[VSL] Dictionary of Foreign words

afeel <af`eel afeeli af`eeli 22e s> (uusld aphelium < kr apo ära + hēlios Päike) • astr planeedi vm ümber Päikese liikuva keha tee kõige kaugem punkt Päikesest. Vastand periheel

aikidō [aikidoo] (jpn aiki energiate koosmõju + dō tee), aikidoo <aikid`oo 26 s> • sport enesekaitsekunsti liik; erinevalt judost ja karatest ei peeta sel alal võistlusi

akvedukt <akved|`ukt -ukti -`ukti 22e s> (ld aquaeductus < aqua vesi + ductus viimine, juhtimine) • eh sildveejuhe, sildehitis lahtise veejuhtme või torustiku viimiseks üle oru, jõe, tee vms

allee <all`ee 26i s> (pr allée < aller minema, käima) • mõlemalt poolt puudereaga palistatud tee pargis või aias

anood <an`ood anoodi an`oodi 22e s> (< kr anodos tee ülespoole, ülesminek) • el elektriseadise elektrood, mille potentsiaal on vastaselektroodi – katoodi suhtes positiivne
anoodkiired pl • el anoodilt lähtuv positiivsete ioonide voog gaaslahendus- v elektronlambis

bakaalkaup <+ k`aup kauba k`aupa 22u s> (vn бакалея < ar bakkāl toiduainete müüja) • toidukaup, pms kuivained (tee, suhkur, jahu, kuivatatud puuvili jm)

barba non facit philosophum [barba noon fatsit fil·osofum] (ld) • habe ei tee (veel) filosoofiks. Vt ka barbam video, sed philosophum non video

bergamott <bergam|`ott -oti -`otti 22e s> (it bergamotto < pn Bergamo, linn Itaalias) • bot bergamotipuu pirnjas vili, mille kollasest viljakestast saadavat eeterlikku bergamotiõli tarvit parfümeerias, likööride valmistamisel ja tee maitsestamiseks
bergamotipuu • bot igihaljas lehtpuu tsitruseliste perekonnast (Citrus bergamia), viljeldakse Lõuna-Itaalias, Brasiilias ja Lääne-Indias

bergeenia <berg`eenia 1 s> (< pn K. A. v. Bergen, Saksa botaanik, 1704–59) • bot nahkjate lehtedega püsik kivirikuliste sugukonnast (Bergenia), selle lehti tarvit tee aseainena, juurikast saadakse parkainet; ka ilutaim

bushidō [bušidoo] (jpn < bushi sõdalane, sõjamees + dō tee) • aj keskaegne Jaapani samuraide suuliselt edasi antud moraalinormide kogu ja aukoodeks

curriculum vitae [kurr·ikulum viite] (ld eluring, -käik v -tee), lüh CV • (lühike) eluloo- ja töökäigukirjeldus

degustaator <degust`aator -i 2e s> (keskld degustator < ld degustare maitsma, proovima < de- + gustus maitsmine, maitse) • degusteerija, eriteadlane, kes maitse järgi hindab veini, tee, tubaka vm väärtust

deviant <devi|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld devius kõrvaline, ekslik, deviare teelt kõrvale kalduma < de- + via tee) • med hälvik

deviatsioon <deviatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld deviatio kõrvalekalle < ld deviare teelt kõrvale kalduma < de- + via tee)
1. med hälve; nihe
2. kompassinõela kõrvalekalle magnetmeridiaanist laeva v lennuki terasosade ja elektriseadmete magnetvälja mõjul
3. kõrvalekaldumine õigest suunast (nt laeva, lennuki deviatsioon)
4. stat statistilise rea andmete erinevus andmete aritmeetilisest keskmisest

devieerima <devi|`eerima -eerib 28 v> (ld deviare < de- + via tee) • hälbima, õigelt teelt v suunalt kõrvale kalduma

diftongistuma <dift´ongistuma 27 v> • lgv täishäälikust diftongiks muutuma, nt tee ~ tie

diood <di`ood dioodi di`oodi 22e s> (< di- + kr hodos tee) • el kahe elektroodiga elektronseadis

divertiikul <divert`iikul -i 2e s> (< keskld diverticulum kõrvaltee, kaudne tee < ld divertere lahknema, kõrvale pöörama) • anat sopis, sopistis, söögitoru, soole, kusepõie vm seina sopitaoline laiend

-droom <+ dr`oom droomi dr`oomi 22e s> (kr dromos jooks, tee) • -väli, -väljak, võidusõiduteega ala

düüker <d`üük|er -ri 2e s> (sks Düker < alamsks) • tehn altjuhe, torustiku- v kanalilõik, mille kaudu vesi juhitakse survega tõkke (teise veejuhtme, tee) alt läbi

elektrood <elektr|`ood -oodi -`oodi 22e s> (< elektro- + kr hodos tee, rada) • füüs elektrijuht, mis ühendab juhtmetest moodustatud vooluringiosa mittemetalse vooluringiosaga

estakaad <estak|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr estacade) • tehn sillataoline ehitis tee, torujuhtme vm üleviimiseks hõivatud maa-alast, liikluse hõlbustamiseks, laadimistöödeks kõrguses vm otstarbeks; vaisild laevade jaoks

excipe [ekstsipe] (ld) • võta ära!, tee erand!

Exodos [eksodos] pn (kr exodos väljumine, väljapääs < ex välja, ära + hodos tee), Exodus [eksodus] pn (ld < kr) • relig iisraeli rahva põgenemine Egiptusest; seda kirjeldava Moosese II raamatu pealkiri

faksiimile <faksiimile 1 s> (< ld fac simile tee samasugune) • trük täpne (hrl fotomehaanilise reproduktsiooni abil saadud) jäljend käsikirjast, trükisest v joonisest
faksiimileside • teksti, joonise v foto täpse jäljendi edastamine telefonikanali kaudu; edastatud dokumenti nimet faksiimiletelegrammiks e faksiks

faktootum <fakt`ootum -i 2e s> (< ld fac totum tee kõik) • usaldusmees, isik, kes kellegi huvides kõike toimetab

flavonoidid pl <flavon|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< flavoon + -oid) • bot taimsed pigmendid, mida leidub pms õistaimedes; flavonoididest oleneb nt tee, kakao ning konjaki aroom ja maitse; paljud flavonoidid on raviomadustega

gangway [gängwei] (ingl < gang käimine, käik + way tee) • mer teisaldatav maabumissild

hodegeetika <hodegeetika 1 s> (< kr hodēgētikos teed näitav < hodos tee + hēgeomai käin ees, juhin) • sissejuhatus mingi teadusharu v tööala tundmaõppimisele

hodograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< kr hodos tee + -graaf) • mat kõver, mille punktidesse kindlast alguspunktist viivad vektorid kujutavad muutuva füüsikalise vektorsuuruse väärtusi

hodomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< kr hodos tee + -meeter) tehn
1. läbisõidumõõdik, seade liiklusvahendi läbitud tee pikkuse määramiseks
2. sammuloendur

hüdatood <hüdat|`ood -oodi -`oodi 22e s> (< kr hydōr, gen hydatos vesi + hodos tee, rada) • bot õhulõhe, mikroskoopiline avaus kõrgemate taimede lehepindadel

inklinatsioon <inklinatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld inclinatio)
1. kalle, kaldumine, hälve
2. füüs Maa v laeva magnetvälja jõujoonte ja rõhttasandi vaheline nurk antud punktis
3. astr nurk taevakeha tee tasandi ja Maa tee tasandi vahel (ulatusega 0°–180°)

itineraar <itiner|`aar -aari -`aari 22e s> (ld itinerarium < iter, gen itineris tee, teekond)
1. aj rändurile marsruuti ja paikkonda üksikasjalikult kirjeldav raamat
2. geogr rändplaanistus, ala läbimisel koostatud lihtne kaardivisand

jūdō [džuudoo] (jpn < jū paindlikkus + dō tee), džuudo <džuudo 16 s> , judo <judo 17~16 s> • sport algselt Jaapani rahvuslik maadlus, enesekaitsekunst, nüüdisajal rahvusvaheline spordiala, välja kujunenud XIX s lõpus Jaapani relvata enesekaitseviisist ju-jutsust

kanal <kanal -i 2e s> (ld canalis toru, renn, kraav)
1. korrapärase ristlõikega lahtine tehisvoolusäng; suur kraav
2. torujas õõs
3. raadio- v televisioonisaate edastamiseks kasutatav raadiolaineala (sagedusriba); informatsioonitee
sidekanal • tee, mille kaudu signaalid levivad saateseadmest vastuvõtuseadmeni

katood <kat|`ood -oodi -`oodi 22e s> (< kr kathodos allaminek, laskumine < kata alla + hodos tee) • el elektriseadise elektrood, mille potentsiaal on vastaselektroodi – anoodi – suhtes negatiivne; elektronseadises elektrone väljutav elektrood
katoodkiired pl • füüs katoodist lähtuv elektronide voog elektrovaakumseadises madalal rõhul

kavaljeer <kavalj|`eer -eeri -`eeri 22e s> (it cavaliere ratsanik, rüütel) • eh tee, kanali v kraavi rajamisel väljakaevatud pinnase vall

kliirens <kliirens -i 2e s> (ingl clearance) • tehn vaba liikumisruum, sõiduki veermiku vähim kaugus tee pinnast

kontuur <kont|`uur -uuri -`uuri 22e s> (pr contour) • äärjoon, piirjoon; füüs elektrivoolu kinnine mõtteline tee; ka sellele vastav elektriahel
kontuurjoonis • kunst piirjoonte visandjoonis
kontuurkaart • geogr mitmesugustel kartograafilistel töödel aluseks olev kaart, kus on kujutatud vaid objektide olulisemad piirjooned, nt mandrite ja riikide piirid, suuremad jõed jne

konveier <konv`eier -i 2e s> (ingl conveyer < convey edasi toimetama < kon- + ld via tee) • seade lasti, materjali v toodete teisaldamiseks pideva vooluna
konveierisüsteem • tehn konveieril organiseeritud töö maksimaalsete tulemuste saavutamiseks ja tööjõu otstarbekaks kasutamiseks; piltl peatusteta töö v tegevus

konvoi <konv`oi 26 s> (pr convoi < kon- + ld via tee) • relvastatud saate- v kaitsesalk v saatev sõjaväelane, saatevalve; sõja ajal kauba-, transpordi- jm laevu saatvate sõjalaevade ja lennukite grupp

kvadriivium <kvadr`iivium -i 19~2e s> (keskld quadrivium < ld quattuor neli + via tee) • aj Vana-Roomas ja keskajal seitsmest nn vabade inimeste kunstist (artes liberales) koosneva haridusprogrammi ülemaste, kuhu kuulusid aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Vt ka septem artes liberales, triivium

küvett <küv|`ett -eti -`etti 22e s> (pr cuvette kauss, vann)
1. väike leotus-, värvimis- v loputusvann
2. teekraav, tee muldkeha äärne kraav; veega täidetud kindlustiseäärne kraav

longum iter est (ld) • tee on pikk, st eesmärk on kaugel

magistraal <magistr|`aal -aali -`aali 22e s> (vn магистраль < pr magistral peamine < ld magistralis õpetajasse puutuv < magister ülem, õpetaja) • pealiin, -tee, -tänav, -toru, -juhe v -kraav

marsruut <m`arsr|`uut -uudi -`uuti 22e s> (vn маршрут < sks Marschroute marsi teekond < pr marche käimine, marss + route tee) • kavandatud v tegelik liikumistee v -suund, nt matkamarsruut, bussimarsruut, võrgumarsruut (internetis)

mate <mate 16 s> (hisp mate < ketšua mati) • Lõuna-Brasiilias ja Paraguays kasvava matepuu (Ilex paraguariensis) kuivatatud ja peenestatud lehtedest valmistatav tee

medicus medicum non sanat [medikus medikum noon saanat] (ld) • üks arst teist arsti terveks ei tee

mnemotaksis <+ taksis -e 9 s> (< mnemo- + taksis) • biol mälu järgi tee leidmine, nt eelmisse elupaika, talvitumispaika

mortui non mordent [mortu˛i noon mordent] (ld) • surnud ei hammusta (st ei tee enam halba)

natura non facit saltus [natuura noon fatsit saltus] (ld) • loodus ei tee hüppeid (st areng on pidev)

orbiit <orb|`iit -iidi -`iiti 22e s> (ld orbita rattajälg, tee < orbis ring) • astr loodusliku v tehisliku taevakeha liikumistee maailmaruumis mingi teise taevakeha suhtes; piltl mõjupiirkond, tegevusväli
geostatsionaarne orbiit • astr orbiit, mille puhul 35 784 km kõrgusel itta liikuv Maa tehiskaaslane jääb ekvaatoril ühe ja sama punkti kohale, st liigub Maa pöörlemise kiirusega; füüs elektroni liikumistee aatomituuma ümber

parallel track [pärəlel träkk] (ingl rööbitine tee) • farm põhimõte, mille kohaselt eriti paljutõotav ravimpreparaat lubatakse kasutusele võtta enne selle esmaste kliiniliste katsetuste lõpetamist

pneumatoodid pl <pneumat|`ood -oodi -`oodi 22e s> (< kr pneuma, gen pneumatos õhk + hodos tee) • bot õhulõhed (taimelehtedel)

profiil <prof|`iil -iili -`iili 22e s> (pr profil < it profilo)
1. (näo) külgvaade
2. (läbi)lõige, ristlõige, nt maastiku, tee vm ja püsttasandi lõikejoon; lattmaterjali ristlõike kuju (nt T-profiil)
3. tüüpiliste põhijoonte kogum; iseloomulik tegevusala; omapära

quod tibi fieri non vis, alteri ne feceris [kvod tibi fieri noon viis alteri nee feetseris] (ld) • ära tee teisele seda, mida sa ei taha endale tehtavat

relatiivtee <+ t`ee 26i s> (< relatiivne) • info suhteline tee (teatud aktiivse kausta suhtes)

rokaad <rok|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr rocade) • sõj rindejoonega paralleelselt kulgev tee

rooibos <rooibos -e 11 s> (afrikaani < holl rooi punane + bosch põõsas) • tee-punapõõsa saadus, Aafrika punane tee

rutiin1 <rut|`iin -iini -`iini 22e s> (pr routine < route tee) • üksluine korduvus, juurdunud harjumus

sacra via [sakra via] (ld püha tee) • Roomas triumfitee

servituut <servit|`uut -uudi -`uuti 22e s> (< ld servitus, gen servitutis orjus) • jur piiratud asjaõigus, oma v võõra vara (nt tee, veejuhtme) kasutamisõigus; tekkis Vana-Roomas ja seda on rakendatud tänapäevani

shindō [šindoo] (jpn vaimu tee) • idamaadest pärit massaaži-, venitus- ja lõõgastusharjutuste süsteem

speedway [spiidwei] (ingl)
1. sport ringrada mootorispordivõistlusteks
2. (Ameerika inglise keeles) kiirtee, tee, millel tohib sõita kiiremini kui teistel maanteedel

spidomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (ingl speedometer < speed kiirus + -meeter) • tehn kiirusmõõdik, riist, mis näitab sõiduki liikumiskiirust ja läbitud tee pikkust

sputnik <sputnik -u 2 s> (vn спутник planeedi kaaslane, teekaaslane < с- koos-, kaas- + путь tee) • tehn, astr (Maa) tehiskaaslane

šariaat <šari|`aat -aadi -`aati 22e s> (ar sharī‛ah suur tee) • relig islami õiguslike, usundiliste ja moraalinormide kogu, mis põhineb koraanis esitatud pärimuslikel reeglitel ja sunnal, st prohvet Muhamedi eluloo tõlgendustel

šintoism <šinto|`ism -ismi -`ismi 22e s> , shintō [šintoo] (jpn jumalate tee) • relig Jaapani pärimuslik usund; lähtub kujutlusest, et kogu maailm on hingestatud ja vaimudega asustatud

tao <t`ao 26 s> (hiina dào) • fil hiina filosoofia põhimõiste; taoismis on tao maailma kulg, vastandeid ületav algpõhjus ja seaduspära, mis toimib kõiges, kuid pole ühetähenduslikult väljendatav; tao tähendab ka teatud vaimset õpetust ja selle järgimist (tõlkes sageli tee)

teiin <te`iin teiini te`iini 22e s> (pr théine < thé tee < hiina te mrd tee) • keem van tees leiduva kofeiini varasem nimetus

teofülliin <teofüll|`iin -iini -`iini 22e s> (< uusld thea tee < hiina te mrd + kr phyllon leht) • farm teepõõsa lehtedes, kohvis jm sisalduv alkaloid, lõhnata, vees raskesti lahustuv valge kristalne pulber, toimelt sarnaneb teobromiiniga

thé dansant [te da(n)s·a(n)] (pr tantsiv tee) • pärastlõunane koosviibimine teejoomise ja tantsuga; populaarne 1920ndatel ja 1930ndatel. Vt ka five o’clock tea

trakt <tr`akt trakti tr`akti 22e s> (uusld tractus < ld kulg, kurss < trahere vedama) • (kulgemis)tee, kulgla, nt seedetrakt, sidetrakt

trass1 <tr`ass trassi tr`assi 22e s> (pr tracé < trace jälg)
1. tee, kanali, torustiku, sideliini vm pika rajatise kulgemist tähistav joon v maariba
2. sõj valgus- v suitsujuga, mis jääb õhku trasseerivate kuulide v mürskudega tulistamisel
3. lenn mõtteline maariba, mille kohal kulgeb regulaarne lennuliin

triivium <tr`iivium -i 19~2e s> (ld trivium < tri- + via tee) • aj Vana-Roomas ja keskajal seitsmest nn vabade inimeste kunstist (septem artes liberales) koosneva haridusprogrammi alamaste, kuhu kuulusid grammatika, dialektika ja retoorika. Vt ka septem artes liberales, kvadriivium

triood <tri|`ood -oodi -`oodi 22e s> (< tri- + kr hodos tee) • el kolme elektroodiga elektronlamp v pooljuhtseadis

triviaalne <trivi`aal|ne -se 2 adj> (ld trivialis < trivium risttee < tri- + via tee) • tavaline, harilik, kulunud, lihtlabane, nt väljend

tsitriin <tsitr|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld citrus sidrunipuu) • miner tee- v sidrunkollane kvartsi teisend, poolvääriskivi; suurimad leiukohad on Brasiilias ja Madagaskaril

via (ld) • tee; teed mööda, kaudu, läbi

via antiqua [via antiikva] (ld vana tee) • fil Albertus Magnuse ja Aquino Thomase realismi (4) järgimine. Vt ka via moderna

via dolorosa [via doloroosa] (ld valutee), ka via crucis [via krutsis] (ld ristitee) • relig ristitee, vaga komme käia läbi Kristuse tee ristini, millel on 14 peatust

viadukt <viad|`ukt -ukti -`ukti 22e s> (< ld via tee + ductus viimine, juhtimine) • eh sügavast orust, teest vm üleviiv sild

via moderna [via mod·erna] (ld uus tee) • fil hiliskeskaja skolastika, teoloogia ja müstika vool, mis lähtus W. Ockhami (arvatavasti 1285–1349) nominalismist. Vt ka via antiqua

viraaž <vir|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr virage pööre < virer pöörama, pöörlema)
1. kaldkurv, kurvikalle, auto- v raudtee, velotreki vm tee ühepoolne põikkalle
2. lenn viirang, lennuki 360-kraadine pööre rõhttasapinnas, üks vigurlennu elemente