Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit
antikvaar <antikv|`aar -aari -`aari 22e s> (ld antiquarius < antiquus vana) • vanaaegsete haruldaste esemetega, piltidega, eriti trükistega kaupleja; vanemal ajal ka selliste esemete koguja; mõnel maal: muinasuurija
errata [erraata] (ld pl) • vead, eksimused; trükivead, trükivigade õiendi pealkiri raamatus
kameelia <kam`eelia 1 s> (< pn J. J. Kamel, Tšehhi-Austria misjonär ja botaanik, 1661–1706) • bot igihaljaste lehtpõõsaste ja madalate lehtpuude perekonda teepõõsaliste sugukonda kuuluv taim (Camellia); eriti levinud on teekameelia e teepõõsas, mille võrsetippudest valmistatakse Hiinas teed, ja jaapani kameelia, mida kasvat soojadel maadel ilutaimena aedades ja parkides, Eestis vähesel määral kasvuhoonetes
kulaan <kul|`aan -aani -`aani 22e s> (vn кулан < turgi k-d), džigetai <džiget`ai 26 s> (< turgi k-d) • zool Turkmeenia lõunaosa kõrbete kabjaline, Turkmeenia eeslik (Equus hemionus kulan)
linotüüp <+ t`üüp tüübi t`üüpi 22e s> (ingl linotype < line o' type trükirida) • trük realadur, reakaupa trükiladu valav ladumismasin. Vt ka monotüüp
perioodika <perioodika 1 s> (< kr periodikos perioodiline) • perioodiliselt ilmuvad trükised (ajalehed, ajakirjad jm)
personaalia <person`aalia 1 s> (< ld personalis isiklik) • isikusse puutuvad andmed; isiku(te) elu ning tegevust käsitlevad trükised ning käsikirjad
rotatsioontrükimasin <+ masin -a 2 s> (< rotatsioon), roto <roto 16 s> • tehn trükimasin, millel trükivorm asub pöörleval silindril; võimaldab teksti kiiresti paljundada
separaat <separ|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld separare, perf partits separatus eraldama) • trük äratrükk, eritrükis, ajakirjas v koguteoses ilmunud kirjutis eraldi trükisena
tiigel <t`iig|el -li 2e s> (sks Tiegel)
1. tehn tulekindlast ja keemiliselt vastupidavast materjalist, hrl silindri- v ülalt laieneva tüvikoonuse kujuline anum ainete kuumutamiseks; eristatakse tööstuslikke ja laboratoorseid tiigleid
2. trük trükimasina (tiigelpressi) osa, metallplaat, mis surub paberi vastu värviga kaetud trükivormi