Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit
abordaaž <abord|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr abordage) • sõj, aj sõude- ja purjelaevastiku ajastu taktikalisi võtteid merelahingus: ründav laev kinnitati haakidega vaenlase laeva külge, et meeskond saaks tungida vastase laevale
alarm <al`arm alarmi al`armi 22e s> (pr alarme < it all’ arme relvade juurde) • hoiatussignaal; kiire kutse relvade juurde (vaenlase lähenemisel); üldine märguanne hädaohu korral
antirakett <+ rak|`ett -eti -`etti 22e s> (< anti- + rakett) • sõj tõrjerakett, mida kasut vaenlase ballistiliste ründerelvade hävitamiseks trajektooril
barraaž <barr|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr barrage) • sõj tõke, tõkestus, nt õhubarraaž terastrossiga kokkuseotud õhupallid, mis takistavad vaenlase lennukite liikumist, merebarraaž miinid, võrgud jm vaenlase laevade vastu
blindaaž <blind|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr blindage) • sõj tugeva laega kaitseehitis kaitseks kuulide, mürsukildude eest; ka lihtne palkidest ja mullast kate kaitseks vaenlase tule vastu
brander <br`ander -i 2e s> (sks Brander < Brand põlemine) • aj, sõj purjelaevade ajastul kütteainelastiga erilaev vaenlase sõjalaevade süütamiseks
brustver <br`ustver -i 2e s> (sks Brustwehr) • sõj rinnatis, kaeviku eesvall tulistamise hõlbustamiseks, kaitseks vaenlase kuulide eest ja liikumise varjamiseks
doss <d`oss dossi d`ossi 22e s> (vn дос) {lüh sõnadest долговременное огневое сооружение pikaajaline tulepunkt} • sõj püsitulepunkt, punker vaenlase tulistamiseks, doti nüüdisaegne nimetus. Vt ka dzoss
gorgoneion <gorgon`eion -i 2e s> (kr < gorgo) • kunst, müt gorgo pea kujutis; antiikajal kasutati ohutisena kurja vastu ja vaenlase hirmutamiseks
iram qui vincit, hostem superat maximum [iiram kvii vintsit hostem superat maksimum] (ld) • kes saab jagu (oma) vihast, võidab suurima vaenlase (Publilius Syrus)
kolonn <kol|`onn -onni -`onni 22e s> (pr colonne < ld columna)
1. arhit (arhitektuuriliselt kujundatud) sammas
2. rivi, mille sügavus on suurem kui laius, eriti sõjaväelaste v teiste reas liikuvate isikute rännakrivistusrühm
3. tehn tornikujuline destilleerimis-, ekstraktsiooni- v rektifikatsiooniseade
viies kolonn • piltl vaenlase kasuks töötavad isikud riigis endas
kontramarss <+ m`arss marsi m`arssi 22e s> (pr contremarche) • sõj vastumarss, vaenlase marssmanöövrile vastuseks tehtav marssmanööver
miinitõke <+ tõke t`õkke 6 s> (< miin1) • sõj vette v maasse tekitatud miiniväli v mineeritud üksikobjekt vaenlase liikumise takistamiseks
reid2 <r`eid reidi r`eidi 22e s> (< ingl raid sissetung, röövretk)
1. sõj ründeretk vaenlase tagalasse
2. ootamatu kontrollkäik
3. korrakaitseorganite suuroperatsioon kurjategijate tabamiseks
reider <r`eider -i 2e s> (ingl raider < raid sissetung, röövretk) • sõj, mer avamerel tegutsev lahingulaev v ristleja, mille ülesandeks on vaenlase kaubalaevade hävitamine
retranšment <retranšm|`ent -endi -`enti 22e s> (pr retranchement) • aj, sõj XVI–XVIII s kindlustes peavalli taga asetsev tõkkeehitis peavalli vallutanud vaenlase edasitungimise takistamiseks
taraan <tar|`aan -aani -`aani 22e s> (vn таран < kr) • sõj, aj kindlussõdade aegu kasutatud rammipalk müüri, värava v torni lõhkumiseks; laeva esileulatuv rammitääv hoopide andmiseks vaenlase laevadele