[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 34 artiklit

aberratsioon <aberratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld aberratio kõrvalekaldumine)
1. kõrvalekalle, hälve, hälbimus
2. astr taevakeha näiva asukoha muutumine taevalaotuses, tekib nt Maa tiirlemise tõttu Päikese ümber
3. füüs optilises v elektronoptilises süsteemis tekkiva kujutise moonutus
4. biol liigi tavalisest kujust tugevasti kõrvalekalduv vorm, kromosoomi struktuuri muutus

autuniit <autun|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Autun, linn Prantsusmaal) • miner uraanivilkude hulka kuuluv roheline v rohekaskollane tugevasti radioaktiivne luminestseeriv mineraal

badland [bädländ] (ingl badlands halvad maad) • geogr erosioonist tugevasti liigestunud viljatu piirkond, kus sügavad uhtorud vahelduvad veelahkmeahelike v platoodega (nt Lõuna-Dakotas)

drapp <dr`app drapi dr`appi 22e s> (pr drap kalev < keskld drappus) • tekst ühe-, poolteise- v kahekordne tugevasti vanutatud villane v poolvillane riie

drastiline <drastili|ne -se -st 12 adj> (kr drastikos tõhus) • rabav, tugevasti mõjuv; kujukas

froteerima <frot|`eerima -eerib 28 v> (pr frotter hõõruma) • naha verevarustuse ergutamiseks keha tugevasti hõõruma

gravisfäär <+ sf`äär sfääri sf`ääri 22e s> (< ld gravis raske + sfäär) • astr maakera lähiümbrus, milles raskusjõud mõjutab tugevasti kosmoselaeva liikumist

isofoot <isof|`oot -oodi -`ooti 22e s> (< iso- + kr phōs, gen phōtos valgus) • füüs, astr pinna väga tugevasti valgustatud punkte ühendav joon

kalingur <kalingur -i 19 s> (vn коленкор < pr calicot < pn Calicut (Kozhikode), linn Indias) • tekst labase sidusega ühevärviline tugevasti apreteeritud puuvillriie; kasut raamatute köitmiseks

kastor <k`astor -i 2e s> (< kr kastōr kobras) tekst
1. kopra ja ondatra karvadest tehtav kübaravilt
2. liik tugevasti vanutatud villast palituriiet

kiilhaalama <+ h`aalama haalata 29 v> (holl kielhalen) mer
1. laeva tugevasti ühele küljele kallutama (veealuse osa parandamiseks, puhastamiseks v värvimiseks)
2. aj meremeest karistuseks laeva kiilu alt läbi tõmbama

konsolideerima <konsolid|`eerima -eerib 28 v> (ld consolidare) • tugevasti koondama, tihedalt liitma; maj konsolidatsiooni teostama; eri obligatsioone ühtseks obligatsiooniks ühendama

konsolideeruma <konsolid`eeruma 27 v> • konsolidatsiooni teostama, tugevasti koonduma, tihedalt v üheks tervikuks liituma, kindlustuma, püsivaks muutuma

koopia <k`oopia 1 s> (keskld copia < ld küllus, hulk) • teisikeksemplar, algupärandiga täpselt ühtiv ärakiri v jäljend; piltl kellegagi äravahetamiseni sarnane isik
koopiamasintehn seade valguskoopiate tegemiseks
koopiapabertehn koopiamasinates kasutatav paber
mikrokoopiatugevasti vähendatud koopia

magnetiit <magnet|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< magnet) • geol magnetrauamaak, tugevasti magnetiline must rauamaak, raudoksiid (sisaldab 72,4% rauda)

markeerima <mark|`eerima -eerib 28 v> (pr marquer < germ k-d) • märkima, tähistama; märkide v tähistega varustama; tugevasti rõhutama, esile tõstma

megaskoop <+ sk`oop skoobi sk`oopi 22e s> (< mega- + -skoop) • tehn optikariist väikeste kalliskivide vaatlemiseks; tugevasti suurendav projektsiooniaparaat

mikrokoopia <+ k`oopia 1 s> (< mikro- + koopia) • bibl originaali tugevasti vähendatud koopia, nt arhiivinduses, raamatukogunduses

mikroprint <+ pr`int prindi pr`inti 22e s> (< mikro- + print) • fotograafiliselt valmistatud, tugevasti vähendatud koopia mingist pildist, graafilisest kujutusest jms. Vt ka mikrofilm

moresk <mor|`esk -eski -`eski 22e s> (it moresca, pr mauresque, fem mauri) • kunst algselt arabeski (1) variant mauri kunstis; renessansskunstis tugevasti stiliseeritud lehtede ja õitega põimornament; muus XV–XVII s tants, kus kujutati mauride ja kristlaste vahelist võitlust; XV–XVI s laul, mille tekst parodeeris Aafrika päritolu tööliste itaalia keelt

muskus <m`uskus -e 11~9 s> (ld muscus < kr moschos < prs mušk < sanskr muṣka munand), biisam <b`iisam -i 2e s> (keskld bisamum < hbr basam), piisam <p`iisam -i 2e s> • biol tugevasti lõhnav loomne v taimne aine; tekib osal roomajail ja imetajail muskusnäärmes, taimedel leidub muskust nt hibiski seemneis, kikkaputke juurtes; loomsele muskusele annavad lõhna tsüklilised ketoonid, taimsele muskusele tsüklilised laktoonid; muskust kasut farmaatsias ja parfümeerias

positsioonisõda <+ sõda sõja s`õtta 18u s> • sõj kaevikusõda; sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud rinde tugevasti kindlustatud ja pidevalt täiustatavatel positsioonidel. Vastand manöövrisõda

prognaatia <progn`aatia 1 s> (< pro- + kr gnathos lõualuu) • anat rihvalõugsus, näokolju kuju, mille puhul lõualuude eesosad ja lõikehambad ulatuvad tugevasti ette; põhiliselt omane negriidsetele rassidele, vastand ortognaatia; zool (putukapeal) allasuunduvate suiste esinemine

raguu <rag`uu 26 s> (pr ragoût) • kok roog kergelt praetud ja hautatud pms tükeldatud lihast, aga ka kalast ja köögiviljadest tugevasti maitsestatud kastmes

rokk <r`okk roki r`okki 22e s> (< ingl rock kõikuma, õõtsuma) • muus rokkmuusika, levimuusika liik; tekkis 1960ndate keskel rock’n’roll’i ja briti biidi jätkuna; muutus noorsoo allkultuuri väljundiks; kasut tugevasti võimendatud elektri- ja elektronpille, esitus on pingutatult ekspressiivne; palju alaliike. Vt ka rock’n’roll

seljanka <selj´anka 16 s> (vn солянка, селянка van < селянин talupoeg) kok
1. paks, tugevasti vürtsitatud ohtrate lisanditega liha-, kala- v seenesupp
2. panniroog hautatud kapsast ja lihast v kalast v seentest

sforzando [sforts·ando] (it), sforzato [sfortsaato] (it), lüh sf, sfzmuus üht heli (akordi) tugevasti rõhutades, märk ^ noodi v kooskõla kohal

solarisatsioon <solarisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld solaris päikese- < sol Päike) fot
1. nähtus, kus plaadi v filmi tugevasti ülesäritatud kohad ei muutu ilmutamisel mustaks, vaid ümberpöördult: kõige tugevamalt valgustatud kohad muutuvad läbipaistvaks
2. fototehnikad, mis põhinevad pöördefekti rakendamisel

striimer <str`iimer -i 2e s> (ingl streamer < stream voolus, voog)
1. füüs atmosfäärirõhule lähedase rõhuga gaasis suure kiirusega leviv peenike, hrl hargnev plasmakanal, mille esiosa tugevasti helendab
2. info arvuti väljundseade, mis salvestab andmeid (hrl failide varukoopiaid) magnetlindile

tarlataan <tarlat|`aan -aani -`aani 22e s> (pr tarlatane) • tekst tugevasti apreteeritud toimne puuvill- v poolsiidriie

termotakisti <+ takisti 1e s> (< termo-) • el takisti, mille elektritakistus sõltub tugevasti temperatuurist

totalitarism <totalitar|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr totalitarisme < totalitaarne) • pol tugevasti tsentraliseeritud, autokraatsel v diktaatorlikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm v poliitiline režiim, millega kaasneb kontroll kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine

villemiit <villem|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Willem I, Hollandi kuningas, 1772–1843) • miner trigonaalses süngoonias kristallunud valge, kollakas v punakas tugevasti fluorestseeriv läikiv mineraal, koostiselt tsinksilikaat

viträän <vitr|`ään -ääni -`ääni 22e s> (ingl vitrain < ld vitreus klaasjas, klaasist) • geol kivisöe tugevasti läikiv, kõige vähem tuhka andev petrograafiline erim; moodustab kivisöelademetes mitmesuguse paksusega läätsi ja kihte


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur