[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 443 artiklit, väljastan 200

abalienatsioon <abalienatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld abalienatio < ab ära + alienus võõras) • jur eraldamine, riigi omandi eraisikule eraldamine; loovutus

abandonatsioon <abandonatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr abandon loobumine) • maj, jur kindlustatud omandi loovutamine kindlustusandjale kindlustussumma katteks. Vt ka abandoon

abandoon <aband|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr abandon loobumine) • maj, jur laadungi- v laevaomaniku loobumine oma õigustest kindlustatud varale kindlustuseandja kasuks tingimusel, et viimane tasub kindlustusevõtjale täie kindlustussumma

abandoonima <aband|`oonima -oonib 28 v> (pr abandonner loobuma) • jur loobuma oma õigustest kindlustatud varale kindlustuseandja kasuks

aberratio delicti [aberraatsio del·ikti] (ld) • jur ekslikult oletatav kuritegu

ab intestato [ab intestaato] (ld) • jur testamenti tegemata

abolitsioon <abolitsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld abolitio tühistamine, hävitamine) • jur seaduse v otsuse tühistamine; ettearmustus, menetluse lõpetamine armuandmise korras

abrogatsioon <abrogatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld abrogatio seaduse tühistamine) • jur seaduse täielik äramuutmine

absolutio ab instantia [absoluutsio ab inst·antsia] (ld) • jur otsus, millega kohus loobub asja menetlemisest vormilistel põhjustel

acquis [akii] (pr < acquérir omandama) • jur õigustik

acquis communautaire [akii komünoteer] (pr) • jur Euroopa Liidu õigustik (liikmesriikide õigused, kohustused jm)

acte final [akt fin·al] (pr) • jur lõppakt, diplomaatilise konverentsi tööde ja tulemuste loend

actio [aktsio] (ld) • jur hagi

actor [aktor] (ld)
1. tegutseja, esitaja
2. jur süüdistaja, kaebaja, hageja

adjuratsioon <adjuratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld adiuratio vandumine) • jur vannutamine

adopteerima <adopt|`eerima -eerib 28 v> (ld adoptare) • jur lapsendama, võõrast last oma seaduslikuks lapseks võtma; perre v hõimu vastu võtma, omaks tunnistama

adoptiivne <adopt`iiv|ne -se 2 adj> (ld adoptivus) • jur lapsendatud

adoptsioon <adoptsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld adoptatio v adoptio) • jur lapsendus

advokaat <advok|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld advocatus < advocare abiks kutsuma) • jur teiste isikute kohtuasjade ajaja, esindaja, kaitsja kohtus

advokatuur <advokat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (vn адвокатура, sks Advokatur) • jur advokaatide kogu, kutseühendus; advokaadikutse v -amet

aerarium [eraarium] (ld < aerarius rahasse puutuv, rahaga tegelev < aes metall, vask; raha) • aj, jur riigikassa

afliktiivne karistus (< keskld afflictivus kehaline (karistus) < ld affligere lööma, vigastama) • jur, aj kohtuasutuse otsus v korraldus, millega kaasneb karistatule kehalisi kannatusi, nt veel ja leival olek, ihunuhtlus jm

agnaadid2 pl <agn|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld pl agnati) • jur meesliinis sugulased, meessoost järglased; on eelisolukorras paljude maade pärimisõiguses. Vt ka kognaadid

akt <`akt akti `akti 22e s> (ld actus toiming)
1. toiming, tegu
2. jur juriidilist fakti fikseeriv ametlik dokument
3. toimik, kaust, kuhu on koondatud kõik teatavasse asjasse puutuvad dokumendid
4. kunst alasti inimkeha kujutis kunstiteoses
5. van vaatus lavateoses

akteerima <akt|`eerima -eerib 28 v> • jur akti (2) koostama

alibi <alibi 1e s> (< ld alibi mujal) • jur süütuse tõendus (selle kohta, et süüdistatav v kahtlustatav viibis kuriteo ajal kuriteopaigast eemal)

alieni iuris [alieeni juuris] (ld) • jur teise isiku võimu all olev

alimendid plt <alim|endid -`entide 22e s> (ld alimentum toit, elatis < alere toitma) • jur elatis, ülalpidamine, mida abielu- ja perekonnasuhetes olevad isikud on kohustatud seaduses ettenähtud tingimustel üksteisele andma

alternaat <altern|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld alternare vaheldama) • jur, pol rahvusvaheliste lepingute vormistamisel ja allakirjutamisel kehtiv põhimõte, mille kohaselt lepingu tekstis, mis jääb antud riigile, nimetatakse esimesena selle riigi nimi ning tema esindaja kirjutab lepingule alla esimesena

amnesteerima <amnest|`eerima -eerib 28 v> • jur kellegi suhtes amnestiat rakendama, karistusest vabastama

amnestia <amn`estia 1 s> (< kr amnēstia unustus, andestus < a- + mimnēskomai meenutan, mäletan) • jur teatud tingimustele vastava isikute grupi vabastamine karistuse kandmisest kõrgema riigivõimu aktiga

analoogia <+ l`oogia 1 s> (kr analogia)
1. sarnasus, taolisus, üldiselt erinevate esemete, nähtuste v mõistete teatavate tunnuste sarnasus v samalaadsus
2. biol erineva päritolu, kuid sarnase talitlusega elundite esinemine, vt ka homoloogilised elundid
3. loog kaudne järeldus üksikult üksikule, milles kahe eseme teatavate tunnuste sarnasusest järeldatakse teiste tunnuste sarnasust
õiguse analoogiajur mingi seaduses mitte ettenähtud juhtumi puhul sellise õigusnormi rakendamine, mis hõlmab üldisi õiguspõhimõtteid

apellant <apell|`ant -andi -`anti 22e s> (pr appelant < appeler pöörduma, edasi kaebama) • jur apellatsioonikohtusse edasikaebaja

apellatsioon <apellatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr appellation < ld appellatio pöördumine, nimetamine, edasikaebus)
1. jur pöördumine edasikaebusega kõrgema instantsi poole
2. veinitootmispiirkonna geograafiline määrang (istanduse, maakonna jne nimi)
apellatsiooniveinametliku garantii ja geograafilise piiritlusega kvaliteetvein (märge selle kohta on etiketil)
apellatsioonkaebusjur edasikaebus

apelleerima <apell|`eerima -eerib 28 v> (pr appeler < ld appellare pöörduma) • jur apellatsiooni1 esitama; mõne autoriteedi poole pöörduma, sellele toetuma; ühiskondlikku arvamust appi kutsuma

apoloogia <+ l`oogia 1 s> (kr apologia kaitse, õigustus) • jur kaitse süüdistuse vastu; kaitsekiri v -kõne

apostill <apost|`ill -illi -`illi 22e s> (pr apostille < keskpr postille seletus)
1. täiendus dokumendis, ääremärkus, lõppsõna
2. jur autentsustõend, dokumendi ehtsuse tunnistus välisasjaajamiseks

apostillima <apost|`illima -illib 28 v> (< apostill)
1. ääremärkust lisama
2. jur apostilliga (2) kinnitama

arbiiter <arb`iit|er -ri 2e s> , arbiter <arbiter -i 19 s> (ld arbiter) • jur vahemees, poolte vastastikusel kokkuleppel valitav vahekohtunik, arbitraaži liige; sport kohtunik (nt maadlusvõistlustel)

arbitraaž <arbitr|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr arbitrage) • jur vahekohus, kus varalise tüli lahendajaks on arbiiter; maj väärtpaberite v kauba ostmine ja kohe kõrgema hinnaga edasi müümine
rahvusvaheline arbitraažjur vahekohus varaliste vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks riikide vahel, kes on andnud vaidlusalused küsimused arbiitri otsustada

arest <ar`est aresti ar`esti 22e s> (keskld arrestum < arrestare kinni pidama < ad- + ld restare jääma) • jur vahistamine, vahi alla võtmine, eelvangistus; vahi all pidamine, lühiajaline vabadusekaotuslik karistus
varaarestjur vara keelu alla seadmine, kohtulik keeld vara käsutada

arestima <ar`estima arestib 28 v> • jur vara aresti alla panema. Vt ka arreteerima

arreteerima <arret|`eerima -eerib 28 v> (pr arrêter < keskld arrestare < ad- + restare jääma)
1. jur vahistama, vahi alla võtma
2. tehn mehhanismi liikuvat osa (nt kaalukangi) peatama, fikseerima, vt ka arretiir

artikkel <art`ik|kel -li 2e s> (ld articulus liiges; lõik)
1. jur lepingu, seaduse, määruse nummerdatud osa v lõik
2. sõnaraamatus vm teatmeteoses ühe märksõna juurde kuuluv tekst
3. arutlev kirjutis ajalehes, -kirjas v koguteoses
4. maj kauba- v tooteliik; raamatupidamises: kirje, tulu- v kululiik
5. lgv määratleja, mis väljendab nimisõnafraasi definiitsust v indefiniitsust, nt a, the inglise keeles

assessor <ass`essor -i 2e s> (ld kaasistuja, abiline < assidere juures istuma)
1. jur kollegiaalse kohtu- v haldusorgani kaasistuja ametiasutuses
2. riigiameti kandidaat mõnes riigis
3. Eestis: hindamisekspert

asüül <as`üül asüüli as`üüli 22e s> (kr asylon) • varju- v pelgupaik; koht, kus põgenikule on tagatud isikupuutumatus; peavarjutute kodu v ööbimispaik
asüüliõigusjur rahvusvaheline normistik, mis määrab poliitilistele põgenikele varjupaiga andmise alused ja korra; varjupaigaõigus

autentne <aut`ent|ne -se 2 adj> (kr authentikos) • algallikal põhinev, ehtne, ehe, täiesti usaldatav
autentne kadentsmuus harmooniakäik toonika–dominant–toonika. Vastand plagaalne kadents
autentne tekstjur diplomaatilise dokumendi algupärane tekst, mis on varustatud täievoliliste isikute allkirjade ja vastavate riikide pitseritega; tekst, mida variantide ja teisendite seast tuleb lugeda algseks ja õigeks

autorikaitse <+ kaitse k`aitse 6 s> • jur autorile seadustega ettenähtud õiguste kaitse

autorisatsioon <autorisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr autorisation < autoriseerima) • jur volitus, täisõiguste andmine

autoriseerima <autoris|`eerima -eerib 28 v> (pr autoriser < keskld auctorizare < ld auctor kinnitaja, tagaja) • jur volitama, täisõigust andma
autoriseeritud tõlgekirj algupärandi autori nõusolekul v heakskiitmisel avaldatud tõlge

autoriõigus <+ `õigus -e 11~9 s> • jur autori õigus oma teosele, autorsusega seotud suhteid reguleeriv eraõiguse osa

avarii <avar`ii 26 s> (it avaria < keskld kahju < ar ‛awār viga, defekt) • laeva-, auto- v lennuõnnetus, milles saab kannatada veos v inimene; jur merikahju, laevale v laadungile tekitatud kahju; piltl õnnetusjuhtum, äpardus

barratry [bärətri] (ingl) • mer, jur kapteni v meeskonna poolt laevale (v lastile) tahtlikult kahju tekitamine

barrister [baristə(r)] (ingl < bar kohus) • jur kõrgema järgu advokaat, kellele klientide kohtuasjad valmistab ette solicitor

beati possidentes [be˛aati possid·entes] (ld) • jur õnnelikud on valdajad, st õigust millelegi ei pea tõendama mitte selle valdaja, vaid valduse nõudja

bill (ingl) • jur seadus, seaduseelnõu Suurbritannias, USA-s jm

bonorum cessio [bonoorum tsessio] (ld), cessio bonorum [tsessio bonoorum] (ld) • jur võlgniku vara loovutamine võlausaldajaile, et vältida karistust

bonum (ld) • varandus, omand
commune bonum [kommuune bonum] (ld) • jur ühine (v üldine) omand
magnum bonum (ld) • jur suur omand
summum bonum (ld) • fil ülim hüve; kõrgeim hea

calumnia [kal·umnia] (ld) • jur laim, valesüüdistus, maine määrimine

capitis deminutio [kapitis deminuutsio] (ld caput, gen capitis pea + deminutio vähendamine) • jur, aj Rooma õiguses vabaduse v õiguste piiramine v kaotamine

case study [keiss stadi] (ingl) • maj (ärijuhtimises) juhtumiuuring; jur kaasusuuring, kaasuse analüüs; sotsiol üksikisikut käsitlev uurimus

caveat emptor [kave˛at emptor] (ld), lüh c. e.jur ostja riisikol

centumviri [tsent·umviri] (ld < centum sada + viri mehed) • aj, jur Vana-Roomas rohkem kui sajast mehest koosnenud tsiviilasjade kohus

cif [sif] {lüh ingl sõnadest cost, insurance, freight hind, kindlustus, vedu} • jur, maj rahvusvaheline ostu-müügilepingu klausel: müüja on kohustatud toimetama kauba oma kulul (arvestatult kauba maksumusse) ja riisikol sihtsadamasse. Vt ka fob

clausula rebus sic stantibus [klausula reebus siik stantibus] (ld klausel asjade nõnda püsides) • jur rahvusvahelistes lepetes klausel, mille kohaselt lepe kehtib seni, kuni püsivad selle sõlmimist eeldanud asjaolud

common [komən] (ingl < ld communis) • ühine, avalik, rahvalik
common law [komən loo] (ingl) • jur Suurbritannias ja USA-s tavaõigus, millel on seaduse jõud
common sense [komən sens] (ingl) • ühistaju; ühismeel; terve mõistus. Vt ka sensus communis

compos mentis [kompos mentis] (ld) • jur täie mõistuse juures

copyright [kopirait] (ingl), tähis ©jur autori- v kirjastamisõigusega kaitstud

corpus [korpus] (ld) • keha; kogu. Vt ka korpus
corpus delicti [korpus del·ikti] (ld) • jur kuriteo koosseis; põhilised süütõendid
Corpus iuris civilis [korpus juuris tsiviilis] (ld) • jur keiser Justinianuse (VI s) ajast pärinev Rooma õiguse kodifikatsioon

crimen [kriimen] (ld) • jur kuritegu; süüdistus

cui bono [ku˛i bono] (ld) • jur kelle kasuks?, kelle huvides?

cui prodest [ku˛i proodest] (ld) • jur kellele on kasulik?

de facto [dee fakto] (ld) • jur tegelikult, s.o õiguslikust alusest olenemata. Vt ka de iure

de iure [dee juure] (ld) • jur juriidiliselt, õiguslikult. Vt ka de facto

deklarant <deklar|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld declarare avaldama, teatama) • avaldaja, deklareerija; jur füüsiline v juriidiline isik, kes esitab tolli- vm deklaratsiooni v kelle nimel see esitatakse

delegeerima <deleg|`eerima -eerib 28 v> (ld delegare saatma, lähetama) • delegaadina läkitama; jur õigust siirma, volitama

de lege ferenda [dee leege fer·enda] (ld) • jur koostatava seaduse kohaselt

de lege lata [dee leege laata] (ld) • jur kehtiva seaduse kohaselt

delikt <del|`ikt -ikti -`ikti 22e s> (ld delictum) • jur õigusrikkumine, seadusest üleastumine; kitsamas mõttes: õigusrikkumine, mille eest ei karistata, ainult kohustatakse kahju hüvitama

denaturalisatsioon <+ naturalisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< de- + naturalisatsioon) • jur kodakondsuse äravõtmine; senisest kodakondsusest loobumine

denaturaliseerima <+ naturalis|`eerima -eerib 28 v> (< de- + naturaliseerima) • jur kelleltki kodakondsust ära võtma, kodakondsusest vabastama

denonsseerima <denonss|`eerima -eerib 28 v> (pr dénoncer < ld denuntiare välja kuulutama) • jur tähtajatut v automaatselt pikeneva tähtajaga lepingut tühistama (riikidevahelise lepingu kohta)

derogatsioon <derogatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld derogatio) • jur seaduse v määruse osaline tühistamine

devolutsioon <devolutsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld devolutio < devolvere maha veeretama) • jur õiguse v valduse üleminek teisele

difamatsioon <difamatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld diffamare halba avalikuks tegema, laimama) • jur isiku, asutuse vm kohta häbistavate (ka tõele vastavate) asjaolude avaldamine

difameerima <difam|`eerima -eerib 28 v> (ld diffamare) • jur laimama, kellegi suhtes häbistavaid seiku levitama

diskretsioon <diskretsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld discretio) • jur kaalutlusõigus, haldusorgani õigus teha otsus seadusega ettenähtud piirides oma äranägemisel

dispašš <disp|`ašš -aši -`ašši 22e s> (pr dispache < it dispaccio kiirsõnum < hisp despacho) • maj, jur mereavarii puhul koostatav kahjude arvestus ning jaotus laeva- ja lastiomaniku vahel

dispensatsioon <dispensatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld dispensatio jagamine, juhtimine)
1. jur seaduse v kohustuse täitmisest vabastamine
2. farm ravimi valmistamine ja väljaandmine apteegist

dispenseerima <dispens|`eerima -eerib 28 v> (< ld dispensare jagama, juhtima)
1. jur seaduse v kohustuse täitmisest vabastama
2. farm apteegis ravimeid valmistama ja välja andma

dispositsioon <dispositsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld dispositio asetus) korraldus, kava, järjestus, asetus, kalduvus
1. med eelsoodumus, vastuvõtlikkus (teatavaile haigustele)
2. kirj kirjandusteose põhiline, teemat arendav osa
3. sõj üksuste v laevade täpne paigutus v asetus; vägede v laevade paigutus lahinguks valmistumisel; van täpne kirjalik lahingu- v rännakukäsk vägedele
4. muus oreliregistrite loetelu
5. jur kriminaalseaduses kuritegu piiritlev osa
6. psühh kogemusel põhinev valmidus olukorda tajuda ja hinnata ning sellest tulenevalt käituda

distsiplinaarkaristus <+ karistus -e 11 s> (< distsiplinaarne) • jur seaduses ettenähtud piirides ilma kohtuta määratav karistus avaliku korra, töö- v sõjaväedistsipliini rikkumise eest

distsiplinaarvastutus <+ vastutus -e 11 s> • jur distsipliinirikkumisest tulenev vastutus, mille puhul kohaldatakse teenistusalluvuse korras distsiplinaarkaristusi

dokivari <+ vari varja v`arja 24u s> (holl dok), batoport <batop|`ort -ordi -`orti 22e s> (pr bateau-porte < bateau laev + porte uks, värav) • mer ujuv seadis kuivdoki sulgemiseks: pontoon, mis täidetakse ballastveega nii, et ta suleb värava

dokument <dokum|`ent -endi -`enti 22e s> (keskld documentum < ld näide, eeskuju, tunnistus) • ametlik paber; kindla vormi ja tähendusega informatsiooniallikas; ürik; kiritõend, kirjalik tunnistus, seaduslikus korras koostatud kiri millegi tõenduseks v õiguste kinnitamiseks; info arvutis rakendusprogrammi abil töödeldav andmeüksus, nt andmefail, tekstifail, pildifail
dokumentpäraldisjur dokumendid päraldisena, kinnisasja omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad tõendid, kaardid ja plaanid

dolo malo (ld) • ka jur kuritahtliku kavatsusega, salakavalalt

draft <dr`aft drafti dr`afti 22e s> (ingl)
1. kavand, projekt
2. jur tratt

draiv <dr`aiv draivi dr`aivi 22e s> (ingl drive) • info ajur, seade andmekandja käituseks; ketas- v lintsalvesti; ajam

droit d’auteur [drua dot·ör] (pr) • jur autoriõigus

droit de citoyen [drua dösituaj·ä(n)] (pr) • jur kodanikuõigus

ekshumatsioon <+ humatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld exhumatio < eks- + humatsioon) • jur laiba v laibaosade väljakaevamine hauast (ümbermatmiseks v kohtumeditsiiniliseks ekspertiisiks)

ekshumeerima <+ hum|`eerima -eerib 28 v> (keskld exhumare < eks- + ld humare matma < humus maa) • jur ekshumatsiooni teostama, laipa hauast välja kaevama

ekskulpatsioon <ekskulpatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld exculpatio < eks- + ld culpa süü) • jur süüst vabastamine, õigeksmõistmine

eksmissioon <+ missi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< eks- + ld missio saatmine) • jur kohtulik väljatõstmine (korterist, valdusest)

ekspatriatsioon <ekspatriatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< eks- + ld patria isamaa) • jur, pol kodumaalt väljasaatmine v väljarändamine; kodakondsusest vabatahtlik lahtiütlemine v sunniviisiline ilmajätmine

ekspatrieerima <ekspatri|`eerima -eerib 28 v> (< eks- + ld patria isamaa) • kodumaalt pagendama; jur kodakondsust ära võtma

ekspatrieeruma <ekspatri`eeruma 27 v> (< eks- + ld patria isamaa) • kodumaalt lahkuma, välja rändama; jur kodakondsusest loobuma

ekspromissioon <ekspromissi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< eks- + ld promissio lubadus) • jur võõra kohustuse v võla vabatahtlik ülevõtmine

ekspropriatsioon <ekspropriatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr expropriation < eks- + ld proprius omanduseks olev, oma), eksproprieerimine <ekspropri`eerimi|ne -se -st 12 s> • jur, pol, maj sundvõõrandamine. Vt ka natsionaliseerima

eksterritoriaalne <+ territori`aal|ne -se 2 adj> (< eks- + territoriaalne) • jur asukohariigi seadustele mittealluv, diplomaatilist immuniteeti kasutav

ekstraditsioon <+ traditsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr extradition < eks- + ld traditio üleandmine) • jur seadusi rikkunud isiku väljaandmine välisriigile

ekstseptsioon <ekstseptsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld exceptio) • erand; jur vastuväide, vaie

error (ld)
1. eksimus, viga
2. (ingl < ld) info arvutiprogrammi täitmisel tekkinud viga v tõrge
error essentialis [error essentsiaalis] (ld) • oluline eksimus
error facti [error fakti] (ld) • faktiviga
error fundamentalis [error fundamentaalis] (ld) • põhiline viga, tõestuse viga, mis seisneb selles, et argumendiks on võetud ekslik otsustus
error in persona [error in persoona] (ld) • eksimine isikus
error iuris [error juuris] (ld) • jur eksimus õigusnormis

eviktsioon <eviktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld evictio) • jur kinnisvara kohtulik tagastamine omanikule; üürniku kohtulik väljatõstmine

evokatsioon <evokatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld evocatio)
1. jur kaebealuse ette- v väljakutsumine
2. ped häälestus, õppeühiku sissejuhatav osa, mis äratab õppeteema vastu huvi

facta concludentia [fakta konklud·entsia] (ld) • jur tähenduslikud faktid v toimingud

fideikomiss <fideikom|`iss -issi -`issi 22e s> (ld fideicommissum) • jur tsiviilõiguses institutsioon, mille järgi perekonnavara (hrl maa) kuulus jagamatult ühe perekonnaliikme valdusse, kelle käsutusõigus oli piiratud ning kellel puudus võõrandamisõigus; pärit Rooma õigusest

fidutsiaar <fidutsi|`aar -aari -`aari 22e s> (< ld fiduciarius usaldusse v pärandisse puutuv < fiducia) • jur testamenditäitja, pärija; usaldusisik v -asutus

fidutsiaarne tehing (< ld fiduciarius usaldusse v pärandisse puutuv < fiducia) • jur tsiviilõiguslik tehing, milles üks osaline usaldab teisele majanduslikel kaalutlustel väliselt suuremad õigused, kui kokkulepe eeldaks

fiktiivne <fikt`iiv|ne -se 2 adj> (pr fictif < ld fingere, perf partits fictus kujundama, välja mõtlema) • näilik, fiktiiv-, silmakirjaks tehtud, pette-
fiktiivne lepingjur petteleping

filiatsioon <filiatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld filiatio < ld filius poeg) • jur pojaks v tütreks olemine, õiguslik põlvnemine
filiatsioonihagijur hagi, millega taotletakse isaks tunnistamist

finantsõigus <+ `õigus -e 11~9 s> (< finants-) • jur rahanduslikus tegevuses tekkivaid suhteid reguleeriv õiguse haru

force [fors] (pr) • jõud, võim; tugev külg
force majeure [fors mažöör] (pr) • jur vääramatu jõud

forensiline <for´ensili|ne -se -st 12 adj> (ld forensis) • kohtulik
forensiline meditsiinjur, med kohtumeditsiin
forensiline obduktsioonjur, med kohtumeditsiiniline lahang

forum (ld) foorum
forum delicti [forum del·ikti] (ld) • jur kuriteopaiga järgi peetav kohtumenetlus
forum domicilii [forum domits·ili˛i] (ld) • jur kostja kodupaiga järgi peetav kohtumenetlus

garant <gar|`ant -andi -`anti 22e s> (pr) • jur tagaja, käendaja, garantii e tagatise andja

graafiline <graafili|ne -se -st 12 adj> (< kr graphikos kirju(ta)tav, joonis(ta)tav) • graafikasse kuuluv, graafikale omane; joonistuslik, joonise v graafikuna kujutatud; paljundustehnikas esinev; trükikujunduslik
graafiline ekspertiisjur kirjaekspertiis, dokumentide kui asitõendite ekspertiis, mille eesmärk on kirjutatud teksti autori identifitseerimine käekirja üld- ja eritunnuste põhjal
graafiline lehtkunst kunstiteos graafilises tehnikas
graafiline meetodsuuruste uurimise, arvutamise v näitliku kujutamise viis joonise abil; isekirjutavate riistade rakendamine mitmesuguste nähtuste registreerimiseks (nt meditsiinis)
graafiline tehnikakunst graafikateoste paljundamise viis, vt ka linoollõige, gravüür, ofort, akvatinta, litograafia, monotüüpia, ofsettrükk

grammatiline <gramm´atili|ne -se -st 12 adj> (< grammatika) • lgv grammatikasse kuuluv v puutuv; grammatikal põhinev, keeleõpetuslik
grammatiline kategoorialgv kindlafunktsiooniline fraasi-, sõna- v muuteelementide klass keele morfoloogia v süntaksi kirjelduses
grammatiline kääne, abstraktne käänelgv üldist grammatilist tähendust kandev kääne, näitab pms nimisõna(fraasi) süntaktilist funktsiooni (eesti keeles nimetav, omastav ja osastav). Vt ka semantiline kääne
grammatiline tõlgendaminejur õigusakti teksti mõtte selgitamine grammatilise analüüsi abil

habeas corpus [habe˛as korpus] (ld sul peab olema keha, keskaegse vormeli sõnad) • jur, aj anglosaksi protsessiõiguses vahialuse enda taotlus (v kohtuniku korraldus toimetada kaebealune kohtusse) kinnipidamise õigsuse kontrolliks

habiliteet <habilit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (< ld habilitas sobivus, võimekus) • jur õigusvõime

heteronoomia <+ n`oomia 1 s> (< hetero- + -noomia) • jur võõrseaduslikkus, sõltumine võõrastest (mitte oma) seadustest

identifitseerima <identifits|`eerima -eerib 28 v> (keskld identificare < identiteet + ld facere tegema), identima <id`entima idendib 28 v>
1. (midagi millegagi) samastama, samasust konstateerima v kindlaks tegema; identsust kindlaks tegema, millenagi ära tundma
2. jur kriminalistikas ja kohtumeditsiinis objekti tunnuseid võrdlema ja selle põhjal samasuse esinemist v puudumist järeldama
3. sõj sihtmärki tuvastama

identiteet <identit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld identitas < idem seesama)
1. psühh sotsiaalne endateadmus, osa inimese minakontseptsioonist
2. jur isikusamasus, isikuline identiteet
identiteedidifusioonpüsiva identiteeditunde puudumine
identiteedikriiseneseteadvustamisraskused
identiteedivargusjur isiku tähtsate isikuandmete (nimi, isikukood, dokument või pangakaart) volituseta kasutamine või andmete kuritarvitamine, mille tulemusena tekitatakse isikule materiaalset või moraalset kahju

ignorantia legis neminem excusat [ignor·antsia leegis neeminem ekskuusat] (ld) • jur, aj seaduse mittetundmine ei vabanda kedagi (Rooma õiguse põhimõtteid)

illegaal <illeg|`aal -aali -`aali 22e s> (< il- + legaalne) • jur seadusvastaselt riigis viibiv isik

illegaalne <illeg`aal|ne -se 2 adj> (< il- + legaalne) • jur mitteseaduslik, seadusvastane, seadusega keelatud; salajane, põrandaalune. Vastand legaalne

illegaalsus <illeg`aalsus -e 11~9 s> (< illegaalne) • jur mitteseaduslikkus, seadusvastasus

illegitiimne <illegit`iim|ne -se 2 adj> (< il- + legitiimne) • jur ebaseaduslik, ebaõiguslik; mitteabieluline, seaduslikult registreerimata abielust sündinud. Vastand legitiimne

illegitiimsus <illegit`iimsus -e 11~9 s> (< illegitiimne) • jur ebaseaduslikkus, seadusvälisus; mitteabielulisus

immissioon <immissi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld immissio sisselaskmine, pealesaatmine v -laskmine; valdusse asetamine)
1. aj, jur Rooma õigusest pärinev protseduur, millega kellegi maaomand, pärand vms anti ajutiselt teise isiku valdusse
2. ökol saasteainete sisaldus õhus saasteallikate lähedal. Vt ka emissioon

immobilisatsioon <immobilisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> , immobiliseerimine <immobilis`eerimi|ne -se -st 12 s> (< ld immobilis liikumatu)
1. keem biokeemias bioaktiivse aine muutmine lahustumatuks, säilitades selle bioloogilise aktiivsuse
2. kunst meediakunstis teose võime vaataja v kasutaja enese visuaalsesse keskkonda tõmmata, võimalikult rohkem tema meeli haarata
3. med (kehaosa, liigese) liikumatusse asendisse kinnitamine (vigastuste puhul)
4. jur vallasasja muutmine kinnisasjaks
kapitali immobilisatsioonmaj aktsiaühingu kapitali muutmine üksikettevõtjate kapitaliks; käibevahendite mahutamine väheliikuvaisse väärtustesse (börsil mittenoteeritavaisse väärtpabereisse jne)

immuniteet <immunit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (< ld immunitas eesõigus, millestki vaba olek)
1. aj keskajal teatud maa-alal mitme riigivõimufunktsiooni (kohtumõistmise, maksude kogumise jm) annetamine feodaalile ühes tema vabastamisega mõningaist riiklikest kohustustest (nt maksude maksmisest)
2. jur esindusorgani (nt parlamendi) saadiku eriseisund: isikupuutumatus v vabastatus mõningatele seadustele allumisest (nt teda ei tohi esindusorgani nõusolekuta arreteerida ega vastutusele võtta)
3. med immuunsus
riigi immuniteetjur rahvusvahelisel tavaõigusel põhinev riigi õigus mitte alluda teise riigi õigusemõistmisele

immuunne <imm`uun|ne -se 2 adj> (< immuno-) • med nakkus- v tõvekindel; jur immuniteeti kasutav, puutumatu; piltl vastuvõtmatu, kindel

impeachment [impiitšmənt] (ingl) • jur süüdistus; (eriti kõrgema riigiametniku) kohtulikule vastutusele võtmine

indemniteet <indemnit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld indemnitas karistamatus, puutumatus < indemnis kahjustamata < in- + damnum kahju)
1. kahjutasu; karistamatus
2. pol ministri vabastamine vastutusest erakordsete asjaolude sunnil sooritatud konstitutsioonirikkumise eest (nt Suurbritannias teostatakse parlamendiaktiga)
3. jur riigiõiguse põhimõte, mille kohaselt parlamendi liige ei kanna distsiplinaar- ega kriminaalvastutust parlamendis tehtud avalduste, väljenduste jm eest; õiguserikkumisest tekkinud kahju hüvitamine

indigenaat <indigen|`aat -aadi -`aati 22e s> (< indigeenne) • pärismaisus, sünnipära- v kodanikuõigus; jur rahvusvahelises õiguses põhimõte, mille kohaselt riigil on õigus kaitsta oma kodanikke välismaal ja kodanikel on õigus taotleda oma kodumaalt kaitset, kui nende õigusi välismaal rikutakse

indiits <ind|`iits -iitsi -`iitsi 22e s> (ld indicium tõend(us)) • jur kaudne tõend (kohtuprotsessil)

indossament <indossam|`ent -endi -`enti 22e s> (sks Indossament < indosseerima) • jur, maj edasiandepealdis, allkirjastatud pealdis käibedokumendil (tšekil, obligatsioonil jms) omandiõiguse üleandmise tähistamiseks. Vt ka žiiro

indossant <indoss|`ant -andi -`anti 22e s> (sks Indossant < indosseerima) • jur, maj veksli v tšeki edasiandja (kes kirjutab veksli pöördele edasiandepealdise). Vt ka žirant

indosseerima <indoss|`eerima -eerib 28 v> (sks indossieren < keskld indorsare selga panema; pöördele kirjutama < in- + ld dorsum selg, vrd ka it indossare selga panema) • jur, maj edasiandepealdisega edasi andma

in dubio pro reo [in dubio proo re˛o] (ld kahtluse korral süüdistatava kasuks) • jur kriminaalprotsessi põhimõte, mille kohaselt kohus kahtluse korral otsustab asja kohtualuse kasuks

indult <ind|`ult -uldi -`ulti 22e s> (< ld indultum luba < indulgere leebe olema, lubama) jur
1. mingi kohustuse täitmiseks määratud tähtaeg
2. relig katoliku õiguses: vaimulikule antav (kirjalik) privileeg
3. rahvusvahelises õiguses: vaenlasriigi kaubalaevade õigus sõja puhkemisel veel sadamaist lahkuda

in fraudem creditorum [in fraudem kreditoorum] (ld) • jur pettus võlausaldajate kahjuks

in fraudem legis [in fraudem leegis] (ld) • jur seadust pöörates v väänates; seaduse sõnastust järgides, kuid seaduse mõtte vastaselt

in iure cessio [in juure tsessio] (ld) • aj, jur Vana-Roomas pms omandiõiguse ülekandmine kostjalt hagejale, toimus näilise protsessina ilma vaidlusteta

iniuria [injuuria] (ld) • jur ebaõiglus, ülekohus; auhaavamine, isikuvastane rünne (teoga v sõnaga)

inkompatiiblus <inkompat`iiblus -e 11~9 s> (pr incompatibilité < in- + keskld compatibilis ühitatav < ld compati koos taluma v kannatama) • jur paljude maade riigiõiguses riigiametite ühitamatus

inkorporatsioon <inkorporatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld incorporatio)
1. liitmine, (maa-ala vm) oma koosseisu lülitamine
2. jur mingi õigusala seaduste süstematiseerimine ühes kogus ilma seaduste sisu muutmata
3. lgv keele elementide seostusviis: sõnajuured liituvad grammatiliseks tervikuks, mis on nii sõna kui ka lause
4. psühh teadvustamata psüühiline kaitsemehhanism, mille abil inimene ühildab end mõne tähtsa isikuga v tema omadustega

inkrimineerima <inkrimin|`eerima -eerib 28 v> (keskld incriminare < in- + ld crimen süüdistus, kuritegu) • jur süüdistama, (kellelegi midagi) süüks panema, süüks arvama

in re [in ree] (ld)
1. jur asjas, asjus
2. fil (üldise kohta) üksikus eksisteeriv, selle kaudu avalduv

instituut <instit|`uut -uudi -`uuti 22e s> (< ld institutum korraldus, kindlaksmääratu) • teadus-, uurimis- v õppeasutus (ka kõrgkooli osana); jur kogum õigusnorme, mis puudutavad üht ühiskondlike suhete ala ja on omavahel sisemiselt seotud (nt abielu instituut)

integriteet <integrit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld integritas < integer terve, puutumatu) • terviklikkus; puutumatus; jur riikide terviklikkuse ja puutumatuse tunnustamine

inter se [inter see] (ld) • omavahel; jur juriidilises praktikas lepinguliste suhete kohta

intertsessioon <intertsessi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld intercessio vaheleastumine)
1. aj Vana-Roomas kõrgemate ametiisikute (eriti rahvatribuunide) õigus seisata teiste ametiisikute otsuseid ja toiminguid
2. jur tsiviilõiguses: juriidiline vaheleastumine võõra võla ülevõtmise, käendajaks hakkamise jm teel

intestaatpärand <+ pärand -i 2e s> (< ld intestatus (surma eel) testamendi tegemata jätnud) • jur testamendita saadud pärand. Vt ka ab intestato

intra legem [intra leegem] (ld) • jur seaduse piires. Vt ka contra legem, praeter legem

iteratsioon <iteratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld iteratio kordamine)
1. jur kuriteo kordamine
2. farm retsepti uuendamine, kordamine
3. mat iteratsioonimeetod

ius [juus] (ld) • õigus
ius canonicum [juus kanoonikum] (ld) vt kanooniline õigus
ius civile [juus tsiviile] (ld)
1. jur tsiviilõigus, õigusnormide kogum, mis korrastab isikute varalisi suhteid (eraõiguse osa)
2. aj Rooma õiguse osa, mis korraldas ainult Rooma kodanike vahelisi suhteid (välja arvatud orjad ja naised)
ius divinum [juus diviinum] (ld) • aj Vana-Roomas jumalik õigus, ka loodusõigus
ius ecclesiasticum [juus eklesi·astikum] (ld) • jur, relig kirikuõigus, kiriku kui institutsiooni elu õiguslikult määravate normide kogum
ius gentium [juus gentsium] (ld) rahvaste õigus
1. aj Rooma õiguse osa, mis reguleeris Vana-Rooma kodanike suhteid riigis elavate välismaalastega ja viimaste omavahelisi suhteid
2. rahvusvaheline õigus
ius humanum [juus humaanum] (ld) • inimlik õigus
ius litoris [juus liitoris] (ld)
1. aj rannaõigus, rannaelanike muistne tava omastada randa uhutud esemeid ning merehätta sattunud laevu ja veoseid
2. jur rannaõigus, merehädaliste abistamist ja vara päästmise hüvitamist korraldavate õigusnormide kogum
ius naturale [juus naturaale] (ld) • loodusõigus, loomuõigus
ius primae noctis [juus priime noktis] (ld) • esimese öö õigus; aj feodalismi ajal (ka Baltimail) mõisahärra õigus oma pärisorja abiellumisel selle noorikuga pulmaöö veeta
ius privatum [juus privaatum] (ld) • eraõigus
ius publicum [juus publikum] (ld) • avalik õigus
ius sanguinis [juus sangvinis] (ld) • (vereõigus); kodakondsuse määramine vanemate (isa) riikkondsuse järgi
ius scriptum [juus skriptum] (ld) • kirjutatud õigus (vastandina tavaõigusele, adaadile)
ius soli [juus soli] (ld) • jur põhimõte, et kodakondsus määratakse sünnikoha järgi

juriidiline <juriidili|ne -se -st 12 adj> (< ld iuridicus kohtulik, õiguslik) • jur õiguslik, õigusteaduslik
juriidiline aktjur juriidilist fakti fikseeriv ametlik dokument; ka toiming, mille eesmärgiks on teatud juriidilise tagajärje saavutamine
juriidiline faktjur asjaolu (sündmus v tegu), mille esinemisega õigusnormid seostavad õigussuhete tekkimise, muutumise v lõppemise
juriidiline isikjur asutus, ettevõte v organisatsioon, mis oma ülesannete täitmisel, eriti varaliste tehingute sõlmimisel esineb enda nimel õiguste ja kohustuste kandjana

jurisdiktsioon <jurisdiktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld iurisdictio) • jur võimkond, üldine õiguspädevus, kohtu v haldusorgani pädevus hinnata õiguslikult fakte, lahendada vaidlusi ja vastavalt seadustele rakendada sanktsioone

juriskonsult <+ k`ons|`ult -uldi -`ulti 22e s> (ld iurisconsultus) • jur jurist, õigusnõunik, asutuse alatine nõuandja praktilistes juriidilistes küsimustes; selle asutuse huvide kaitsja kohtu- jm instantsides

jurisprudents <jurisprud|`ents -entsi -`entsi 22e s> (ld iurisprudentia) • jur õigusteadus, -süsteem, juriidika

jurist <jur|`ist -isti -`isti 22e s> (keskld iurista < ld ius õigus) • jur õigusteadlane, juriidilise haridusega isik; õigustöötaja

justiits <just|`iits -iitsi -`iitsi 22e s> (< ld iustitia õiglus, seaduslikkus) • jur õigusemõistmine; kohtuasutuste süsteem, kohtuametkond
justiitskolleegiumaj justiitsministeeriumile vastav keskasutus Venemaal XVIII s
justiitsministeeriumõigusministeerium
justiitsministerjustiitsministeeriumi juht, õigusminister
justiitsmõrvjur süütu inimese surmamõistmine

kaasus <k`aasus -e 11~9 s> (ld casus kukkumine; juhus, juhtum)
1. juhtum, üksikjuhtum
2. jur mingi tüüpiline üksikjuhtum kohtupraktikas, vt ka casus belli
3. lgv kääne

kanooniline <kanoonili|ne -se -st 12 adj> (ld canonicus) • relig kaanoniga (2) määratud, kiriklikele juhtnööridele vastav; piltl eeskujuks võetav, juhtnöörina v normina kehtiv
kanooniline igarelig katoliku kirikus nõutav iga pühitsusastme saamiseks; piltl vanadusest põhjustatud sugulise huvi puudumine
kanooniline protsessrelig katoliku kiriku kohtumenetlus; seda sätestavate normide kogum
kanooniline õigusrelig, jur katoliku kirikus kehtivate seaduste kogum, kirikuõigus

kassaator <kass`aator -i 2e s> • jur kassatsioonkaebuse esitaja

kassatsioon2 <kassatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld cassatio tühistamine < ld cassare tühistama) jur
1. kassatsioonkaebus, jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine ja kohtuotsuse uus läbivaatamine kõrgemas kohtuastmes
2. valimiste tühistamine konstitutsiooni v valimisseaduse rikkumise pärast

kasseerima1 <kass|`eerima -eerib 28 v> • jur kassatsiooni2 teostama, tühistama

kasuaalne <kasu`aal|ne -se 2 adj> (ld casualis < casus juhus) • juhuslik; jur konkreetsel kaasusel põhinev, kindlale juhtumile vastav

kasuistika <kasu´istika 1 s> (< ld casus juhus, juhtum)
1. jur üksikküsimuste, kaasuste lahendamine samalaadseis asjus varem tehtud otsuste põhjal
2. aj keskaegses teoloogias ja õigusteaduses üldiste dogmaatiliste põhilausete rakendamine üksikjuhtumite lahendamiseks
3. med haigusjuhtude uurimine ja kirjeldamine
4. piltl osav ning kaval kahtlaste tõendite kasutamine, sõnaväänamine, riuklemine

kataster <kat`ast|er -ri 2e s> (sks Kataster < it catasto < keskkr katastichon märkmik, nimestik < kr kata stichon rea kaupa, rida realt) • maj, jur ametlik kinnisvarade, eriti maavalduste väärtuse v tulukuse register, nt maakataster, veekataster

kaveerima <kav|`eerima -eerib 28 v> (ld cavere hoiduma) • valvel olema; jur käendama, võlgade eest vastutama

kavent <kav|`ent -endi -`enti 22e s> (< kaveerima) • jur käendaja, vastutaja

kindralprokurör <+ prokurör -i 19 s> (< kindral- + prokurör) • aj Venemaal a-st 1772 Senati juht, kõrgeim riigiametnik, kellele kuulus järelevalve riigiaparaadi tegevuse seaduslikkuse üle; jur mõnes riigis kassatsiooni- v apellatsioonikohtu juures tegutsev peaprokurör

klausel <kl`aus|el -li 2e s> (sks Klausel < ld clausula lõpposa)
1. jur lepingu eri- v üksikpunkt; eritingimus, piirav punkt v lisatingimus
2. kirj kõne retooriline lõpposa; värsirea lõppsilbid

koalitsioon <koalitsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld perf partits coalitus kokku kasvanud)
1. pol liitumine, vabatahtlik ühinemine ühiste eesmärkide saavutamiseks; mitme erakonna ajutine liitumine v kokkulepe ühiseks osavõtuks valitsusest; mitme riigi liit mingi teise riigi v riikide rühma vastu
2. mat mitme isiku mängus mängijate rühmitis, mille liikmed kooskõlastavad oma strateegiad rühmitise koguvõidu suurendamiseks, ka kooperatiivmäng
koalitsioonisõdapol riikide koalitsiooni sõda ühe v mitme vaenlasriigi vastu
koalitsioonivalitsuspol mitme erakonna koalitsiooni moodustatud valitsus parlamentaarses riigis
koalitsiooniõigusjur õigus ühineda oma kutsealaste ja majanduslike huvide kaitseks

kodifikatsioon <kodifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr codification < koodeks + -fikatsioon), kodifitseerimine <kodifits`eerimi|ne -se -st 12 s> • jur õigusnormide sisuline süstematiseerimine mingi õigusharu ulatuses, nende ühendamine terviklikuks seaduste koguks e koodeksiks

kodifitseerima <kodifits|`eerima -eerib 28 v> • jur kodifikatsiooni teostama, õigusnorme kooskõlastatud seadustekoguks ühendama

koditsill <kodits|`ill -illi -`illi 22e s> (ld pl codicilli < codex raamat, arveraamat, koodeks) • jur testamendilisand, testamendile hiljem tehtud lisand, mis testamenti mõnes üksikasjas muudab

kognaadid pl <kogn|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld cognati sugulased) • jur naisliinis sugulased, emapoolsed sugulased; üldse veresugulased. Vt ka agnaadid2

kollisioon <kollisi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld collisio kokkupõrge) • vastuoluliste huvide, püüdluste v jõudude kokkupõrge
kollisiooninormjur seaduses v rahvusvahelises lepingus sisalduv õigusnorm, mis määrab, millise riigi seadust peab kohaldama juhul, kui on võimalik rakendada mitme riigi seadust
kollisiooniõigusjur õigusnormide kogum, mis sätestab põhimõtteliselt, millise riigi eeskirju tuleb kohaldada rahvusvaheliste õigussuhete korral (tsiviil-, perekonna- ja tööõiguses)

kolludeerima <kollud|`eerima -eerib 28 v> (ld colludere kokku mängima) • jur salajases kokkuleppes olema (seadusega keelatud toimingu suhtes)

kollusioon <kollusi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld collusio kokkumäng) • jur omavaheline kokkulepe kohtualuse ja tunnistajate v tunnistajate endi vahel tõe varjamiseks

kompromiss <komprom|`iss -issi -`issi 22e s> (< ld compromissum mõlemapoolne lubadus) • vastastikuse järeleandmisega saavutatud kokkulepe; jur Rooma õiguses kokkulepe vahekohtu otsusele alistuda

kondiktsioon <kondiktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld condictio tagastamisnõue) • jur tagastamine, põhjuseta saadud omandi v kasu tagastamine, maksu tagastamine

kondomiinium <kondom`iinium -i 19~2e s> (< kon- + ld dominium valdus), kondominaat <kondomin|`aat -aadi -`aati 22e s> (< kon- + ld dominatus võim) • ühisvaldus, ühisomand; jur rahvusvahelises õiguses kahe v mitme riigi üheaegne võim teatava maa-ala üle; sellises ühisvalduses olev maa-ala

konfirmatsioon <konfirmatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld confirmatio < ld kinnitamine, tugevdamine) • relig ristimise kinnitamine, nt luteri kirikus leer; jur van kohtuotsuse kinnitus

konfirmeerima <konfirm|`eerima -eerib 28 v> (ld confirmare kinnitama, tugevdama) • leeritama; jur van otsust kinnitama

konfiskatsioon <konfiskatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld confiscatio riigilaekasse võtmine) • jur sundvõõrandamine, konfiskeerimine, eraisiku vara täielik v osaline riigi kasuks äravõtmine


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur