[VSL] Võõrsõnade leksikon

agaa <ag`aa 26 s> (trg aǧa härra, isand) • aj Türgi väepealiku, hiljem ohvitseri tiitel; austav kõnetlussõna

airaan <air|`aan -aani -`aani 22e s> (trg ayran) • kok hapupiimajook, saadakse lehma-, kitse-, lamba-, hobuse- v kaamelipiima kääritamisel; tarvit Kasahstanis, Kesk-Aasias, Kaukaasias ja Siberis

aksakall <aksak|`all -alli -`alli 22e s> (trg aksakal < ak valge + sakal habe) • Kesk-Aasia rahvail: auväärne mees, vanem

arbuus <arb|`uus -uusi -`uusi 22e s> (vn арбуз < trg karpuz) • bot troopilisest Aafrikast pärinev suurte söödavate viljadega taim (Citrullus vulgaris) kõrvitsaliste sugukonnast; selle taime kõrvitsataoline punaka mahlaka lihaga vili

asuu <as`uu 26 s> (vn азу < trg azık pajuk, reisimoon) • kok toit hautatud lihatükikestest, praekartulitest, hapukurgist ja kastmest

ašuug <aš`uug ašuugi aš`uugi 22e s> (vn ашуг < trg aşık armunu) • rahvalaulik-luuletaja (pms Kaukaasia rahvail)

bai <b`ai 26 s> (trg bay rikas, isand) • aj feodaalide, rikaste kaupmeeste ja karjapidajate nimetus endisajal Kesk-Aasias ja Altais

bairaam <bair|`aam -aami -`aami 22e s> (trg bayram) • relig kahe islami püha (suure ja väikese bairaami) nimetus

baklava <bakl´ava 17~16 s> (trg baklava) • kok mee v suhkrusiirupiga üle valatud pähkli- v mandlitäidisega filotainaküpsetis

basturmaa <basturm`aa 26 s> (trg pastırma, bastırma) • kok Armeenia päritolu kuivatatud veisefilee; Gruusias: marineeritud ja grillitud sealihakuubikud

batõrr <bat|`õrr -õrri -`õrri 22e s> (trg batır julge, tšempion) • turgi rahvastel: kangelane, vapper mees. Vt ka bogatõr

bei <b`ei 26 s> (trg bay rikas, isand) • isand, algselt hõimuüliku tiitel Kesk- ja Lähis-Ida maades; kõrgemate ohvitseride ja ametnike tiitel nüüdisaja araabiakeelsetes maades; Tuneesia valitseja tiitel

bogatõr <bogat´õr -i 19 s> (vn богатырь < mongoli, turgi k-d, vrd trg bahadır kangelane) • folkl vägilane vene bõliinades ja muinasjuttudes. Vt ka batõrr

bulgur <b`ulgur -i 2e s> (trg) • kok kuuma auruga töödeldud, seejärel kuivatatud ja lõpuks purustatud täisteranisu

buntšukk <buntš|`ukk -uki -`ukki 22e s> (vn бунчук < trg boncuk helmed)
1. aj kepi otsa kinnitatud hobusesabajõhvist tutt, minevikus Poola ja Ukraina hetmani ja kasakaatamani ning Türgi paša võimutunnus
2. muus sõjaväeorkestris kasutatav löökpill, suure lüüra kujuline, otstest kaunistusena allarippuvate hobusesabajõhvidest tuttidega

buzuki <buz´uki 16 s> (uuskr bouzouki < trg bozuk katkine) • aj, muus keskaegne Kreeka keelpill

dehkaan <dehk|`aan -aani -`aani 22e s> (vn дехкан < trg dihqan < prs dehgān) • algselt maaomanik, feodaal, hiljem talupoeg Kesk-Aasias, Kasahstanis ja Iraanis

dei <d`ei 26 s> (trg day onu) • aj janitšarist ohvitseri tiitel Türgis; Türgi sultani asehalduri tiitel Tunises, Tripolis ja Alžiiris XVI–XIX s

dolma <dolma 16 s> (trg täidis, täide < dolmak täitma) • kok viinamarjalehe- v datlileherull riisi-hakkliha-, köögivilja- vm täidisega

dolman <d`olman -i 2e s> (ung dolmány < trg dolama(n)) • tekst nöörilustistega vormikuub ratsaväes

džigitt <džig|`itt -iti -`itti 22e s> (vn джигит < trg çiget, çigit) • osav julge ratsanik (Kaukaasia mägilastel, kasakail jne); kunstratsutaja

efendi <ef´endi 16 s> (trg < kr authentēs tegija, isand) • härra (kõnetlussõna Türgis); aj lugupidamist väljendav tiitel Türgis ja Vahemere maades

fundukk <fund|`ukk -uki -`ukki 22e s> (< trg fındık) • bot Lõuna-Euroopast pärinev suureviljaline pähklipuu (Corylus maxima); selle vili

gjaur <gj`aur gjauri gj`auri 22e s> (vn гяур, pr, ingl giaour < trg gâvur < vanaprs gawr) • uskmatu; kõigi mittemuslimite kohta tarvitatav halvustav nimetus islamiusulistel

haarem <h`aarem -i 2e s> (trg harem < ar harīm püha v keelatud koht) • naistele määratud, võõrastele meestele suletud ruumid rikaste muslimite majades islamimaades, kus oli või on lubatud mitmenaisepidamine; ka haaremis elavad naised; biol paaritumisajal ühe isaslooma ümber koondunud emasloomad

haidamakk <haidam|`akk -aki -`akki 22e s> (ukr гайдамака < trg haydut röövel) aj
1. XVIII s Poola ülemvõimu vastases võitluses osaleja (Ukraina talupojad, kasakad, käsitöölised jt)
2. Ukraina Keskraada väeosa liige, kes võitles Ukraina riigi loomise eest a-tel 1918–20

hasapikos <has´apikos -e 11 s> (uuskr chasapikos < chasapis lihunik < trg kasap) • folkl, tants ²/₄-taktimõõdus kreeka meeste kõrtsitants, kujunenud Konstantinoopoli kreeka lihunike tantsust

hediiv <hed|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (trg hıdıv valitseja < prs hedīw) • aj Egiptuse valitseja tiitel (1867–1914)

hummus <h`ummus -e 11~9 s> (trg humus) • kok kikerhernepasta

ibliis <ibl|`iis -iisi -`iisi 22e s> (ar iblīs < kr diabolos kurat), šaitaan <šait|`aan -aani -`aani 22e s> (trg şeytan saatan, kurat) • relig islamis taevast väljaheidetud langenud ingel, vastab ristiusu kuradile

jaila <jaila 16 s> (vn яйла < trg yayla suvine mägikarjamaa) • geogr järsakutevaheline metsatu lubjakiviplatoo Krimmi mäestikus

janitšar <janitšar -i 19 s> (sks Janitschar < trg yeniçeri < yeni uus + çeri sõdur, sõjavägi) • aj, sõj jalaväelasest palgasõdur Türgis 1329–1826, koos ratsanikega olid janitšarid Türgi sõjaväe peamine löögijõud; piltl metsik karistaja, timukas, ohjeldamatu tapja

jatagan <jatagan -i 19 s> (trg yatağan) • kõver idamaine mõõk

jogurt <jogurt -i 2e s> (trg yoğurt < yoğun paks, tihe) • kok piimhappebakterite puhaskultuuril kääritatud hapupiimatoode; sisaldab muudest hapupiimadest rohkem kuivainet, valmistatakse täispiimast, lisandina kasut rasvavaba piimapulbrit, suhkrut, puuvilja- ja marjasiirupeid

kaaviar <k`aaviar -i 19~2e s> (keskld caviarium, keskkr chabiari, vrd trg havyar) • kok toiduna kasutatav soolatud kalamari, eriti tuurlaste mari (must kaaviar) v lõhilaste mari (punane kaaviar)

kabuur <kab|`uur -uuri -`uuri 22e s> (vn кοбура < trg kubur (noole)tupp) • vööl kantav nahast püstolitasku; moonatasku ratsaväehobuse sadula küljes

kaftan <k`aftan -i 2e s> (trg kaftan < prs ḫäftān) • tekst vanaaegne pikk meeste pealiskuub, levis XIII–XIV s turgi rahvastelt Venemaale, Poolasse jm

kaiik <ka`iik kaiigi ka`iiki 22e s> (vn каик < trg kayık paat) • mer kerge ning pikk Türgi sõude-, harvem purjelaev

kajukk <kaj|`ukk -uki -`ukki 22e s> (vn каюк < trg kayık paat) • mer väike lamedapõhjaline jõepaat; kaetud koormaveolodi

kandaarid plt <kand|aarid -`aaride 22e s> (sks Kandaren < ung kantár valjad, suitsed < trg kantarma) • kangsuitsed, (veoloomade) suurauad

kasakas <kasaka|s - 2 s> (vn казак < trg kazak vaba inimene)
1. aj riigi piiri- ja äärealadele asunud v asustatud inimestest kujunenud kogukonna liige Venemaal XV–XVII s, ka hilisem nende alade asukas; XVIII s neist moodustatud kasakaväe sõjaväelane
2. van valla- v mõisakäskjalg

kebab <kebab -i 2e s> (trg kebap < ar kabāb küpsetatud liha) • kok Türgi päritolu liharoog, mida grillitakse vardasse aetult, vardaliha

kediiv <ked|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (pr khédive < trg hidiv valitseja < prs ḫidīv) • aj Egiptuse asevalitseja pärilik tiitel Türgi ülemvalitsuse kestel (1867–1914)

keelim <k`eelim -i 2e s> , keelimvaip <+ v`aip vaiba v`aipa 22u s> (sks Kelim < trg kilim < prs kilīm) • tekst mõlemalt poolt ühesuguse suure geomeetrilise mustriga idamaine (seina)vaip

kendõrr <kend|`õrr -õrri -`õrri 22e s> (vn кендырь < trg kendir kanep) • bot siberi koerakool (Apocynum sibiricum), taim koerakooluliste sugukonnast

kilee <kil`ee 26i s> (trg kile) • Türgi õõnesmõõt, 1 kilee = 35,25 l

kill <k`ill killi k`illi 22e s> (vn кил < trg kil savi) • leelisterohke vanutussavi; vahutab merevees

kiosk <k`iosk -i 2e s> (pr kiosque < trg köşk aiapaviljon < prs kūsk loss) • algselt aiamajake; müükla, kergehitis ajakirjanduse, meenete, kiirtoidu vm müügiks

kisiil <kis|`iil -iili -`iili 22e s> , kisill <kis|`ill -illi -`illi 22e s> (vn кизил < trg kızıl punane) • bot kirss-kontpuu (Cornus mas), punaste söödavate marjadega puu v põõsas kontpuuliste sugukonnast

kismet <kismet -i 2e s> (trg kısmet saatus, õnn < ar qisma(h)) • relig Allahi ettemääratud vääramatu saatus (muslimite uskumuse järgi)

kišlakk <kišl|`akk -aki -`akki 22e s> (vn кишлак < trg kışlak) • küla, asula (Kesk-Aasias); rändkarjakasvatajate talvekarjamaa ja -asula Türgis, Afganistanis, Iraanis

kišmišš <kišm|`išš -iši -`išši 22e s> (vn кишмиш < trg kişmiş < prs) • põll väike seemneteta viinamari; sellest saadud rosin; aktiniidia mari (eriti kuivatatult)

korsak <korsak -i 2e s> (vn корсак < trg karsak) • zool väike stepirebane (Vulpes corsac)

kurultai <kurult`ai 26 s> (vn курултай < trg kurultay) • rahvaesindajate kogu mongoli ja türgi rahvastel

küdoonia <küd`oonia 1 s> (< pn Kydonia, antiiklinn Kreetal), aiva <aiva 16 s> (trg ayva) • bot heitlehine lehtpõõsas v väike lehtpuu roosõieliste sugukonnast (Cydonia); Eestis on levinud ebaküdoonia (Chaenomeles)

lavašš <lav|`ašš -aši -`ašši 22e s> (trg lavaş) • kok lapik nisujahust leib, tuntud eriti Taga-Kaukaasias

mangaalgrill <+ gr`ill grilli gr`illi 22e s> (trg mangal < ar mankal + grill) • ringleva vardaga Türgi päritolu söegrill

mevlevi <mevl´evi 17~16 s> (trg < ar al-mawlawīya) • relig islami nn tantsivate dervišite vennaskond

minarett <minar|`ett -eti -`etti 22e s> (hisp minarete, pr minaret < trg minare < ar manāra tuletorn) • relig, arhit mošee ringrõduga torn, millest muessin kuulutab palvuse algust

moussaka [mussaaka, mussakaa] (uuskr mousakas < trg musakka < ar musaqqaʿa) • kok Kreeka baklažaani-hakklihavormiroog

odalisk <odal|`isk -iski -`iski 22e s> (pr odalisque < trg odalık < oda tuba) • haaremiorjatar; kasutatud ka haareminaise kohta

osmanid pl <`osman -i 2e s> (trg Osmanlı Hanedanı, Osmanlılar, Osmanoğulları) • aj Türgi sultanidünastia (1299–1922) järgi tuletatud türklaste endisaegne nimetus

padišahh <padiš|`ahh -ahhi -`ahhi 22e s> (trg padişah < prs pādšāh suurkuningas) • aj Iraani monarh; endisaegne Türgi sultanite, Pärsia ja Afganistani kuningate tiitel. Vt ka šahh

paslik <paslik -u 2 s> (vn башлык < trg başlık peakate < baş pea) • tekst peakott, tuisukott, kapuutsitaoline peakate (kaitseks tuule, vihma ja tuisu eest)

paša <paša 16 s> (trg paşa < padišahh) • aj kõrgemate sõjaväelaste ja riigiametnike tiitel sultaniaegses Türgis

pilaff <pil|`aff -afi -`affi 22e s> (trg pilav < vanaprs pilāw) • kok riisist, lihast ja vürtsidest idamaine toit

raaja <raaja 16 s> (trg reaya < ar raʿāyā < raʿīya kari) • aj mittemuslim Türgis

raki <raki 16 s> (trg rakı < ar ‘araq mahl, alkohoolne jook) • Türgi aniisiliköör

ramadaan <ramad|`aan -aani -`aani 22e s> (ar ramaḑān), ramasaan <ramas|`aan -aani -`aani 22e s> (prs, trg ramazān < ar) • relig islamiusuliste paastukuu, islami kalendri 9. kuu; nihkub igal aastal kalendris u kümme päeva ettepoole

saabel <s`aab|el -li 2e s> (ung szablya < trg sapla torkama) • kõver mõõk, pms ratsaväerelv

saalep <saalep -i 2e s> (trg salep < ar thaʿleb) • bot käpaliste mõnede liikide tärklisrohked mugulad; farm neist saadav droog, mida kasut meditsiinis ja siidkangaste apretuuriks

saiga <saiga 16 s> (trg) • zool Kesk-Aasia ja Mongoolia steppide ning poolkõrbete väike sale veislane (Saiga tatarica); kehaehituselt gasellide ja kitsede vahepealne

sandžakk <sandž|`akk -aki -`akki 22e s> (trg sancak) • haldusüksus Türgis

sanduur <sand|`uur -uuri -`uuri 22e s> (uuskr santouri < trg santur < prs, ar sanṭūr, santūr < aramea p'santerīn < kr psaltērion psalteerium) • muus Kreeka keelpill, meenutab tsitrit

sasaan <sas|`aan -aani -`aani 22e s> (vn сазан < trg sazan) • zool Araali, Musta ja Kaspia mere vesikonnas elav ulukkarpkala (Cyprinus), mitme aretatud karpkalaliigi lähtevorm

selamlik <selaml|`ik -iki -`ikki 22e s> (trg selamlık < selam tervitus) • ruum, milles türklane võõraid vastu võtab ja tervitab

serail <ser|`ail -aili -`aili 22e s> (pr sérail < trg saray loss < prs särāj) • arhit Väike-Aasia, eriti Osmanite riigi sultanite palee, selle siseruumid ja haarem

seraskiir <serask|`iir -iiri -`iiri 22e s> (trg serasker < prs ser‘asker väejuht < ser pea + ar ‘askar sõjavägi) • aj, sõj Türgi sõjavägede ülemjuhataja; sõjaminister sultaniaegses Türgis

sipahi <sip´ahi 16 s> (trg < prs sipāhī ratsanik, sõdur) • aj Osmanite Türgis ratsasõdur ja sõjaväelise lääni valdaja; põhja-aafriklasest ratsaväelane Prantsuse koloniaalarmees XIX–XX s

softa <softa 16 s> (trg softa < prs sūḥtah (õpihimust) süüdatud) • aj, relig islami vaimuliku seminari õpilane sultaniaegses Türgis

sorbett <sorb|`ett -eti -`etti 22e s> (it sorbetto < trg şerbet šerbett < ar sharbah jook, mahl) • kok suhkrust, mahlast v püreest, vahel ka veinist koosnev kerge külmutatud järelroog, Ameerikas puuviljamahlast, suhkrust, piimast jm valmistatav nn vesijäätis. Vt ka šerbett

sudžukk <sudž|`ukk -uki -`ukki 22e s> (vn суджук < trg sucuk) • kok rikkalikult maitsestatud ja kuivatatud lamba- või veiselihavorst; populaarne nt Balkani maades ja Liibanonis

šaakal <š`aakal -i 2e s> (trg çakal < prs shagāl) • zool punakaskollane kiskja (Canis aureus) koerlaste sugukonnast, elab Edela-Aasias, Kagu-Euroopas ja Põhja-Aafrikas

šabrakk <šabr|`akk -aki -`akki 22e s> (trg çaprak) • tekst tikitud sadulavaip

šagrään <šagr|`ään -ääni -`ääni 22e s> (pr chagrin < trg sağrı laudjas) • värvitud pinnaga reljeefse joonmustriga pehme taimpargitud kitse-, eesli- vm nahk; kasut jalatsipealsete, raamatuköidete jms valmistamiseks

šašlõkk <šašl|`õkk -õki -`õkki 22e s> (vn шашлык < krimmitat < trg şiş varras) • kok varda otsa lükitud ja hõõguvail sütel küpsetatud (lamba)lihatükikesed

šerbett <šerb|`ett -eti -`etti 22e s> (< trg šerbet < ar sharbah jook, mahl) kok
1. paks magus mass suhkrust ja puuviljadest v kohvist ja kakaost, sageli pähklite jm lisanditega
2. Idamaades puuviljamahlast ja suhkrust valmistatav vürtsikas karastusjook. Vt ka sorbett

zurnaa <zurn`aa 26 s> (< trg zurna < prs surnāy) • muus Kaukaasia, Iraani jt rahvaste puust puhkpill

tabor <tabor -i 2e s> (ung tábor < trg tabur teatav sõjaväeosa) • mustlaslaager; aj välilaager, sõjaväelaager (venelastel, tšehhidel jt)

tamgaa <tamg`aa 26 s> (trg damga)
1. mongoli karjakasvatajate omanikumärk, mis põletati looma(nahka)dele, relvadele jne
2. aj tollilõiv Vana-Venes ja Idamaades (kuni XVI–XVII s)

tanzimat <tanzim`at -ati -`atti 22e s> (trg Tanzimat reform < ar danẓīmāt) • aj mõõdukate reformide ajajärk Osmanite Türgis a-tel 1840–70

timaar <tim|`aar -aari -`aari 22e s> (trg timar) • aj väike sõjaväeline lään Osmanite Türgis; timaari valdajal oli kohustus anda sõjaväkke ratsaväelasi vastavalt saadavale tulule

toi <t`oi 26 s> (trg toy) • folkl Kesk-Aasia rahvastel pidustus söömingu, muusika, tantsu jm rahvalõbustustega

tšeburekk <tšebur|`ekk -eki -`ekki 22e s> (krimmitat çüberek, trg çiğ börek) • kok rasvas praetud lambalihapirukas, võib sisaldada ka juustu

tzatziki <tzatz´iki 16 s> (uuskr < trg cacık) • kok kreekapärane kurgi-jogurtikaste, mida on maitsestatud küüslauguga

tulumbass <tulumb|`ass -assi -`assi 22e s> (trg tulumbaz) • muus vanaaegne pööratud nahast löökpill, trumm

ulaan <ul`aan ulaani ul`aani 22e s> (< trg oğlan noormees) • aj, sõj piigi ja mõõgaga, alates XIX s keskpaigast püstoli ja karabiiniga varustatud kergeratsaväelane mõnes Euroopa riigis

uluss <ul`uss ulussi ul`ussi 22e s> (trg ulus riik, rahvas) aj
1. rändrahva laager
2. Sise- ja Kesk-Aasias ning Siberis mongoli ja türgi-tatari rändhõimude liit ning sellele kuulunud maa-ala

vaali <vaali 16 s> (trg vali < ar ar-wālī) • pol Türgis vilajeti kõrgem haldusametnik, kes esindab keskvalitsust

vesiir <ves|`iir -iiri -`iiri 22e s> (sks Wesir < trg vezir < ar wazīr) • islamimaadel pärimuslikult sultani valitsuse juht (suurvesiir) v kõrgem haldusametnik, tänapäeva ministrile vastav valitsusametnik

vilajett <vilaj|`ett -eti -`etti 22e s> (trg vilayet < ar wilāya(t)) • provintsile vastav suur territoriaalne haldusüksus Türgis