[VSL] Võõrsõnade leksikon

ant <`ant andi `anti 22e s> (ld pl antae) • arhit külgseina lõpetav otsatulp Vana-Kreeka templi ja majade esiküljel

cella [tsella] (ld kamber) • arheol, aj antiikaja templi jumalakujuga siseruum

geison <g`eison -i 2e s> (kr) • arhit pärgsimss, eenduv äär Vana-Kreeka templi katust kandvais osades

gnothi seauton [gnoothi se˛aut·on] (kr gnōthi seauton) • tunne (õpi tundma) iseennast (Apolloni templi pealiskiri Delfis Vana-Kreekas)

gofraaž <gofr|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr gaufrage) kunst
1. graafikas pimetrükk, pressitud kõrgmuster
2. nahkehistöötehnika, seisneb mustri kandmises nahale templi v rulli abil

hanuka <hanuka 1 s> (hbr) • relig templi taaspühitsemise püha juutidel

lamassu <lam´assu 16 s> (akadi) • kunst, müt Assüüria ja Pärsia skulptuuris inimpäine, lõvi v härja kehaga tiivuline olend templi v palee ukse ees, nn väravavalvur

metoop <met|`oop -oobi -`oopi 22e s> (< kr metōpon kulm, laup, esikülg) • arhit dooria templi friisil kahe triglüüfi vahel asetsev reljeefkaunistustega plaat

püloon <pül|`oon -ooni -`ooni 22e s> (kr pylōn värav, väravaehitis) arhit
1. Vana-Egiptuse templi kahe torniga monumentaalne väravehitis
2. silla, spordiväljaku värava jm ehistorn
3. võlvkaare, katusekonstruktsiooni, rippsilla vms massiivne tugipost

sacrilegium [sakril·egium] (ld) • relig pühaduse rüvetamine, pühitsetud asjade varastamine, templi rüvetamine; keisrile aukartuse mitteosutamine

sikra <s`ikra 1 s> , šikhara <šikhara 1 s> (sanskr śikhara tipp) • arhit kaarjalt ülespoole ahenev India templi torn v tornitipp

stülobaat <stülob|`aat -aadi -`aati 22e s> (kr stylobatēs < stylos sammas + bainō astun) • arhit Vana-Kreeka templi astmeliselt tõusva alusmüüri ülemine aste, millele toetuvad sambad

tembeldama <tembeldama 27 v> (sks stempeln)
1. paberit, dokumenti v eset templi2 jäljendiga varustama
2. piltl kellekski (v millekski) väitma v kuulutama (hrl põhjendamatult, ebaõiglaselt v halvustavalt)

templimeditsiin <+ medits|`iin -iini -`iini 22e s> (< tempel1 + meditsiin) • med, relig haiguste uurimine ja ravimine templi juures

templiprostitutsioon <+ prostitutsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< tempel1 + prostitutsioon) • aj rituaalne suguline suhtlemine templi kultustalitustes (pms Indias, Jaapanis, Mehhikos)

templirüütel <+ r`üüt|el -li 2e s> (< tempel1), templiit <templ|`iit -iidi -`iiti 22e s> • aj 1118.–19. a Jeruusalemmas Prantsuse rüütlite asut kristliku rüütliordu (Kristuse ja Saalomoni Templi Vaesed Rüütlid e Templiordu) liige; esialgu kaitsesid pühale maale siirduvaid palverändureid