[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

antikvaar <antikv|`aar -aari -`aari 22e s> (ld antiquarius < antiquus vana) • vanaaegsete haruldaste esemetega, piltidega, eriti trükistega kaupleja; vanemal ajal ka selliste esemete koguja; mõnel maal: muinasuurija

errata [erraata] (ld pl) • vead, eksimused; trükivead, trükivigade õiendi pealkiri raamatus

kameelia <kam`eelia 1 s> (< pn J. J. Kamel, Tšehhi-Austria misjonär ja botaanik, 1661–1706) • bot igihaljaste lehtpõõsaste ja madalate lehtpuude perekonda teepõõsaliste sugukonda kuuluv taim (Camellia); eriti levinud on teekameelia e teepõõsas, mille võrsetippudest valmistatakse Hiinas teed, ja jaapani kameelia, mida kasvat soojadel maadel ilutaimena aedades ja parkides, Eestis vähesel määral kasvuhoonetes

kulaan <kul|`aan -aani -`aani 22e s> (vn кулан < turgi k-d), džigetai <džiget`ai 26 s> (< turgi k-d) • zool Turkmeenia lõunaosa kõrbete kabjaline, Turkmeenia eeslik (Equus hemionus kulan)

linotüüp <+ t`üüp tüübi t`üüpi 22e s> (ingl linotype < line o' type trükirida) • trük realadur, reakaupa trükiladu valav ladumismasin. Vt ka monotüüp

perioodika <perioodika 1 s> (< kr periodikos perioodiline) • perioodiliselt ilmuvad trükised (ajalehed, ajakirjad jm)

personaalia <person`aalia 1 s> (< ld personalis isiklik) • isikusse puutuvad andmed; isiku(te) elu ning tegevust käsitlevad trükised ning käsikirjad

rotatsioontrükimasin <+ masin -a 2 s> (< rotatsioon), roto <roto 16 s> • tehn trükimasin, millel trükivorm asub pöörleval silindril; võimaldab teksti kiiresti paljundada

separaat <separ|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld separare, perf partits separatus eraldama) • trük äratrükk, eritrükis, ajakirjas v koguteoses ilmunud kirjutis eraldi trükisena

tiigel <t`iig|el -li 2e s> (sks Tiegel)
1. tehn tulekindlast ja keemiliselt vastupidavast materjalist, hrl silindri- v ülalt laieneva tüvikoonuse kujuline anum ainete kuumutamiseks; eristatakse tööstuslikke ja laboratoorseid tiigleid
2. trük trükimasina (tiigelpressi) osa, metallplaat, mis surub paberi vastu värviga kaetud trükivormi


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur