[VSL] Võõrsõnade leksikon
Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 323 artiklit, väljastan 200
abortiivne <abort`iiv|ne -se 2 adj> (< ld abortivus enneaegselt sündinud; aborti tekitav) • med, vet aborti tekitav; haiguse kulgu katkestav (ravi); väljakujunemata nähtudega
abstraktsionism <abstraktsion|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< abstraktne) • kunst esemetu kunst, XX s tekkinud modernistlik kujutava kunsti suund, mis ei kujuta reaalsust, vaid püüab väljendusrikkust ja mõju saavutada värvikombinatsioonide ning joonte ja vormide rütmi abil
absurditeater <+ t`eat|er -ri 2e s> (< absurd) • teater antiteater, pärast II maailmasõda tekkinud avangardistlik suund, mis eitab kogu varasemat teatrit, lähtub eksistentsiaalsest veendumusest, et olemine on absurdne, mõttetu, ning kujutab maailma aloogilisena
abüssaalne <abüss`aal|ne -se 2 adj> , abüssiline <ab´üssili|ne -se -st 12 adj> • hüdrol abüssaali kuuluv, suures (üle 3000 m) meresügavuses asetsev; geol sügaval tekkinud, süva- (nt kivimi kohta)
adenokartsinoom <+ kartsin|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< kr adēn nääre + kartsinoom) • med näärevähk, näärmekoest tekkinud pahaloomuline kasvaja
agrotsönoos <+ tsön|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< agro- + tsönoos) • põll, bot agro-fütotsönoos, inimtegevuse tagajärjel tekkinud lühiealine taimekooslus
ahmadija <ahmad´ija 16 s> (< pn M. G. Ahmadi, India usureformaator, 1835–1908) • relig XIX s lõpus tekkinud islami usulahk
aktualism <aktual|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< aktuaalne) • geol õpetus, mille järgi maakeral asetleidnud muutusi on alati tinginud needsamad geoloogilised jõud, mis toimivad nüüdki
alass <al`ass alassi al`assi 22e s> (jakuudi алаас) • geogr madal lamedapõhjaline nõgu igikeltsaalal, tekkinud maasisese jää sulamise tagajärjel
aleatoorika <aleatoorika 1 s> (< ld aleator täringu- v õnnemängija < alea täringumäng) • muus 1950ndatel tekkinud heliloomingu- ja interpretatsioonisuund, milles autor annab noodikirjas vaid üldised juhised ja jätab esitajale tõlgendamisvabaduse
allergia <all`ergia 1 s> (< allo- + kr ergon tegu, töö) • med organismi harilikust erinev tundlikkus v ülitundlikkus mõnede ainete suhtes; on kaasa sündinud (idiosünkraasia) v elu jooksul mõnede ainete mõjul tekkinud. Vt ka allergeen
allohtoon <alloht|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< allo- + kr chthōn maa) • mingit ala asustav, kuid mujal tekkinud taime- v loomaliik. Vastand autohtoon
allohtoonne <alloht`oon|ne -se 2 adj> (< allo- + kr chthōn maa) • geol teisal tekkinud. Vastand autohtoonne
allonžparukas <+ paruka|s - 2 s> (< pr allonge pikend, jätk) • aj XVII s Louis XIV õukonnas kasutusele tulnud pika lokkis soenguga meesteparukas
allotigeenne <+ g`een|ne -se 2 adj> (< kr allothi mujal + -geenne) • geol mitte leiukohal, vaid teisal tekkinud (mineraali v kivimi kohta)
alpiinne <alp`iin|ne -se 2 adj> (ld Alpinus) • Alpides esinev; kõrgmäestiku-, alpi-
amfidiploid <+ dipl|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< amfi- + diploid) • bot eri liikidesse v perekonda kuuluvate taimede haploidse kromosoomikogumi ühendamise ja kahekordistamise tulemusena tekkinud organism. Vt ka hübriid
ANZUK {lüh ingl nimedest Australia, New Zealand, United Kingdom Austraalia, Uus-Meremaa, Ühendkuningriik} • aj, pol 1971–1974 toiminud sõjaline pakt, millega nimetatud riigid kohustusid kaitsma Malaisiat ja Singapuri
antiromaan <+ rom|`aan -aani -`aani 22e s> (< anti- + romaan) • kirj XX s keskpaiku tekkinud proosažanr, mille viljelejad (pms Prantsuse kirjanike seast), hüljates realistliku romaani, loobuvad süžee arendamisest, tervikliku iseloomuga kangelastest jm romaanile omasest
antropogeenne <+ g`een|ne -se 2 adj> (< antropo- + -geenne) • inimtekkeline, inimese loodud, tema mõjul tekkinud v muutunud
apokrüüfid plt <apokr|üüfid -`üüfide 22e s> (< kr apokryphos salajane, peidetud), apokriiva <apokriiva 16 s> • relig ristiusus jt religioonides vanad raamatud, mille sisu ei ühtinud täielikult ametliku usuõpetusega ja mida seetõttu ei peetud pühadeks raamatuteks (piibli täielikes väljaannetes vana testamendi lisas ilmunud mittekanoonilised apokriiva raamatud); piltl ehtsate pähe esitatavad võltsitud teosed
apraksia <apr`aksia 1 s> (kr apraxia tegevusetus) • med peaaju koore kahjustuse tagajärjel tekkinud oskamatus varem õpitud liigutusi sooritada
argilliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< kr argillos potisavi + -liit) • geol savi tihenemisel tekkinud settekivim
arminiaan <armini|`aan -aani -`aani 22e s> (< pn J. Arminius, Hollandi teoloog, 1560–1609) • relig Madalmaades kalvinistlikus kirikus XVI s tekkinud usuvoolu järgija
astaasia <ast`aasia 1 s> (< a- + kr stasis seismine) • med mingi närvihaiguse tagajärjel tekkinud seismisvõimetus
astroloogia <+ l`oogia 1 s> (kr astrologia astronoomia, astroloogia < astro- + -loogia) • vanaajal tekkinud (kujuteldav) oskus ennustada tulevasi sündmusi taevatähtede, eeskätt planeetide asendi järgi sodiaagis
atomism <atom|`ism -ismi -`ismi 22e s> , atomistika <atom´istika 1 s> • füüs õpetus, mille kohaselt mateeria koosneb igavestest ja jagamatutest aatomitest; nüüdisaegne atomism on kindlaks teinud, et aatomid on keeruka ehitusega, jagatavad ning neid moodustavad osakesed võivad muunduda
audiitor <aud`iitor -i 2e s> (< ld auditor kuulaja)
1. aj õpetajat teadmiste kontrollimisel abistav õpilane keskaegses koolis
2. maj ettevõtte tellitud ja tema majandustegevust kontrolliv vannutatud isik, vt ka auditeerima, audit
audiitorkontroll • maj asutuse, organisatsiooni, firma vm dokumentide ametlik kontrollimine selleks määratud elukutseliste ning atesteeritud audiitorite (2) poolt
autigeenne <+ g`een|ne -se 2 adj> (kr authigenēs kohalik, algupärane) • geol antud settekivimis leiduv ning kohapeal tekkinud (mineraali v kivimi kohta)
autofoonia <+ f`oonia 1 s> (< auto- + kr phōnē hääl, heli) • med sisekõrvakahjustusest tekkinud kuulmishäire, mille puhul oma hääl kuuldub liiga tugevana
autohtoon <autoht|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kr autochthōn kohalikku päritolu < auto- + chthōn maa, maapind)
1. biol antud maakohas tekkinud ja seal elutsev looma- v taimeliik
2. geol mingis kohas tekkinud ja samas esinev kivim. Vastand allohtoon
autohtoonne <autoht`oon|ne -se 2 adj> (kr autochthōn kohalikku päritolu < auto- + chthōn maa, maapind) • biol kohal tekkinud, antud maal v maakohas tekkinud, indigeenne; ürgne. Vastand allohtoonne
automaaditeooria <+ te`ooria 1 s> (< automaat + teooria) • mat XX s tekkinud matemaatika haru, mis uurib automaatide (1) üldisi omadusi
baptism <bapt|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl < kr baptismos ristimine) • relig Inglismaal XVII s alguses tekkinud usuvool, mis tunnistab vaid täisealiste ristimist vee alla kastmisega
barr <b`arr barri b`arri 22e s> (pr barre) • geol rannajoonega rööpne kuhjevall, mis on tekkinud veevoolu kantud uhtainete settimisel
batoliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< kr bathos sügavus + -liit) • geol Maa sügavuses tekkinud tohutu tardkivimimassiiv (pms graniidist)
begiin <beg|`iin -iini -`iini 22e s> (pr béguine < pn L. de Bègue, arvatav asutaja) • relig Madalmail u XII s tekkinud ja sealt lähikonda levinud naiste religioosse ühenduse liige, begiinid kaldusid ketserlusse, mistõttu inkvisitsioon neid jälitas; vastava meeste ühenduse liiget nimetati begardiks
berüllioos <berülli|`oos -oosi -`oosi 22e s> (uusld berylliosis) • med berülliumitolmu pikaajalisest sissehingamisest tekkinud kopsukahjustusega mürgistusseisund
biitnikud pl <b`iitn|`ik -iku -`ikku 25 s> (ingl beatniks < beat generation löödud sugupõlv) • pärast II maailmasõda pms USA-s tekkinud programmitu mässuline noorsooliikumine, millele on iseloomulik nii protest konformismi ja silmakirjalikkuse vastu kui ka anarhiline individualism ja sageli elementaarsete ühiselunormide rikkumine
bioliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< bio- + -liit) • geol organismide elutegevusest tekkinud settekivim (nt lubjakivi, kivisüsi, fosforiit)
blaseeruma <blas`eeruma 27 v> (pr blaser) • tülpima, üleolevalt ükskõikseks muutuma
body-art 
[bodiaa(r)t] (ingl) • kunst kehakunst, 1960–70ndatel tekkinud performance’i erikuju, mille puhul kunstiteos luuakse inimkehale v loob kunstnik teose lõuendile oma värvitud keha v mõnda selle osa kasutades
boghed <boghed -i 2e s> (ingl boghead < pn Boghead, koht Inglismaal) • geol pms vetikaist tekkinud kivisöesarnane kivim
bombaaž <bomb|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr bombage < bombé kumer) • konservikarbi kaane ja põhja kummumine karbisisu riknemisest tekkinud gaaside survel
brahmanism <brahman|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< braahman, brahman) • relig Indias X–IX s eKr tekkinud usund, hinduismi varane arengujärk, järgnes veda usundile
branhiogeenne <+ g`een|ne -se 2 adj> (< kr branchion lõpused + -geenne) • biol lõpustest tekkinud, lõpusetekkeline
breik <br`eik breigi br`eiki 22e s> , breiktants <+ t`ants tantsu t`antsu 22e s> (ingl breakdance) • tants 1970ndate alguses New Yorgi afroameeriklaste seas tekkinud akrobaatika ja pantomiimi elementidega tantsustiil
buur <b`uur buuri b`uuri 22e s> (< holl boer talupoeg), afrikander <afrik`and|er -ri 2e s> (afrikaani Afrikander < pn Aafrika) • Lõuna-Aafrikas sündinud valge, hrl hollandlaste v prantslaste järeltulija
böfstrooganov <böfstrooganov -i 19 s> (pr Bœuf Stroganoff) • kok praetud veiselihatükikesed kastmes (Aleksander I õukonnas teeninud prantslase M. A. Carême’i retsept)
cakewalk [keikwook] (ingl „koogimarss“) • tants XIX s tekkinud Ameerika neegrite võistluslik 2/4-taktimõõdus rühmatants; XX s alguses levis paaristantsuna ka Euroopas
cool music [kuul mjuuzik] (ingl „jahe muusika“), cool jazz [kuul džääz] • muus 1940ndatel USA-s tekkinud džässistiil
demarkatsioon <demarkatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr démarcation) • piiristus, riigipiiri mahamärkimine sõlmitud lepingute alusel; med roiskkärbunud pehmete osade v surnud luude piiristumine eluskoest
demarkatsioonijoon
1. pol piirjoon v maariba, mis eraldab rahu v vaherahu sõlminud vaenulikke sõjavägesid v võidetud riigi okupeeritud piirkondi
2. med surnud kude eluskoest eraldav joon
depressandid pl <depress|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld deprimere, perf partits depressus alla suruma, rusuma) • biol organismides tekkinud keemilised ühendid, mis suruvad alla teiste organismide talitlusi; ökol ained, mis vähendavad vee aurumist veekogudest, põldudelt ja taimedest
derivaat <deriv|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld perf partits derivatus kõrvale juhitud)
1. lgv tuletis
2. keem ühend, mis saadakse teisest ühendist mõne aatomi v aatomirühma asendamisel teise aatomi v aatomirühmaga
3. zool tekis, mingist koest v elundist tekkinud uusmoodustis
dierees <dier|`ees -eesi -`eesi 22e s> (kr diairesis lahutamine, jaotamine) • lgv kahe kõrvutise täishääliku lahus hääldamine; kirj värsijala lõpu ja sõna lõpu ühtesattumisega tekkinud värsipoolitus antiikluules, vt ka tsesuur
difusaat <difus|`aat -aadi -`aati 22e s> • füüs, keem difusiooni teel tekkinud segu; mitmesuguste ainete segunemise saadus
disahhariid <+ sahhar|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< di- + sahhariid) • keem kahest lihtsuhkru molekulist vee eraldumisel tekkinud liitsuhkur; disahhariidide hulka kuuluvad sahharoos, laktoos, maltoos
disharmooniline <+ harmoonili|ne -se -st 12 adj> (< dis- + harmooniline) • disharmooniaga iseloomustuv, ebakõla tekitav, vastand harmooniline
disharmoonilised pinnavormid pl • geol pinnamoodustised, mis pole tekkinud nüüdisajal tegutsevate geoloogiliste jõudude toimel (nt jääaegsed moreenkuhjatised Eestis)
distensioon <distensi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld distendere välja venitama) • med venitus, venitava jõu toimel tekkinud vigastus
divide et impera [diivide et impera] (ld) • jaga ja valitse, s.o soodusta killustumist ja tülisid, et oleks hõlpsam valitseda (Vana-Rooma, hiljem ka uusaja riikide poliitikale omistatud põhimõte)
doliin <dol|`iin -iini -`iini 22e s> (< sloveeni, serbia-horvaadi dolina org) • geol karstilehter, sisselangemise teel tekkinud lehterjas lohk
dooria <d`ooria 1 s> (< doorlased)
1. arhit vanim klassikaline arhitektuuristiil (tekkinud VII s eKr Kreekas), mida iseloomustab lihtne, proportsionaalne ja range vorm; dooria stiilile on omane ülespoole ahenev kannelüüridega nn dooria sammas, vt ka joonia, korintose stiil
2. muus minoorse kõlaga helilaad, millel on minooriga võrreldes kõrgendatud kuues aste
drosomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< kr drosos kaste + -meeter) • meteor riist öise jahtumise tõttu maapinnale tekkinud kaste hulga mõõtmiseks
džainism <džain|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< sanskr jaina pühaku < jina võitja, pühak) • relig, fil budismile lähedane India usund ja filosoofiakoolkond, tekkinud VI s eKr; nõuab järgijailt askeesi ja vooruslikkust, hinge sihiks peab vabanemist keha ikkest paljude taassündide kaudu
duhhoboor <duhhob|`oor -oori -`oori 22e s> (vn духобор vaimuvõitleja) • relig Venemaal XVIII s tekkinud usuliikumises osaleja; duhhoboorid hülgasid õigeusu kiriku välise kombestiku
eedelveiss <`eedelv|`eiss -eisi -`eissi 22e s> (sks Edelweiß) • bot alpi jänesekäpp, püsilill korvõieliste sugukonnast (Leontopodium alpinum)
eksogeenne <+ g`een|ne -se 2 adj> (< ekso- + -geenne) • välistekkeline, väljaspool tekkiv v tekkinud; med väljast organismi sattuv, välise põhjusena esinev, vastand endogeenne
eksogeensed moodustised pl • biol rakkude välis- v pealiskihtidest looma v taime organismis tekkivad moodustised (nt lehed, oksad)
eksogeensed protsessid pl • Maa pinda teisendavad välisjõud (tuule, vooluvee ja jää, järvede, merede ja organismide tegevus)
ekstravertsus <ekstrav`ertsus -e 11~9 s> (< ekstravertne) • psühh inimtüübi iseloomulik suundus huvituda rohkem välismaailmast kui endast; on valdavalt kaasa sündinud ja põhineb ajukoore suhteliselt kõrgel aktivatsioonitasemel. Vastand introvertsus
ekstsitron <ekstsitron -i 19 s> (< ekstsitatsioon + elektron) • füüs elavhõbeventiil, milles tekkinud elektrilahendus püsib abianoodide ja katoodi vahelise elektrikaare v ventiili läbiva pideva voolu toimel
elektromagnetism <+ magnet|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< elektro- + magnetism) • füüs elektrivoolu toimel tekkinud magnetism; ka õpetus sellisest magnetismist
emergents <emerg|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< ld emergere üles tõusma)
1. esiletulek
2. bot epidermise ja selle all oleva koe rakkudest tekkinud väljakasve taimel (välisnääre, oga jm)
3. lgv uute keelenähtuste tekkimine üksikute kasutusjuhtude suure sageduse tulemusena
endogeenne <+ g`een|ne -se 2 adj> (< endo- + -geenne) • sisetekkeline, seespool tekkiv v tekkinud, seest välja kasvav, vastand eksogeenne
endogeenne aine • kehas tekkiv aine
endogeenne elund • biol sisemistes kudedes kujunev ning kasvades teda katvaid kudesid läbiv elund
endogeensed protsessid pl • geol protsessid, milles väljenduvad Maa sisemuses mõjuvad jõud, pms maasisene soojusenergia ja raskusjõud
en passant [a(n)pas·a(n)] (pr möödaminnes, muuseas) • sport males algseisust kaksiksammu teinud etturi löömine vastase etturiga, kui esimene läbis viimase löögivälja
environmental art [envair(ə)nm·entl aa(r)t] (ingl) • kunst keskkonnakunst, 1960ndatel USA-s tekkinud miljöökunsti vorm, mis seoses keskkonnaprobleemide teadvustamisega muutis koha looduses või linnaruumis kunstiobjektiks. Vt ka land art
eoolne <e`ool|ne -se 2 adj> , eooliline <eoolili|ne -se -st 12 adj> (< pn Aiolos, Vana-Kreeka tuulejumal) • tuule-, tuuletekkeline
eoolne liiv • tuiskliiv
eoolsed pinnavormid pl • tuule kuhjaval v kulutaval toimel tekkinud moodustised maapinnal (luited, tuulevired, tuulesambad jm)
epikriis <+ kr`iis kriisi kr`iisi 22e s> (kr epikrisis lõppotsus < epi- + kriis) med
1. lõppotsus, mingi möödunud haigusjuhu kokkuvõte (haigusloo lõpus)
2. sekundaarne kriis, haiguse kulus tekkinud uus kriis
error (ld)
1. eksimus, viga
2. (ingl < ld) info arvutiprogrammi täitmisel tekkinud viga v tõrge
error essentialis [error essentsiaalis] (ld) • oluline eksimus
error facti [error fakti] (ld) • faktiviga
error fundamentalis [error fundamentaalis] (ld) • põhiline viga, tõestuse viga, mis seisneb selles, et argumendiks on võetud ekslik otsustus
error in persona [error in persoona] (ld) • eksimine isikus
error iuris [error juuris] (ld) • jur eksimus õigusnormis
erüteem <erüt|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< kr erythēma punetus) • med veresoonte laienemise tagajärjel tekkinud nahapunetus, mida tekitavad termilised ja mehaanilised tegurid, ärritavad ained jm
erüteemkiirgus • med erüteemi tekitav ultraviolettkiirgus, mille allikaks on erüteemlamp; kasut kiiritusravis jm
erüteemlävi • väikseim ultraviolettkiirguse annus, mis tekitab nahapunetust
esseer <ess|`eer -eeri -`eeri 22e s> (vn эсер) {lüh vn sõnadest социалист-революционер} • aj sotsialist-revolutsionäär, Venemaal 1901. a tekkinud esseeride partei liige
eudaimonism <eudaimon|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr eudaimonia õnn, heaolu) • fil antiikajal tekkinud suund eetikas, tunnistab inimeste loomupärast püüdlust heaolu (õnne) poole; kõlblus näitab selle võimalikkust ühiskonnas
ex causa ignota [eks kausa ignoota] (ld) • teadmata põhjusel (tekkinud)
faas2 <f`aas faasi f`aasi 22e s> (sks Fase < pr face nägu, tahk) • tehn terava serva kõrvaldamisel tekkinud kitsas kaldpinnariba töödeldud esemel
fanerogeenne <+ g`een|ne -se 2 adj> , fanerogeneetiline <+ geneetili|ne -se -st 12 adj> (< kr phaneros ilmne + geneetiline) • ka geol nähtava põhjusega tekkinud. Vt ka krüptogeenne
floeem <flo|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< kr phloios koor, niin) • bot taime juhtkimbu niinosa; floeemide kaudu kantakse edasi lehtedes valminud orgaanilisi ühendeid
fluviaalne <fluvi`aal|ne -se 2 adj> (ld fluvialis) • geol jõe-; vooluveeline; vooluvee toimel tekkinud
formatsioon <formatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr formation < ld formatio kujundamine, kuju)
1. aj, fil ühiskondlik-majanduslik arenguaste marksismi ajaloofilosoofias
2. geol ühesugustes tingimustes tekkinud kivimikompleks
3. bot taimkatte liigituse põhiüksusi, koosneb taimeassotsiatsioonidest
fulguriit <fulgur|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ld fulgur välk, piksenool) • miner välgulöögist tekkinud klaasistunud liiva toruke; looduslik kvartsklaas
fusion [fjuuž(ə)n] (ingl ühtesulamine) • muus erinevate stiilide segunemisel tekkiv muusika, kitsamas tähenduses džässrokk; mõistet hakati kasutama 1970ndate alguses USA-s; kok eri rahvuste toidukultuuride segamisel tekkinud kulinaariastiil
futuroloogia <+ l`oogia 1 s> (< ld futurum tulevik + -loogia) • pärast II maailmasõda tekkinud kompleksteadus, mis tegeleb inimkonna tuleviku ja ühiskonna elu eri valdkondade (majandus, teadus, sotsiaalsfäär jm) arengu prognoosimisega
gagaat <gag|`aat -aadi -`aati 22e s> (kr gagatēs < pn Gagas, linn vanaaja Väike-Aasias) • geol pigimust läikiv poleeritav söeerim, tekkinud meresetteisse mattunud puidust; kasut iluasjakeste valmistamiseks
geokrüoloogia <+ l`oogia 1 s> (< geo- + krüo- + -loogia) • geol teadus külmunud pinnasest, selle omadustest ja koostisest
glatsiogeenne <+ g`een|ne -se 2 adj> (< ld glacies jää + -geenne) • geol jääliustike tegevuse tagajärjel tekkinud
griiva <griiva 16 s> (vn грива), kriiva <kriiva 16 s> • geogr enamasti kirde-edelasuunaline lauge suur künnis v vallitaoline kõrgendik Lääne-Siberi madaliku metsastepi- ja stepivööndis, tekkinud arvatavasti vooluvete uuristuse tagajärjel; griivad paiknevad rühmiti ja moodustavad viirgmaastikke; sooseljandik Alutaguse metsades
heeros <h`eeros -e 11~9 s> (kr hērōs kangelane) aj
1. müt Kreeka müt-s pooljumal, jumala ja inimese ühendusest sündinud v pärast surma kõrgema olendina austatud isik
2. kangelane, sangar
3. rüütliturniiride vahekohtunik
4. tseremooniameister
hermetism <hermet|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< uusld hermeticus < pn Hermes, Vana-Kreeka jumal) • kirj 1920ndatel tekkinud suund Itaalia luules; seda iseloomustab eraldumine subjektiivsete elamuste maailma ja tahtlikult hämarate elamuspiltide viljelemine
heterosügoot <+ süg|`oot -oodi -`ooti 22e s> (< hetero- + sügoot) • biol rakk v organism, mis on tekkinud erinevate pärilike omadustega sugurakkude ühinemisel. Vastand homosügoot
hic Rhodus, hic salta [hiik rodus hiik salta] (ld) • siin (on) Rhodos, siin hüppa, s.o et sind usutaks, pead sa ka siin suutma teha sama, mida oled mujal teinud (Vana-Kreeka valmikirjutaja Aisopose jutustuse järgi palju reisinud kiitlejast, kes hoobelnud haruldaste hüpetega, millega ta Rhodosel toime tulnud; üks kuulajaist soovitanud tal seda kohe näidata)
high life [hai laif] (ingl „kõrge elu“) • nn kõrgem seltskond, ülikud; kõrgkihi eluviis
homosügoot <+ süg|`oot -oodi -`ooti 22e s> (< homo- + sügoot) • biol rakk v organism, mis on tekkinud ühesuguste pärilike omadustega sugurakkude ühinemisel. Vastand heterosügoot
hüperrealism <+ real|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< hüper- + realism), fotorealism <+ real|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< foto) • kunst 1960ndatel tekkinud kunstivool pms maalikunstis; taotles tõetruudust, objektiivsust, tegelikkuse (eriti suurlinnade miljöö) kujutamisel halastamatut objektiivsust, äärmuslikku täpsust
hüpotroofiline <+ troofili|ne -se -st 12 adj> (< hüpo- + troofiline) • med vaegtoitumuslik, alatoitumuslik, nälginud
idiootia <idi`ootia 1 s> (< kr idiōteia harimatus), idiotism <idiot|`ism -ismi -`ismi 22e s> • med kaasasündinud v varasemas lapseeas tekkinud nõrgamõistuslikkuse raskeim vorm
idiopaatiline <idiopaatili|ne -se -st 12 adj> (< idiopaatia) • med iseseisvalt, teistest haigustest sõltumatult tekkinud; psühh endasse puutuv, isiklik
illegitiimne <illegit`iim|ne -se 2 adj> (< il- + legitiimne) • jur ebaseaduslik, ebaõiguslik; mitteabieluline, seaduslikult registreerimata abielust sündinud. Vastand legitiimne
imago <imago 1 s> (ld pilt, kujutlus)
1. avalikkuses väljakujunenud kujutluspilt kellestki v millestki, nt tootemargi kuvand, firma maine, inimese renomee
2. psühh psühhoanalüüsis: lapsepõlves tulevasest partnerist tekkinud idealiseeritud ettekujutus, mis püsib ka täiskasvanueas
imbetsilsus <imbets`ilsus -e 11~9 s> (< imbetsilne) • med kaasasündinud v lapseeas tekkinud nõrgamõistuslikkuse keskmine aste
impressionism <impression|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr impressionnisme < impression mulje < ld impressio sissevajutamine, mulje) • kunst, muus, kirj 1870ndatel Prantsusmaal tekkinud suund kujutavas kunstis, muusikas ja kirjanduses, asetas rõhu looja põgusate muljete, hetkemeeleolude, -elamuste ja -tunnete jäädvustamisele
indemniteet <indemnit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld indemnitas karistamatus, puutumatus < indemnis kahjustamata < in- + damnum kahju)
1. kahjutasu; karistamatus
2. pol ministri vabastamine vastutusest erakordsete asjaolude sunnil sooritatud konstitutsioonirikkumise eest (nt Suurbritannias teostatakse parlamendiaktiga)
3. jur riigiõiguse põhimõte, mille kohaselt parlamendi liige ei kanna distsiplinaar- ega kriminaalvastutust parlamendis tehtud avalduste, väljenduste jm eest; õiguserikkumisest tekkinud kahju hüvitamine
infraktsioon <infraktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld infractio purunemine, nõrgenemine) • med mõramurd, luumurd, mille puhul luus on tekkinud vaid mõra
intrusiiv <intrus|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (ingl intrusive < ld intrudere sisse tõukama) • geol kivimkeha, mis on tekkinud magmakoldest maakoorde tunginud magma tardumisel. Vastand efusiiv
intrusioon <intrusi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl intrusion < keskld intrusio peale- v sissesurumine < ld intrudere sisse tõukama) geol
1. vedela magma tungimine maakoorde
2. vedela magma tardumisel maakoores tekkinud intrusiivid (nt lakoliit)
ipse fecit [ipse feetsit] (ld), lüh i.f. • kunst on ise teinud (märge kunstiteostel)
irredentism <irredent|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< it (terra) irredenta vabastamata (maa)) • aj, pol Itaalias XIX s lõpus ja XX s alguses tekkinud rahvuslik poliitiline liikumine, mis taotles pms itaallastega asustatud naaberalade (Lõuna-Tirooli, Trieste, Fiume, Nizza jt) liitmist Itaaliaga
ivriit <ivr|`iit -iidi -`iiti 22e s> (hbr ivrit (vana)heebrea keel < ivri tulnud teisalt) • lgv heebrea keel, pms mõistetakse selle all uusheebrea keelt (a-st 1948 Iisraeli riigikeel)
jidiš <jidiš -i 2e s> (< sks jüdisch juudi) • lgv juudi keel, tekkinud keskülemsaksa keelest, segunenud romaani, slaavi ja heebrea elementidega; seda kasutavad aškenazid
juveniilvesi <+ vesi v`ee v`ett vete 15 s> (< ld iuvenilis nooruslik) • geol hrl suures sügavuses magmast eraldunud aurudest v dissotsieerunud vesiniku ja hapniku aatomeist tekkinud vesi. Vastand vadoosne vesi
kalloossus <kall`oossus -e 11~9 s> (< kalloosne) • med korbalisus, pahklikkus, mõhnalisus; pikaajalisest rõhumisest v hõõrumisest tekkinud sarvkihi paksenemine
kaltsikoos <kaltsik|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< ld calx lubi) • med pikaajalisest lubjatolmu sissehingamisest tekkinud kopsutolmumus
kareliidid plt <karel|iidid -`iitide 22e s> (< keskld pn Carelia Karjala) • geol vara-aguaegkonna jooksul tekkinud pms loode–kagu-suunalised kurrutusstruktuurid
karismaatiline <karismaatili|ne -se -st 12 adj> • karismat eviv, karismasse puutuv, mõju-, tõmbe- v sisendusjõuline; relig armuanniga õnnistatud
karismaatiline liikumine • relig pms alates XIX s-st tekkinud usuvoolud, mis rõhutavad Püha Vaimu ja karismade tähtsust
karr <k`arr karri k`arri 22e s> (sks Karre uure (kivimite pinnal) < Kar kivine lohk mäejalamil) • geol vaolaadne uure karstuva kivimi pinnal, tekkinud voolava vee, harvem järve- v merelainete lahustaval toimel; mets vaigutuslõige puutüves
kavernoossus <kavern`oossus -e 11~9 s> (< kavernoosne) • geol laava jahtudes v kivimi lahustudes kivimites tekkinud poorsus (pooride läbimõõt hrl üle 1 mm)
keinsism <keins|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn J. M. Keynes, Inglise majandusteadlane, 1883–1946) • maj 1930ndatel tekkinud majandusteaduse põhisuund, mis lähtub teesist, et tööga varustatuse ja tulude üldise taseme tagavad investeeringud
kemogeenne <+ g`een|ne -se 2 adj> (< kemo- + -geenne) • keemilise reaktsiooni tagajärjel tekkinud
kemogeensed setted pl, keemilised setted pl • geol keemiliste ja biokeemiliste reaktsioonide tagajärjel mineraallahuste üleküllastatuse tõttu sadestunud sete veekogus, koobastes v allikate ümbruses
kerogeen <+ g`een geeni g`eeni 22e s> (< kr kēros vaha + -geen) • põlevkivi orgaaniline aine, tekkinud väljasurnud organismide jäänustest
kinetism <kinet|`ism -ismi -`ismi 22e s> (vn кинетизм < kr kinētikos liikumapanev, liikuv), kineetiline kunst (ingl kinetic art) • kunst 1950ndatel tekkinud avangardistlik kunstisuund, mis taotleb esteetilist elamust mehaanilise liikumise ja valgusefektidega, mõnikord ka helidega; kunstiteos luuakse liikuvana (masina, konstruktsiooni v optilise efekti kujul)
kladogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< kr klados oks, võrse + genees) • biol evolutsiooniline harunemine v lahknemine, mis algab hrl paljude uute vormide plahvatusliku tekkega mingist organismirühmast ja jätkub tekkinud vormide järkjärgulise kohastumisega erisugustes elukeskkondades
klastiline <klastili|ne -se -st 12 adj> , klastogeenne <+ g`een|ne -se 2 adj> (< kr klastos tükkideks murenenud + -geenne) • geol purdosakestest koosnev, neist tekkinud purdsete v -kivim (nt kruus, liiv, tuff)
kliitik <kliitik -u 2 s> (< kr klitikos, mitmetähenduslik grammatiline termin < klinō nõjatan, kallutan) • lgv tüvele liituv morfeem, mis on sõnatüvega nõrgemalt seotud kui nt käände- ja pöördelõpud, nt -ki/-gi (eesti liidepartikkel), tulnud/ki
kloon <kl`oon klooni kl`ooni 22e s> (< kr klōn oks, võsu) • biol ühest rakust põlvnevate mittesugulisel jagunemisel saadud identse pärilikkusega rakkude kogum
organismikloon • biol isendi suguta sigimisel tekkinud, üksteisega ja vanemorganismiga geneetiliselt identsete isendite kogum; info algtoodet jäljendav seade v programm
kognitiivne <kognit`iiv|ne -se 2 adj> (keskld cognitivus < ld cognitio teadmine, tunnetamine) • psühh tunnetuslik, tunnetatav
kognitiivne dissonants • psühh tunnetusebakõla, pingeseisund, mis tekib, kui inimesel on ühe ja sama nähtuse kohta korraga kaks v rohkem kooskõlatut teadmist
kognitiivne lingvistika, kognitiivlingvistika • lgv 1980ndatel aastatel tekkinud keeleteaduse suund, mis keskendub keele ja mõtlemise, keele ja maailma tajumise seostele
kognitiivne psühholoogia • psühh tunnetuspsühholoogia, psühholoogia suund, mis käsitab teadvuses peegelduvat tõeluse mudelit isiksuse aktiivsuse põhitegurina, rõhutades tunnetusprotsesside ja teadmiste tähtsust inimese hingeelus ja käitumises
koinee <koin`ee 26i s> (kr koinē (dialektos) ühine (keelepruuk)) lgv
1. hellenismi ajal (alates IV s-st eKr) kogu antiikmaailmas levinud kreeka ühiskeel
2. eri murdeid v keeli kõnelevate keelekollektiivide suhtluskeel; ka üks neist murdeist (keeltest) v nende alusel tekkinud keelekuju
kokoliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< kr kokkos tera + -liit)
1. miner pürokseenide hulka kuuluv hallikas v rohekas mineraal, diopsiidi rauda sisaldav erim
2. üliväike lubjaterake merede põhjamudas; kokoliidid on tekkinud ainuraksete vetikate lubikestast (lubjakivide ja merglite lähtematerjal)
koleemia <kol`eemia 1 s> (< kr cholē sapp + haima veri) • med sappveresus, verre tunginud sapiosistest tingitud veremürgistus
kondensatsioon <kondensatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld condensatio)
1. füüs tihendus, tihenemine, tihendamine, aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse (v tahkesse)
2. keem liitumisreaktsioon, millega kaasneb mõne lihtsa aine (nt vee) eraldumine
kondensatsioonituum • füüs gaasis olev tahke v vedela aine osake v laetud gaasiosake (ioon), mis koondab enese ümber gaasi molekule ja soodustab seega kondenseerumist
kondensatsioonivesi • veeauru kondenseerumisel tekkinud vesi
kondensvesi <+ vesi v`ee v`ett vete 15 s> (< kondenseeruma) • veeauru kondenseerumisel tekkinud vesi
konkrement <konkrem|`ent -endi -`enti 22e s> (uusld concrementum < concrescere kokku kasvama, tugevnema) • med organismis tekkinud kivi (nt sapi-, neeru- v põiekivi)
konstruktivism <konstruktiv|`ism -ismi -`ismi 22e s>
1. kunst 1920ndatel Venemaal tekkinud suund pms arhitektuuris ja skulptuuris, mis eelistas lihtsaid geomeetrilisi vorme
2. kirj, muus suundumus, mis kajastas tehnikavaimustust ning taotles väljendusvahendite lakoonilisust ja vormide geomeetrilist lihtsust
3. fil seisukoht, mille järgi inimteadmine on inimmõistuse konstruktiivse tegevuse tulemus: inimmõistus ei omanda passiivselt teadmisi, vaid konstrueerib neid
4. mat seisukoht, mille järgi matemaatiline objekt peab olema defineeritav efektiivse meetodi kaudu, kuidas seda objekti mõtteliselt konstrueerida
kontaminatsioon <kontaminatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld contaminatio kokkupuutel määrimine)
1. ökol saastamine, saastumine; nakkamine
2. kirj, folkl kokkusulatus; mitme sündmuse segiajamine jutustuses v mitme kirjandus- v rahvaluuleteose ühtesulatamine
3. lgv ristumine, kokkusulatuse teel tekkinud sõna v väljend, sellise sõna v sõnaühendi moodustumine
kontseptualism <kontseptual|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr conceptualisme < kontsept)
1. fil vool keskaegses skolastilises filosoofias, mille järgi universaalid e abstraktsed objektid (omadused, suhted, arvud) on vaid inimmõistuse moodustatud üldmõisted (vastand kriitiline realism, nominalism)
2. kunst kontseptsioonikunst, kontseptuaalne kunst, ideekunst; 1960ndate lõpus tekkinud avangardistlik kunstisuund, mis peab ideed tähtsamaks kui kunstiteose vormilist külge: kunst on eelkõige teade, info, teaduse, filosoofia jne mõistete selgitus v demonstratsioon, milleks kasut graafikat, tekste, inimkeha, loodusobjekte jms
koproliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< kopro- + -liit) • paleont roojakivistis, väljasurnud loomade kivistunud väljaheide; med roekivi, sooles tekkinud kivijas moodustis
kordoom <kord|`oom -oomi -`oomi 22e s> (uusld chorda keelik < kr chordē sool(e)) • med looteea seljakeeliku rudimentidest tekkinud keelikkasvaja koljupõhimiku või lülisamba piirkonnas
korintose stiil (< pn Korinthos, Kreeka linn) • arhit hiliseim klassikaline arhitektuuristiil (tekkinud IV s eKr Kreekas); sarnaneb joonia stiiliga, kuid sambaid kaunistab taimemotiividega kapiteel. Vt ka joonia, dooria
kraater <kr`aat|er -ri 2e s> (< kr kratēr krateer) • geol lehtri- v kausitaoline maapinnasüvend, mis on tekkinud vulkaani purske v meteoriidi langemise (ka plahvatuse) tagajärjel; astr (Kuu, Marsi) rõngasmägi
kreool <kre|`ool -ooli -`ooli 22e s> (pr créole < hisp criollo) • Ladina-Ameerikasse sisserännanud eurooplaste, eriti Hispaania, Portugali v Prantsuse kolonisaatorite järeltulija, kuulub eesõigustatud klassi
kreoolkeel • lgv keelekontaktide tulemusena (eriti asumaades emamaa keele baasil) tekkinud segakeel, mis omandatakse esimese keelena. Vt ka pidžin
kriis <kr`iis kriisi kr`iisi 22e s> (< kr krisis eristamine; otsustus; pöördepunkt) • (äkki tekkinud) raske olukord; pöördeline hetk; maj (millegi) puudus v halb seis, nt energiakriis, majanduskriis; med murrang haiguse kulus; äge haigushoog, atakk; ohtlik seisund, mille puhul haige paranemine on muutunud küsitavaks, vastand lüüs2; psühh lahendamatu olukord inimese psüühikas; pol olukord, kus valitsus peab parlamendi umbusaldusavalduse tõttu ametist tagasi astuma
krüogeenne <+ g`een|ne -se 2 adj> (< krüo- + -geenne) • külma tekitav, külmutus-; külmatekkeline, madalal temperatuuril tekkinud
krüptogeenne <+ g`een|ne -se 2 adj> , krüptogeneetiline <+ geneetili|ne -se -st 12 adj> (< krüpto- + geneetiline) • peittekkeline, peiteline, primaarne, teadmata põhjusel tekkinud (nt haigus). Vt ka fanerogeenne
ksantelasm <ksantel|`asm -asmi -`asmi 22e s> (< ksanto- + kr elasma metallplaat) • med kollanaast, kolesterooli ladestumisest tekkinud kollakas naast v kühm näonahal, hrl silmalaugudel vm silmade ümbruses
kubism <kub|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr cubisme < ld cubus täring, kuup < kr kybos) • kunst Prantsusmaal a-tel 1907–10 tekkinud kunstivool; kubistid taotlesid konstruktiivset selgust ja kindlust, lahutades reaalseid esemeid geomeetrilisteks algvormideks (kuupideks, keradeks jne) ja vaadeldes neid korraga mitmest küljest
kultuurkiht <+ k`iht kihi k`ihti 22e s> (< kultuur) • arheol kinnismuistise kiht, mis on tekkinud inimese tegevuse tagajärjel v kaasmõjul; ühel muistisel võib olla mitu eri vanust kultuurkihti
kultuurtreegerlus <+ tr`eegerlus -e 11 s> (< kultuurtreeger) • aj kultuurikandlus, kultuuri (1) viimine teistele rahvastele, XVII s Saksamaal tekkinud teooria, mis õigustab kultuuri levitamise ettekäändel teiste rahvaste alistamist ja maade vallutamist
küklos <k`üklos -e 11~9 s> (kr kyklos ratas, sõõr) • kirj, aj Vana-Kreeka kirjanduses rida Homerose eepose mõjul VII–VI s eKr tekkinud eepilisi, nn küklilisi poeeme, millest on säilinud vaid väheseid katkendeid
lakoliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< kr lakkos veehoidla, mahuti + -liit) • geol settekivimite vahele tunginud sageli seenjas v kuplikujuline tardkivimi lasund
lamaism <lama|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< laama2) • relig budismi vorm, tekkinud VII s Tiibetis, levinud XVI–XVIII s ka Kesk-Aasia põhjaosas elavate mongoli rahvaste hulgas; lamaismi ametlik usujuht on dalai-laama
lambada [lambaada] (port löömine, piitsutamine) • tants 1990ndatel tekkinud Ladina-Ameerika moetants
lateralisatsioon <lateralisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld lateralis külg-) • anat, füsiol ajupoolkerade ehituslik ja funktsionaalne asümmeetria; tekkinud evolutsiooni vältel poolkerade koostöö ja talitluse jaotumise tagajärjel
lenssima <l`enssima lensib 28 v> (holl lenzen) mer
1. purjedeta v väheste purjedega pärituult sõitma
2. laeva tunginud vett välja pumpama
le roi est mort, vive le roi [löru·a emoor viiv löru·a] (pr) • kuningas on surnud, elagu kuningas (Prantsusmaal käskjala teade rahvale selle kohta, et kuningas on surnud ja võim uuele valitsejale üle läinud)
leviraat <levir|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld levir mehevend) • etn paljudele rahvastele omane tava, mille järgi abielumehe surma puhul peab tema vend v mõni teine meessoost lähisugulane abielluma lesega, kui sel ei ole lapsi; leviraatabielust sündinud esimene poeg loetakse surnu pojaks ning pärijaks
liberalism <liberal|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld liberalis vabale v vabadusele omane) • fil XIX s alguses tekkinud mõttesuund ja ideoloogia, mille järgi kõik inimesed on sünnilt vabad ja võrdsed ning nende õigusi peab kaitsma riik; sellele põhimõttele toetuv poliitiline filosoofia
LIFO-meetod <+ meetod -i 2e s;+ m`eetod -i 2e s> {lüh ingl sõnadest last-in, first-out viimasena sisse, esimesena välja} • maj pöördjärjekorra meetod; arvestusviis, kus tootmiskuludesse kantakse esmalt kõige viimaste märgete maksumus; töökorraldus, kus hiljem lattu tulnud kaubad viiakse kõige enne välja
lipsi <lipsi 16 s> (< pn Lipsia, Leipzigi ladinakeelne nimi) • tants Leipzigis 1960ndatel tekkinud seltskonnatants 6/4-taktimõõdus
liptobioliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< kr leiptos mahajäetud + bioliit) • geol tahke põlevmaavara, mis on tekkinud pms kõrgemate taimede püsivaimatest osistest
logograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (kr logographos < logos arvutus, seletus, mõistus, kõne + -graaf) aj
1. Vana-Kreeka ajalookirjutaja (VI–V s eKr); logograafid koostasid müüte ja legende mõistuspäraselt, seletades proosas linnade ajalugusid ja ülikusuguvõsade genealoogiaid, kirjeldasid võõraid maid ja rahvaid
2. tellitud kohtukõnede koostaja Ateenas
3. Hilis-Rooma arveametnik
lopoliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< kr lopos kaun + -liit) • geol kihtkivimite vahele tunginud tardkivimimassiiv, mille ääred on kõrgemad ja keskpaik nõgus. Vt ka lakoliit
low tech [lou tek] {lüh ingl sõnadest low technology madaltehnoloogia} • arhit, kunst 1970ndatel tekkinud suund arhitektuuris, tootekujunduses ja tehnoloogias, mis propageeris looduslähedasi ja ökoloogilisi lahendusi ning looduslikke materjale. Vt ka high tech
lutšism <lutš|`ism -ismi -`ismi 22e s> (vn лучизм < луч kiir), rajonism <rajon|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr rayonnisme < rayon kiir) • kunst XX s 1. veerandil Venemaal tekkinud kunstivool, kujunenud futurismist; lutšismi esindajad lahutasid kujundid piltidel diagonaalseteks kiirtevihkudeks, püüdes saavutada neljamõõtmelist muljet
maar <m`aar maari m`aari 22e s> (sks Maar < keskld mara soo < ld mare meri) • geol kraaternõgu, vulkaanilise plahvatuslõõri kohal tekkinud lehter (enamasti väike sõõrjas järv)
maffia <m`affia 1 s> (it maf(f)ia)
1. aj XVIII s lõpus Sitsiilias tekkinud terroristlik salaorganisatsioon, milles kehtivad veretasu, rituaalsed tapmisviisid, terror, väljapressimine, altkäemaks jms
2. jur eri maade varimajanduses tegutsev terroristlikke meetodeid kasutav organiseeritud kurjategijate ühendus, millele on iseloomulik range sisemine hierarhia, orienteeritus kriminaalsele tegevusele ning tihedad koostöösidemed valitsus-, õigus- ja korrakaitseorganitega
3. piltl mingit eluala valitsev v valitsema pürgiv ebaaus rühmitis
magmatiit <magmat|`iit -iidi -`iiti 22e s> • geol tardkivim, magma v laava tardumisel tekkinud kivim
makulatuur <makulat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (sks Makulatur < ld maculare laiguliseks tegema, määrima < macula laik, pekk) • paberi tootmisel v trükkimisel tekkinud praakpaber, ümbertöötamiseks minev paber, vanapaber; piltl väärtusetu kirjandus, kirjanduslik praak
martiit <mart|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Mars, Rooma sõjajumal ja raua alkeemiline tähis) • miner magnetiidi oksüdeerumisel tekkinud hematiit, mille kristallid on magnetiidi kristallide kujulised ja millele on iseloomulik jääkmagneetumus
maskulinism <maskulin|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld masculinus isane, meessoost < mas mees, isane), maskulism <maskul|`ism -ismi -`ismi 22e s> • meesõiguslus, vastukaaluks feminismile tekkinud liikumine, mis püüab võidelda meeste diskrimineerimise vastu ja taotleb sugudevahelist võrdsust. Vt ka feminism
metodism <metod|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl methodism) • relig XVIII s Inglismaal tekkinud protestantlik usuvool, mis taotleb ristiusu käskude täpset ja järjekindlat (metoodilist) täitmist
mimeograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< kr mimeomai jäljendan + -graaf) • tehn, aj endisaegne paljundusseadis, kus erilisele vahapaberile kirjutatud teksti paljundati sel teel, et pressiti trükivärvi läbi vahapaberil kirjatähtede kohal tekkinud pisikeste aukude
minimalism <minimal|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< minimaalne) • ülivähese taotlus, vastand maksimalism; kunst minimalistlik kunst, 1960ndatel tekkinud kunstivool, mis taotleb kunstiteose (pms maali ja skulptuuri) vormi taandamist miinimumini (nn algsete struktuurideni); muus minimalistlik muusika, 1960ndatel tekkinud muusikavool, diatooniline, kindla rütmikarakteriga muusika, mis tugineb motiivi- v fraasikordustele
modaalnoodikiri <+ kiri kirja k`irja 24u s> (< moodus) • muus XIII s Prantsusmaal tekkinud kvadraatnoodikiri mitmehäälse muusika märkimiseks
modernism <modern|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< modernne)
1. kirj, kunst, muus uuenduslikkust taotlev suund, mis kujunes välja XX s alguse kirjanduses, kunstis ja muusikas (abstraktsionism, dadaism, ekspressionism, kubism, pop art jt)
2. relig XIX s lõpus katoliiklikes ringkondades tekkinud suund usu lepitamiseks teadusega
molokaan <molok|`aan -aani -`aani 22e s> (vn молоканин < молоко piim, ilmselt õigeusklike antud nimetus, viitab sellele, et jõid paastuajal piima, st ei paastunud õigesti) • relig XVIII s lõpus tekkinud Vene usuliikumise osaline
monosügootne <+ süg`oot|ne -se 2 adj> (< mono- + sügoot) • biol ühemunaraku-, ühest munarakust tekkinud; identne
montanism <montan|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Montanus, usuvoolu alusepanija) • relig II s keskpaiku Vahemere mail tekkinud asketismi kalduv kristlik usuvool
mormoon <morm|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< pn „Mormoni raamat“) • relig nn viimsepäevapühak, 1830. a Ameerikas tekkinud nn mormooni kiriku, ametliku nimetusega Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku (Church of Jesus Christ of Latter Day Saints) liige, kelle pühakirjaks on Joseph Smithi välja antud (suuresti piiblile toetuv) „Mormoni raamat“
müridism <mürid|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ar murīd õpilane, järgija) • relig üks sufismi liikumisi, XIV s tekkinud sõjakas islamisuund, mis nõudis täielikku kuuletumist imaamidele ja šeikidele ning austust nende vastu, oli range teiseusulistega ja võttis hiljem oma lipukirjaks püha sõja e džihaadi
mütsetoom <mütset|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< kr mykēs, gen mykētos seen)
1. med kopsutorus ja kopsukoes seenemassist tekkinud tihend
2. biol seene põhjustatud taimekasvaja
3. biol putuka kude, mis sisaldab sümbiontseid mikroobe
naiivne <na`iiv|ne -se 2 adj> (pr naïf < ld nativus loomulik, kaasasündinud, algeline < perf partits natus sündinud) • lihtsameelne, kergeusklik, lapselik, lapsik
naturalism <natural|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld naturalis looduslik, loomulik)
1. fil maailmakäsitus, mis taotles kõigi nähtuste, sh ka inimese ja tema sisemaailma seletamist ainuüksi loodusseadustega, vastand supranaturalism
2. kirj 1860–70ndatel Prantsuse kirjanduses tekkinud ja sealt mujale levinud realismi äärmuslik kirjandusvool, mille järgi peab kirjanik tegelikkust kirjeldama objektiivselt ning kiretu täpsusega
3. kunst kujutusviis, mis seisneb tegelikkuse võimalikult truus jäljendamises; näiteid leidub kõigi aegade kunstis
nebulaarhüpotees <+ hüpot|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< nebulaarne + hüpotees) • astr Kanti-Laplace’i teooria, mille kohaselt päikesesüsteem on tekkinud udukogust
nebulaarne <nebul`aar|ne -se 2 adj> (< ld nebula udu) • astr udusse v udukogusse puutuv, seda iseloomustav, sellest tekkinud
neevus <n`eevus -e 11~9 s> (< ld naevus sünnimärk) • med hrl selgepiiriline ja healoomuline naha- v limaskesta kasvaja v väärarend, mis pole tekkinud arvatavate välistegurite toimel
nemo nascitur artifex [neemo nastsitur artifeks] (ld) • mitte keegi pole meistrina sündinud
neofašism <+ faš|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + fašism) • pol pärast II maailmasõda tekkinud poliitiline liikumine, mis taotleb ühiskonnaprobleemide kiiret jõuvõtetega lahendamist ja pooldab seepärast niisuguse poliitilise süsteemi loomist, kus on tugev keskvõim ja suurte volitustega riigijuht
neokantianism <+ kantian|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + kantianism), neokantiaanlus <+ kanti`aanlus -e 11~9 s> • fil uuskantianism, XIX s 2. poolel tekkinud filosoofiavool, mis toetub I. Kanti filosoofiale ja püüab seda tänapäevastada
neokonservatism <+ konservat|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + konservatism) • pol uuskonservatism, anglosaksi ja Ladina-Ameerika maades 1970ndatel tekkinud poliitilise mõtlemise suund, mis rõhutab individualistliku alge osatähtsust majanduses ning on sotsialismi nivelleeriva ühistegevuse ja liberalismi vastu; välispoliitikas on diktaatorlike režiimidega kooseksisteerimise vastu, sisepoliitikas taotleb pärimuslike, usuliste ja eetiliste väärtuste tähtsustamist
neolamarkism <+ lamark|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + lamarkism) • biol uuslamarkism, XIX ja XX s vahetusel tekkinud suund evolutsiooniõpetuses, peab peamiseks pärilikkust määravaks teguriks väliskeskkonna otsest mõju, eitamata seejuures looduslikku valikut
neolingvistika <+ lingv´istika 1 s> (it neolinguistica < neo- + lingvistika) • fil, lgv 1920ndatel Itaalias tekkinud keeleteaduskoolkond, kritiseeris noorgrammatikuid, arendas keelemuutuste leviku ja substraaditeooriat
neomerkantilism <+ merkantil|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + merkantilism) • maj, pol uusmerkantilism, XIX s lõpus tekkinud majanduspoliitiline suund, elustas merkantilismi põhimõtteid
