[VSL] Võõrsõnade leksikon

anonüümsus <anon`üümsus -e 11~9 s> (< anonüümne) • nimetus, tundmatus (nime poolest)

detsiilid pl <dets|`iil -iili -`iili 22e s> (ingl decile < ld decem kümme) • stat statistikas asendikeskmised, mis jaotavad järjestatud statistilise rea kümneks elementide arvu poolest võrdseks osaks

dihübriid <+ hübr|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< di- + hübriid) • biol segavorm, mille vanemad erinevad teineteisest kahe päritava omaduse poolest

diloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr dilogia kordamine)
1. aj, teater Vana-Kreeka teatris kahevaatuseline draama
2. kirj kaksikteos, kaks kirjandusteost (draamat, romaani), mis moodustavad (ühiste tegelaste, ühise teema jne poolest) ühe terviku

ex officio [eks off·itsio] (ld), lüh e. o. • ameti poolest, ametikohustuste tõttu (omal algatusel); ametikohast tulenevalt

farthing [faaðing] (ingl < vanaingl féorða veerand) • maj, aj Inglise pronks- ja vaskraha, 1 farthing = ¼ penni; käibis XIII s 2. poolest a-ni 1968

feen2 <f`een feeni f`eeni 22e s> (< kr phainō ilmun) • tunnus, iseloomulik omadus, mille poolest esemed v nähtused üksteisega sarnanevad v üksteisest erinevad

füsioloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • füsioloogiasse puutuv, selle abil käsitletav, keha normaalse talitluse puhul esinev näit, suurus, tase vms
füsioloogiline lahus • farm koostise ja osmootse rõhu poolest vereplasmale lähedane vesilahus, kasut suure vere- v vedelikukaotuse puhul

geneeriline <geneerili|ne -se -st 12 adj> (keskld genericus < ld genus päritolu, liik) • üldine, üld-
geneeriline aeg • lgv üldaeg, situatsiooni alatist kestvust näitav tegevusaeg
geneeriline isik • lgv üldisik, tegevuse mis tahes potentsiaalne korraldaja
geneeriline ravim • farm koopiaravim, originaalravimiga sama toimeainet sisaldav, samasugust toimet omav ja ravimi kasutajale sama ohutu ravim, mis jõuab turule originaalravimi patendikaitse lõppemisel
geneeriline tüüp • info parameetriväärtuste poolest erinevate andmetüüpide klass

heterogameetia <heterogam`eetia 1 s> (< hetero- + gameet) • biol võime luua erisoolisi sugurakke, mis erinevad sugukromosoomide poolest

heteroos <heter|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr heteros teine) • biol taime- ja loomahübriidide esimese põlvkonna üleolek vanematest kasvukiiruse, sigivusomaduste, viljakuse jms poolest

heterostüülia <+ st`üülia 1 s> (< hetero- + kr stylos sammas, tugi) • bot erikaelsus, ühe ning sama taimeliigi kahesooliste õite erinevus emakasuudme ja tolmukate paigutuse poolest (ilmneb eriti emakakaela pikkuses); kohastumus võõrtolmlemiseks

hlõst <hl`õst hlõsti hl`õsti 22e s> (vn хлыст) • relig Vene usulahu liige alates XVII s 1. poolest, hlõstid uskusid Kristuse igavest taassündi ja ümberkehastumist

immelmann <immelm|`ann -anni -`anni 22e s> (< pn M. Immelmann, I maailmasõja aegne Saksa lendur, 1890–1916) • lenn vigurlennuelement poolsõlm, koosneb sõlme esimesest poolest ja sellele järgnevast ületiivapöördest; tulemusena jätkub lend samas ruumipunktis vastupidises suunas

isoensüümid pl <+ ens|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< iso- + ensüüm) • keem üht ja sama keemilist reaktsiooni katalüüsivad ühenimelised, kuid üksteisest mõningate omaduste poolest erinevad ensüümid

kollektiiv <kollekt|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld collectivus kogutud, koguv < colligere koguma) • tegevuse ja eesmärkide, ka huvide poolest ühtekuuluv inimeste rühm; asutuse, organisatsiooni vms liikmed, töötajaskond
kollektiivalateadvus • psühh C. G. Jungi analüütilises psühholoogias inimkonna v selle osa (rassi, rahvuse) bioloogilise evolutsiooni ja ajaloo vältel talletunud kogemus, mida edastatakse pärilikult arhetüüpide kujul
kollektiivsubstantiiv • lgv kogunimisõna, hulka samalaadseid kokkukuuluvaid üksusi tähistav nimisõna, nt lepik, meeskond

kombinatsioon <kombinatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld combinare ühendama)
1. koosesinemine; kooskõlastatud osadest koosnev plaan; mingite elementide teataval viisil korrastatud rühm; males v mõnes teises mängus plaanipärane käikude järjestus seatud eesmärgi saavutamiseks; piltl kaval plaan, riukaline toimimisvõtete kogu
2. mat osahulk, mis erineb teistest vähemalt ühe elemendi poolest

kongruentne <kongru`ent|ne -se 2 adj> (< ld congruens kohane, kooskõlas olev) • mat kujult ja suuruselt ühesugune, paiknemise poolest erinev; lgv ühilduv

kongruentsus <kongru`entsus -e 11~9 s> (< kongruentne) • mat geomeetriliste kujundite erinemine ainult paiknemise poolest

koreograafia <+ gr`aafia 1 s> (< kr choreia tants + -graafia) • tants balletiseade, tantsuseade; alates XIX s 2. poolest tantsukunst, eriti tantsude ja balletietenduste loomise kunst; tantsusammude ja -asendite ülesmärkimine tingmärkide abil

kröösus <kr`öösus -e 11~9 s> (< pn Kroisos, legendaarse rikkuse poolest kuulus Lüüdia kuningas) • väga rikas inimene

lukulluslik <luk`ullusl|`ik -iku -`ikku 25 adj> (< pn L. Licinius Lucullus, toretseva eluviisi poolest tuntud Vana-Rooma väepealik, u 117–56 eKr) • külluslik, rohke ja hea valikuga (söömingu kohta)

mesallianss <mesalli|`anss -ansi -`anssi 22e s> (pr mésalliance) • väärliit, seisuse poolest ebavõrdne abielu

mikrotonaalsus <+ ton`aalsus -e 11~9 s> (< mikro- + tonaalsus) • muus tonaalsuse liik, mille puhul esineb poolest astmest väiksemaid tooniastmeid

neovitalism <+ vital|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + vitalism) • fil, biol bioloogia filosoofiline suund, mis rõhutab elusa põhimõttelist erinevust elutust nii ehituslikult, talitluslikult kui ka tunnetatavuse määra poolest; kujunes XIX s lõpus vastukaaluks mehhanitsistlikule suunale

neriitvöönd <+ v`öönd -i 2e s> (< neriitiline) • geogr rannalähedane madalmerevöönd, maailmamere loom- ja taimorganismide poolest rikas kuni 200 m sügavune rannalähedane ala

nominaalne <nomin`aal|ne -se 2 adj> (pr nominal < ld nominalis nime-) • nimeline, nimi-; ainult nime poolest olemasolev, ebatõeline; lgv nimisõnaline

ornament <ornam|`ent -endi -`enti 22e s> (ld ornamentum kaunistus) • kunst pms sümmeetrial ja motiivide rütmilisel kordusel põhinev pinnakaunistus (eriti arhitektuuris, tarbe- ja raamatukunstis); motiivide poolest eristatakse geomeetrilist, taim-, loom- ja kalligraafilist ornamenti

pale ale [peil eil] (ingl) • hele, maitse poolest kuiv õlu

permutiit <permut|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ld permutare muutma, vahetama) • tehn koostise ja omaduste poolest looduslike ja tehistseoliitidega sarnanev tehisalumosilikaat

plastuunid pl <plast|`uun -uuni -`uuni 22e s> (vn пластуны) • aj Vene kasakajalaväelased; värvati Musta mere ja Kubani kasakavägedesse vabatahtlikena alates XVIII s 2. poolest

polühübriid <+ hübr|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< polü- + hübriid) • biol ristand, mille vanemad erinevad teineteisest rohkem kui kolme päriliku tunnuse poolest

porfüriinid pl <porfür|`iin -iini -`iini 22e s> (< porfüür) • keem tsüklilised orgaanilised ühendid, tähtsate biomolekulide (klorofülli, hemoglobiini jt) struktuurifragmendid, mis erinevad porfiinidest teatud asendusrühmade esinemise poolest; metalli aatomeid sisaldavad porfüriinid (nt heem hemoglobiinis) on elulise tähtsusega elusorganismide talitluses

possessiivsufiks <+ sufiks -i 2e s> (< possessiivne + sufiks) • lgv liide, mis käändelõppude järel nimisõna külge liitununa tähistab kuuluvust, omamist (nt soome keeles auto-si = sinu auto); eesti keeles leidub pms regivärssides (näol-da-sa = oma näo poolest)

saleeslane <sal`eesla|ne -se -st 12~10? s> , salesiaan <salesi|`aan -aani -`aani 22e s> (< pn Fr. de Sales, ordu asutaja, 1567–1622) • relig XIX s keskel asut katoliku ordu liige; salesiaanid on tänapäeval jesuiitide järel suuruselt teine vennaskond liikmete arvu poolest

seeria <s`eeria 1 s> (ld series rida) • sari, samalaadsete esemete v nähtuste rida v rühm; ühise temaatika vm tunnuse poolest kokkukuuluvate ühesuguse kujundusega teoste kogu; geol regionaalse stratigraafilise liigestuse üksus
seeriamuusika • muus nüüdismuusika liik, mis põhineb seeriatehnikal: peale helide kõrguse võib helilooja allutada põhireale e seeriale helide pikkuse, tugevuse, tekitamise viisi, tämbri ja lähtekoha ruumis
seeriatootmine • maj saritootmine, toodete valmistamine ühetüübiliste korduvate partiide kaupa

sufražett <sufraž|`ett -eti -`etti 22e s> (ingl suffragette < suffrage hääletamine, hääleõigus < ld suffragium) • aj naisõiguslane, naiste poliitiliste õiguste eest võitleja, eriti Suurbritannias; tuntud radikaalsete võitlusvõtete poolest

zaibatsu [dzaibatsu] (jpn) • aj, maj Jaapani majanduselu valitsev tööstusmonopol (kartellid) alates XIX s 2. poolest II maailmasõja lõpuni

variatsioon <variatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld variatio erinevus, muutus < variare muutma, mitmekesine olema)
1. teisend, teisendus; rahvaluule variandi erijoon sama tüübi teise variandi suhtes
2. biol väike kõrvalekaldumine põhitüübist (loomadel ja taimedel)
3. muus teema kordus pisut muudetud kujul
4. tants väike, tehniliselt keerukas soolotants suuremas balletistseenis
5. mat osahulk, mis erineb teistest kas elementide järjestuse v vähemalt ühe elemendi poolest

varieteet <variet|`eet -eedi -`eeti 22e s> (sks Varietät < ld varietas erinevus, mitmesugusus) • biol teisend, üks liigi alljaotusi, millesse arvatakse mõnede ühesuguste (pms morfoloogiliste) tunnuste poolest erinevad isendid

vitameer <vitam|`eer -eeri -`eeri 22e s> (< ld vita elu + -meer) • keem vitamiini ühend, mis erineb ehitusliku ja bioloogilis-keemilise toime poolest vähesel määral teistest sama vitamiini ühenditest