[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit

abordaaž <abord|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr abordage) • sõj, aj sõude- ja purjelaevastiku ajastu taktikalisi võtteid merelahingus: ründav laev kinnitati haakidega vaenlase laeva külge, et meeskond saaks tungida vastase laevale

alarm <al`arm alarmi al`armi 22e s> (pr alarme < it all’ arme relvade juurde) • hoiatussignaal; kiire kutse relvade juurde (vaenlase lähenemisel); üldine märguanne hädaohu korral

antirakett <+ rak|`ett -eti -`etti 22e s> (< anti- + rakett) • sõj tõrjerakett, mida kasut vaenlase ballistiliste ründerelvade hävitamiseks trajektooril

barraaž <barr|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr barrage) • sõj tõke, tõkestus, nt õhubarraaž terastrossiga kokkuseotud õhupallid, mis takistavad vaenlase lennukite liikumist, merebarraaž miinid, võrgud jm vaenlase laevade vastu

blindaaž <blind|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr blindage) • sõj tugeva laega kaitseehitis kaitseks kuulide, mürsukildude eest; ka lihtne palkidest ja mullast kate kaitseks vaenlase tule vastu

brander <br`ander -i 2e s> (sks Brander < Brand põlemine) • aj, sõj purjelaevade ajastul kütteainelastiga erilaev vaenlase sõjalaevade süütamiseks

brustver <br`ustver -i 2e s> (sks Brustwehr) • sõj rinnatis, kaeviku eesvall tulistamise hõlbustamiseks, kaitseks vaenlase kuulide eest ja liikumise varjamiseks

doss <d`oss dossi d`ossi 22e s> (vn дос) {lüh sõnadest долговременное огневое сооружение pikaajaline tulepunkt} • sõj püsitulepunkt, punker vaenlase tulistamiseks, doti nüüdisaegne nimetus. Vt ka dzoss

gorgoneion <gorgon`eion -i 2e s> (kr < gorgo) • kunst, müt gorgo pea kujutis; antiikajal kasutati ohutisena kurja vastu ja vaenlase hirmutamiseks

iram qui vincit, hostem superat maximum [iiram kvii vintsit hostem superat maksimum] (ld) • kes saab jagu (oma) vihast, võidab suurima vaenlase (Publilius Syrus)

kolonn <kol|`onn -onni -`onni 22e s> (pr colonne < ld columna)
1. arhit (arhitektuuriliselt kujundatud) sammas
2. rivi, mille sügavus on suurem kui laius, eriti sõjaväelaste v teiste reas liikuvate isikute rännakrivistusrühm
3. tehn tornikujuline destilleerimis-, ekstraktsiooni- v rektifikatsiooniseade
viies kolonnpiltl vaenlase kasuks töötavad isikud riigis endas

kontramarss <+ m`arss marsi m`arssi 22e s> (pr contremarche) • sõj vastumarss, vaenlase marssmanöövrile vastuseks tehtav marssmanööver

miinitõke <+ tõke t`õkke 6 s> (< miin1) • sõj vette v maasse tekitatud miiniväli v mineeritud üksikobjekt vaenlase liikumise takistamiseks

reid2 <r`eid reidi r`eidi 22e s> (< ingl raid sissetung, röövretk)
1. sõj ründeretk vaenlase tagalasse
2. ootamatu kontrollkäik
3. korrakaitseorganite suuroperatsioon kurjategijate tabamiseks

reider <r`eider -i 2e s> (ingl raider < raid sissetung, röövretk) • sõj, mer avamerel tegutsev lahingulaev v ristleja, mille ülesandeks on vaenlase kaubalaevade hävitamine

retranšment <retranšm|`ent -endi -`enti 22e s> (pr retranchement) • aj, sõj XVI–XVIII s kindlustes peavalli taga asetsev tõkkeehitis peavalli vallutanud vaenlase edasitungimise takistamiseks

taraan <tar|`aan -aani -`aani 22e s> (vn таран < kr) • sõj, aj kindlussõdade aegu kasutatud rammipalk müüri, värava v torni lõhkumiseks; laeva esileulatuv rammitääv hoopide andmiseks vaenlase laevadele


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur