[VSL] Võõrsõnade leksikon

adstraat <adstr|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ad- + ld sternere, perf partits stratus laotama) • lgv kontakteeruvate naaberkeelte vastastikune mõju; adstraatkeel. Vt ka substraat, superstraat
adstraatkeel • lgv teatud piirkonna keelega kõrvuti kasutatav ja seda mõjutav naaberkeel

agaroos <agar|`oos -oosi -`oosi 22e s> • keem teatud punavetikaliikidest eraldatud agari põhikomponent (sisaldus 50–80%), polüsahhariid (galaktaan), kuumas vees lahustatuna moodustab kolloidlahuse, mis tardub jahtumisel (u 40 °C juures) tugevaks geeliks

amanitiin <amanit|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr pl amanitai, teatud liik seeni) • farm valges ja rohelises kärbseseenes sisalduv seenemürk e mükotoksiin. Vt ka amatoksiinid

amanuensis [amanu·ensis] (ld kirjutaja) • kirjutaja, sekretär; Põhjamaades teatud kõrgkooli-, raamatukogu-, muuseumi- v arhiiviteenistuja

amatoksiinid pl <+ toks|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr pl amanitai, teatud liik seeni) • farm grupp erinevates mürgistes seentes (Amantia, Gonocybe, Galerina) sisalduvaid mükotoksiine. Vt ka amanitiin

ammonifikatsioon <ammonifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ammoonium + -fikatsioon) • biol lämmastikku sisaldavate orgaaniliste ainete lagunemine teatud mikroobide elutegevuse tagajärjel, kusjuures tekib ammoniaak

amnestia <amn`estia 1 s> (< kr amnēstia unustus, andestus < a- + mimnēskomai meenutan, mäletan) • jur teatud tingimustele vastava isikute grupi vabastamine karistuse kandmisest kõrgema riigivõimu aktiga

amüloid <amül|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< amülo- + -oid)
1. med, vet teatud ainevahetuse häire (amüloidoosi) puhul kudedes tekkiv valkaine
2. bot süsivesik, esineb taimede idulehtedes ja kasvavate rakkude kestades

anabasiin <anabas|`iin -iini -`iini 22e s> (< uusld Anabasis anabass < kr anabasis ülesminek; teatud taim) • keem alkaloid, sisaldub lehitus anabassis (Anabasis aphylla) ja tubakas, on nikotiini isomeer; kasut taimekaitsevahendina

anakronistlik <anakron`istl|`ik -iku -`ikku 25 adj> (< anakronism) • iganenud, teatud ajajärku ebasobiv v mittekuuluv

aseotroopne segu (< a- + kr zeō keen + tropē pööre) • keem kahe v enama üksteises lahustuva vedeliku teatud kindla koostisega segu, mis destilleerub muutumatul keemistemperatuuril

assigneerima <assign|`eerima -eerib 28 v> (pr assigner < ld assignare osaks määrama, välja jagama < ad- + signum märk) • maj maksekäsundit andma; teatud otstarbeks summasid lubama (nt riigieelarves)

asterisk <aster|`isk -iski -`iski 22e s> (< kr asteriskos taevatäheke; teatud tekstikriitiline märk)
1. tärn (*), viitemärk
2. lgv märk tegelikult mitteleiduva, s.o tuletatud v järeldatud v rekonstrueeritud keelendi tähistamiseks

atofaan <atof|`aan -aani -`aani 22e s> (< pn Atophan, kaubamärk) • farm teatud karboksüülhape, kollakas kristalne pulber, kiirendab sapi ja maomahla sekretsiooni, tarvit reumatoidartriidi raviks

automatism <automat|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< automaatne) • liigutuste iseeneslikkus; med psüühikahäire, mille puhul haige teadvuses on tahtest sõltumatuid v vastu tahtmist tekkivaid mõtteid, tundmusi, liigutusimpulsse vm, mis pole reaalsed; harjutuste varal saavutatav inimorganismi võime täpselt sooritada teatud korduvaid liigutusi ilma nende teadliku juhtimiseta; kunst vt spontanism

autonoomia <+ n`oomia 1 s> (kr autonomia < auto- + -noomia) • pol omavalitsus, osaline iseseisvus, mis põhiseaduse v seadusega antakse riigi teatud piirkonna elanikele, rahvusgrupile v mõnele asutusele

bakaraa2 <bakar`aa 26 s> (pr baccara < oksitaani bacarra) • teatud hasartkaardimäng

bakteroid <bakter|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< bakter + -oid) • biol kobarbakter teatud arenemisetapil

balaata <balaata 16 s> (Ameerika hisp balata) • tehn teatud Lõuna-Ameerika puude piimmahla kuivatamisel saadav kummitaoline aine. Vt ka kautšuk, gutapertš

bandžo <bandžo 16 s> (ingl banjo < bandore < kr pandoura, teatud keelpill) • muus lipitsaga mängitav pika sõrmlaua ja väikese ümmarguse kõlakastiga keelpill

bassein <bass|`ein -eini -`eini 22e s> (pr bassin < keskld bac(c)inus)
1. suurem veemahuti v tehisveekogu
2. geol teatud kivimite v maavarade ladestus- v kaevandamisala, nt kivisöebassein
3. geogr valgala
basseinreaktor • füüs uurimisotstarbeline tuumareaktor, milles tuumkütus paikneb veebasseinis

bibliograafia <+ gr`aafia 1 s> (< biblio- + -graafia)
1. esialgu käsikirjade kirjutamine, hiljem raamatute kirjeldamine; tänapäeval teadusharu, mis käsitleb trükiste (ka käsikirjade, mikrokoopiate, heliplaatide jm) loendite, nimestike v ülevaadete koostamise meetodeid ja viise; bibliograafia ülesandeisse kuulub trükiste registreerimine üksikuil teadusaladel, teatud teemal jne, samuti trükiste kirjeldamine ja hindamine
2. kirjanduse nimestik, raamatute, ajakirjade ja kirjutiste loend ühes põhiandmetega (ilmumiskoht ja -aasta, kirjastus jm)

bilanss <bil|`anss -ansi -`anssi 22e s> (it bilancio < bilancia kaal) • maj raamatupidamises aktiva ja passiva poolega tabelisse koondatud näitajad, mis rahalises väljenduses annavad ülevaate ettevõtte (iseseisva majandusüksuse) varanduslikust seisust teatud hetkel; aktiva ja passiva üldsummad on alati võrdsed; koostatakse arveldus-, majandus-, väliskaubandus- jt bilansse; piltl asjade seis, kokkuvõte, tulemus

bioloogia <+ l`oogia 1 s> (< bio- + -loogia) • elusorganisme uuriv teadus, hõlmab teadmisi loomadest, taimedest ja mikroorganismidest (zooloogiat ja botaanikat)
bioloogiajaam • teadusasutus teatud piirkonna loomade ja taimede uurimiseks loomulikus ümbruses ja olukorras v katsetingimustes; täidab ka õppeasutuse ülesannet

biont <bi`ont biondi bi`onti 22e s> (< kr bioō elan) • biol üksikorganism, teatud tingimustes elav organism

blasteem <blast|`eem -eemi -`eemi 22e s> (uusld blastema < kr blastos idu, võrse) • biol eristumata rakurühm lootes v isendis, on juba määratud kujunema teatud elundiks v koeks

CB-raadio <+ r`aadio 1 s> {lüh ingl sõnadest citizens' band kodanike laineala} • vaba (loata, tasuta) raadioside teatud kindlatel lainealadel

cum laude [kum laude] (ld kiitusega) • märge, mis lisatakse haridust tõendavale ülikoolidiplomile, kui üliõpilane on õpingud lõpetanud teatud tingimustele vastavalt. Vt ka eximia cum laude, magna cum laude, summa cum laude

dateeruma <dat`eeruma 27 v> (< dateerima) • teatud ajastusse kuuluma, teatud ajast pärinema

dekooder <dek`ood|er -ri 2e s> (< dekodeerima) • info dekodeeriv seade v programm; el dekodeeriv lülitus, mida kasut raadiovastuvõtjas v teleris väljundsignaali saamiseks teatud viisil kodeeritud signaalist, nt stereodekooder, värvusdekooder

demobilisatsioon <+ mobilisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< de- + mobilisatsioon) • sõj relvajõudude ja ka teatud majandusharude üleviimine sõjaseisukorrast rahuolukorda; sõjaväelase vabastamine tegevteenistusest reservi v erru saates. Vastand mobilisatsioon

deponeerima <depon|`eerima -eerib 28 v> (< ld deponere ära v kõrvale panema) • raha, väärtpabereid, käsikirju, kunstiteoseid vm kasutamiseks v kindlas kohas säilitamiseks hoiule andma, hoiustama, talletama; pol ratifitseerimiskirju teatud riigile v rahvusvahelisele organile hoiule andma

depoo <dep`oo 26i s> (pr dépôt)
1. eh ehitis raudteeveeremi, trammide, trollide v tuletõrjetehnika hoidmiseks ja remontimiseks
2. med talletus, süstimise varal naha all v lihastes ravimivaru moodustamine, et ravim toimiks pikemat aega; depooravimid on pikaaegse toimega ravimid
depooleid • arheol peitleid, maasse kaevatud v muul viisil peidetud muinasaegsete esemete leid
depooveksel • maj mingi kohustuse tagatiseks antud veksel
veredepood pl • füsiol verevarulad, inimesel ja loomadel elundid (põrn, maks, nahk), kus võib säilida teatud hulk verd, mis on üldisest vereringest välja lülitatud

determinant <determin|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld prees partits determinans piirav, määrav) • mat teatud algebralise avaldise eriline esitusvorm; kasut pms lineaarsete võrrandisüsteemide lahendamisel

diapasoon <diapas|`oon -ooni -`ooni 22e s> (kr diapasōn < dia pasōn (chordōn) läbi kõigi (keelte))
1. muus muusikariista v lauluhääle heliulatus; teatud oreliregister, vastab printsipaalile (2)
2. füüs piirkond, riba, vahemik, nt elektromagnetlainete sagedusvahemik
3. piltl mingi tegevuse v võimete ulatus, haare

dictum [diktum] (ld) • lausung, sõna, kõne; teatud koht kirjasõnas; käsk

distantseerima <distants|`eerima -eerib 28 v> • distantsi v teatud distantsil hoidma

distantseeruma <distants`eeruma 27 v> • end teatud distantsil hoidma, eemale hoiduma

doktrinarism <doktrinar|`ism -ismi -`ismi 22e s> • teatud doktriinist visa kinnipidamine, mingile õpetusele tuginev ühekülgne mõtlemis- ja toimimisviis

dominantsus <domin`antsus -e 11~9 s> (< dominantne) • biol geeniinteraktsiooni vorme: G. Mendeli 1865. a avastatud nähtus, et teatud päritud tunnusepaaride puhul ilmneb hübriidil reeglipäraselt üks (dominantne), mitte aga teine tunnus

džagidar <džagidar -i 19 s> • aj džagiri läänina valitseja, kel oli õigus makse koguda ja kohustus ülal pidada teatud suurusega sõjaväge

düsakuusia <+ ak`uusia 1 s> (< düs- + kr akousis kuulmine) • med kuulmispuue, mille korral teatud helisid tajutakse moonutatult v ebameeldivatena

düšess <düš|`ess -essi -`essi 22e s> (pr duchesse hertsoginna) • kok plaadil spiraalikujuliste paladena küpsetatud kartulipüree, mida serveeritakse praelisandina; aiand teatud dessertpirnisort

e
1. muus alusastmiku 3. heli tähtnimetus, silpnimetus mi
2. mat teatud irratsionaalarv (transtsendentne arv)
3. füüs elementaarlaengu tähis

école [ek·ol] (pr) • kool; kasut ka teatud kõrgemate õppeasutuste kohta

eksistents <eksist|`ents -entsi -`entsi 22e s> (ld exsistentia) • olemasolu, olemine
eksistentsiotsustus • loog otsustus, mille sisu peegeldab teatud esemete v nähtuste olemasolu

elektron <elektron -i 19 s> (< kr ēlektron merevaik)
1. aj kulla ja hõbeda sulami nimetus Vana-Kreekas
2. füüs negatiivse elementaarlaenguga stabiilne elementaarosake; elektronid kuuluvad kõigi aatomite väliskatte koosseisu
3. tehn teatud magneesiumisulamite endisaegne nimetus

elektronlääts <+ l`ääts läätse l`äätse 22i s> (< elektron) • el elektronoptiline seadis, milles teatud sümmeetria ja kujuga elektri- v magnetväljad toimivad läätsena

element <elem|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld elementum algaine)
1. terviku osa, koostisosa, üksikosa; algosis; alge, suge
2. fil asja jaotumatu algosa; vanaaja filosoofias nn ürgaine (tuli, õhk, vesi, maa); sobiv keskkond
3. keem aatomite liik, aatomite individuaalsust iseloomustav mõiste; looduslik v tehisalgaine
4. füüs → galvaanielement, fotoelement, termoelement
5. mat hulk
6. piltl teatud (negatiivne) ühiskondlik rühmitis v selle liige (nt kriminaalne element)

epideemia <epid`eemia 1 s> (< kr epidēmios üldine < epi- + dēmos rahvas) • med (ränd)taud, inimeste hulgaline haigestumine mingisse ägedasse nakkushaigusse teatud piirkonnas. Vt ka epifütootia, episootia

epimeedium <epim`eedium -i 19~2e s> (< kr epimēdion, teatud taim) • bot madalakasvuliste püsikute perekond (Epimedium) kukerpuuliste sugukonnast; levinud subtroopilistel aladel, Eestis kasvat kiviktaimla- ja kattetaimena

etsiospoor <+ sp`oor spoori sp`oori 22e s> (ingl aeciospore < uusld Oecidium, teatud seente vananenud teaduslik nimetus < kr dem oikidion majake + spoor) • bot kevadeos, tuulega edasikanduv, kaua idanemisvõimelisena püsiv seeneeos

evangeelne <evang`eel|ne -se 2 adj> • relig evangeeliumiga seotud, evangeeliumi(de)l põhinev
evangeelne kirik • relig teatud protestantlike kirikute ja usuvoolude nimetus, vt ka protestantism

faas1 <f`aas faasi f`aasi 22e s> (< kr phasis ilmumine)
1. arenemisaste; esinemisjärk, ühiskonna ajaloolise arengu teatud periood; perioodilist võnkumist igal hetkel iseloomustav suurus
2. astr taevakeha valgustatud (v varjutatud) osa ja kogupindala suhe
3. biol elutsükkel
4. el vahelduvvoolusüsteemi üks elektriahelatest
5. füüs heterogeense termodünaamilise süsteemi füüsikaliselt ja keemiliselt homogeenne osa

fenomen <fenomen -i 19 s> (kr phainomenon ilmuv, nähtus) • fil nähtumus, üksus, mis esineb või ilmneb teatud valdkonnas mingil kindlal viisil, nt mõistusefenomen, keelefenomen; kantiaanluses see, mis on meie tunnetuse abil empiiriliselt kogetav, iga asi, mis on meelelise tunnetuse õiguspäraseks esemeks, vastand noumenon; piltl haruldane nähtus; ebaharilike võimetega inimene

fines herbes [finz·erb] (pr peened ürdid) • kok teatud maitsetaimed, mida kasut toitude maitsestamiseks

firma <firma 16 s> (sks Firma < it firma allkiri) • maj ettevõte, mille nime kasutamise ainuõigus on omanikul (üksikisikul v majanduskoondisel); piltl äri, kauplus
firmamärk • maj märk, mis tähistab toote pärinemist teatud firmalt
firmaroog • esindusroog, nimekate restoranide vm toitlustusettevõtete omalooming

floristika <flor´istika 1 s> (< floora)
1. bot taimegeograafia haru, mis käsitleb teatud ala taimestikku ja selle süstemaatiliste rühmade paiknemise seaduspärasusi
2. lilleseadekunst

fraktsiooniline <fraktsioonili|ne -se -st 12 adj> (< pr fraction osa < ld fractio murdmine)
1. eralduv, eri rühma moodustav
2. teatud terasuurusega (hrl liitsõnades), nt peenefraktsiooniline

funktsionaal <funktsion|`aal -aali -`aali 22e s> • mat funktsiooni teatud üldistus
funktsionaalprojekteerimine • info süsteemi komponentide funktsioonide ja nendevaheliste talitluslike seoste spetsifitseerimine
funktsionaalüksus • info etteantud otstarbega riistvara- v tarkvaraüksus

föderatsioon <föderatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld foederatio < ld foederare liiduga tugevdama v siduma < foedus liit)
1. ühingute v organisatsioonide liit
2. liitriik, riikide ühendus, milles liikmed, säilitades juriidiliselt teatud riikliku iseseisvuse, moodustavad uue riigi ühise liiduvalitsuse, sõjaväe ja riiklike organitega
3. aj föderaatide (1) koondis, mis kaitses Prantsuse revolutsiooni saavutusi

-füüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr phyton taim) • bot -taim (tähistab teatud tingimustes kasvavat taime)

garantii <garant`ii 26 s> (pr garantie) • tagatis, tootja, tarnija, töövõtja vastutus üleantud asja, toote, kauba v töö kvaliteedi eest teatud aja (garantiiaja e tagatisaja) jooksul; rahasumma (garantiisumma) v materiaalsed väärtused (garantiivaru), mis panditakse tingimusel, et kui üks pooltest (garantiiandja) ei täida oma kohustusi, siis jääb tagatiseks olev summa, materjal v kaup täielikult v osaliselt teisele lepinguosalisele (garantiivõtjale)

gentiilne <gent`iil|ne -se 2 adj> (ld gentilis < gens suguvõsa, sugu, hõim) • teatud soole v suguvõsale omane, mingist suguvõsast pärit

gerundiiv <gerund|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (uusld gerundivum < gerundium) • lgv tegusõna teatud käändeline vorm, ladina grammatikas tegusõnast tuletatud omadussõna ndus-lõpuga, väljendab tarvidust v paratamatust midagi teha; des-gerundiiviks on varem nimetatud ka eesti des-infinitiivi, nüüd kasut selle kohta nimetust gerundium

gonfaloniere [gonfalonjeere] (it < gonfalone, teatud lipp) • aj sõjapealik ja võimukandja Itaalia keskaegseis linnvabariikides

goolt <g`oolt gooldi g`oolti 22e s> (ingl gault) • geol teatud liik savi, savikas merglikiht glaukoniitliivakihtide vahel

gramreaktiivsus <+ reakt`iivsus -e 11~9 s> (< pn H. Ch. J. Gram, Taani bakterioloog, 1853–1938 + reaktiivsus) • biol teatud värvainetega värvitud bakterirakkude värvuse püsimine v kadumine etanoolis v atsetoonis; gramreaktiivsuse alusel eristatakse grampositiivseid (säiliva värvusega) ja gramnegatiivseid (kaduva värvusega) baktereid

habitaat <habit|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld habitat elab, elutseb) • biol elupaik, teatud looma v taimeliigi looduslik asuala

heksakloraan <+ klor|`aan -aani -`aani 22e s> (< heksa- + kloor) • keem teatud orgaaniline ühend, vahend taimekahjurite tõrjeks

hemogramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< hemo- + -gramm) • med verepilt, vere koostise üleskirjutis (teatud standardvormi järgi)

herpetoloogia <+ l`oogia 1 s> (< herpēs, gen herpētos, teatud madu + -loogia) • zool roomajaid käsitlev zooloogia haru

horoskoop <horosk|`oop -oobi -`oopi 22e s> (< kr hōroskopos tõusumärk, sünnihetkel tõusev taevakeha või tähtkuju < hōra tund + skopeō vaatlen) • taevakehade (eeskätt planeetide) seisu teatud ajahetkel (kellegi sünnimomendil v mingi sündmuse ajal) kujutav astroloogiline tabel v skeem; selle järgi astroloogi koostatud ennustus

humeraal <humer|`aal -aali -`aali 22e s> (ld humerale < humerus õlavars) • relig, tekst suurt rätti meenutav liturgiline riietusese katoliku vaimulikul, millega teatud talituste ajal hoitakse pühi esemeid, milles on pühitsetud armlaualeib

hüdraat <hüdr|`aat -aadi -`aati 22e s> (< hüdr-) • keem keemiline ühend, mis sisaldab oma molekulis teatud arvu keemiliselt seotud veemolekule

ikoon <ik`oon ikooni ik`ooni 22e s> (kr eikōn kuju, pilt)
1. relig pühapilt, jumaluse v pühaku reljeefne v maalitud kujutis kultusesemena õigeusu kirikukunstis
2. info väike piltkujutis kuvaril vajaliku objekti või toimingu (hiirega) valimiseks
3. semiootikas: motiveeritud märk, tähistatavaga teatud sarnasust omav märk, vt ka indeks, sümbol

iksia <`iksia 1 s> (< kr ixia, teatud taim) • bot Lõuna-Aafrikas kasvav taim (Ixia) võhumõõgaliste sugukonnast; mõned liigid on ilutaimed

imiidid pl <im`iid imiidi im`iidi 22e s> (< amiidid) • keem teatud lämmastikku sisaldavad orgaanilised või anorgaanilised ühendid

immuniteet <immunit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (< ld immunitas eesõigus, millestki vaba olek)
1. aj keskajal teatud maa-alal mitme riigivõimufunktsiooni (kohtumõistmise, maksude kogumise jm) annetamine feodaalile ühes tema vabastamisega mõningaist riiklikest kohustustest (nt maksude maksmisest)
2. jur esindusorgani (nt parlamendi) saadiku eriseisund: isikupuutumatus v vabastatus mõningatele seadustele allumisest (nt teda ei tohi esindusorgani nõusolekuta arreteerida ega vastutusele võtta)
3. med → immuunsus
riigi immuniteet • jur rahvusvahelisel tavaõigusel põhinev riigi õigus mitte alluda teise riigi õigusemõistmisele

immuunseerum <+ s`eerum -i 2e s> (< immuno- + seerum) • med teatud haigusetekitaja vastaseid antikehasid sisaldav seerum

induktsioon <induktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld inductio sissejuhtimine < inducere kohale v sisse viima, juhtima v panema)
1. loog loogiline järeldamine üksikult v vähem üldiselt üldisemale, üksikjuhtudest v -faktidest üldistuste ja seaduspärasuste tuletamine; teaduslikus tunnetuses on induktsioon lahutamatult seotud deduktsiooniga
2. el voolu v magnetvälja tekkimine kehas teise, lähedal asetseva keha voolu v magnetvälja toimel
3. füsiol närvikeskuste talitlust koordineeriv mehhanism, seisneb erutuse ja pidurduse vastastikuses soodustamises
4. biol embrüoloogias: kudede v rakkude vastastikune mõju, mis juhib nende arengut
5. biol teatud (valk)aine tootmise käivitumine rakus mingi välisteguri mõjul
6. med ajavahemik narkoosi alustamisest sobiva sügavusega narkoosi saavutamiseni
7. med sünnituse esilekutsumine
induktsioondefektoskoopia • defektoskoopia meetod elektrit juhtivast materjalist esemete defektide avastamiseks pöörisvoolude abil
induktsiooniperiood • keem ajavahemik keemiliseks reaktsiooniks vajalike tingimuste tekkimisest reaktsiooni tegeliku alguseni
induktsioonlogi, elektromagnetlogi • mer navigatsiooniseade laeva kiiruse mõõtmiseks vee suhtes
induktsioonmootor → asünkroonmasin
induktsioonregulaator • el pöördtrafo, sujuvalt muudetava väljundpingega autotrafo

interdikt <interd|`ikt -ikti -`ikti 22e s> (ld interdictum keeld) aj
1. Rooma õiguses preetori käsk, mis antud vahetult protsessivatele pooltele; sisaldas kas mingi tegevuse keeldu v käsku välja anda vara v esitada mõni ese
2. keskajal paavsti keeld pidada teatud kohtades v karistatud isikuile jumalateenistusi

intuitivism <intuitiv|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< intuitiivne) • fil filosoofiline kontseptsioon, mille kohaselt adekvaatse tunnetuse vahendiks on intuitsioon, mitte aga kogemusele tuginev arutlus; moraali valdkonnas veendumus, et teatud teguviiside kõlbeline õigsus v ebaõigsus on meile intuitiivselt teada

invariantsus <invari`antsus -e 11~9 s> (< invariantne) • mat suuruste, seoste, elementide vm muutumatus teatud teisenduste v muutuvate tingimuste puhul

iooniimplantatsioon <+ implantatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ioon + implantatsioon) • tehn pooljuhtmaterjali legeerimise menetlus: vaakumi paigutatud pooljuhti pommitatakse elektriväljas kiirendatud lisandiioonidega, mis tungivad kristalli pinnakihti ja tekitavad seal teatud juhtivuse

ismid pl <`ism ismi `ismi 22e s> (pr -isme < kr -ismos) • kõnek teatud ism-lõpuliste kunsti-, kirjandus-, filosoofia-, poliitika- jm suundade, voolude, koolkondade ühine nimetus

jaal <j`aal jaala j`aala 22u s> , jaala <jaala 16 s> (soome jaala < vn ял < ingl yawl, teatud meresõidupaat, vrd jaul, joll, julla) • mer arvatavasti XIX s keskpaiku Soomest Põhja-Eestisse levinud 2-mastiline poollahtine purjelaev, kandevõime 30–60 t

juriidiline <juriidili|ne -se -st 12 adj> (< ld iuridicus kohtulik, õiguslik) • jur õiguslik, õigusteaduslik
juriidiline akt • jur juriidilist fakti fikseeriv ametlik dokument; ka toiming, mille eesmärgiks on teatud juriidilise tagajärje saavutamine
juriidiline fakt • jur asjaolu (sündmus v tegu), mille esinemisega õigusnormid seostavad õigussuhete tekkimise, muutumise v lõppemise
juriidiline isik • jur asutus, ettevõte v organisatsioon, mis oma ülesannete täitmisel, eriti varaliste tehingute sõlmimisel esineb enda nimel õiguste ja kohustuste kandjana

kaktus <k`aktus -e 11~9 s> (< ld cactus, teatud okastega taim < kr kaktos) • bot pms troopilisest Ameerikast pärinev kuivalembene taim lihaka varre ja astlaiks muundunud lehtedega, kasvat meil toataimedena; mõnede liikide viljad on söödavad

kami <kami 17 s> (jpn) • müt üleloomulik olend Jaapani müt-s; loodusvaim, keda usutakse elavat teatud loodusobjektides (eriskummalise kujuga kaljud, suured puud, mäed jm)

karree <karr`ee 26i s> (pr carré ruut)
1. sõj jalaväe ruudukujuline lahingurivi, millel on rinne neljas küljes
2. tants mitme tantsu algfiguur, kus tantsijad seisavad ridades nelinurgi vastamisi
3. kok neljakandiline, hrl lamba- v seaseljatükist neeru kohalt raiutud lihatükk koos selgroo ja roietega
4. teatud teemandilihv

kikkpoks <+ p`oks poksi p`oksi 22e s> (ingl kick-boxing) • sport karate ja poksi elementidega võitlusstiil, milles võitlejad jagavad teineteisele hoope katmata jalgadega ja kinnastatud rusikatega; ka teatud aeroobikastiil, kardiotreening. Vt ka tae-bo

klorokviin <klorokv|`iin -iini -`iini 22e s> (< kloro- + kinoliin) • farm teatud malaaria- ja reumaravim

koherentsusteooria <+ te`ooria 1 s> (< koherentsus + teooria) • fil teooria, mis põhineb oletusel, et kõik asjad on teatud mõttes seostes teistega
tõe koherentsusteooria • fil seisukoht, et tõesed on need väited, mis on kooskõlas teiste tunnustatud väidetega

kollokatsioon <kollokatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld collocatio asetus, paigutus)
1. järjekord, järjestus, suhteline paigutus
2. lgv sõna tähendusest sõltuv tendents esineda koos teiste sõnadega, teatud piirang sõnade koosesinemisele, võrdle nt kollokatsioone pikk mees ja kõrge hoone
kollokatsioonimeetod • mat meetod integraalvõrrandite ja rajaülesannete ligikaudseks lahendamiseks

konfessioon <konfessi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld confessio tunnistus) relig
1. usutunnistus
2. teatud usutunnistusel põhinev uskkond

konkatenatsioon <konkatenatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld concatenatio ühendamine, järgnevus) • mat sidurdus, teatud binaarne mittekommutatiivne operatsioon

konservima <kons|`ervima -ervib 28 v> , konserveerima <konserv|`eerima -eerib 28 v> (< ld conservare alles hoidma, säilitama)
1. kok eriliselt töödeldes pikka aega säilivaks muutma, konserviks tegema
2. teatud ajaks seisma panema (nt ehitusobjekti, ettevõtet)
3. muististe, kunstiteoste vms säilivust erimenetlusega parandama

kosmotron <kosmotron -i 19 s> (< kosmo- + elektron) • füüs teatud prootonikiirendi

lemmatiseerimine <lemmatis`eerimi|ne -se -st 12 s> • teatud sõnavormide viimine ühe lemma alla, st sõna eri vormide taandamine algvormile

letaalsus <let`aalsus -e 11~9 s> (< letaalne) • stat surmavus (teatud haiguse puhul), surnute suhtarv haigestunute suhtes, hrl protsentides

liturgia <lit`urgia 1 s> (kr leiturgia avalik teenistus) • aj Vana-Kreekas jõukamailt kodanikelt nõutud kohustused riigi heaks rahas v teenustes; relig laiemas tähenduses: teatud kirikus v uskkonnas kasutatavad jumalateenistuse rituaalid ja kord; kitsamas tähenduses: õigeusu kirikus armulauateenistus; katoliku kiriku autoriseeritud jumalateenistuste koondnimetus; protestantlikus kirikus jumalateenistuse osa, mis koosneb vaimuliku ja koguduse vaheldumisi lauldud v räägitud tekstidest

lokaliseeruma <lokalis`eeruma 27 v> (< lokaliseerima) • kindlatesse piiridesse sulguma, teatud piirkonda taanduma (haigus, tulekahju, vastupanu vm)

lootsilaev <+ l`aev laeva l`aeva 22u s> • mer abilaev lootsi viimiseks laevale ja laevalt kaldale, samuti lootsivahi pidamiseks teatud piirkonnas

materiaalne <materi`aal|ne -se 2 adj> (ld materialis)
1. mateeriale omane, otseselt v teatud vahendite abil meeltega tajutav (vastandatakse vaimsele, mentaalsele, hingelisele)
2. aineline, rahaline, varanduslik, ainelistesse vahenditesse puutuv

-meeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< kr metron mõõt, metreō mõõdan)
1. -mõõdik, -mõõtur, -loendur
2. mõõt, teatav suurus, teatava mõõduga seotud
3. kirj (teatud mõõduga värsi kohta:) -jalaline värss, nt heksameeter

merkurimeetria <+ m`eetria 1 s> (< ld pn Mercurius, vrd merkuriaalne + -meetria) • keem titrimeetrilise analüüsi kompleksomeetriline meetod teatud ioonide määramiseks lahuses, kasutades elavhõbe(II)ioone (vanas terminoloogias merkuri-ioone) sisaldavat lahust. Vt ka merkuromeetria

merkuromeetria <+ m`eetria 1 s> (< ld pn Mercurius, vrd merkuriaalne + -meetria) • keem titrimeetrilise analüüsi kompleksonomeetriline meetod teatud ioonide määramiseks lahuses, kasutades elavhõbe(I)ioone (vanas terminoloogias merkuro-ioone) sisaldavat lahust. Vt ka merkurimeetria

mikrograafia <+ gr`aafia 1 s> (< mikro- + -graafia)
1. palja silmaga loetamatute dokumendikoopiate valmistamine ja kasutamine
2. med teatud haigustega (nt Parkinsoni tõvega) kaasnev motoorikahäire, mille puhul käekiri muutub väikseks ja raskesti loetavaks

mindfulness [main(d)fulnes] (ingl meeleteadlikkus, meelevirgus, ärksameelsus, teadvelolek) psühh teadvustatud, tahtlik tähelepanu suunamine oma kohalolule ja hetkele ning avatud, aktsepteeriv ja mittehinnanguline suhtumine teatud psühholoogilise praktika ja meeleharjutuste abil

misjon <m`isjon -i 2e s> (ld missio lähetus) • relig usuorganisatsioonide tegevus teatud usu levitamiseks muu-usuliste v uskmatute seas; misjonäride asula; piltl selgitustöö

momendimootor <+ m`ootor -i 2e s> (< moment + mootor) • tehn elektrimootor, millega tekitatakse ettenähtud pöördemoment ka siis, kui rootor on paigal, see pöördub vaid teatud ulatuses v pöörleb aeglaselt

monetaarsüsteem <+ süst|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< monetaarne + süsteem) maj
1. teatud riigi rahasüsteem, riigis kehtestatud raha emiteerimise ja ringluse korraldus
2. rahasüsteem, mille puhul on eesmärgiks luua võimalikult suured kuld- ja hõberaha varud

moratoorium <morat`oorium -i 19~2e s> (< ld moratorius viivitav < mora viivitus)
1. maj majandusüksuse võlakohustuse kehtivuse peatamine teatud ajaks, laenuleppe täitmise edasilükkamine; ajutistes makseraskustes krediidiasutuse tegevuse osaline peatamine, vt ka moora
2. pol ohtliku v vaenuliku tegevuse tähtajaline edasilükkamine v seiskamine ühepoolselt v riikide kokkuleppe alusel

morbiditeet <morbidit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (< morbiidne) • stat haigestumus, haigusjuhtumite arv elanike keskmise arvu kohta teatud ajavahemikul

muskariin <muskar|`iin -iini -`iini 22e s> (< uusld Amanita muscaria punane kärbseseen < ld musca kärbes) • farm teatud mürgiseentes (nt punases kärbseseenes) sisalduv parasümpaatilise närvisüsteemi retseptoritesse toimiv alkaloid; mürgistuse sümptomiteks on higistamine, iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus, suurenenud sülje- ja pisaravool ning pupillide ahenemine

nativism <nativ|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld nativus kaasasündinud) • psühh õpetus, mille järgi mõned ideed, kujutlused, tajud (eriti ruumitaju) on sünnipärased; lgv keeleteaduse suund, mille järgi keele teatud grammatilised struktuurid on sünnipärased

nekrobakterioos <+ bakteri|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< nekro- + bakterioos) • med, vet teatud anaeroobse bakteri põhjustatud nakkushaigus; tabab koduloomi, ulukeid ja linde, harvem inimesi; avaldub kärbusliku mädapõletikuna nahal, nahaalustes kudedes ja seedekanali limaskestas

neutrofiilne <+ f`iil|ne -se 2 adj> (< ld neuter ei kumbki + -fiil) • med, keem ühtviisi hästi happeliste ja aluseliste värvainetega värvuv (teatud koeosade ja rakkude kohta)

nivoofiksaator <+ fiks`aator -i 2e s> (< nivoo + fiksaator) • el impulsitehnikas kasutatav lülitus, mis kinnistab sidestuskondensaatori v -trafo kaudu ülekantud elektriimpulsside harja v aluse kindlale pinge- v voolutasemele ja annab seega impulsijadale teatud alaliskomponendi väärtuse

nostraatiline keel (< ld nostratim meie moodi < noster meie (oma)) • lgv hüpotees teatud Euraasia ja Aafrika keelkondade sugulusest, ühine algvorm on rekonstrueeritud u 700 sõnale; teooriale pani lause XX s alguses H. Pedersen

notatsioon <notatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld notatio märkamine) • (üles)märkimine; ülestähendus, märge; ülesmärkimissüsteem, märgistik, märgisüsteem; info esitus, sümbolite hulk ja reeglistik teatud andmete esitamisel

notoorne <not`oor|ne -se 2 adj> (keskld notorius tuntud < notor tuntud) • üldtuntud, (kõigile) teatud; kurikuulus

optiline <optili|ne -se -st 12 adj> • optikasse puutuv; valgusse ja nägemisse puutuv, valgus-, nägemis-, silma-
optiline aktiivsus • teatud ainete võime pöörata teda läbiva polariseeritud valguse võnketasandit
optiline analüüs • keemiliste elementide ja ühendite kindlakstegemine optilise kiirguse kaudu
optiline indikatriss • kujund, mis iseloomustab valguse v keskkonna optiliste karakteristikute suunda
optiline isomeeria, ka peegelisomeeria • molekulide asümmeetriast tulenev isomeerialiik, mille puhul eksisteerivad isomeerid on teineteise peegelpildid
optiline kaabel • valguskaabel
optiline ketas • laserketas
optiline kiri • info automaattuvastuseks mõeldud kiri
optiline klaas • ühtlase koostise ja suure läbipaistvusega sisepingeteta klaas
optiline kvadrant • nurgamõõteriist, millega mõõdetakse pinna kallet horisontaaltasandi suhtes
optilised petted pl • nägemismeele petted, mõnede esemete teisiti nägemine, kui nad on tõeliselt
optiline side • info edastamine valguse v sellele lähedase lainepikkusega elektromagnetkiirguse abil
optiline tsentriir • seade mõõteriista keskmestamiseks mingisse kindlasse punkti
optiline tugevus • läätse v optikasüsteemi valgusmurdmisvõimet iseloomustav suurus
optilised atmosfäärinähtused pl • astr valguse peegeldumisest, hajumisest ja murdumisest põhjustatud nähtused atmosfääris (nt halo, vikerkaar, taeva värvus)

ordinaarius <ordin`aarius -e 11 s> (< ld ordinarius harilik, korraline)
1. ped korraline professor; mõne maa koolides klassijuhataja
2. relig kiriklik ülemus (enamasti piiskop), kellel on otsustamisõigus kogu teatud territooriumil või organisatsioonis asuvate isikute üle

organoid <organ|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< organo- + -oid) • biol rakuorgan, teatud ehitusega ning talitlusega kehake rakus, nt kondriosoom, plastiid jms. Vt ka organell (1)

orkestratsioon <orkestratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> • muus orkestriseade, orkestreering, heliteose seadmine teatud orkestrikoosseisule

paanika <paanika 1 s> (pr panique < kr panikos (Vana-Kreeka jumala) Paani tekitatud) • psühh kabuhirm, inimest v looma, eriti teatud inimhulka v karja äkitselt haarav meeltesegaduseni viiv hirmuhoog

pasta <pasta 16 s> (it tainas)
1. kok makarontoode; sellest valmistatud roog
2. tainjas püdel mass, nt hambapasta, tomatipasta
3. farm teatud ravimvorm nahahaiguste paikseks raviks, üle 25% pulbrilisi aineid sisaldav salv, pulbri ja rasvaine pooltahke segu

patenteerima <patent|`eerima -eerib 28 v> , patentima <pat|`entima -endib 28 v>
1. maj, jur patenti (2) andma v võtma, patendiga kaitsma
2. tehn tõmmatavat terastraati teatud viisil termiliselt töötlema selle plastsuse ja tugevuse suurendamiseks

patognoomiline <patognoomili|ne -se -st 12 adj> (< pato- + kr gnōmōn seletaja), patognostiline <patogn´ostili|ne -se -st 12 adj> (< pato- + kr gnōsis teadmine, tunnetus) • med tõvetunnuslik; mingile tõvele iseloomulik
patognoomiline sümptom • med haigusnäht, mille esinemine osutab suure tõenäosusega teatud diagnoosile

patuliin <patul|`iin -iini -`iini 22e s> (ingl patulin < ld patulus avatud, lai) • keem teatud mükotoksiin, mida on leitud nt mädanevates puuviljades

pedagoogium <pedag`oogium -i 19~2e s> (< ld paedagogium õppeasutus teatud orjade poegadele, keskld haridus, kasvatus) • aj, ped algkooliõpetajaid väljaõpetav õppeasutus mõnes riigis (ka II maailmasõja eelses Eestis); keskajal ülikooli ettevalmistuskool, ka keskharidust andev õppeasutus

pervasiivne <pervas`iiv|ne -se 2 adj> (ingl pervasive läbiv, täitev) med, psühh teatud arenguhäire tüüp, vastastikuse sotsiaalse mõjutamise ja suhtlemise kvalitatiivne kahjustatus, millega kaasneb huvide ja tegevusaktiivsuse piiratus, stereotüüpsus ja monotoonne korduvus tegevustes ja käitumises

piksel <p`iks|el -li 2e s> (ingl pixel < picture element pildielement) • info kujutise vähim kahemõõtmeline element, mis võib kanda teatud värvust ja heledust, piksli väärtus esitab värvust, intensiivsust vm tunnuseid

piperatsilliin <piperatsill|`iin -iini -`iini 22e s> (< piperasiin + penitsilliin) • farm teatud laia toimespektriga penitsilliinide hulka kuuluv antibiootikum

porfüriinid pl <porfür|`iin -iini -`iini 22e s> (< porfüür) • keem tsüklilised orgaanilised ühendid, tähtsate biomolekulide (klorofülli, hemoglobiini jt) struktuurifragmendid, mis erinevad porfiinidest teatud asendusrühmade esinemise poolest; metalli aatomeid sisaldavad porfüriinid (nt heem hemoglobiinis) on elulise tähtsusega elusorganismide talitluses

pretsipitaat <pretsipit|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld perf partits praecipitatus allapaisatud) keem
1. sade, sadestis, lahusest sadestunud tahke aine
2. teatud fosforväetis (kaltsiumvesinikfosfaat), mis sadestub kaltsiumiühendite (lubja, kriidi või lubjakivi) töötlemisel fosforhappega

profileeruma <profil`eeruma 27 v> • teatud profiili omandama

promenaad <promen|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr promenade)
1. jalutustee, puiestee
2. tants tantsufiguur, tantsupartnerite teatud asend

protsendiline <prots´endili|ne -se -st 12 adj>
1. protsentides väljendatud, protsentuaalne
2. protsendine, teatud arvu protsente moodustav v sisaldav

protsendine <prots´endi|ne -se -st 10 adj> • teatud arvu protsente moodustav v sisaldav; protsendiline (2)

protsess <pr`ots|`ess -essi -`essi 22e s> (ld processus edasiminek)
1. teatud tulemuseni jõudev asjade v nähtuste muutumine, teisenemine, liikumine, areng, kulg, käik; (tehnoloogiline) menetlus
2. jur kohtuasi, õigustüli; kohtumenetlus õigustüli lahenduseks
protsessiarvuti • info juhtimisarvuti, masinate v tehnoloogia- jm seadmete vahetuks juhtimiseks kasutatav arvuti; võtab vastu signaale mõõteanduritelt, töötleb neid ja annab täiturseadmetele käsklusi

pseudopood <+ p`ood poodi p`oodi 22e s> (uusld pseudopodium < pseudo- + kr pous, gen podos jalg) • biol ebajätke, kulend, teatud rakkude (nt valgeverelibled, algloomad) ajutised liikumisvõimelised väljasopistised, mille abil rakud liiguvad ja koguvad toitu

psilotsiin <psilots|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr psilos paljas) • keem, farm teatud seentes esinev hallutsinogeen

pürrihhius <pürr`ihhius -e 11 s> (kr pyrrhichios < pyrrhichē, teatud sõjatants < pyrrhos tulipunane) • kirj (antiikses värsis) kahest lühikesest v (nüüdses värsis) kahest rõhutust silbist koosnev värsijalg

raadiopoi <+ p`oi 26 s> (< raadio + poi2) • mer navigatsiooniohtusid ja laevateed tähistav poi, millel on automaatselt töötav raadiomajakas laeva asukoha määramiseks raadiopeilingaatori abil; teatud päästesüsteemi kuuluv avariipoi

raku <raku 16 s> (jpn) • teatud Jaapani keraamika (1) põletusviis, selle teel saadud keraamika (2)

rass <r`ass rassi r`assi 22e s> (pr race tõug)
1. biol mingite geneetiliste iseärasustega organismide liigisisene rühm; aretusega saadud rasse nimet sortideks (taimedel) ja tõugudeks (loomadel); termini võttis 1740. a tarvitusele G. L. L. Buffon (1707–88)
2. antr inimrühm, keda iseloomustab loodusliku valiku teel kujunenud väliste füüsiliste omaduste teatud pärilik kogum (naha, silmade, juuste värv, kolju kuju, kasv jne)

reaaltulu <+ tulu 17 s> (< reaalne) • maj kaupade ja teenuste hulk, mida saab osta teatud rahalise sissetuleku eest

regeneratsioon <regeneratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld regeneratio taassünd)
1. biol taasteke, kaotatud v vigastatud elundite ja kudede taastamine v taastumine; koosluste taastumine
2. ökol rikutud ökosüsteemi v maastikku taastav sihikindel tegevus
3. tehn regenereerimine, kasutatud tööstusproduktile teatud operatsiooni teel lähteomaduste andmine
4. keem aine algkoostise taastamine

reglementatsioon <reglementatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr réglementation < réglementer reglementeerima) • teatud reeglite kehtestamine, eeskirjadele allutamine

rehabilitatsioon <rehabilitatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld rehabilitatio < rehabilitare rehabiliteerima < re- + habilitare õigusvõimet omistama < ld habilis sobiv; suuteline)
1. õiguse, au ja hea nime ennistamine
2. jur ennistus, kohtuotsusega äravõetud õiguste tagasiandmine teatud aja möödumisel pärast karistuse kandmist v pärast kohtuotsuse uuesti läbivaatamist
3. med inimese tervise v töövõime taastumine v taastamine

rekvisitsioon <rekvisitsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< keskld requisitio < ld uurimine, jälitamine) • sundvõtmine, vara v teatud esemete (ajutine) võõrandamine riigile, hrl tasu eest

relatiivtee <+ t`ee 26i s> (< relatiivne) • info suhteline tee (teatud aktiivse kausta suhtes)

relee <rel`ee 26i s> (pr relais hobuste vahetus, postijaam) • tehn, el seadis, mis mõjuvate füüsikaliste (mehaaniliste, soojuslike, optiliste, magnetiliste, elektriliste jne) tegurite teatud väärtuste puhul muudab hüppeliselt oma väljundtoimet, ühendades v katkestades vooluahelaid

repriis <repr|`iis -iisi -`iisi 22e s> (pr reprise kordamine)
1. muus heliteose ulatuslikuma iseseisva osa kordus; sonaadivormi kolmas osa, kus korratakse esimest osa teatud muudatustega
2. sport vehklemises korduv löök; hobuse endise liikumisviisi taastamine pärast tõkke ületamist

resultant <result|`ant -andi -`anti 22e s> (sks Resultante < keskld resultare tulenema < ld vastu kõlama) • mat komponent-vektorite summa; polünoomide korrutis teatud kindlatel tingimustel; füüs absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudude süsteemi asendav üksikjõud

salubriin <salubr|`iin -iini -`iini 22e s> (< rts pn Salubrin, kaubamärk < ld salubris tervislik) • keem antiseptilise toimega lahus, teatud orgaaniliste ainete segu

seismoskoop <+ sk`oop skoobi sk`oopi 22e s> (< seismo- + -skoop) • aj ajalooline mõõteriist, mis suudab määrata, et teatud suunas on toimunud maavärin

selektor <sel`ektor -i 2e s> (ld selector < seligere valima)
1. väljavalija, eraldaja
2. el alalisvooluimpulsside teatud kombinatsioonile reageeriv elektromehaaniline aparaat
3. info valimisvahend, nt valikukursor

semantiline <sem´antili|ne -se -st 12 adj> (kr sēmantikos tähendav, tähistav) • tähenduslik
semantiline kääne • lgv kääne, mis kannab piiritlevat tähendust, eesti keeles kõik kohakäänded ja saav, rajav, olev, ilmaütlev ja kaasaütlev kääne. Vt ka grammatiline kääne
semantiline roll • lgv lauses verbiga märgitud tegevuse, sündmuse, situatsiooni osalised, (toimumis)koht, -viis jms, nt agent, kogeja, objekt, koht, suund, instrument
semantiline teooria • esteetikas teooria, mille järgi kunst on teatud sümbolisüsteem
semantiline teraapia • psühh emotsionaalse laenguga sõnade väärade tõlgenduste parandamine

semasioloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr sēmasia tähendus + -loogia) • lgv (teatud tähenduses) tähendusõpetus, õpetus sõnade (leksikaalsest) tähendusest ja selle muutumisest. Vt ka onomasioloogia

servelaat <servel|`aat -aadi -`aati 22e s> (pr cervelas, sks Zervelat-wurst < it cervellata teatud vorst < cervello aju) • kok veise- ja sealihast toorsuitsuvorst

shiatsu [ši·atsu] (jpn < shi sõrm + atsu surve) • med idamaadest pärit teraapiameetod; massaaži ja venitamise teel stimuleeritakse teatud punkte kehal

skarabeus <skarab`eus -e 9 s> (ld scarabaeus < kr karabos teatud põrnikas) • zool sõnnikumardikas (Scarabaeus sacer), põrniklaste sugukonda kuuluv mardikas; oli muistsetel egiptlastel püha olend, sigivusjõu ja taassünni sümbol (skarabeusekujusid kasutati amuletina)

skisotüüpne <+ t`üüp|ne -se 2 adj> (< skisofreeniline + tüüpne) • med teatud isiksusehäirega seotud, väljendub sotsiaalses eralduvuses ja mõtlemis- ning emotsionaalsetes häiretes
skisotüüpne häire • med isiksusehäire v selletaoline seisund, millele on iseloomulik eriskummaline käitumine, mõtlemis- ja emotsionaalsed häired ning kalduvus sotsiaalsele eralduvusele

sotšnik <s`otšn|`ik -iku -`ikku 25 s> (vn сочник < сочень küpsetis, kook) • kõnek vaarak, teatud kohupiimasai

spetsiaalne <spetsi`aal|ne -se 2 adj> (ld specialis) • eriline, eri-, teatud kindla otstarbega

spetsialiseeruma <spetsialis`eeruma 27 v> (pr se spécialiser < ld specialis eriline)
1. teatud alale v valdkonnale keskenduma; mingit eriala õppima
2. maj tööd operatsioonideks jaotama ning üksnes teatud tooteid ja detaile valmistama, süsteemi sees üksikuid ülesandeid teineteisest eraldama ja nendega tegelema
3. biol toiduga v keskkonnateguritega kohastuma (organismi kohta)

spetsiifika <spetsiifika 1 s> (ld specificus spetsiifiline) • eripära, ainult teatud esemele v nähtusele iseloomulike omaduste kogum

stabiliseeruma <stabilis`eeruma 27 v> • stabiilseks muutuma, püsituma, teatud tasemele püsima jääma

subalpiinne <+ alp`iin|ne -se 2 adj> (< sub- + alpiinne) • geogr Alpide madalamasse vegetatsiooniastmesse kuuluv, mäestiku teatud kõrgusastmele omane

superheterodüünvastuvõtja <+ v`õtja 1 s> (< super- + heterodüün) • el raadiovastuvõtja, milles laias sagedusalas vastuvõetavad raadiosignaalid muundatakse teatud kindla sagedusega – vahesagedusega – signaaliks

surimi <surimi 1e s> (jpn) • kok pms valgest kalast teatud viisil valmistatav krabimaitseline kalahakkliha

sutenöör <suten|`öör -ööri -`ööri 22e s> (pr souteneur < soutenir toetama < ld sustinere) • kupeldaja, mees, kes otsib prostituudile kliente ja turvab teda, saades selle eest teatud protsendi prostituudi teenistusest

sümfonism <sümfon|`ism -ismi -`ismi 22e s> • muus teatud heliteose loomise meetod, sümfooniline stiil

sümpodiaalne <sümpodi`aal|ne -se 2 adj> • bot sümpoodiumina esinev
sümpodiaalne harunemine • bot harunemine (nt kasel, pärnal, kartulil), mille puhul peatelg lõpetab teatud vanuses kasvu ning selle tipu lähedal olev külgharu jätkab kasvu peatelje jätkuna

zakup <zak|`up -upi -`uppi 22e s> (vn закуп < купа teatud laen) • aj Vana-Vene riigis feodaalilt laenu võtnud ja tema heaks töötanud talupoeg, kes võis end laenu tasumisega vabaks osta

tambur <t`ambur -i 2e s> , tambuur <tamb|`uur -uuri -`uuri 22e s> (pr tambour trumm < ar ṭanbūr, ṭunbūr teatud keelpill < prs tabīrah, tabūrāk)
1. tuulekoda, hoone v vaguni välis- ja siseukse vaheline ruum, mis takistab külma välisõhu tungimist siseruumi
2. arhit kupli all asetsev silindriline, harvem hulktahkne ehitiseosa, mille välisküljel on aknad, mõnikord tugipiilarid v voluudid
3. arhit kivisamba tüvese trummitaoline lüli

tambuura <tambuura 16 s> (hindi tampūra trumm < ar ṭanbūr teatud keelpill < prs tabīrah, tabūrāk) • muus nelja keelega ja pika kaelaga India burdoonpill

tao <t`ao 26 s> (hiina dào) • fil hiina filosoofia põhimõiste; taoismis on tao maailma kulg, vastandeid ületav algpõhjus ja seaduspära, mis toimib kõiges, kuid pole ühetähenduslikult väljendatav; tao tähendab ka teatud vaimset õpetust ja selle järgimist (tõlkes sageli tee)

tehnik <tehnik -u 2 s> (< kr technikos oskuslik < technē kunst, oskus) • spetsialist mingil tehnikaalal, teatud töövõtteid rakendav, hrl tehnikaharidusega oskustöötaja

tehniline <tehnili|ne -se -st 12 adj> (kr technikos oskuslik < technē kunst, oskus) • tehnika alale kuuluv, tehnikasse puutuv v selle rakendustega seotud; teatud oskustega seotud, nt tehniline ettevalmistus; tööstuse tarbeks kasutatav, nt tehniline piiritus, tehnilised kultuurid

tendentslik <tend`entsl|`ik -iku -`ikku 25 adj> (< tendents) • ühekülgne, sihilik, teatud suunitlusega

tendentslikkus <tend`entsl`ikkus -e 11~9 s> (< tendents) • teatud suunitlus, sihilikkus, ühekülgsus, põhjendamata poolehoid v vastuseis

tensor <t`ensor -i 2e s> (uusld < ld tendere pingutama)
1. mat teatud lineaarsele teisenduseeskirjale alluv suurus
2. med (pingutaja)lihas

territoriaalsus <territori`aalsus -e 11~9 s> (< territoriaalne) • maa-alasus, territooriumiga seotus; zool pms selgroogsete loomade omadus omada valdusala e territooriumi, mille nad teatud käitumisega (nt linnud lauluga, karud puude kraapimise ja väljaheidetega) märgistavad ja hõivavad

terrorism <terror|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr terrorisme < ld terror hirm) • poliitilistel v sotsiaalsetel eesmärkidel üldsuse, valitsuse v üksikisiku vastu teadlik ja süstemaatiline vägivalla rakendamine v vägivallaga ähvardamine; terroriaktide toimepanek (hrl teatud rühmade poolt)

tiksotroopia <+ tr`oopia 1 s> (< kr thiksis puudutus + tropē pööramine) • keem teatud materjalide vedeldumine mehaanilisel mõjutusel

timpan <t`impan -i 2e s> (it timpani < kr tympanon), litaur <lit|`aur -auri -`auri 22e s> (< kr (po)ly palju + taure(i)a teatud trumm) • muus suur katlakujuline, pealt nahaga kaetud häälestatav löökpill, mida mängitakse kahe viltpäise nuiakesega

tiražeerima <tiraž|`eerima -eerib 28 v> • tiraaži määrama; teatud tiraažis välja laskma, levitama, paljundama

totemism <totem|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl totemism < tootem) • etn, relig paljudele loodusrahvastele omane uskumus, mille kohaselt teatud inimeste rühm (hõim) tunneb end olevat vahetus sugulussuhtes mingi looma-, harvem taimeliigiga v loodusnähtusega – tootemiga, kelle nime ta kannab; totemism on seotud tabude ja rituaalidega

treening <treening -u 2 s> (ingl training < treenima) • süstemaatiline harjutamine teatud omaduste saavutamiseks v hoidmiseks; sport sportlase füüsiliste omaduste (jõu, vastupidavuse, kiiruse, osavuse) ja tahte kavakindel väljaarendamine

tribunal <tribunal -i 19 s> (< ld tribunal poodium) • jur teatud erikohus, kohtukolleegium, kohtuistung; sõja ajal on mitmes riigis tegutsenud sõjatribunalid

trilma <trilma 16 s> (ingl < tri- + halma, teatud mäng) • täringutega lauamäng

tseroid <tser|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< ld cera vaha + -oid) • med maksas jt kudedes teatud haigusseisundite korral esinev kollakaspruun värvaine

tämber <t`ämb|er -ri 2e s> (pr timbre van trumm < kr tympanon teatud trumm) • muus kõlavärving, hääle v instrumendi eriomane kõla laad

tämbriline <t`ämbrili|ne -se -st 12 adj> • muus teatud tämbrile omane

-tüüpia <+ t`üüpia 1 s> (< kr typos jäljend) • trük, kunst teatud trüki- või paljundusmenetlus