust v metallist tööriist, mida skulptor kasutab savi, vaha vm voolimisel

tseresiin <tseres|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld cera vaha) • keem tahkete kõrgmolekulaarsete küllastunud süsivesinike segu, vahataoline aine; kasut plastsete määrete, kreemide, salvide jms valmistamiseks

tserofaag <+ f`aag faagi f`aagi 22e s> (< ld cera vaha + -faag) • zool vahast toituv loom, nt vahakoi

tseroid <tser|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< ld cera vaha + -oid) • med maksas jt kudedes teatud haigusseisundite korral esinev kollakaspruun värvaine

tseroplastika <+ plastika 1 s> (< ld cera vaha + plastika), seroplastika <+ plastika 1 s> • kunst vahaskulptuur, skulptuuride valmistamine vahast, millesse on lisatud modelleeritavuse parandamiseks õli v tärpentini