[VSL] Võõrsõnade leksikon

abreviatuur <abreviat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (keskld abbreviatura < ld abbreviare lühendama < brevis lühike) • lgv täht- v silplühend, ka lühend tingmärgi näol; muus lühend v lihtsustus noodikirjas

alfa <alfa 16 s> (kr alpha) • lgv kreeka tähestiku 1. täht A, α; vastab ladina a-le
alfaisane • domineeriv isane
alfakiirgus • füüs α-kiirgus, radioaktiivsel alfalagunemisel kiirguvate alfaosakeste voog
alfalagunemine • füüs α-lagunemine, aatomituuma radioaktiivne muundumine, millega kaasneb alfakiirgus
alfaosake • füüs α-osake, heeliumi aatomi tuum, koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist
alfaraud • α-raud, üks raua modifikatsioonidest, milles ta on temperatuuril kuni 768 °C (Curie punkt)
alfa ja oomega • piltl a ja o, algus ja lõpp, vt ka oomega

alliteratsioon <alliteratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ad- + ld littera täht) • kirj luules, harvem proosas kahe v mitme sõna alguskaashääliku kordus, nt millal maksan memme vaeva; moodustab koos assonantsiga eesti regivärsi algriimi

all-star [oolstaa(r)] (ingl < all kõik + star täht) • sport üksnes tippklassi esindajaist koosnev (nt võistkond)

asterism <aster|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr astēr täht) • miner nähtus, mis seisneb selles, et peegeldumisel kristalli pinnalt v läbi kristalli vaadatult näib valgusallikas tähekujuline

Ave Maris Stella (ld ole tervitatud, mere täht) • relig varakeskaegne hümn Neitsi Maarja auks, kasut ka liturgiates

beeta <beeta 16 s> (kr bēta) • kreeka tähestiku 2. täht B, β; vastab ladina b-le
beetakiirgus • füüs β-kiirgus, beetaosakeste voog
beetalagunemine • füüs β-lagunemine, aatomituuma radioaktiivne lagunemine
beetaosake • füüs β-osake, beetalagunemisel aatomituumast väljapaiskunud elektron v positron
beetaraud • β-raud, üks raua modifikatsioonidest, milles ta on temperatuuril 760–960 °C

bukvalism <bukval|`ism -ismi -`ismi 22e s> (vn буквализм < буква täht) • tähttähelisus, sõnasõnalisus tõlkimisel; kirjalike, protseduurilise iseloomuga reeglite täpne formaalne järgimine

delta <delta 16 s> (kr)
1. kreeka tähestiku 4. täht Δ, δ; vastab ladina d-le
2. geogr suudmemaa, kolmnurga- (s.o ∆-tähe) kujuline setete ala hargnenud jõesuudmes
deltaelektron • füüs δ-elektron, energiarikka laetud osakese poolt aatomi elektronkattest väljalöödud elektron
deltalihas • anat ∆-kujuline lihas, mis kinnitub õlavarreluule; tõstab käsivart
deltametall • tehn pms vasest ja tsingist koosnev sulam; sisaldab vähesel määral rauda, pliid, mangaani, niklit ja fosforit; kasut masinaehituses

digamma <dig´amma 16 s> (kr) • 6. täht (Ϝ, ϝ) vanimas kreeka tähestikus (hiljem kadus kasutuselt)

dzeeta <dzeeta 16 s> (kr zēta) • kreeka tähestiku 6. täht Ζ, ζ; vastab ladina z-le

eeta <eeta 16 s> (kr ēta) • kreeka tähestiku 7. täht H, η; vastab ladina pikale e-le

epsilon <epsilon -i 19 s> (kr e psilon paljas e, eristamaks seda diftongist ai, mida hääldatakse alates hilisantiigist samuti e-na) • kreeka tähestiku 5. täht Ε, ε; vastab ladina lühikesele e-le

fii <f`ii 26 s> (kr phei) • kreeka tähestiku 21. täht Φ, φ; vastab ladina f-ile

gamma <gamma 16 s> (kr)
1. kreeka tähestiku 3. täht Γ, γ; vastab ladina g-le
2. muus heliastmik, astmeliselt üles v alla kulgev helirida oktavi piires, vt ka diatooniline heliastmik, kromaatiline heliastmik
3. fot kontrastsusarv
4. järjestikune rida mingisuguseid ühelaadilisi, kuid üksteisest veidi erinevaid nähtusi, nt hele, külm vm värvide v toonide gamma)
gammadefektoskoopia • füüs meetod metallesemete ja nende keevisõmbluste defektide avastamiseks gammakiirguse abil
gammaglobuliin, γ-globuliin • füsiol immuunglobuliin, vereseerumi valgu koostisaine, mis täidab immuunseerumis antikeha ülesannet
gammakiirgus, γ-kiirgus • füüs gammakvantide voog; kitsamas tähenduses röntgenikiirgusest väiksema lainepikkusega elektromagnetkiirgus
gammaraud, γ-raud • üks raua modifikatsioonidest, milles ta on temperatuuril 906–1401 °C
gammaravi • med kiiritusravi, gammakiirguse rakendamine raviks
gammaspektroskoopia • füüs tuumafüüsika haru, uurib ergastatud aatomituumade gammakiirguse energeetilist (spektraalset) koostist

grafeem <graf|`eem -eemi -`eemi 22e s> (pr graphème, ingl grapheme < kr graphē kirjutamine, kirjutatu) • lgv täht, tähe abimärk, täheühend vm kirjamärk mingi foneetilise nähtuse tähistajana; kirjasüsteemi väikseim tähendust eristav üksus; sõna kirjakuju

-gramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< kr gramma kirjutis, täht, joonis) • üleskirjutatu, -märgitu; -joonistatu, jäädvustatu

hii <h`ii 26 s> (kr chei) • kreeka tähestiku 22. täht Χ, χ; vastab ladina ch-le

identifikaator <identifik`aator -i 2e s> (< identifitseerima) • info programmiobjekti tähis v nimi; identifikaatoritena kasut sõnu, mis võivad sisaldada üksnes tähti ja numbreid (esimene sümbol peab olema täht)

illiteraat <illiter|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld illiteratus harimatu < il- + littera (kirja)täht)
1. akadeemilise hariduseta isik
2. lgv vilet, korinat, ohet, nuukset vm väljendav ebaselge häälik, mida ei saa edasi anda tähtede varal

indeks <indeks -i 2e s> (ld index näitaja, tunnus, nimekiri, loend)
1. liiginumber, leppenumber; sihtnumber
2. tähestikuline aine- v nimeregister
3. mat mingi suuruse tähisele sellest madalamale (v ka kõrgemale) väikekirjas lisatud number, täht vm märk, nt a₁, v_t
4. maj suhtarv, mis väljendab mingi majandusnähtuse muutumist või majandusnähtuste vahelisi seoseid
5. info täisarv, mis identifitseerib massiivi elemendi; andmestruktuur, mis võimaldab teostada kiiret otsingut
6. antr kahe mõõdu suhe, väiksema mõõdu protsent suuremast
7. semiootikas: märk, mille sisu ja vorm on seotud järelduse kaudu, vt ka ikoon, sümbol
indeksiteooria • stat indeksite tuletamist, tõlgendamist ja rakendamist käsitlev majandusstatistika osa

ioota <ioota 16 s> (kr iōta) • kreeka tähestiku 9. täht Ι, ι; vastab ladina i-tähele; selle tähe nimetusest on eesti keeles kujunenud tähenimetus jott

kapa <kapa 16 s> (kr kappa) • kreeka tähestiku 10. täht Κ, κ; vastab ladina k-le

konstellatsioon <konstellatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld constellatio tähtede seis < kon- + stella täht) • olukordade seis, asjaolude kokkusattumus; astr konfiguratsioon, taevakehade näiv vastastikune asend teataval hetkel

ksii <ks`ii 26 s> (kr xei) • kreeka tähestiku 14. täht Ξ, ξ; vastab ladina x-le

lambda <lambda 16 s> (kr) • kreeka tähestiku 11. täht Λ, λ; vastab ladina l-ile

letra <l`etra 1 s> (pr lettre (kirja)täht < ld littera), templett <templ|`ett -eti -`etti 22e s> (< tempel2) • surutäht vm surumärk

letrism <letr|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr lettrisme < lettre (kirja)täht) • kirj modernistlik luulesuund, milles mängitakse meelevaldselt kirjatähtede ja häälikuväärtustega

litera <litera 1 s> (ld littera täht) • kirjatäht, eriti väärtpaberi, dokumendi, tekstijaotise jms märgina

logogramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< kr logos sõna + -gramm) • märk v täht, mis tähistab sõna, nt t° (temperatuur)

magnetar <magnetar -i 19 s> (< magnet + ingl star täht) • astr ülivõimsa magnetväljaga neutrontäht, 1998. a avastatud täheliik

müü <m`üü 26 s> (kr my) • kreeka tähestiku 12. täht Μ, µ; vastab ladina m-ile

noova <noova 16 s> (< ld nova (stella) uus (täht)) • astr muutlik kinnistäht, mille heledus äkki suureneb kuni miljonikordseks (10–15 tähesuurust) ja siis aeglaselt kahaneb

nüü <n`üü 26 s> (kr ny) • kreeka tähestiku 13. täht Ν, ν; vastab ladina n-ile

omikron <omikron -i 19 s> (kr o mikron väike o) • kreeka tähestiku 15. täht O, o; vastab ladina lühikesele o-le

oomega <oomega 1 s> (kr ō mega suur o) • kreeka tähestiku viimane (24.) täht Ω, ω; vastab ladina pikale o-le. Vt ka alfa ja oomega

pii <p`ii 26 s> (kr pei)
1. kreeka tähestiku 16. täht Π, π; vastab ladina p-le
2. mat ringi ümbermõõdu ja läbimõõdu suhet tähistav irratsionaalarv (3,14159...), tähis π

popstaar <+ st`aar staari st`aari 22e s> (ingl pop star < pop- + staar) • lava-, filmi-, spordi- vms täht, populaarne ja kuulus isik

psii <ps`ii 26 s> (kr psei) • kreeka tähestiku 23. täht Ψ, ψ; vastab ladina ps-ile

pulsar <p`ulsar -i 2e s> (ingl < puls(ating) (st)ar pulseeriv täht) • astr püsiva rütmiga kiirgusimpulsse tekitav ja väga kiiresti pöörlev ülitihe kinnistäht

roo <r`oo 26 s> (kr rhō) • kreeka tähestiku 17. täht Ρ, ρ; vastab ladina r-ile

rotatsism <rotats|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr rhō täht, ld r)
1. lgv kaashääliku (s, z, l, n, j, muutumine keeleajaloolises arenemises r-iks (nt ladina amase › amare, inglise was ~ were)
2. med kõnepuue, r-hääliku väärhääldus (nt keeletipu r-hääliku asemel kurgunibu põriseva hääliku hääldamine)

sigma <sigma 16 s> (kr) • kreeka tähestiku 18. täht Σ, σ, sõna lõpus ς; vastab ladina s-ile

staar <st`aar staari st`aari 22e s> (ingl star täht) • täht, väga kuulus, edukas näitleja, muusik, sportlane vms

stellaarne <stell`aar|ne -se 2 adj> (ld stellaris < stella täht) • astr tähe-, tähtedesse puutuv

superstaar <+ st`aar staari st`aari 22e s> (< super- + staar) • eriti kuulus filmi-, tele-, spordi- vm täht

tau <t`au 26 s> (kr) • kreeka tähestiku 19. täht Τ, τ; vastab ladina t-le

teeta <teeta 16 s> (kr thēta) • kreeka tähestiku 8. täht Θ, θ; vastab ladina th-le

transliteratsioon <transliteratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl transliteration < trans- + ld littera täht) • lgv ümbertähtimine, kirjaliku teksti täht-tähelt ühe keele kirjasüsteemist teise ülekandmine; info teise märgistikku viimine

translitereerima <transliter|`eerima -eerib 28 v> (ingl transliterate, pr translittérer < trans- + ld littera täht) • lgv ümber tähtima, sõnu täht-tähelt ühest kirjasüsteemist teise üle kandma; info teise märgistikku viima

üpsilon <üpsilon -i 19 s> (kr y psilon paljas y, eristamaks seda diftongist oi, mõlemat hääldatakse alates hilisantiigist i-na) • ladina y-tähe, kreeka υ-tähe nimetus; kreeka tähestiku 20. täht Y, υ