Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit
egiptienn <egipti|`enn -enni -`enni 22e s> (pr égyptienne egiptuse) • trük XIX s alguses kujunenud ladina trükikiri
grotesk <grot|`esk -eski -`eski 22e s> (it grottesca < grotta koobas)
1. esteetiline tajumis- ja kujutamisviis, mis kõrvutab vastandnähtusi (ülevat ja madalat, traagilist ja koomilist jne) ning toob karikatuurselt esile mingit elulist tähelepanekut; sõnakunstivõttena sai teadlikult kasutatavaks renessansiajal, eriti omane olnud romantikuile, ekspressionistidele, sürrealistidele, absurdistidele
2. kunst ornament, milles domineerib väänlamotiiv; tekkis renessansiajal, jäljendades Vana-Rooma ehitiste varemetes ja grottides avastatud seinamaalide eeskujusid
3. trük ühejämeduste põhi- ja sidejoontega trükikiri
kursiiv <kurs|`iiv -iivi -`iivi 22e s> , kursiivkiri <+ kiri kirja k`irja 24u s> (keskld (scriptura) cursiva < ld currere jooksma) • trük kaldkiri, kaldus tähtedega trükikiri
nonparell <nonpar|`ell -elli -`elli 22e s> (pr nonpareille „millele pole võrdset“)
1. trük trükikiri, mille suurus on 6 punkti
2. kok ilupuiste kondiitritoodetel
ptii <pt`ii 26 s> (< pr petit väike) • trük kirjakraad, mille suurus on 8 punkti (u 3,008 mm); vastav trükikiri, ptiikiri
šrift <šr`ift šrifti šr`ifti 22e s> (sks Schrift < ld scriptum kirjutatu, kirjutis) • trük (trüki)kiri, kirjamärkide kujundusliik
švaabi kiri (< pn Švaabimaa, ajalooline piirkond Edela-Saksamaal) • trük avarate tähekujudega ümargooti kirjast arenenud trükikiri; selles kirjas on trükitud 1535. a ka esimene eestikeelne raamat, Wanradti-Koelli katekismus
teemant <t`eem|`ant -andi -`anti 22e s> (alamsks demant, sks Demant hrv < pr diamant < kr adamas, gen adamantos)
1. miner süsiniku allotroopne teisend, kõige kõvem mineraal, hrl värvusetu, suure valguse murdmise ja hajutamise võimega, säravaim ja hinnalisim kalliskivi; lihvitud teemanti nimet briljandiks
2. trük 4-punktine trükikiri
teemantpulm • briljantpulm, abiellumise 60. aastapäev
teemanttöötlus • kõvade materjalide lõikamine v puurimine looduslikust teemandist tööriistadega
tekst <t`ekst teksti t`eksti 22e s> (< ld textus kude, struktuur < texere kuduma)
1. kirjutise sõnaline osa ilma selle juurde kuuluvate illustratsioonideta; teose (laulu, ooperi, näidendi vm) sõnad
2. ka lgv teatavas märgisüsteemis kodeeritud ning kindla alguse ja lõpuga sõnum (informatsioon), keelelise suhtluse suurim üksus, koosneb kindlate reeglite järgi ühendatud ja sidusat tervikut moodustavatest lõikudest, lausetest ja fraasidest
3. trük 20-punktine trükikiri
teletaip <telet|`aip -aibi -`aipi 22e s> (ingl teletype < tele- + type trükikiri) • van endisajal teleksis kasutatud tähetrüki-telegraafiaparaat, millel oli kirjutusmasina sõrmistikuga sarnanev sõrmistik (telegrammi lähetamiseks) ja seade, mis trükkis vastuvõetava telegrammi lindile v paberilehele