[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 140 artiklit

aeronavigatsioon <+ navigatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< aero- + navigatsioon) • lenn teadus õhusõidukite asukoha määramisest ning juhtimisest

afrikanistika <afrikan´istika 1 s> (< pn Aafrika) • ka lgv Aafrikat kompleksselt uuriv teadus, eriti Aafrika keelte ja kultuuri uurimine

agrometeoroloogia <+ l`oogia 1 s> (< agro- + meteoroloogia) • meteor põllumajanduslik meteoroloogia, teadus kliima ning ilmastiku mõjust maaviljelusele

agronoomia <+ n`oomia 1 s> (< agro- + -noomia) • põll teadus, mis käsitleb põllumajanduslikku tootmist

allergoloogia <+ l`oogia 1 s> (< allergia + -loogia) • med teadus, mis uurib allergia tekkepõhjusi, töötab välja ja rakendab allergiavastaseid ravi- ja profülaktikaabinõusid

ampelograafia <+ gr`aafia 1 s> (< kr ampelos viinapuu; vääntaim + -graafia) • teadus, mis uurib veini tootmiseks kultiveeritavaid viinamarjasorte ja -liike

ampeloloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr ampelos viinapuu; vääntaim + -loogia) • bot viinapuude kasvatamise teadus

anatoomia <anat`oomia 1 s> (< kr anatomē lahtilõikamine) • taimede (taimeanatoomia), loomade (loomaanatoomia) ning eriti inimese organismi ja selle elundite ehitus, seda uuriv teadus

androloogia <+ l`oogia 1 s> (< andro- + -loogia) • med teadus mehe organismi iseärasustest, meestehaigustest ja nende ravist

ars (ld) • kunst; teadus, oskus
ars amandi [ars am·andi] (ld) • armastuskunst
ars antiqua [ars antiikva] (ld vana kunst) • muus mitmehäälne laulustiil XII–XIII s

assürioloogia <+ l`oogia 1 s> (< pn Assüüria + -loogia) • aj Mesopotaamia, Ees-Aasia ja Iraani rahvaste keelt, ajalugu ja kultuuri, eriti kiilkirju uuriv teadus

astronoomia <+ n`oomia 1 s> (kr astronomia < astro- + -noomia) • täheteadus, taevakehade, nende süsteemide ja kosmilise hajusaine ehitust, liikumist ning arengut uuriv teadus
astronoomiamärgid plerimärgid, sümbolid Päikese, Maa, planeetide, kuufaaside jne tähistamiseks

audioloogia <+ l`oogia 1 s> (< audio- + -loogia) • füüs, med kuulmisteadus, kuulmisega seotud küsimusi käsitlev teadus

autor <`autor -i 2e s> (ld auctor) • isik, kes on loonud kirjandus-, kunsti-, teadus-, tehnilise vm teose (jutustuse, pildi, leiutise, projekti jne)

bakterioloogia <+ l`oogia 1 s> (< bakter + -loogia) • biol teadus baktereist, pisikuteadus

biofüüsika <+ füüsika 1 s> (< bio- + füüsika) • füüs, biol teadus, mis uurib nii füüsilisi seaduspärasusi bioloogilistes protsessides kui ka füüsiliste mõjurite toimet protsessidele elusorganismides

biogeograafia <+ gr`aafia 1 s> (< bio- + geograafia) • geogr teadus, mis uurib taim- ja loomorganismide levimist ja jaotumist maakeral; jaguneb looma- ja taimegeograafiaks

biokeemia <+ k`eemia 1 s> (< bio- + keemia) • biol, keem bioloogiline keemia, teadus, mis uurib organismide keemilist koostist ja eluslooduses toimuvaid keemilisi protsesse

bioloogia <+ l`oogia 1 s> (< bio- + -loogia) • elusorganisme uuriv teadus, hõlmab teadmisi loomadest, taimedest ja mikroorganismidest (zooloogiat ja botaanikat)
bioloogiajaamteadusasutus teatud piirkonna loomade ja taimede uurimiseks loomulikus ümbruses ja olukorras v katsetingimustes; täidab ka õppeasutuse ülesannet

botaaniline <botaanili|ne -se -st 12 adj> • botaanikasse puutuv, taimeteaduslik
botaaniline geograafiataimegeograafia, teadus taimkatte suurte kategooriate jaotumisest maakeral

dialektika <dial´ektika 1 s> (kr dialektikē) • fil teadus maailma üldistest seadustest ning nähtuste seostest; ka vastav tunnetusmeetod; Vana-Kreekas väitluskunst, mis taotles tõde vastandlike arvamuste kokkupõrke ning vasturääkivuste avastamise kaudu; tänapäevases tähenduses hakkas terminit kasutama G. W. F. Hegel, kelle järgi dialektika on nii mõtlemise kui ka maailma vastuoluline arenguprotsess

dietoloogia <+ l`oogia 1 s> (< dieet + -loogia), dieteetika <dieteetika 1 s> • med õpetus dieedist, teadus õigest ja otstarbekohasest toitumisest

egüptoloogia <+ l`oogia 1 s> (< pn Egiptus + -loogia) • Vana-Egiptuse ajalugu ja kultuuri uuriv teadus

eksobioloogia <+ l`oogia 1 s> (< ekso- + bioloogia) • astr bioastronoomia, teadus Maa-välise elu võimalikkusest, vormidest ja uurimise meetodeist. Vt ka kosmobioloogia

energeetika <energeetika 1 s> (< kr energētikos tegev)
1. teadus energiavarudest, nende hõlvamisest, energia muundamisest ja tarbimisest
2. tehn tehnikaharu, mis hõlmab energia tootmist ja jaotamist rahvamajanduses

ensümoloogia <+ l`oogia 1 s> (< ensüüm + -loogia) • biol, keem teadus ensüümidest ja nende toimest

epigoonlus <epig`oonlus -e 11~9 s> • epigoonina mõne mineviku teadus-, kirjandus- v kunstivoolu vm suure eeskuju jäljendamine

ergonoomika <ergonoomika 1 s> (< kr ergon tegu, töö + nomos seadus, tava) • teadus inimesele kõige soodsamatest tegevusviisidest, -vahenditest ja -keskkonnast; aj kuni 1980ndateni: kitsamalt teadus töötegevusest

esteetika <esteetika 1 s> (uusld aesthetica < kr aisthētikos tajuv, tajumisvõimeline) • filosoofiline teadus ilust ja kunstist, uurib kunsti suhet tegelikkusega, ilu olemust ja avaldumist elus ja kunstis, ilu ja kunsti tajumisel tekkivaid tundeid, mõisteid, otsustusi

etnograafia <+ gr`aafia 1 s> (< etno- + -graafia)
1. ühe rahva kultuuri kirjeldav ja uuriv teadus
2. etnoloogia; etnograafia oli Eestis kasutusel etnoloogia tähenduses kuni 1990ndate alguseni

farmaatsia <farm`aatsia 1 s> (keskld pharmacia < kr pharmakeia < pharmakon ravim) • rohuteadus, teadus ravimitest, nende valmistamisest, katsetamisest, säilitamisest ja standardiseerimisest, moodustab koos farmakoloogiaga ravimiteaduse
farmaatsiatööstusravimitööstus

faroloogia <+ l`oogia 1 s> (< pn Pharos, sellel saarel asuva tuletorni järgi + -loogia) • teadus tuletornide ehitusest

finantsteadus <+ t`eadus -e 11~9 s> (< finants-) • finantsmajandust uuriv teadus

fortifikatsioon <fortifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr fortification < ld fortificatio tugevdamine) • sõj kindlustuste ehitamise teadus

fundamentaalteadus <+ t`eadus -e 11~9 s> (< fundamentaalne) • teoreetilisi aluseid andev, teooriat arendav teadus

futuroloogia <+ l`oogia 1 s> (< ld futurum tulevik + -loogia) • pärast II maailmasõda tekkinud kompleksteadus, mis tegeleb inimkonna tuleviku ja ühiskonna elu eri valdkondade (majandus, teadus, sotsiaalsfäär jm) arengu prognoosimisega

füsioloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr physiologia looduseuurimine < physis loodus + -loogia) • füsiol bioloogia haru, teadus organismi ning selle elundite ja rakkude talitlusest; organismi ja selle elundite talitlus

geneetika <geneetika 1 s> (< uusld geneticus sünnisse v tekkesse puutuv < kr genesis päritolu, teke) • biol bioloogia haru, pärilikkusõpetus; teadus, mis uurib organismide pärilikkuse, muutlikkuse ja arenemise nähtusi

geobotaanika <+ botaanika 1 s> (< geo- + botaanika) • bot teadus Maa taimkattest ja seda moodustavatest taimekooslustest, nende tekkest, arengust, liigilisest koostisest, ehitusest ja seostest keskkonnaga; laiemas, Lääne-Euroopas kasutatavas tähenduses hõlmab geobotaanika taimegeograafia, botaanilise geograafia, taimeökoloogia ja fütotsönoloogia

geodeesia <geod`eesia 1 s> (kr geōdaisia maajagamine < maa + daiō jagan) • teadus, mis tegeleb Maa kui terviku ja selle pinna osade kuju ja suuruse määramisega (kõrgem geodeesia) kui ka väiksemate alade mõõdistamise ja kaardistamisega (geodeesia kitsamas mõttes)

geofüüsika <+ füüsika 1 s> (< geo- + füüsika) • geol, füüs Maa füüsika, teadus, mis käsitleb maakoore (litosfääri), tema pinnal asetsevate veekogude (hüdrosfääri) ja Maad ümbritseva õhkkonna (atmosfääri) füüsikalisi omadusi ning nähtusi

geograafia <+ gr`aafia 1 s> (kr geōgraphia maa kirjeldus < geo- + -graafia) • maateadus; teadus, mis uurib Maa pinda ning looduslikke tingimusi, samuti tootmise paigutust ja iseärasusi eri maades ja piirkondades

geokeemia <+ k`eemia 1 s> (< geo- + keemia) • geol, keem maakeemia, teadus, mis uurib Maa keemilist koostist; geokeemia järeldused põhinevad kivimites, mineraalides, organismides, vees ja atmosfääris leiduvate keemiliste elementide sisalduse täpseil määranguil ning Maa süvakihtide kohta saadud kaudseil andmeil

geokrüoloogia <+ l`oogia 1 s> (< geo- + krüo- + -loogia) • geol teadus külmunud pinnasest, selle omadustest ja koostisest

geoloogia <+ l`oogia 1 s> (< geo- + -loogia) • teadus Maa ehitusest, mineraalsest koostisest, arenemise seaduspärasustest ja ajaloost; uurib sette- ja tardkivimite ning maavarade tekkimist ajalises järjestuses, füüsikalis-geograafiliste olude vaheldumist ja orgaanilise elu arenemist maakeral

geomorfoloogia <+ l`oogia 1 s> (< geo- + morfoloogia) • geol teadus Maa pinnamoest; uurib maismaa ja merepõhja pinnavorme, nende paiknemist, suurust, tekkimist ja arenemist

germanistika <german´istika 1 s> (< ld Germani germaanlased) • lgv germaani v saksa filoloogia, germaani rahvaste keeli (kitsamalt saksa keelt), kirjandust ja kultuuri käsitlev teadus

günekoloogia <+ l`oogia 1 s> (< güneko- + -loogia) • med teadus naise organismi iseärasustest, naistehaigustest ja nende ravist

hebraistika <hebra´istika 1 s> (< kr hebraios juut, juudi) • lgv heebrea keelt, kultuuri ja usundit uuriv teadus

helmintoloogia <+ l`oogia 1 s> (< helmint + -loogia) • med, vet, bot teadus inimese, loomade ja taimede parasiitussidest ning nende põhjustatud haigustest

hematoloogia <+ l`oogia 1 s> (< hemato- + -loogia) • med vereteadus, teadus vere ja vereloomeelundite ehitusest, talitlusest ning haigustest

hetitoloogia <+ l`oogia 1 s> , hetoloogia <+ l`oogia 1 s> (< hetiidid) • teadus, mis uurib Väike-Aasia rahvaste (nt hetid e hetiidid) ajalugu, kultuuri ja keeli; levinud on heti kiilkirja uurimine

histoloogia <+ l`oogia 1 s> (< histo- + -loogia) • biol koeõpetus, teadus inimese ja hulkraksete loomade kudedest

historiograafia <+ gr`aafia 1 s> (< kr historia ajalugu + -graafia) aj
1. ajalooteaduste ajalugu, teadus, mis uurib inimühiskonna arenemise kohta käivate teadmiste kogunemise ja ajaloo uurimise meetodite täiustamise ajalugu
2. ajalookirjandus, kogum ajalooalaseid töid, mis on ilmunud ühel v teisel ajajärgul v käsitlevad mõnda ajajärku v ajalooprobleemi

honorar <honorar -i 19 s> (< ld honorarium autasu) • autoritasu, teadus-, kirjandus- ja kunstiteoste väljaandmise ja kasutamise puhul autorile makstav (lepinguline) tasu; vabakutselise arsti, advokaadi jt töötasu

hüdroenergeetika <+ energeetika 1 s> (< hüdro- + energeetika)
1. teadus hüdroenergia varudest ja kasutamisest
2. energeetika haru, mis hõlmab hüdroenergia tootmist, muundamist ja kasutamist

hüdroloogia <+ l`oogia 1 s> (< hüdro- + -loogia) • hüdrol teadus, mis uurib hüdrosfääri ja selles toimuvaid protsesse

hüdrometeoroloogia <+ l`oogia 1 s> (< hüdro- + meteoroloogia) • meteor teadus, mis uurib vee ringvoolu atmosfääris

hüdrotehnika <+ tehnika 1 s> (< hüdro- + tehnika) • hüdrol, tehn vesiehitusteadus, teadus, mis käsitleb veekogude kasutamist ja vee kahjuliku tegevuse vältimist vesiehitiste abil; vastav tehnikaharu

immunoloogia <+ l`oogia 1 s> (< immuno- + -loogia) • med, biol teadus inimeste, loomade ja taimede immuunsusest, immuunsusõpetus

indoloogia <+ l`oogia 1 s> (< indo- + -loogia) • lgv India rahvaste keeli, kultuuri, ajalugu ja nüüdisprobleeme uuriv teadus

infoteenindus <+ teenindus -e 11 s> (< info) • teabeteenistus, tegevusala, mille sisu on erialase teadus-, kultuuri-, tehnika- ja majandusteabe levitamine infotarbijatele

instituut <instit|`uut -uudi -`uuti 22e s> (< ld institutum korraldus, kindlaksmääratu) • teadus-, uurimis- v õppeasutus (ka kõrgkooli osana); jur kogum õigusnorme, mis puudutavad üht ühiskondlike suhete ala ja on omavahel sisemiselt seotud (nt abielu instituut)

intellektitehnika <+ tehnika 1 s> (< intellekt + tehnika) • tehn tehisaruga tegelev teadus- ja tehnikaala

iranistika <iran´istika 1 s> (< pn Iraan) • Iraani rahvaste keeli, kultuuri ja ajalugu käsitlev teadus, orientalistika harusid

iudaica [jud·a˛ika] (< ld Iudaicus juudi) • juute v juutlust puudutav, nt teadus, kollektsioonid vm

japanoloogia <+ l`oogia 1 s> (< pn Jaapan), japanistika <japan´istika 1 s> • jaapani keelt, kultuuri ja ajalugu, nüüdisajal ka majandust ja poliitikat uuriv teadus

karstoloogia <+ l`oogia 1 s> (< karst + -loogia) • geol teadus, mis uurib karsti, seda põhjustavate tegurite omadusi ning karstisüvendeis ja -tühemeis paiknevaid mineraale ja maavarasid

kartograafia <+ gr`aafia 1 s> (< karto- + -graafia) • geogr geograafiliste kaartide koostamine; teadus kaartide valmistamisest ja kasutamisest

keemia <k`eemia 1 s> (< keskld alchimia, vrd alkeemia) • ainete koostist, ehitust ja omadusi ning muundumise seadusi käsitlev teadus

keltoloogia <+ l`oogia 1 s> (< keldid + -loogia) • lgv keldi keeli ja kultuuri uuriv teadus

klassikaline <klassikali|ne -se -st 12 adj> • klassikasse puutuv v kuuluv, klassikale v klassikuile omane; antiiksetele eeskujudele vastav, täiuslik, väärtuslik; piltl tüüpiline, tavakohane
klassikaline filoloogiaantiikse Kreeka-Rooma kultuuriga, eriti kreeka ja ladina keele ning kirjandusega tegelev teadus

kriminalistika <kriminal´istika 1 s> (sks Kriminalistik < kriminaalne) • teadus kuritegude uurimise meetoditest, kuritegevuse avastamise, kurjategijate jälitamise ja tabamise taktikast ning vahenditest

kriminoloogia <+ l`oogia 1 s> (< ld crimen kuritegu, roim + -loogia) • teadus, mis uurib kuritegevust, selle seisundit ühiskonnas, struktuuri, dünaamikat ja põhjusi, ka kurjategija isiksust ning kuritegevuse ennetamise viise ja vahendeid. Vt ka kriminalistika

krüptozooloogia <+ l`oogia 1 s> (< krüpto- + zooloogia) • zool teadus, mis uurib väljasurnud loomaliike

kultuuriantropoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kultuur + antropoloogia) • antr inimkultuuri iseärasusi ja üldisi arengu seaduspärasusi uuriv teadus, olemuselt lähedane etnoloogiale; anglosaksi teaduste nomenklatuuris füüsilise antropoloogia kõrval teine antropoloogia haru

küberneetika <küberneetika 1 s> (ingl cybernetics < kr kybernētēs tüürimees, juht)
1. teadus juhtimise, side ja informatsiooni töötlemise üldistest seaduspärasustest
2. relig kirikuvalitsemisõpetus, protestantliku usuteaduse haru, mis käsitleb kiriku kui ühiskondliku institutsiooni korraldust ja valitsemiskorda, selle korra tekkimist ja kujunemist

littera (ld), lüh litt.kirjatäht
litterae [littere] pl (ld) • kirjutis, kiri; kirjandus; teadus; haridus

-loogia <+ l`oogia 1 s> (< kr logos sõna, kõne, õpetus) • -teadus, -õpetus; -kogu

loogika <loogika 1 s> (kr logikē (technē) < logos)
1. teadus mõtlemise struktuurist, seadustest ja vormidest
2. (arutluste, sündmuste) järjekindlus, sisemine seaduspärasus, paratamatu järgnevus
3. objektiivne seaduspärasus
4. võime õigesti (loogiliselt) mõelda

magistrantuur <magistrant|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< magistrant) • ped magistriõpe, kõrgkoolide juures magistrikraadi taotlejate e magistrantide ettevalmistamise õppevorm; Eestis kõrghariduse teise astme õpe, koosneb magistriõpingutest ja teadus- v kutsealasest loometööst, lõpeb magistritöö kaitsmisega

makrobiootika <+ biootika 1 s> (< kr makrobiotēs pikaealisus < makro- + bios elu) • eluea pikendamise kunst ja teadus

matemaatika <matemaatika 1 s> (kr mathēmatikē < mathēma õpetus, teadmine, teadus) • teadus hulkade ja kujundite struktuurist ning vastastikustest kvantitatiivsetest suhetest

meditsiinigeograafia <+ gr`aafia 1 s> • meditsiini, geograafia ja bioloogia piiriteadus, rahvastiku tervist mõjustavaid looduslikke ja sotsiaal-majanduslikke olusid uuriv teadus

mehaanika <mehaanika 1 s> (kr mēchanikē < mēchanē masin) • füüs teadus, mis käsitleb kehade paigalseisu ja liikumist neile rakendatud jõudude mõjul; teoreetiline mehaanika jaguneb staatikaks, dünaamikaks ja kinemaatikaks

meteoriitika <meteoriitika 1 s> • astr teadus meteoriitidest, nende tekkest, koostisest, ehitusest, omadustest ning nähtustest, mis on seotud meteoorkehade liikumisega planeetidevahelises ruumis ja nende langemisega Maa pinnale

mikrobioloogia <+ l`oogia 1 s> (< mikro-) • biol bioloogia haru, teadus mikroorganismidest ja nende põhjustatud protsessidest

mineraloogia <+ l`oogia 1 s> (< mineraal + -loogia) • teadus, mis käsitleb mineraale, nende liike, omadusi, koostist, esinemist looduses ja kasutamist

mongolistika <mongol´istika 1 s> (< mongolid) • lgv mongoli keeli ja kultuuri uuriv teadus

-noomia <+ n`oomia 1 s> (< kr nomos seadus, tava)
1. -teadus, -korraldus, -kunst, -jaotus, klassifitseerimine
2. seadusega seotud, seadus(t)esse puutuv

oligofrenopedagoogika <+ pedagoogika 1 s> (< oligofreenia + pedagoogika) • ped, med eripedagoogika ja defektoloogia haru, teadus nõrgamõistuslike laste õpetamisest ja kasvatamisest; toetub üldpedagoogikale, meditsiinile, psühholoogiale ja defektoloogiale

orientalistika <oriental´istika 1 s> (sks Orientalistik) • lgv Idamaade keeli ja kultuuri uuriv teadus

paleomagnetoloogia <+ l`oogia 1 s> (< paleo- + magnetoloogia) • füüs paleomagnetisminähtusi ja Maa magnetvälja ajalugu uuriv teadus

palünoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr palynō puistan + -loogia) • bot teadus, mis käsitleb õietolmu ja eoste ehitust, levimist, säilimist ja süstemaatikat

paramentika <param´entika 1 s> (< paramendid) • relig, tekst teadus kiriklikest tekstiilidest, juhised nende valmistamiseks ja kasutamiseks

patendindus <pat´endindus -e 11 s> • jur patendi probleemidega tegelev teadus- ja rakendusala

pedagoogika <pedagoogika 1 s> (< kr paidagōgia õpetamine) • kasvatusteadus, teadus eeskätt noorsoo kasvatamise ja õpetamise eesmärkidest, vormidest ning vahenditest

petrograafia <+ gr`aafia 1 s> (< petro- + -graafia), petroloogia <+ l`oogia 1 s> (< petro- + -loogia) • miner kivimiteadus, teadus, mis uurib kivimeid, nende keemilist ja mineraalset koostist, ehitust, lasumust, teket ning arenemise ja paiknemise seaduspärasusi

politoloogia <+ l`oogia 1 s> (< poliitika + -loogia) • pol poliitikateadus, teadus riigivõimust ja selle teostamisest; uurib riigi, tema võimuorganite ja institutsioonide ning poliitiliste organisatsioonide toimimist

pomoloogia <+ l`oogia 1 s> (< ld pomum puuvili + -loogia) • aiand aiandusteaduse haru, teadus puuvilja- ja marjasortidest; laiemas tähenduses puuviljandusteadus

prototeadus <+ t`eadus -e 11~9 s> (< proto-) • teadus selle algsel kujunemisjärgul, mil võib juba peaaegu öelda, et on sündinud uus teadus

pseudoteadus <+ t`eadus -e 11~9 s> (< pseudo-) • ebateadus, mittetõeline teadus, teooria ja uurimismeetodid, mis pretendeerivad teaduslikkusele, kuid tegelikult seda ei ole

psühholoogia <+ l`oogia 1 s> (< psühho- + -loogia)
1. psüühika olemust, seaduspärasusi, avaldumisvorme jms uuriv teadus
2. hingelaad, sisemaailm, hingeelu, psüühika (2)

radiobioloogia <+ l`oogia 1 s> (< radio- + bioloogia) • biol teadus, mis uurib ioniseeriva kiirguse mõju organismidele ja bioloogilistele protsessidele, kiirituskahjustuste vältimise ja ravi vahendeid, kiirguse kasutamist meditsiinis, põllumajanduses jne

referaatajakiri <+ kiri kirja k`irja 24u s> • ajakiri, milles jooksvalt avaldatakse teadus- ja tehnikaalaste esmapublikatsioonide referaate

robootika <robootika 1 s> (ingl robotics < robot) • tehn robotitehnika, teadus- ja tehnikaharu, mis käsitleb robotite konstrueerimist, valmistamist, energiavahetust, juhtimist, ümbrusetaju ja tehisintellekti

sabeistika <sabe´istika 1 s> (< hbr pn Shebā Seeba, vanaaja riik Edela-Araabias) • lgv Lõuna-Araabia keelemälestisi uuriv teadus

saientoloogia <+ l`oogia 1 s> (ingl scientology < ld scientia teadus + -loogia) • relig 1950ndatel USA-s tekkinud usuline liikumine, mis taotleb inimese hinge vabastamist negatiivsetest kogemustest ja temas üliinimese äratamist. Vt ka dianeetika

samojedoloogia <+ l`oogia 1 s> (< vn самоед + -loogia) • lgv Kirde-Euroopas ja Lääne-Siberis kõneldavate samojeedi keelte (neenetsi, eenetsi, sölkupi jt) teaduslik uurimine, teadus samojeedi keeltest

sanskritoloogia <+ l`oogia 1 s> (< sanskrit + -loogia) • lgv sanskriti keelt ja kirjavara uuriv teadus

scientia [stsi·entsia] (ld) • teadus; teadmised

seksuoloogia <+ l`oogia 1 s> (< ld sexus sugupool + -loogia) • med sugueluteadus, teadus, mis käsitleb inimese sugulisi suhteid ning hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi, meditsiinilisi, sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi ja filosoofilisi probleeme

semiootika <semiootika 1 s> (< kr sēmeiōtikos märke uuriv < sēmeion tunnus, märk) • fil teadus märkidest ja märgisüsteemidest; hõlmab kõiki kultuuri- ja kommunikatsiooniprotsesse ning uurib kõike, mida võib käsitada kui märki; kujunes USA, Šveitsi ja Praha keelefilosoofide seisukohtade põhjal 1920–30ndatel
biosemiootika (< bio-) • bioloogia ja semiootika piiriteadus, käsitab elussüsteemide osiseid kui märke v tekste ning enamikku eluprotsesse kui märgiprotsesse

sinoloogia <+ l`oogia 1 s> (< keskld Sinae Hiina + -loogia) • lgv hiina keelt, kultuuri ja ajalugu uuriv teadus

skandinavistika <skandinav´istika 1 s> (< pn) • lgv teadus Skandinaavia ajaloost, keeltest, kultuurist jm

sotsiobioloogia <+ l`oogia 1 s> (< sotsio- + bioloogia) • biol loomade ühiselu ja inimese sotsiaalse käitumise bioloogilisi aluseid uuriv teadus; selle alusel on välja kujunenud mitmed eridistsipliinid, nt õigussotsioloogia, tunnetussotsioloogia jne

sovetoloogia <+ l`oogia 1 s> (ingl sovietology < vn совет nõukogu + -loogia) • aj nõukogude korda ja elulaadi käsitlev teadus

statistika <stat´istika 1 s> (sks Statistik < uusld statisticus riiklik, riigi < ld status riigikord, riik)
1. arvandmeid koguv ja uuriv teadus
2. informatsiooni hankimise, säilitamise ja edastamise süsteem, arvuline registreerimine
3. arvandmestik

stilistika <stil´istika 1 s> (sks Stilistik) • kirj teadus stiilist, kirjandusteooria osa, mis vaatleb keeleelementide sihipärast kasutamist teoses

stipendium <stip`endium -i 19~2e s> (< ld stipendium maks, tasu) • õpinguiks, teadus- v loometööks korrapäraselt makstav toetus

stomatoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr stoma suu + -loogia) • med teadus hammaste, suuõõne ja lõualuu piirkonna haigustest

stsientism <stsient|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld scientia teadmine, teadus) • fil käsitus, mille kohaselt teadus (eeskätt täppis- ja loodusteadused) on inimtunnetuse kõrgeim vorm ja peegeldab objektiivsust kõige usutavamalt; sellest tuleneb veendumus, et teadusel on ühiskonna arengus määrav roll

stsientoloogia <+ l`oogia 1 s> (< ld scientia teadus + -loogia) • teaduslugu, õpetus teadustest ja nende ajaloost

suitsidoloogia <+ l`oogia 1 s> (< suitsiid + -loogia) • psühh teadus, mis uurib enesetappu ja sellega seonduvat

sumeroloogia <+ l`oogia 1 s> (< pn Sumer, piirkond vanaaja Mesopotaamias + -loogia) • lgv sumeri keelt, kultuuri ja ajalugu uuriv teadus

superarvuti <+ arvuti 1e s> (< super-) • info ülisuure jõudlusega arvuti teadus- ja tehnikaülesannete lahendamiseks

süstemaatika <süstemaatika 1 s> • süsteemne esitus, esemete ja nähtuste liigitamine ja rühmitamine; biol teadus loom- ja taimorganismide jagamisest süstemaatilistesse kategooriatesse

zoogeograafia <+ gr`aafia 1 s> (< zoo- + geograafia) • geogr loomageograafia, teadus loomade levimisest ja seda mõjutavatest teguritest

zooloogia <+ l`oogia 1 s> (< zoo- + -loogia) • bioloogia haru, loomateadus, loomorganismide uurimisega tegelev teadus

zoopaleontoloogia <+ l`oogia 1 s> (< zoo- + paleontoloogia) • paleont teadus, mis uurib ammuste aegade loomorganisme, nende elutegevuse jälgi ja evolutsiooni

zoopatoloogia <+ l`oogia 1 s> (< zoo- + patoloogia) • vet teadus loomahaigustest

zooökoloogia <+ l`oogia 1 s> (< zoo- + ökoloogia) • ökol, zool loomaökoloogia, teadus loomade (üksikisendite ja populatsioonide) ajalooliselt kujunenud vastastikustest suhetest ja keskkonnaseostest

talassoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr thalassa meri + -loogia) • hüdrol mereuurimine, teadus meredest, nende kujunemisest, muutumisest, koostisest

telemehaanika <+ mehaanika 1 s> (< tele- + mehaanika) • tehn teadus- ja tehnikaharu, mis tegeleb tootmise ning atmosfääri, kosmose ja süvamere uurimise protsesside kaugjuhtimise ja -kontrolli meetodite ja vahenditega

teoloogia <+ l`oogia 1 s> (kr theologia < theos jumal + -loogia) • relig teadus Jumalast, usuteadus, religioonis sisalduvate usuliste tõdede mõistuspärane teaduslik ja süstematiseeritud käsitlus, mis on seotud kindlapiirilise kirikliku ja konfessionaalse pärimusega; katoliiklikku ja protestantlikku teoloogiat on viljeldud pms ülikoolide usuteaduskondades

tribomeetria <+ m`eetria 1 s> (< kr tribō hõõrun + -meetria) • füüs, tehn välishõõrdejõudude ja kulumi mõõtmisega tegelev teadus- ja tehnikaharu

turkoloogia <+ l`oogia 1 s> (< keskld Turcus türklane + -loogia), türkoloogia <+ l`oogia 1 s> (< pn Türkiye Türgi + -loogia) • lgv türgi-tatari e turgi rahvaste keeli, ajalugu ja kultuuri uuriv teadus

veksilloloogia <+ l`oogia 1 s> (< ld vexillum roomlaste sõjaväelipp + -loogia) • lipundus, lippude, pms rahvus- ja riigilippude ajaloolist teket, sümboleid jms käsitlev teadus

viroloogia <+ l`oogia 1 s> (< viirus + -loogia) • med viirusi käsitlev teadus

vivaarium <viv`aarium -i 19~2e s> (ld vivarium < vivus elus) • zool pms teadus- v meditsiiniuuringute tarvis peetavate katseloomade ruum v hoone. Vt ka akvaarium, terraarium


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur