[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 55 artiklit

akaatsiarott <+ r`ott roti r`otti 22e s> • zool perekond Aafrika hiirlasi (Thallomys); tegutseb (pesitseb, toitub) pms akaatsiatel

bain-marie [bä(n)mar·i] (pr) • kok veevann, kus soojendatakse toitu

bentofaag <+ f`aag faagi f`aagi 22e s> (< kr benthos meresügavus + -faag) • zool veekogu põhjaelustikust e bentosest toituv loom

biofaag <+ f`aag faagi f`aagi 22e s> (< bio- + -faag) • zool elusorganismidest toituv loom

bionavigatsioon <+ navigatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< bio- + navigatsioon) • biol loomade orienteerumisvõime, mis aitab leida toitu, liigikaaslasi ja pesa

detritofaag <+ f`aag faagi f`aagi 22e s> (< detriit + -faag), detrivoor <+ v`oor voori v`oori 22e s> (< detriit + -voor) • zool pudemesööja, detriidist toituv veeloom

ektoparasiit <+ paras|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ekto- + parasiit) • biol välisnugiline, peremeesorganismil elav ja toituv nugiline. Vastand endoparasiit

entomofaag <+ f`aag faagi f`aagi 22e s> (< entomo- + -faag) • biol putukatest toituv organism

erepsiin <ereps|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr ereptomai toitun + pepsiin) • füsiol peensoole limaskestas sisalduv valke lõhustav ensüüm

fütofaag <+ f`aag faagi f`aagi 22e s> (< füto- + -faag) • zool taimtoiduline, taimedest toituv loom

geofaag <+ f`aag faagi f`aagi 22e s> (< geo- + -faag) • zool mullasööja, loom, kes toitub mulla orgaanilistest ainetest

iguaanodon <iguaanodon -i 19 s> (< iguaan + kr odous, gen odontos hammas) • paleont hiidsisalike hulka kuuluv roomaja, kuni 10 m pikk; elas kriidiajastu alguses Lääne-Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Mongoolias, liikus tugevail tagajäsemeil, toitus taimedest

kalong <kal|`ong -ongi -`ongi 22e s> (jaava) • zool indoneesia lendkoer (Pteropus vampyrus), puuviljast toituv loom käsitiivaliste seltsist

karnivoor <+ v`oor voori v`oori 22e s> (< ld caro, gen carnis liha + -voor) • lihasööja, lihast toituv elusolend v taim

karpofaag <+ f`aag faagi f`aagi 22e s> (< kr karpos vili + -faag) • zool viljatoiduline loom, toitub seemneist, viljadest ja vilikondadest

kleptobioos <+ bi`oos bioosi bi`oosi 22e s> (< kr kleptō varastan + -bioos) • biol liikidevaheliste suhete vorm: üht liiki loom elab teist liiki looma pesas ja toitub tema kogutud v toodetud toiduvarust v eritistest (nt vahakoid mesilastarudes)

koiott <koi|`ott -oti -`otti 22e s> (hisp coyote < nahua coyotl) • zool Põhja-Ameerika rohtlate väheldast kasvu koerlane (Canis latrans), toitub pms närilistest, harva murrab ka väikesi koduloomi

kondor <k`ondor -i 2e s> (hisp condor < ketšua kuntur) • zool Põhja- ja Lõuna-Ameerika mägises lääneosas elutsev hiiglasuur raipeist toituv kulliline kondorlaste sugukonnast (Cathartidae)

konsument <konsum|`ent -endi -`enti 22e s> (sks Konsument < ld consumere (lõpuni) ära tarvitama) • tarbija; biol organism, kes otse või kaudselt (teiste tarbijate vahendusel) toitub muudest elusatest või surnud taimedest või loomadest, vastand produtsent

kormoran <kormoran -i 19 s> (pr cormoran < keskld corvus marinus „merikaaren“) • zool üle maailma levinud pardi- kuni hanesuurune kaladest toituv sõudjalaliste lindude sugukond (Phalacrocoracidae)

kredents <kred|`ents -entsi -`entsi 22e s> (it credenza usk, usaldus; puhvetkapp < ld credere uskuma) • aj algselt lauake, millel hoiti toitu ja jooke enne pakkumist (nende ohutuses veendumiseks); hiljem serveerimislaud; relig lauake jumalateenistusel vajalike esemete jaoks

ksülofaag <+ f`aag faagi f`aagi 22e s> (< ksülo- + -faag) • biol puidusööja, puidust toituv organism

lihhenofaag <+ f`aag faagi f`aagi 22e s> (< ld lichen samblik + -faag) • zool samblikest toituv loom; elavad pms tundras ja metsatundras

makrofaag <+ f`aag faagi f`aagi 22e s> (< makro- + -faag)
1. biol selgroogsete veres jt kudedes esinev suur õgirakk
2. zool loom, kes toitub suuri toidupalu neelates. Vt ka mikrofaag

malakofaag <+ f`aag faagi f`aagi 22e s> (< kr malakos pehme + -faag) • zool limustest toituv loom

melifaag <+ f`aag faagi f`aagi 22e s> (< kr meli mesi + -faag) • zool meesööja, meest toituv loom

mikrofaag <+ f`aag faagi f`aagi 22e s> (< mikro- + -faag)
1. biol väike õgirakk
2. zool mikroorganismidest toituv veeloom. Vt ka makrofaag

mikrotroofne <+ tr`oof|ne -se 2 adj> (< mikro- + -troofne) • biol elusaist mikroobidest toituv (organismi kohta)

monofaag <+ f`aag faagi f`aagi 22e s> (< mono- + -faag) • zool ainutoiduline; loom, kes kogu elu v mingis arengujärgus sööb ainult ühesugust toitu

mükotroofne <+ tr`oof|ne -se 2 adj> (< müko- + -troofne) • bot mükoriisa abil toituv

mürmekofaag <+ f`aag faagi f`aagi 22e s> (< kr myrmēx sipelgas + -faag) • zool sipelgatest toituv loom (nt roherähn, sipelgaõgija)

mütsetofaag <+ f`aag faagi f`aagi 22e s> (< kr mykēs seen + -faag), fungivoor <+ v`oor voori v`oori 22e s> (< ld fungus seen + -voor) • zool seentest toituv loom (nt teod, sipelgad, termiidid ja mardikad)

nekrofaag <+ f`aag faagi f`aagi 22e s> (< nekro- + -faag) • zool raipesööja, korjustest toituv loom (nt raisakotkas, raisamatja)

oligofaag <+ f`aag faagi f`aagi 22e s> (< oligo- + -faag) • zool tavalistes oludes ainult kindlat liiki toitu sööv loom

parasiit <paras|`iit -iidi -`iiti 22e s> (kr parasitos muidusööja, priileivasööja) • biol nugiline, söödik, taim- v loomorganism, mis elab teise organismi peal v sees, toitudes selle kulul; piltl teise kulul elav isik
parasiitsõnalgv nugisõna, vääras tähenduses kasutatav, teise sõna tähendusalale tunginud sõna, nt sõna läbi sõnade kaudu, üle, pärast, tõttu asemel
parasiittaimbot taimparasiit, nugitaim, taim, mis toitub teistest taimedest, olles kinnitunud nende juurtele v võsudele; täisparasiidid võtavad peremeestaimelt vee ja kõik toitained, poolparasiidid saavad teistelt taimedelt vee ja osa toitaineid

pelofaag <+ f`aag faagi f`aagi 22e s> (< kr pēlos savi + -faag) • zool mudast ja selles leiduvatest mikroorganismidest toituv veeloom (nt paljud limused ja hulkharjasussid)

planktofaag <+ f`aag faagi f`aagi 22e s> (< plankton + -faag) • zool hõljumtoiduline veeloom, kes toitub pms zooplanktonist

plesiosaurus <+ s`aurus -e 11~9 s> (< kr plēsios lähedane + saurus) • paleont kesktriiasest hiliskriidini Euroopa ja Põhja-Ameerikas elanud loivaline mereloom; oli kuni 16 m pikk, toitus kaladest ja peajalgsetest

polaartursk <+ t`ursk tursa t`urska 22i s> (< polaar-) • zool Põhja-Jäämeres jää vahetus läheduses elutsev tursklane (Vulpes lagopus); toitub planktonist; on hea töönduskala

polütroofne <+ tr`oof|ne -se 2 adj> (< polü- + -troofne) • biol mitmelaadset toitu kasutav

pseudopood <+ p`ood poodi p`oodi 22e s> (uusld pseudopodium < pseudo- + kr pous, gen podos jalg) • biol ebajätke, kulend, teatud rakkude (nt valgeverelibled, algloomad) ajutised liikumisvõimelised väljasopistised, mille abil rakud liiguvad ja koguvad toitu

raditsikool <raditsik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld radix, gen radicis juur + colere harima, elama) • zool juureeluline loom, juurtest toituv ja mingis elujärgus ka juures elav loom, pms on tegemist naksurlastega

regurgiteerima <regurgit|`eerima -eerib 28 v> (keskld regurgitare üle ujutama < re- + ld gurges veesügavus, neelukoht) • med tagasi valguma, (toitu) tagasi heitma (ilma okseliigutusteta). Vt ka refluks

saprotroof <+ tr`oof troofi tr`oofi 22e s> (< sapro- + kr trophē toit, toitmine), saprofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< sapro- + -füüt) • biol organismide jäänustes ja ainevahetusjääkides leiduvatest orgaanilistest ainetest toituv organism

saprotroofne <+ tr`oof|ne -se 2 adj> (< sapro- + -troofne), saprofüütne <+ f`üüt|ne -se 2 adj> (< sapro- + -füüt) • biol organismide laguproduktidest toituv

sestofaag <+ f`aag faagi f`aagi 22e s> (< seston + -faag) • zool sestonist toituv veeloom

stenofaag <+ f`aag faagi f`aagi 22e s> (< steno- + -faag) • zool valiktoiduline loom, kes toitub üht liiki organismidest v mõne omavahel lähedase, samasse perekonda kuuluva liigi organismidest v ühe sugukonna liikidest. Vastand omnivoor

sümfiilia <sümf`iilia 1 s> (< kr symphilia vastastikune armastus v sõprus) • biol külalismanulus, sümbioosi vorm, mille puhul üks sümbiont leiab teise pesas elupaiga, kaitset ja toitu ning vastutasuks (ka enesekaitseks) eritab pesavaldajale meeldivat (narkootilist) näärmenõret

zootroof <+ tr`oof troofi tr`oofi 22e s> (< zoo- + kr trophē toit, toitmine)
1. biol elusatest loomadest toituv organism (bakter, seened, loomtoidulised taimed)
2. zool loomtoiduline loom, zoofaag

tandoori <tandoori 16 s> (ingl < urdu tandūr) • India ümmargune v tilgakujuline pealt lahtine saviahi, milles puusütel küpsetatakse toitu
tandooriroogkok toit (kana, liha, köögivili, naan jm), mida küpsetatakse tandooris

trofogeenne <+ g`een|ne -se 2 adj> (< kr trophē toitmine, toit + -geenne) • toitu loov (nt ülemine, trofogeenne kiht veekogus)

trofolüütiline <+ lüütili|ne -se -st 12 adj> (< kr trophē toitmine + lytikos vabastav, leevendav < lyō vabastan) • toitu lagundav (nt alumine kiht veekogus, kus energiatarbimine on fotosünteesi suhtes ülekaalus)

tserofaag <+ f`aag faagi f`aagi 22e s> (< ld cera vaha + -faag) • zool vahast toituv loom, nt vahakoi

vokkima <v`okkima vokib 28 v> • kok hiinapäraselt toitu valmistama: peenekslõigatud toiduaineid küpsetatakse lahtisel tulel kumerapõhjalisel vokkpannil

voklüüs <vokl|`üüs -üüsi -`üüsi 22e s> (pn Vaucluse, allikas Lõuna-Prantsusmaal) • hüdrol karstialal kivimitevahelistes tühemikes olevast veest toituv allikas, millele on iseloomulik suur ja püsiv vooluhulk


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur