[VSL] Võõrsõnade leksikon

astrostaat <+ st`aat staadi st`aati 22e s> (< astro- + kr statos seisev) • astr kosmoses tähtede suhtes orientatsiooni säilitav tehiskeha v selle osa

esperanto <esper´anto 16 s> (< pn) • lgv Poola arsti L. Zamenhofi 1887. a loodud levinuim rahvusvaheline abikeel (tehiskeel); sai nime autori pseudonüümi Doktoro Esperanto (’lootja’) järgi

eterniit <etern|`iit -iidi -`iiti 22e s> (sks Eternit, tehissõna < ld aeternus igavene) • eh asbesti ja tsemendi segust tehtud vee- ja tulekindel tehiskivi; eterniidist valmistatakse katuse ja seinte katteplaate, veetorusid, ventilatsioonilõõre jm

ido <ido 17~16 s> (esperanto järglane) • lgv 1900. aastate alguses loodud rahvusvaheline tehiskeel, esperanto teisend

intellekt <intell|`ekt -ekti -`ekti 22e s> (sks Intellekt < ld intellectus arusaamine) • mõistus, aru, mõtlemisvõime; psühh inimesele omane võime maailma tunnetada; kõrgemate loomade võime uues olukorras otstarbekalt käituda
tehisintellekt info
1. tehisaru, modelleeritud ajuprotsessidest tulenev arvuti suutlikkus jäljendada inimese vaimset tegevust
2. arvutiteaduse haru, mis uurib ajuprotsesside modelleerimist elektronarvutil ja vastavate arvutisüsteemide loomise meetodeid

interlingua <interl`ingua 1 s> (it < inter- + lingua keel) lgv
1. Itaalia matemaatiku G. Peano 1903. a loodud, ladina keelele tuginev rahvusvaheline tehiskeel
2. USA-s Rahvusvahelise Abikeele Assotsiatsiooni (asut 1934) loodud rahvusvaheline abikeel; rahvusvahelise abikeele üldnimetus

klinker <kl`ink|er -ri 2e s> (ingl clinker < holl klinker klinkertellis) • tsingi-, plii- v tinamaagi töötlemise paakunud jääk
klinkertellis (holl klinker) • eh kõrgpõletustellis, täieliku paakumiseni (kokkusulamiseni) põletatud keraamiline tehiskivi. Vt ka tsemendiklinker

lunoid <lun|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< ld luna Kuu + -oid) • tehn tehiskuu, Maa tehiskaaslane

noviaal <novi|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld novus uus) • lgv Taani keeleteadlase Otto Jesperseni 1928. a loodud rahvusvaheline tehiskeel, mille sõnavara põhineb romaani ja germaani keeltel; ei leidnud praktilist kasutamist

oktsidentaal <oktsident|`aal -aali -`aali 22e s> (< oktsident), interlingue [interlingwe] (tehissõna < inter- + ld lingua keel) • lgv romaani keelte alusel 1922. a loodud rahvusvaheline tehiskeel, mis pärast I maailmasõda oli esperanto kõrval märgatavalt levinud; 1949. a nimetati interlingue’ks

programmeerimiskeel <+ k`eel keele keelte 13 s> (< programmeerima), programmikeel <+ k`eel keele keelte 13 s> • info tehiskeel arvutile programmikäskude esitamiseks; jagunevad eri protsessoritüüpide jaoks loodud madalkeelteks ja arvuteist sõltumatuiks kõrgkeelteks. Vt ka assemblerkeel

staapelkiud <+ k`iud k`iu k`iudu 22e s> (sks Stapelfaser) • tekst tehiskiud, saadakse tehisniitidest koosneva köie hakkimisel 40–120 mm pikkusteks kiududeks

süntesaator <süntes`aator -i 2e s> (vn синтезатор < ingl synthesizer < kr synthesis ühendamine, liitmine) • muus elektrooniline heliseade muusika ja heliefektide loomiseks
kõnesüntesaator lgv, tehn • tehiskõne tekitamise seade

volapük <volap|`ük -üki -`ükki 22e s> (ingl world maailm + speak kõnelema, tehissõna) • lgv nn maailmakeel, J. M. Schleyeri 1879. a loodud tehiskeel, mida esperanto loomiseni kasut rahvusvahelise suhtluskeelena