Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 28 artiklit
a battuta [a battuuta] (it) • muus täpselt taktis
absoluutne <absol`uut|ne -se 2 adj> (ld absolutus) • tingimatu, piiramatu, sõltumatu igasugusest suhtest; täiuslik, täielik, vastand relatiivne
absoluutne kunst • kunst kunst, millel pole mingit elulist sisu, selle pooldajate arvates on kunst väärtus omaette, vt ka abstraktsionism
absoluutne kuulmine • muus võime täpselt määrata iga heli täpset (absoluutset) kõrgust kuulmise järgi, ilma muusikariista abita
absoluutne kõrgus • geogr kõrgus üle merepinna
absoluutne monarhia • pol riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule (monarhile)
absoluutne mõõtühikute süsteem • füüs mõõtühikute süsteem, kus põhiühikute hulka kuuluvad pikkus-, massi- ja ajaühik
absoluutne niiskus • füüs vee v veeauru hulk aine massi- v mahuühikus
absoluutne nullpunkt • füüs madalaim mõeldav temperatuur (–273,16 °C)
absoluutne temperatuur • füüs temperatuur, mida loetakse absoluutsest nullpunktist
absoluutne tõde • fil tõde, mis annab objektiivsest tõelisusest igakülgse ja ammendava teadmise
adjusteerima <adjust|`eerima -eerib 28 v> (keskld adiuxtare, adiustare kõrvale v juurde panema < ad- + iustus õige) • täpselt õigele kohale asetama, õigeks seadma; valmistamisel esemele teatavat lõppkuju andma
al rigore, al rigore di tempo [al rigoore, al rigoore di tempo] (it) • muus täpselt, ranges tempos
anastaatiline <+ staatili|ne -se -st 12 adj> (< ana- + staatiline) • esialgset välimust täpselt säilitav
aproksimatiivne <aproksimat`iiv|ne -se 2 adj> (< ld approximare lähenema) • mat ligikaudne (avaldise v arvu kohta juhtumil, kui see ei esita silmaspeetavat suurust täpselt)
automatism <automat|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< automaatne) • liigutuste iseeneslikkus; med psüühikahäire, mille puhul haige teadvuses on tahtest sõltumatuid v vastu tahtmist tekkivaid mõtteid, tundmusi, liigutusimpulsse vm, mis pole reaalsed; harjutuste varal saavutatav inimorganismi võime täpselt sooritada teatud korduvaid liigutusi ilma nende teadliku juhtimiseta; kunst vt spontanism
baas <b`aas baasi b`aasi 22e s> (kr basis samm; alus)
1. alus, põhi; tugipunkt; lähteala
2. eh sokkel, samba, piilari v pilastri alumine profileeritud osa
3. kirj 2-silbiline eeltakt värsirea alguses
4. mat minimaalse koosseisuga osahulk, mille elementide kaudu avaldub antud hulga iga element
5. ladu v kogum ladusid, töökodasid jm, ka maa-ala ehitistega ja kindlaksmääratud varudega sõjaväe, ekspeditsioonide, mitmesuguste asutuste, kaubandusvõrgu jne varustamiseks, nt mereväebaas, lennuväebaas, kaubabaas
6. mingi haridus-, kultuuri- v spordiasutus, nt turismibaas, ratsabaas
baasjoon • geod maastikul täpselt mõõdetud 5–15 km pikkune joon, mis on aluseks geodeetilistel töödel kolmnurkvõrgu külgede arvutamisel
baaslaev • mer avamerel püügilaevu teenindav saaki vastuvõttev laev; sõj mereväe abilaev, mis teenindab allveelaevu jt väiksemaid sõjalaevu
eksikaat <eksik|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld exsiccare kuivatama) • bot määramis- ja leiuandmetega varustatud kuivatatud taim, herbaareksemplar
eksikaatkogu • teatava maa-ala täpselt määratud ja leiuandmetega varustatud herbaartaimede kogu
enukleatsioon <enukleatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< e-1 + ld nucleus pähkel, tuum) • med, vet lüdimine, elundi (nt silmamuna) v kasvaja operatiivne eemaldamine ümbritsevate kudede seest tervena ja täpselt
etalon <etalon -i 19 s> (pr étalon) • pikkuse, massi jm täpselt valmistatud kontroll- e põhimõõt, mille järgi valmistatakse teised tegelikult kasutatavad mõõdud; piltl näidiseksemplar, võrdkuju
etalonkütus • bensiini oktaaniarvu v diislikütuse süttivuse määramiseks tarvitatav vedel süsivesinik v süsivesinike segu
formuleerima <formul|`eerima -eerib 28 v> (< ld formula vorm, reegel) • täpselt sõnastama
kalka <kalka 16 s> (vn калька < pr calque)
1. kvaliteetne poolläbipaistev paber jooniste kopeerimiseks
2. tekst peen puuvillriie
3. lgv tõlkelaen, sõna v väljend, mis on koostatud täpselt võõrkeele eeskujul
kapriool <kapri|`ool -ooli -`ooli 22e s> (it capriola kitseke, kitsehüpe) • tants teatav tantsuhüpe; sport ratsahobuse õhuhüpe, mille puhul hobune lööb õhus tagajalad sirgu ja maandub täpselt endisesse kohta, vt ka kurbett, levaad, krupaad
kariljon <kar`iljon -i 2e s> (pr carillon kiriku kellamäng) • muus täpselt häälestatud kelladekogu, mis erimehhanismi abil mängib teatavat muusikapala
koopia <k`oopia 1 s> (keskld copia < ld küllus, hulk) • teisikeksemplar, algupärandiga täpselt ühtiv ärakiri v jäljend; piltl kellegagi äravahetamiseni sarnane isik
koopiamasin • tehn seade valguskoopiate tegemiseks
koopiapaber • tehn koopiamasinates kasutatav paber
mikrokoopia • tugevasti vähendatud koopia
kronometreerima <kronometr|`eerima -eerib 28 v> (< krono- + kr metreō mõõdan) • töövõtete kestust täpselt mõõtma
kvantifikatsioon <kvantifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld quantus kui palju + -fikatsioon) • stat koguse ja hulga mõõtmine statistilises menetluses; fil asjade omaduste taandamine kvantitatiivseile (seega täpselt mõõdetavaile) erinevustele; loog otsustuse subjekti ja predikaadi täpne määratlemine
massikommunikatsioon <+ kommunikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< mass + kommunikatsioon) • massisuhtlus, massiteave, teabe levitamine meedia1 kaudu auditooriumile, milleks on täpselt piiritlemata inimhulk
panoptikon <pan´optikon -i 19 s> (< pan- + kr optikos nägemis-) • ringvangla, XVIII s-st pärinev ringikujuline (vangla)hoone, mille keskpunktis paiknevast valvuritornist on võimalik jälgida kõiki kambreid nii, et valvatavad ei tea, millal täpselt neid jälgitakse
pariteet <parit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld paritas) • üheõiguslikkus; võrdväärsus, üheväärsus; maj hinna võrdumine nominaalhinnaga; kursi võrdumine algkursiga
valuutapariteet • maj kahe v enama valuuta ostujõu võrdne suhe
pariteetkurss • maj kurss, mis langeb täpselt kokku väärtpaberi nimihinnaga
platseerima <plats|`eerima -eerib 28 v> (sks platzieren < pr placer) • asetama, paigutama; sport palli täpselt määratud kohale suunama
preciso [pretšiizo] (it) • muus täpselt, selgelt
relatiivne <relat`iiv|ne -se 2 adj> (pr relatif < ld relativus seostuv, suhteline) • suhteline, vastand absoluutne; lgv siduv
relatiivne kuulmine • muus inimese võime kuulmise järgi eristada ja määrata meloodias ja kooskõlades helide kõrgussuhteid ning neid võimalikult täpselt esitada
relatiivne kõrgus • geod suhteline kõrgus, maapinna lagipunkti kõrgus pinnavormi jalamist, naaberoru põhjast v ümbritsevast tasandikust
relatiivne viga • mat ligikaudsel arvutamisel tekkida võiv suhteline viga (protsentides)
seesam <s`eesam -i 2e s> (kr sēsamon < semi k-d) • bot Aasias, Aafrikas jm kasvatatav üheaastane suureõieline rohtne õlitaim (Sesamum); seemneid ja neist saadavat seesamiõli kasut farmaatsias, toiduainetööstuses jm
seesam, avane • araabia muinasjuttudest pärit fraas; võlusõna, mis avab uksed; tuleb analoogiast, et seesamikuprad võiksid käsu peale avaneda: õlitaime tuleb koristada täpselt õigel ajal, enne kupra avanemist
sine tempore (ld), lüh s. t. • akadeemilise veerandtunnita, täpselt. Vastand cum tempore
termin <t`ermin -i 2e s> (keskld terminus < ld piir, raja)
1. lgv oskussõna, täpselt piiritletud tähendusega sõna v sõnaühend erialakeeles
2. loog term, otsustuse ja süllogismi osa
transkribeerima <transkrib|`eerima -eerib 28 v> (< ld transcribere ümber kirjutama < trans- + scribere kirjutama)
1. hääldust kirjas täpselt üles märkima
2. lgv oma kirjasüsteemi tähtedega teisest kirjast ümber kirjutama; muus heliteost teisele muusikariistale v häälele, koosseisule ümber seadma; ühest noodikirjasüsteemist teise ümber kirjutama