[VSL] Dictionary of Foreign words

alisariin <alisar|`iin -iini -`iini 22e s> (pr alizarine < ar al-‛uṣārah mahl, ekstrakt) • keem punavärviku juurtest saadav värvaine, tänapäeval valmistatakse tehislikult antrakinoonist

alkanniin <alkann|`iin -iini -`iini 22e s> • keem alkannast saadav punane õlis lahustuv värvaine; kasut parfümeerias ja indikaatorina keemilistes analüüsides

antokloor <antokl|`oor -oori -`oori 22e s> (< kr anthos lill, õis + chlōros rohekas, kollakas) • bot kollakas värvaine taimede rakumahlas, eriti õielehtedes

antotsüaan <+ tsü|`aan -aani -`aani 22e s> (< kr anthos lill, õis + kyanos lasuurkivi, tumesinine) • bot punane, sinine v sinililla värvaine taimede rakumahlas, harvem rakuseintes

astaksantiin <astaksant|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr astakos koorikloom + ksanthos kollane) • keem karotenoidide hulka kuuluv punane värvaine

asuur <as`uur asuuri as`uuri 22e s> (pr azur < keskld azzurum < ar lāzaward lasuriit < prs lājward, lāzhward) • kirj taevasina, taevassinine värvus (hrl luulekeeles); keem metüleensinisest saadav sinine värvaine. Vt ka lasuur

auksokroomid pl <auksokr|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< kr auxō suurendan + chrōma värvus) • keem aatomirühmad, mis põhjustavad värvaine lahustuvuse vees ja sorbeerumise kiudainel

auramiin <auram|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld aurum kuld + amiinid) • keem kollane orgaaniline värvaine

basofiilne <+ f`iil|ne -se 2 adj> (< kr basis alus + -fiil) • keem aluselise värvaine mõjul värvuv; bot aluselisi muldi eelistav (taime kohta)

blanc-fixe [bla(n)f·iks] (pr) • keem mineraalvalge, permanentvalge, barüütvalge, püsiv valge värvaine, keemiliselt baariumsulfaat

caput [kaput] (ld) • pea; peatükk (raamatus)
caput mortuum [kaput mortu˛um] (ld surnud pea) • keem pulberjas raudoksiid (Fe₂O₃), lihvimisvahend ja punakas kuni tumepruun värvaine (nn Pompei ja Veneetsia punane)
caput mundi [kaput mundi] (ld) • maailma pealinn, st Rooma

eosiin <eos|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr ēōs koit) • keem fluorestseiinist saadav punane orgaaniline värvaine; kasut riide värvimiseks, punase tindi, kosmeetiliste värvide ja lakkide valmistamiseks jm

erütrosiin <erütros|`iin -iini -`iini 22e s> (< erütro-) • keem 2,4,5,7-tetrajodofluorestseiin, punane värvaine, tarvit mikroskoobipreparaatide ja toiduainete värvimiseks

flaviin <flav|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld flavus helekollane) • keem kollane lämmastikku sisaldav (orgaaniline) värvaine

fukoksantiin <fukoksant|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld fucus punane värvaine + xanthos kollane) • bot pruunvetikate kromosoomides leiduv pruunikaskollane värvaine

fuksiin <fuks|`iin -iini -`iini 22e s> (< fuksia) • keem punane värvaine; kasut värvainena paberitööstuses jm

galloflaviin <+ flav|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld galla tindipähkel + flaviin) • keem peitsiv kollane värvaine; kasut villa värvimiseks

gallotsüaniin <+ tsüan|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld galla tindipähkel + tsüaniin) • keem peitsiv sinine värvaine, kasut villase ja puuvillase riide värvimisel ja trükkimisel

hematoksüliin <+ ksül|`iin -iini -`iini 22e s> (< hemato- + kr xylon puit) • keem kampešipuust saadav punane värvaine; kasut pms mikroskoopias rakutuumade värvimiseks

hemotsüaniin <+ tsüan|`iin -iini -`iini 22e s> (< hemo- + tsüaniin) • biol veresini, vaske sisaldav sinine värvaine mõningate peajalgsete, kõhtjalgsete ja vähkide veres

henna <henna 16 s> (ar ḥinnā’) • Aasias, Aafrikas ja Austraalias kasvava hennapõõsa lehtedest saadav ruugjaspunane värvaine, mida kasut pms tekstiili- ja kosmeetikatööstuses

karmiin <karm|`iin -iini -`iini 22e s> (pr carmin < keskld carmesinus < ar qirmazī) • keem erepunane v tulipunane värvaine, saadakse košenillitäidest

karmuasiin <karmuas|`iin -iini -`iini 22e s> (pr carmoisine < karmiin) • keem tumepunane tehislikult valmistatav (asovärvide hulka kuuluv) värvaine

katioonvärvaine <+ aine `aine 6 s> (< katioon) • keem aluseline värvaine, millega värvitakse polüakrüülnitriilkiudaineid; katioonvärvaineid toodetakse vees lahustuvate kloriididena paljudes värvitoonides

kolkotaar <kolkot|`aar -aari -`aari 22e s> (hisp colcótar < ar qolqotār) • pruunpunane värvaine, punane ebapuhas raudoksiid

krapp <kr`app krapi kr`appi 22e s> (holl krap) • bot punavärvik, madaraliste sugukonda kuuluv Vahemere mail jm kasvav taim (Rubia tinctorum), mille juured sisaldavad punast värvainet; punavärviku juurtest saadav väga püsiv punane värvaine

krüsaniliin <krüsanil|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr chryseos kuldne + aniliin) • keem kuldkollane värvaine

metüleensinine <+ sini|ne -se -st 10 adj> (< metüül) • keem vees tumesiniseks lahustuv sünteetiline värvaine, kasut ka indikaatorina ja desinfitseerimisvahendina

orsell <ors|`ell -elli -`elli 22e s> (pr orseille) • keem mõnedes samblikuliikides (Rocella tinctoria, Rocella fuctiformis) sisalduv punakasvioletne värvaine; kasut siidi ja villase riide värvimiseks

peits <p`eits peitsi p`eitsi 22e s> (sks Beize)
1. happe, leelise, soola v värvaine lahus puidu v metalli pinna töötlemiseks, kiudainete värvivastuvõtlikumaks muutmiseks vm otstarbeks
2. värvaine puidukirja esiletoomiseks

pigment <pigm|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld pigmentum värvaine)
1. biol värvis, organismides leiduv looduslik värvaine, annab rakkudele ja kudedele värvuse
2. keem lahustumatu värviline pulber värvide valmistamiseks ja mitmesugustele ainetele (kummi, plast jne) värvuse andmiseks

piment <pim|`ent -endi -`enti 22e s> (pr piment < ld pigmentum värvaine, lõhnaaine) • kok vürts- e Jamaika pipar, nelkpipar, pimendipuu vili; kasut maitsestamiseks
pimendipuu • bot Jamaikal kasvav igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Pimenta) mürdiliste sugukonnast; puu poolvalminult kuivatatud viljadel on tugev vürtsikas lõhn ja terav maitse

purpur <p`urpur -i 2e s> (ld purpura < kr porphyra purpurtigu, purpur)
1. violettpunane värvus
2. aj purpurtigudest saadav värvaine; sellega värvitud punane riie, millest tehti võimukandjate, aadli, kõrgemate vaimulike jt rõivaid
3. med veritähnus, nahaalused täppverevalumid

purpuriin <purpur|`iin -iini -`iini 22e s> (< purpur) • keem, bot puuvilla värvimiseks kasutatav punane värvaine, leidub alisariini kõrval krapi e punavärviku juurtes

rodamiin <rodam|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr rhodon roos + amiinid) • keem väga puhtaid ja eredaid, kuid mitte eriti valguskindlaid värve andev värvaine

safraniin <safran|`iin -iini -`iini 22e s> (< safran) • keem kollakaspunane kuni violetne aluseline värvaine; kasut indikaatorina, paberi ja naha värvimiseks, ka lakkide tootmisel ning fotograafias

tseroid <tser|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< ld cera vaha + -oid) • med maksas jt kudedes teatud haigusseisundite korral esinev kollakaspruun värvaine

tsinkvalge <+ v`alge 1 s> • eh valge kristalne värvaine, keemiliselt koostiselt tsinkoksiid; kasut värvide valmistamiseks ja kummitööstuses

urobiliin <urobil|`iin -iini -`iini 22e s> (< uro- + ld bilis sapp) • füsiol maksas ja soolestikus tekkiv kollane värvaine, mis annab värvi ka uriinile

urokroom <urokr|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< uro- + kr chrōma värv) • biol uriini kollakaspruun värvaine (urobiliini ja peptiidide ühend)