[VSL] Dictionary of Foreign words

akaroid <akar|`oid -oidi -`oidi 22e s> (ingl ac(c)aroid) • Austraalias kasvava heinpuu (Xanthorrhoea) kollakas kuni tumepunane vaik, kasut mööblilakkide valmistamiseks

aktinoliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< aktino- + -liit) • miner tumeroheline amfiboolide hulka kuuluv mineraal

almandiin <almand|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Alabanda, antiiklinn Väike-Aasias) • miner hele- kuni tumepunane vääriskivi, granaadi rauarikas erim; esineb sageli Eesti kristalse aluskorra kivimeis ja rändkivides

amarant <amar|`ant -andi -`anti 22e s> (< kr amarantos närtsimatu)
1. bot rebashein (Amaranthus), taimeperekond rebasheinaliste sugukonnast; mõned liigid on aia-ilutaimed
2. keem tumepunane asovärvaine, puhastatuna tarvit toiduvärvina

antotsüaan <+ tsü|`aan -aani -`aani 22e s> (< kr anthos lill, õis + kyanos lasuurkivi, tumesinine) • bot punane, sinine v sinililla värvaine taimede rakumahlas, harvem rakuseintes

black box [bläk boks] (ingl) • teater tumedate seintega teatriruum, mille vaatajakohti ja mängupaika saab vabalt muuta

clair-obscur [kleerobsküür] (pr „heletume“), chiaroscuro [kiarosk·uro] (it „valgus-vari“) • kunst maalikunstis ja graafikas heledate ja tumedate toonide teadlik vastandamine teose väljenduslikkuse tõstmiseks

dioriit <dior|`iit -iidi -`iiti 22e s> (pr diorite < kr diorizō eraldan) • miner graniidiga sarnanev tardkivim, koosneb pms plagioklassist ja tumedaist silikaatmineraalidest (biotiidist, amfiboolidest, harvem pürokseenidest); kasut ehitusmaterjalina

espanjool <espanj|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< hisp español, pr espagnol hispaania keel)
1. lgv ladiino, heebrea sugemetega romaani keel, mida rääkisid sefardid
2. kok pruun v tumepunane põhikaste

fortifikatsioon <fortifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr fortification < ld fortificatio tugevdamine) • sõj kindlustuste ehitamise teadus

gooti romaan (ingl Gothic novel < goodid) • kirj XVIII s lõpus viljeldud vararomantiline romaan, milles rõhutati salapära, eksootikat, õudust, üleloomulikke nähtusi, tumedaid kirgi

induktsioon <induktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld inductio sissejuhtimine < inducere kohale v sisse viima, juhtima v panema)
1. loog loogiline järeldamine üksikult v vähem üldiselt üldisemale, üksikjuhtudest v -faktidest üldistuste ja seaduspärasuste tuletamine; teaduslikus tunnetuses on induktsioon lahutamatult seotud deduktsiooniga
2. el voolu v magnetvälja tekkimine kehas teise, lähedal asetseva keha voolu v magnetvälja toimel
3. füsiol närvikeskuste talitlust koordineeriv mehhanism, seisneb erutuse ja pidurduse vastastikuses soodustamises
4. biol embrüoloogias: kudede v rakkude vastastikune mõju, mis juhib nende arengut
5. biol teatud (valk)aine tootmise käivitumine rakus mingi välisteguri mõjul
6. med ajavahemik narkoosi alustamisest sobiva sügavusega narkoosi saavutamiseni
7. med sünnituse esilekutsumine
induktsioondefektoskoopia • defektoskoopia meetod elektrit juhtivast materjalist esemete defektide avastamiseks pöörisvoolude abil
induktsiooniperiood • keem ajavahemik keemiliseks reaktsiooniks vajalike tingimuste tekkimisest reaktsiooni tegeliku alguseni
induktsioonlogi, elektromagnetlogi • mer navigatsiooniseade laeva kiiruse mõõtmiseks vee suhtes
induktsioonmootor → asünkroonmasin
induktsioonregulaator • el pöördtrafo, sujuvalt muudetava väljundpingega autotrafo

jalapeno <jalapeno 17~16 s> (hisp jalapeño < pn Xalapa (Jalapa), linn Mehhikos) • kok tumeroheline Mehhiko tšilli

karmuasiin <karmuas|`iin -iini -`iini 22e s> (pr carmoisine < karmiin) • keem tumepunane tehislikult valmistatav (asovärvide hulka kuuluv) värvaine

konfirmatsioon <konfirmatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld confirmatio < ld kinnitamine, tugevdamine) • relig ristimise kinnitamine, nt luteri kirikus leer; jur van kohtuotsuse kinnitus

küaniit <küan|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr kyanos lasuurkivi, tumesinine), disteen <dist|`een -eeni -`eeni 22e s> (< di- + kr sthenos jõud) • miner sinine v rohekas mineraal, koostiselt alumosilikaat; kristallub trikliinses süngoonias

nilgau <n`ilg`au 26 s> (pandžabi nīlgāū < sanskr nīla tumesinine + -gava lehm) • zool võsapuklaste alamsugukonda kuuluv antiloop; asustab väikeste salkadena India lääneosa rohtlaid ja põõsastikke

plagiograniit <+ gran|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr plagios kaldu olev + graniit) • geol pms plagioklassist ja kvartsist koosnev kivim, mis sisaldab vähesel määral tumedaid mineraale biotiiti ja amfibooli

plagioklassporfüriit <+ porfür|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< plagioklass + porfüriit) • miner aluselise v keskmise koostisega porfüürilise ehitusega paleotüüpiline purskekivim, mille tumedas peene- v peitkristallilises põhimassis on plagioklassi hallikasvalgeid ja vähem veidi tumedamaid prisma- v tahvlikujulisi fenokristalle

pürokseniit <püroksen|`iit -iidi -`iiti 22e s> • geol tumeroheline ultraaluseline keskmise- v jämedateraline pürokseenist koosnev süvakivim

püroop <pür|`oop -oobi -`oopi 22e s> (< kr pyrōpos tulenäoline, tuline) • miner tumepunane kuni mustjas vääriskivi, granaadi magneesiumirikas erim; Eestis leidub harva rändkivides

rubiidium <rub`iidium -i 19~2e s> (< ld rubidus tumepunane), tähis Rb • keem keemiline element, leelismetall, järjenr 37, aatomm 85,4678; lihtainena hõbevalge pehme metall, keemiliselt väga aktiivne, süttib õhus iseeneslikult; kasut nt fotokordistites ja fotoelementides

siluett <silu|`ett -eti -`etti 22e s> (pr silhouette < pn É. de Silhouette, Prantsuse riigitegelane, 1709–67) • varipilt, terava kontuuriga tasapinnaline kujutis; heledamal taustal tumedana paistev kuju

smaragd <smar|`agd -agdi -`agdi 22e s> (kr smaragdos) • miner erk- v tumeroheline kroomi sisaldav berülli erim, hinnaline vääriskivi

spessartiin <spessart|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Spessart, mäestik Saksamaal) • miner tumepunane, oranž v pruun mineraal, mangaani sisaldav granaadi1 erim; kasut abrasiivmaterjalina, ilusamad eksemplarid on poolvääriskivid

ševiot <ševi|`ot -oti -`otti 22e s> (< pn Cheviot Hills)
1. tekst toimne villane ülikonnariie, pms must v tumesinine
2. põll villalambatõug

tsementatsioon <tsementatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> • eh tsemendi abil liitmine v tugevdamine, tsementeerimine

tsüaan <tsü|`aan -aani -`aani 22e s> (< kr kyanos lasuurkivi, tumesinine) • keem süsiniku ja lämmastiku ühend, terava lõhnaga väga mürgine värvusetu gaas

tsüaanamiid <+ am`iid amiidi am`iidi 22e s> (< kr kyanos tumesinine + amiidid) • keem, põll tsüaanhappe amiid, lämmastikväetis

tsüaniid <tsüan|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< kr kyanos lasuurkivi, tumesinine) • keem vesiniktsüaniidhappe sool

tsüaniin <tsüan|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr kyanos lasuurkivi, tumesinine) • keem sinine sünteesvärvaine

tsüanobakterid pl <+ b`akter -i 2e s> (< kr kyanos lasuurkivi, tumesinine + bakter) • biol üherakulised v hulkraksed eeltuumsed mikroobid, mille rakud sisaldavad klorofülli; neid käsitatakse ka sinivetikatena

tsüanobiont <+ bi`ont biondi bi`onti 22e s> (< kr kyanos lasuurkivi, tumesinine + biont) • biol sinivetikas kui lämmastikku siduv sümbiont pms samblikes

tsüanokobalamiin <+ am`iin amiini am`iini 22e s> (ingl cyanocobalamin < kr kyanos lasuurkivi, tumesinine + koobalt + vitamiin) • keem, farm B₁₂-vitamiin, mikroobide toodetav ning loomsetes toiduainetes leiduv vesilahustuv vitamiin, mis imendub seedetraktist spetsiifilise valgu abil

tsüanomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< kr kyanos lasuurkivi, tumesinine + -meeter) • tehn taevasinamõõtur

tsüanoos <tsüan|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr kyanos lasuurkivi, tumesinine) • med sinikus, naha ja limaskestade muutumine sinakaks, mida põhjustab hapnikuga rikastamata venoosse vere hulga suurenemine pisiveresoonte veres