[VSL] Võõrsõnade leksikon
Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 192 artiklit
agrofüüsika <+ füüsika 1 s> (< agro- + füüsika) • füüs füüsika haru, mis uurib mullas ja taimede elutegevuses toimuvaid füüsikalisi protsesse
agrokeemia <+ k`eemia 1 s> (< agro- + keemia) • keem keemia ja agronoomia piiriteadus, uurib taimede toitumist ja väetamist
agrotehnika <+ tehnika 1 s> (< agro- + tehnika) • põll maaviljeluse tehnoloogia, hõlmab mullaharimist ja väetamist, seemnete külvieelset töötlemist, külvi, taimede hooldamist ja saagi koristamist
akonitiin <akonit|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr akoniton käoking) • farm käokingade perekonna (Aconitum) taimedes sisalduv väga mürgine alkaloid
aktiveerima <aktiv|`eerima -eerib 28 v> (keskld activare < aktiivne), aktiviseerima <aktivis|`eerima -eerib 28 v> • aktiivsemaks, tegeva(ma)ks muutma; tegevusse rakendama, elavdama; aiand, põll seemnete v taimede idanemist ja kasvu mitmesuguste vahenditega soodustama
allelopaatia <+ p`aatia 1 s> (< kr allēlōn üksteise, üksteist, vastastikku + -paatia) • bot taimede vastastikune mõjustus lenduvate ainete ja juureeritistega
alpinaarium <alpin`aarium -i 19~2e s> , alpiinum <alp`iinum -i 2e s> (< pn Alpid) • aiand kiviktaimla, kivide ja küngastega iluaia v pargi osa mägitaimede jt kivist pinda eelistavate taimede kasvatamiseks
amfidiploid <+ dipl|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< amfi- + diploid) • bot eri liikidesse v perekonda kuuluvate taimede haploidse kromosoomikogumi ühendamise ja kahekordistamise tulemusena tekkinud organism. Vt ka hübriid
aminohape <+ hape h`appe 6 s> (< amino-) • keem orgaaniline hape, milles radikaali üks v mitu vesinikuaatomit on asendatud aminorühmaga –NH2; aminohapped etendavad tähtsat osa taimede ja loomade ainevahetuses
amüloid <amül|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< amülo- + -oid)
1. med, vet teatud ainevahetuse häire (amüloidoosi) puhul kudedes tekkiv valkaine
2. bot süsivesik, esineb taimede idulehtedes ja kasvavate rakkude kestades
anabioos <+ bi`oos bioosi bi`oosi 22e s> (< kr anabiōsis taaselustumine) • biol mõnede loomade ja taimede võime üle elada ebasoodsaid elutingimusi varje-elu olekus, nii et kõik nähtavad eluavaldused puuduvad, ja seejärel uuesti elustuda
anatoomia <anat`oomia 1 s> (< kr anatomē lahtilõikamine) • taimede (taimeanatoomia), loomade (loomaanatoomia) ning eriti inimese organismi ja selle elundite ehitus, seda uuriv teadus
anemofiilia <+ f`iilia 1 s> (< anemo- + -fiilia), anemogaamia <+ g`aamia 1 s> (< anemo- + -gaamia) • bot tuultolmlemine, taimede õite kohastumus tolmlemiseks tuule kaasabil
antokloor <antokl|`oor -oori -`oori 22e s> (< kr anthos lill, õis + chlōros rohekas, kollakas) • bot kollakas värvaine taimede rakumahlas, eriti õielehtedes
antotsüaan <+ tsü|`aan -aani -`aani 22e s> (< kr anthos lill, õis + kyanos lasuurkivi, tumesinine) • bot punane, sinine v sinililla värvaine taimede rakumahlas, harvem rakuseintes
antraknoos <antrakn|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr anthrax süsi + nosos haigus) • bot lehevarisemistõbi; viinamarja, sõstra, lina, puuvillapõõsaste, kaunviljaliste jt taimede seentõbi
antropohooria <+ h`ooria 1 s> (< antropo- + -hooria) • bot inimlevi, taimede leviste laialikandumine pms külvi kaudu
antökoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr anthos õis + ökoloogia) • biol, ökol õitsemisökoloogia, ökoloogia haru, mis uurib taimede õitsemise seost keskkonnaoludega, taimede ja tolmeldajate vastastikuseid kohastumusi, nende kujunemist evolutsioonis ja tähtsust ökosüsteemis
apomiksis <+ miksis -e 9 s> (< apo- + kr mixis segunemine, suguühe) • bot taimedel idu arenemine ilma eelneva sugurakkude ühinemiseta
apospooria <+ sp`ooria 1 s> (< apo- + kr sporos seeme) • bot sugulise põlvkonna tekkimine taimedel (sammaldel ja sõnajalgadel) mitte eostest (spooridest), vaid eospesa seinarakkudest v eospesi kandvast lehest
arhespoor <+ sp`oor spoori sp`oori 22e s> (< arhe- + spoor) • bot algkude, millest taimedel tekivad eosed v tolmuterad ja lootekott
ariisia <ar`iisia 1 s> (< a- + kr rhiza juur) • bot juuretus, juurte puudumine v tugev taandareng kõrgematel taimedel
aromorfoos <+ morf|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr airō tõstan + morphōsis kujundamine), arogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< kr airō tõstan + genees) • biol progressiivne morfoloogilis-füsioloogiline muutus loomadel v taimedel, mille tõttu nende elutegevus tõuseb kvalitatiivselt kõrgemale tasemele
asaföötida <asaföötida 1 s> (< prs azā vaik + ld fem foetida haisev), asaföötidavaik <+ v`aik vaigu v`aiku 22e s> • bot juudavaik, mõnede Kesk-Aasia taimede kuivanud mahl, tugeva küüslaugulõhnaga; pulbrit tarvit toiduvalmistamisel vürtsina ja närviravimina (pms loomade raviks)
atlas <`atlas -e 11~9 s> (< pn Atlas, tegelane Kreeka müt-s; gloobust valmistava Atlase kujutise järgi varasemate atlaste tiitellehtedel)
1. kaardistik, geograafiliste, ajalooliste jm kaartide kogu albumi v raamatu näol; loomade, taimede jms kujutiste kogu (nt anatoomiaatlas, zooloogiaatlas, botaanikaatlas, täheatlas, pilveatlas)
2. anat kandelüli, lülisamba esimene, koljut kandev lüli
3. arhit vt atlant
atropiin <atrop|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr atropos pöördumatu, vältimatu) • farm karumustikas (Atropa belladonna), ogaõunas, koerapöörirohus jt taimedes sisalduv alkaloid; raviainena pärsib sülje, seedemahlade, röga ja higi eritumist, laiendab silmaava, lõõgastab silelihaskude, kiirendab südametegevust
auksanomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< kr auxanō suurendan, kasvatan + -meeter) • bot riist taimede juurdekasvu (pms pikkuse) mõõtmiseks
autotroofia <+ tr`oofia 1 s> (< auto- + -troofia) • biol organismide, enamasti roheliste taimede assimilatsiooni vorm, mille puhul nad sünteesivad eluks vajalikku orgaanilist ainet lihtsamatest anorgaanilistest ühenditest pms päikesekiirguse varal; tulemuseks on nt tselluloos, tärklis, suhkrud
bastard <bastard -i 2e s> (keskld bastardus abieluväline poeg) • van värd, hübriid, pärilikelt omadustelt erinevate taimede v loomade ristsugutis; segavereline inimene; varem ka vallaslapse halvustav nimetus
bentos <b`entos -e 11~9 s> (< kr benthos meresügavus) • biol põhjaelustik, veekogude põhjas elavate loomade ja taimede kogum
bioelektrilised nähtused pl (< bio- + elektriline) • biol, füüs elektrilised nähtused inimeste, loomade ja taimede kudedes ja rakkudes
biogeenid pl <+ g`een geeni g`eeni 22e s> (< bio- + -geen) • biol organismidest väliskeskkonda sattunud ühendid; ökol taimede toiteelementide mineraalsed ühendid (pms fosfor ja lämmastik), mis on sattunud keskkonda
bioloogia <+ l`oogia 1 s> (< bio- + -loogia) • elusorganisme uuriv teadus, hõlmab teadmisi loomadest, taimedest ja mikroorganismidest (zooloogiat ja botaanikat)
bioloogiajaam • teadusasutus teatud piirkonna loomade ja taimede uurimiseks loomulikus ümbruses ja olukorras v katsetingimustes; täidab ka õppeasutuse ülesannet
biosõda <+ sõda sõja s`õtta 18u s> (< bio-) • sõj biotoimeainete kasutamine inimeste, loomade, taimede või sõjaväevarustuse kahjustamiseks või kaitseks, vt ka biorelv
biotoop <+ t`oop toobi t`oopi 22e s> (< bio- + kr topos koht) • ökol loomade ja taimede piiratud ühtlase ilmega asustusala (nt tarnasoo, lehtpuu- v okaspuumets, kaljukõrb)
biotsönoos <+ tsön|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< bio- + tsönoos) • ökol üht elukeskkonda asustavate loomade ja taimede kooslus, kus kõik mingil viisil üksteist mõjutavad
botaanika <botaanika 1 s> (kr botanikē < botanē rohi, taim) • taimeteadus
botaanikaaed • taimede kasvatamise, uurimise ja tutvustamisega tegelev asutus
diagnoos <diagn|`oos -oosi -`oosi 22e s> (kr diagnōsis eristamine, äratundmine)
1. med, vet haiguse määrang haige igakülgse uurimise põhjal
2. biol taksoni kirjeldus, taimede ja loomade süstemaatiliste rühmituste (liikide, perekondade jne) põhitunnuste teaduslik kirjeldus nende eristamise ja määramise otstarbel
diaheliotropism <+ trop|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< dia- + heliotropism) • bot taimede ööpäevane kasvuliikumine: lehelaba asetumine päeva jooksul kogu aeg päikesekiirtega risti. Vt ka paraheliotropism
dihhotoomia <+ t`oomia 1 s> (< kr dicha kaheks osaks + -toomia)
1. jätkuv kaheksjaotamine, vt ka trihhotoomia; kaheksharunemine
2. bot harunemisviis taimedel, kus harud tekivad alati kahekaupa, järjestikune kaheksharunemine
3. loog mõiste mahu järjestikune liigitamine kaheks vasturääkivaks mõisteks
dikotüledoonid pl <+ kotüled|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< di- + kotüledoon) • bot kaheidulehelised taimed, õistaimed, mille seemnes peituv idu on kahe idulehega
dimetüültrüptamiin <+ am`iin amiini am`iini 22e s> (< di- + metüül + trüptofaan + amiinid), lüh DMT • farm Lõuna-Ameerikas ja Lääne-Indias kasvavate taimede aineosis, valmistatakse ka laboris; toimelt LSD-ga sarnane narkootiline aine, tekitab hirmu- ja paanikaseisundeid; toime tekib ja kaob kiiresti
dimorfism <+ morf|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< di- + -morfism) • biol kahekujulisus, nähtus, kus ühe liigi piirides on kahe eri värvuse v kujuga isendeid (nt taimedel erilehisus, putukail pikk- ja lühitiibsus)
sooline dimorfism, seksuaaldimorfism • zool sama liiki isas- ja emaslooma erinevus
disseminatsioon <disseminatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld disseminatio laialikülvamine) • med haiguse levimine organismis v taudina; biol levi, taimede, seente, loomorganismide v nende uuenemist võimaldavate osade irdumine ja laialikandumine
domaatsium <dom`aatsium -i 19~2e s> (uusld domatium < ld domus maja, kodu) • bot mõnedel taimedel moodustis, mis pakub asupaika putukatele
dredž <dr`edž dredži dr`edži 22e s> (ingl dredge) • mer põhjavõrk, põhja mööda veetav võrk loomade ja taimede püügiks ning põhjasetteproovide võtmiseks
edifikaator <edifik`aator -i 2e s> (< ld aedificator ehitaja) • bot koosluse dominanttaim, mis mõjustab teiste taimede elutingimusi
eeterlik <`eeterl|`ik -iku -`ikku 25 adj> • eetritaoline, lenduv, haihtuv; õhuline, kerge
eeterlikud õlid pl • taimedes leiduvate lenduvate orgaaniliste ühendite tugevalõhnalised segud; kasut parfümeeria-, farmaatsia- ja toiduainetööstuses
eksklaav <ekskl|`aav -aavi -`aavi 22e s> (sks Exklave < eks- + ld clavis võti)
1. pol riigi eraldivaldus, riigi osa, mis on võõra riigi maa-alaga igast küljest piiratud, vt ka enklaav
2. biol taimede ja loomade esinemine väljaspool nende harilikku levilat
ektotermiline <+ termili|ne -se -st 12 adj> (< ekto- + termiline) • biol välistemperatuurist sõltuv
ektotermiline organism • elutegevuseks välist soojusallikat kasutav organism: kõik taimed ja kõigusoojased loomad, ka osa püsisoojaseid loomi
eliit <el`iit eliidi el`iiti 22e s> (pr élite < ld eligere valima) • ühiskonna paremik, valituim osa omaduste (nt vaimueliit), sünni v positsiooni järgi võimuhierarhias; põll selektsiooni teel saadud parimad, valitud taimed v loomad
eliitkari • põll eriti väärtuslik tõukari
eliitseeme • põll kõige puhtasordilisem seeme
embrüo <`embrüo 1 s> (kr embryon) • biol loode, munarakust tavaliselt pärast viljastust kujunev organismi varajane arenemisjärk, kuni see on ümbritsetud munakestadega (taimedel idu eristumiseni); anat idulane, inimese loode 2. kuu lõpuni (3. kuu algusest peale nimet seda ka feetuseks)
emulsioon <emulsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr émulsion < ld emulgere, perf partits emulsum välja lüpsma)
1. fot, film filmi, fotoplaadi v -paberi valgustundlik kiht
2. keem dispersne süsteem, kus ühe v mitme vedeliku tilgakesed on ühtlaselt jaotunud nende vedelikega segunematus vedelikus (dispersioonikeskkonnas); looduslikud emulsioonid on nt piim ja taimede piimmahl
3. kunst sideaine, mida kasut värvide sidumiseks alusega eeskätt tempera- ja akrüülvärvides
emulsioonimeetod • füüs tuumafüüsika meetod aatomituumade ja laetud elementaarosakeste avastamiseks erilise fotoemulsiooni abil
epifüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< epi- + -füüt) • bot taim, mis kasvab teisele taimele kinnitunult, sellelt toitaineid ammutamata
epiteel <+ t`eel teeli t`eeli 22e s> (< epi- + kr thēlē nisa) • anat, zool kattekude, koeliik, mis välise kihina katab looma ning inimese nahka ning vooderdab seesmisi kehaõõsi ja -kanaleid; ka enamik näärmeid koosneb epiteelidest; bot erituskude, näärmerikas rakukiht taimede välispinnal v õõntes
etioleeruma <etiol`eeruma 27 v> (pr s´étioler) • bot valguse puudusel kahvatuks jääma (taimede kohta)
etnobotaanika <+ botaanika 1 s> (< etno- + botaanika) • bot botaanika haru, mis kogub ja süstematiseerib rahva teadmisi taimedest (taimede rahvapäraseid nimetusi, kasutusalasid, taimedega seotud uskumusi jne)
eutrofikatsioon <eutrofikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> , eutrofeerumine <eutrof`eerumi|ne -se -st 12 s> (< eu- + kr trophē toit, toitmine) • biol, ökol veekogude rikastumine taimede toiteelementidega, eriti fosfori ja lämmastikuga, ning sellega kaasnev veetaimestiku vohamine; eutrofikatsioon põhjustab elustiku muutusi veekogudes
fenofaas <+ f`aas faasi f`aasi 22e s> (< kr phainō ilmun + faas1) • bot taimede aastaajalise arenemise järk
flavonoidid pl <flavon|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< flavoon + -oid) • bot taimsed pigmendid, mida leidub pms õistaimedes; flavonoididest oleneb nt tee, kakao ning konjaki aroom ja maitse; paljud flavonoidid on raviomadustega
florigeen <+ g`een geeni g`eeni 22e s> (< ld flos, gen floris lill, õis + -geen) • bot õitsemishormoon, fütohormoon, millest oleneb taimede õitsema puhkemine
fomoos <fom|`oos -oosi -`oosi 22e s> (uusld phomosis < Phoma, perekond seeni < kr phōïs vill(villi)) • bot taimede seenhaigus
fotomorfogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< foto- + morfo- + genees) • biol valguse reguleerivale toimele alluvate nähtuste kogum, mis suunab taimede kasvu ja arenemist, kuid ei sõltu fotosünteesist
fotoperiodism <+ period|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< foto- + periood) • biol päeva ja öö kestuse mõju taimede ja loomade arenemisele
fototropism <+ trop|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< foto- + tropism) • bot valgussuundus, organismide, eriti taimede v nende osade pöördumine valguse poole (positiivne fototropism) v sellest eemale (negatiivne fototropism)
frigidaarium <frigid`aarium -i 19~2e s> (ld frigidarium < frigidus külm)
1. aj külma veega ruum Vana-Rooma kümblusasutustes
2. aiand külmhoone taimede jaoks, mis ei nõua talvel üle 4–6 °C sooja
fruktoos <frukt|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< ld fructus vili), levuloos <levul|`oos -oosi -`oosi 22e s> (ingl laevulose, pr lévulose < ld laevus vasak) • keem puuviljasuhkur; leidub paljudes puuviljades, taimede rohelistes osades ja mees
fusarioos <fusari|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< uusld Fusarium < ld fusus kedervars, värten) • bot taimede seenhaigus, mida tekitavad seened perekonnast Fusarium
füllotaksis <+ taksis -e 9 s> (< kr phyllon leht + taxis asetus, kord) • bot taimede iseloomulik lehtede või lehealgmete asetus
fütiin <füt|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr phyton taim) • keem fosfori orgaaniline ühend, sisaldub paljudes taimedes; ka ravimpreparaat
fütobiont <+ bi`ont biondi bi`onti 22e s> (< füto- + biont) • zool taimeelanik, taimedel elutsev loom
fütogeograafia <+ gr`aafia 1 s> (< füto- + geograafia) • geogr, bot taimegeograafia, õpetus taimede ja taimeliikide levikust
fütohormoon <+ horm|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< füto- + hormoon) • biol kasvuregulaator, taimede kasvu, ainevahetust jm protsesse reguleeriv suure aktiivsusega aine
fütomelioratsioon <+ melioratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< füto- + melioratsioon) • ökol keskkonnaseisundi tervendamine taimede kasvatamisega (hõlmab kaitsemetsade, kaitseistandike, haljasribade jne rajamist)
fütopaleontoloogia <+ l`oogia 1 s> (< füto- + paleontoloogia) • taimepaleontoloogia, botaanika haru, mis uurib taimede kivistunud jäänuseid
fütotron <fütotron -i 19 s> (< füto- + elektron) • tehn kliimakamber, laboratoorium taimede uurimiseks reguleeritavas keskkonnas
fütotsönoos <+ tsön|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< füto- + tsönoos) • bot taimekooslus, taimede rühm looduses vastavalt koostisele vm, nt mets, stepp v veelgi täpsemalt kuuse-, männi-, kasemets jne
gall1 <g`all galli g`alli 22e s> (< ld galla sappõun, tindipähkel) • bot pahk, mügarjad, kerajad jt väärmoodustised, mida tekitavad taimedel seened v loomad, pms putukad; kasut parkimisel, värvimisel, tindi valmistamisel jm
gametofaas <+ f`aas faasi f`aasi 22e s> (< gameet + faas1) • bot sugurakke valmistav elujärk taimedel
generatsioon <generatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr génération < ld generatio sigitamine, loomine) • põlvkond, sugupõlv, üksteisega sigimissidemeis seisvate elusolendite reas iga üksik lüli (nt vanemad, lapsed, lastelapsed)
generatsioonivaheldus • biol põlvkonnavaheldus, mõnedel loomadel ja taimedel esinev, korrapäraselt toimuv erisuguste paljunemisviisidega arengujärkude vaheldumine arengutsükli jooksul
geotropism <+ trop|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< geo- + tropism) • bot raskusjõust põhjustatav taimede kasvuliikumine, nt kasvavad juured allapoole (positiivne geotropism), taimevars ülespoole (negatiivne geotropism), idulehed kõrvale (transversaalne geotropism)
germinatsioon <germinatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld germinatio) • bot taimede idanemine, pungumine
gummoos <gumm|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< ld gummi kummivaik) • bot kummivoolus taimedel, eriti viljapuudel (nt kirsi- ja ploomipuudel) haigusliku nähtusena
haspel <h`asp|el -li 2e s> (sks Haspel) tehn
1. riist lõnga vihti ajamiseks ja pasmastesse lugemiseks
2. pikakõrreliste taimede niitmise masina tööseadis, mis toimetab kõrred lõikeseadisele
3. kivikoguri abitööseadis, mis tõukab kivid edastuskonveierile
4. seade varunööri õngelatile kerimiseks
heksaanhape <+ hape h`appe 6 s> (< heksaan), kapronhape <+ hape h`appe 6 s> (< ld caper kits) • keem õlitaoline vedelik, esineb estritena paljude taimede lehtedes ja viljades
helmintoloogia <+ l`oogia 1 s> (< helmint + -loogia) • med, vet, bot teadus inimese, loomade ja taimede parasiitussidest ning nende põhjustatud haigustest
helmintoos <helmint|`oos -oosi -`oosi 22e s> • med, vet usstõbi, helmintide tekitatud haigus inimestel, loomadel v taimedel
herbaarium <herb`aarium -i 19~2e s> (ld herbarium < herba taim) bot
1. kuivatatud ning pressitud, ülevaatlikult korrastatud (enamasti paberilehtedele kinnitatud) taimede teaduslik v õppekogu
2. asutus v ruum taimekogude säilitamiseks ja uurimiseks
herbikool <herbik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld herba rohi, taim + colere harima, elama) • zool taimeelanik, taimedel elutsev loom
heteroauksiin <+ auks|`iin -iini -`iini 22e s> (< hetero- + auksiin) • bot kõige levinum auksiin, taimedes leiduv, taimekasvu virgutav aine; toodetakse ka sünteetiliselt
hibernatsioon <hibernatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld hibernare talvitama) • biol talvitumine, taimede talvepuhkus; loomade talveuni; med organismi elutegevuse aeglustumine
-hooria <+ h`ooria 1 s> (kr chōreō liigun, levin) • taimede levi, levimisviis
humifikatsioon <humifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< huumus + -fikatsioon) • huumuse tekkimine orgaanilise aine (pms taimede) lagunemise (kõdunemise, turvastumise, mädanemise) teel
humiidid pl <hum|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ld humus maa, muld) • geol kõrgemate taimede jäänustest ja nende lagusaadustest moodustunud põlevad maavarad (turvas, pruunsüsi, antratsiit)
huumus <h`uumus -e 11~9 s> (< ld humus maa, muld) • mulla ülemises kihis esinev organismide, pms taimede lagunemisel tekkiv tume, kohati must orgaaniline aine; on mulla viljakuses suure tähtsusega
hüdatood <hüdat|`ood -oodi -`oodi 22e s> (< kr hydōr, gen hydatos vesi + hodos tee, rada) • bot õhulõhe, mikroskoopiline avaus kõrgemate taimede lehepindadel
hüdroindikatsioon <+ indikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< hüdro- + indikatsioon) • ökol veekogude, pinnase ja põhjavee seisundi ning omaduste määramine taimede abil
hüdroksühape <+ hape h`appe 6 s> • keem ühel ajal hüdroksüülrühmi ja karboksüülrühmi sisaldav orgaaniline ühend, esineb paljudes taimedes
hüdropoonika <hüdropoonika 1 s> (< hüdro- + kr ponos töö), hüdrokultuur <+ kult|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< hüdro- + kultuur) • põll vesikultuur, taimede (juurvilja, lillede jm) kasvatamine vedelatel toitesegudel
hügrokaasia <hügrok`aasia 1 s> (< hügro- + kr chaskō avan suu, haigutan) • bot paljude taimede õisiku avanemine niiske ilmaga ja sulgumine kuiva ilmaga
hügromorfsus <+ m`orfsus -e 11~9 s> (< hügro- + kr morphē vorm) • bot taimede struktuurierinevused, mis tulenevad kasvukoha suurest õhuniiskusest
hüpoderm <+ d`erm dermi d`ermi 22e s> (< hüpo- + kr derma nahk)
1. bot marrasknahaalune koekiht taimedel
2. zool lülijalgseil õhuke epiteelikiht kitiinkooriku all
immunoloogia <+ l`oogia 1 s> (< immuno- + -loogia) • med, biol teadus inimeste, loomade ja taimede immuunsusest, immuunsusõpetus
inkarvillea <inkarv`illea 1 s> (< pn P. N. d'Incarville, Prantsuse jesuiit, botaanik, 1706–1757) • bot ühe- ja mitmeaastaste taimede perekond (Incarvillea) bignoonialiste sugukonnast, pms kasvavad Himaalajas ning Kesk- ja Ida-Aasias; suureõielisi liike kasvat ka Eestis
inuliin <inul|`iin -iini -`iini 22e s> (ingl inulin < ld inula vaak) • keem tärklisesarnane polüsahhariid, sisaldub pms korvõieliste (daaliate, vaagi, takja, võilille) taimede juurtes v mugulais; tarvit fruktoosi valmistamiseks
isogaamia <+ g`aamia 1 s> (< iso- + -gaamia) • biol ainurakseil ja alamatel taimedel sigimisvorm, mille puhul liituvad gameedid on väliselt ühesugused
justiitsia <just`iitsia 1 s> (< pn J. Justice, Šoti botaanik, 1698–1763) • bot troopilises ja subtroopilises Ameerikas kasvav igihaljaste taimede perekond (Jucticia) akantuseliste sugukonnast; vananenud nimetus jakobiinia
karantiin <karant|`iin -iini -`iini 22e s> (pr quarantaine nelikümmend (päeva vm) < quarante nelikümmend) • med, vet, põll sanitaarsed abinõud nakkushaiguste (ka taimekahjustajate) leviku tõkestamiseks, haigestunud ja nakkuskahtlaste inimeste, loomade, taimede ja kaupade teatavaks ajaks eraldamine; selliseks kinnipidamiseks loodud asutus, sanitaarpunkt
karoteen <karot|`een -eeni -`eeni 22e s> (< ld carota porgand) • bot, keem oranžpunane v kollakasruuge pigment, leidub taimede lehtedes, õites, viljades jm, provitamiin karotenoidide rühmast; vananenud nimetus karotiin
karpobioloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr karpos vili + bioloogia), karpoökoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr karpos vili + ökoloogia), diasporoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr diaspora hajumus + -loogia) • bot taimede viljumist ja levimist uuriv botaanika haru
kemism <kem|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< keemia) • keem mingi nähtuse v protsessi keemiline olemus; biol keemilise energia kogutoime reaktsioonides, ka taimedes ja loomades
klorofüll <+ f`üll fülli f`ülli 22e s> (< kr chlōros rohekas, kollakas + phyllon leht) • bot leheroheline, taimede roheline pigment, muundab fotosünteesis valgusenergia orgaaniliste ainete keemiliseks energiaks
klorofülliterake van → kloroplast
kloroos <klor|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< klor-)
1. biol klorofüllitekke häireist johtuv roheliste taimede klorofüllivaegus, mida iseloomustab enneaegne üldine v osaline kollastumine v valkjaks muutumine
2. med kahvatustõbi, kehvveresuse liik
koniid <kon|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< kr konis tolm) • bot lülieos, alamate taimede (pms seente) suguta paljunemise eos
kormus <k`ormus -e 11~9 s> (< kr kormos tüvi) • bot tüvend, kõrgemate taimede juureks, varreks ja lehtedeks eristunud keha vastandina alamate taimede vähe diferentseerunud kehale, tallusele; anat kehatüvi, kere koos peaga
kormuseindeks • inimese suhteline istepikkus (istepikkuse ja kasvu suhe protsentides)
kseromorfsus <+ m`orfsus -e 11~9 s> , kseromorfism <+ morf|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ksero- + -morfism) • bot pms kuivade kasvukohtade taimede anatoomilis-morfoloogilised iseärasused (paksulehelisus, lehe pindala vähenemine, rakuseinte paksenemine)
kumariin <kumar|`iin -iini -`iini 22e s> (pr coumarine < indiaani k-d) • keem meeldiva värske lõhnaga värvuseta kristalne aine, sisaldub paljudes taimedes, annab värskele heinale iseloomuliku lõhna; kasut tubaka lõhnastamiseks, parfümeerias ja kondiitritööstuses
kummi <kummi 16 s> (ld gummi, cummi < kr kommi) • paljude troopiliste taimede kiiresti hanguvast mahlast saadav aine; tehn kautšuki vulkaniseerimisel saadav elastne, heade elektriisoleeromadustega aine
lateks <lateks -i 2e s> (< ld latex vedelik) • bot pms kautšukipuude (heveade) piimmahl; piimataoline vedelik taimedes, mis õhuga kokku puutudes koaguleerub; tehn sünteeskautšuki vm polümeeri vesiemulsioon, kasut sideainena värvides, lakkides ja liimides
lateksvärv, emulsioonvärv • sünteeskautšuki vesiemulsiooniga valmistatud värv
latürism <latür|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< uusld Lathyrus seahernes < kr lathyros kaunvili) • med seaherneste perekonda kuuluvate taimede, pms põldseaherne seemnete söömisest tingitud neuroloogiliste sümptomitega pikaajaline mürgistusseisund
letsitiin <letsit|`iin -iini -`iini 22e s> (ingl lecithin < kr lekithos munarebu) • biol lipiidühend fosfatiidide rühmast, esineb munarebus, inimese ja loomade rakumahlades ning paljude taimede seemneis
liptobioliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< kr leiptos mahajäetud + bioliit) • geol tahke põlevmaavara, mis on tekkinud pms kõrgemate taimede püsivaimatest osistest
makrospoor <+ sp`oor spoori sp`oori 22e s> (< makro- + spoor), megaspoor <+ sp`oor spoori sp`oori 22e s> (< mega-) • bot erieoseliste taimede suur toitaineterohke eos. Vt ka mikrospoor
mannaan <mann|`aan -aani -`aani 22e s> • keem mannoosi jääkidest koosnev polüsahhariid, leidub pärmis ja teistes seentes ning kõrgemates taimedes
marasmiin <marasm|`iin -iini -`iini 22e s> (< marasm) • keem, biol närtsimisaine, taimehaigusi tekitavate makroorganismide eritatav toksiin, mulda sattunult põhjustab kõrgemate taimede närbumise
matseratsioon <matseratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld maceratio pehmendamine) • biol rakuvaheaine lagunemine (v lagundamine), mille tagajärjel kude laguneb üksikrakkudeks (kasut nt taimede töötlemisel); keem vedelikes leostamise abil materjalist v tahkete ainete segust ühe v mitme komponendi eraldamine
megasporofüll <+ f`üll fülli f`ülli 22e s> (< mega- + sporofüll) • bot erieoseliste taimede leht (soomus), mis kannab üht v mitut makro- e megasporangiumi
meristeem <merist|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< kr meristos jagatud, jagatav) • bot algkude, jagunemisvõimelistest rakkudest koosnev kude, millest moodustuvad muud taimekoed
meristeemmeetod, meristeempaljundus • aiand, põll taime kasvatamise viis, mille puhul uue taime saamiseks kasut varre kasvukuhiku algkoe mikroskoopilist tükikest; kasut uute sortide ja tervendatud istutusmaterjali kiireks saamiseks
mikrofüllia <+ f`üllia 1 s> (< mikro- + kr phyllon leht) • bot väikelehisus, suure arvu suhteliselt väikeste lehtede olemasolu (sammaldel, koldadel jt); võimaldab paremini korvata putuk- ja seenkahjustusi; pisilehisus, lehepinna adaptiivne vähenemine valgusrohkete kasvukohtade taimedel, mikrofülliat võib põhjustada ka toitevaegus
mikrospoor <+ sp`oor spoori sp`oori 22e s> (< mikro- + spoor) • bot pisieos; erieoseliste kõrgemate taimede (nt selaginellide) väike haploidne eos. Vt ka makrospoor
mimikri <mimikri 1e s> (ingl mimicry järeleaimamine < mimic järeleaimatud) • biol mittesugulaslikel loomadel v taimedel kujunenud kaitsekohastumuslik sarnasus (nt kaitsetu loom sarnaneb kujult, värvuselt v käitumiselt mittesöödava loomaga); kitsamas mõttes: pettehoiatusvärvus. Vt ka mimees
moksa <moksa 16 s> (ingl moxa < jpn mogusa, mokusa < moe kusa põlev rohi) • med erisuguste Aasia taimede lehtedest valmistatav pehme põlev aine; kasut idamaises ravikunstis pms moksibustsiooniks
muskus <m`uskus -e 11~9 s> (ld muscus < kr moschos < prs mušk < sanskr muṣka munand), biisam <b`iisam -i 2e s> (keskld bisamum < hbr basam), piisam <p`iisam -i 2e s> • biol tugevasti lõhnav loomne v taimne aine; tekib osal roomajail ja imetajail muskusnäärmes, taimedel leidub muskust nt hibiski seemneis, kikkaputke juurtes; loomsele muskusele annavad lõhna tsüklilised ketoonid, taimsele muskusele tsüklilised laktoonid; muskust kasut farmaatsias ja parfümeerias
mükoos <mük|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr mykos seen) • med seentõbi inimesel ja loomadel; bot seenhaigus taimedel
mükoplasma <+ plasma 16 s> (< müko- + plasma) • biol väikseim organism, rakuseinata bakter (Mollicutes); mükoplasmad põhjustavad nii taimede, loomade kui ka inimeste haigusi
mükoriisa <mükoriisa 16 s> (< müko- + kr rhiza juur) • biol seenjuur, seenepõimik, sümbioos kõrgemate taimede juurte ja teatavate seente vahel; seen saab peremeestaimelt sahhariide ja varustab peremeestaime õhust ammutatud lämmastiku ja mõnede mineraalainetega
mükotrofism <mükotrof|`ism -ismi -`ismi 22e s> , mükotroofsus <+ tr`oofsus -e 11~9 s> (< mükotroofne) • bot kõrgemate taimede toitumine seente vahendusel
naturaalid pl <natur|`aal -aali -`aali 22e s> (< naturaalne) • biol looduskehad (mineraalid, kivistised, taimed jne) võimalikult muutumatul kujul
naturalisatsioon <naturalisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr naturalisation < ld naturalis sünnipärane, loomulik, keskld kodanik), naturaliseerimine <naturalis`eerimi|ne -se -st 12 s>
1. biol inimese vahendusel uude piirkonda sattunud taimede ja loomade kohanemine uue keskkonnaga, nii et nad on võimelised normaalselt arenema, paljunema ja levima inimese abita ning saama selles piirkonnas loodusomaseks
2. jur välismaalasele v kodakondsuseta isikule kodakondsuse andmine (tema avalduse v perekonnaseisu alusel)
neodüümlamp <+ l`amp lambi l`ampi 22e s> (< neodüüm) • el neodüümoksiidi sisaldav hõõglamp, neelab kollast valgust, kirgastades sellega punaseid ja rohelisi toone; kasut toiduainete, taimede jms värvikuse rõhutamiseks
nitraadireduktsioon <+ reduktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< nitraat + reduktsioon) • biol nitraatide koostises oleva lämmastiku redutseerimine selleks kohastunud organismide elutegevuses
assimilatoorne nitraadireduktsioon • toimub paljude bakterite, enamiku taimede ja mõnede seente toimel
respiratoorne nitraadireduktsioon • omane ainult baktereile
nitragiin <nitrag|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Nitragin, kaubamärk, tuletatud sõnadest nitraat, nitrogenium), risotorfiin <risotorf|`iin -iini -`iini 22e s> (< vn pn Ризоторфин kaubamärk < kr rhiza juur + trophē toitmine, toit) • põll mügarbakterite puhaskultuur; tarvit väetispreparaadina liblikõieliste taimede idutamiseks õhulämmastikku siduvate bakteritega
oogaamia <+ g`aamia 1 s> (< oo- + -gaamia) • biol paljunemisviis, kus suure liikumatu munarakuga ühineb väike isassugurakk (hrl ainuraksete ja alamate taimede kohta)
paleobotaanika <+ botaanika 1 s> (< paleo- + botaanika), paleofütoloogia <+ l`oogia 1 s> (< paleo- + füto- + -loogia) • paleontoloogia ja botaanika piiriteadus, mis uurib väljasurnud taimi, endisaegset taimkatet ja praeguste taimede kujunemist
paleotsönoos <+ tsön|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< paleo- + tsönoos) • paleont taimede ja loomade kivististe kogum settekivimeis
paraheliotropism <+ trop|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< para- + heliotropism) • biol taimede ööpäevane kasvuliikumine, lehelaba pöördumine päeva jooksul võimalikult serviti päikesekiirte suunaga. Vt ka diaheliotropism
partenogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< kr parthenos neitsi + genees) • biol neitsissigimine, ainusuguline sigimine, järglase arenemine viljastumata munarakust; esineb paljudel selgrootutel loomadel ja mõnedel taimedel. Vt ka agaamia
pedoindikatsioon <+ indikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kr pedon maapind, muld + indikatsioon) • ökol mulla omaduste tuvastamine indikaatororganismide, pms taimede järgi
pentosaan <pentos|`aan -aani -`aani 22e s> • keem liitsuhkur, mis hüdrolüüsil laguneb pentoosiks; esineb pms taimedes
perifüüton <+ f`üüton -i 2e s> (< peri- + kr phyton taim) • biol mitteparasiitsete kinnitunud makro- ja mikroorganismide kogum veesõidukite, sadamasildade jm vesiehitiste, poide ja vaiade veealustel osadel, samuti vaalalistel jm veeloomadel ja -taimedel
pollinoos <pollin|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< ld pollen, gen pollinis jahutolm) • med heinanohu, ülitundlikkus mõnede taimede õietolmu suhtes
populatsioon <populatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld populatio rahvas < ld populus)
1. rahvastus; rahvastik
2. biol asurkond, ühise geenifondiga üht liiki isendirühmade kogum ühisel asustusalal
3. astr tähesüsteemi arengu mingil kindlal ajajärgul sarnastes oludes tekkinud tähekogum
4. stat arvutuse aluseks võetav loodusobjektide (loomad, taimed, geenid) lõplik üldkogum
populatsioonigeneetika • biol geneetika haru, mis uurib isendirühmade (populatsioonide (2)) pärilikku järjepidevust, käsitleb populatsiooni geneetilist ehitust ja seda, kuidas see järjestikustes põlvkondades mitmesuguste tegurite toimel muutub
populatsiooniökoloogia, demökoloogia • ökol ökoloogia haru, mis uurib populatsioonisisest suhtestikku ning populatsiooni ja keskkonna suhteid
porosamblik <+ s`ambl|`ik -iku -`ikku 25 s> (< poro) • bot samblike perekond (Cladonia), kuhu kuulub 280 liiki; taimed sisaldavad bioaktiivseid aineid, mistõttu neid kasut antibiootikumide valmistamiseks
protist <prot|`ist -isti -`isti 22e s> (< kr prōtistos kõige esimene) • biol üherakuline organism, ainuraksete taimede ja loomade koondnimetus
rafiidid pl <raf|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< kr rhaphis nõel) • bot nõeljad, kimpudena esinevad kristallid mõnede taimede rakkudes
ramnoos <ramn|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< uusld rhamnus türnpuu < kr rhamnos) • keem, bot suhkruühend, mis sisaldub taimedes pms glükosiidide ja polüsahhariidide koostisosana; laboratoorselt saadakse taimsete glükooside hüdrolüüsil
rass <r`ass rassi r`assi 22e s> (pr race tõug)
1. biol mingite geneetiliste iseärasustega organismide liigisisene rühm; aretusega saadud rasse nimet sortideks (taimedel) ja tõugudeks (loomadel); termini võttis 1740. a tarvitusele G. L. L. Buffon (1707–88)
2. antr inimrühm, keda iseloomustab loodusliku valiku teel kujunenud väliste füüsiliste omaduste teatud pärilik kogum (naha, silmade, juuste värv, kolju kuju, kasv jne)
retardant <retard|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld retardare viivitama, takistama) • aeglusti, aeglustav (hilistav, tõkestav) aine või tegur; keem taimede pikkuskasvu aeglustav sünteetiline preparaat
rodo- (< kr rhodon roos) • punaste v punakate ainete v taimede nimetuse esiosa
sahharoos <sahhar|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr sakchar suhkur) • keem roo- v peedisuhkur, vees kergesti lahustuv magusamaitseline aine, mida leidub paljudes taimedes
salitsüülhape <+ hape h`appe 6 s> (< ld salix, gen salicis paju + -üül) • keem paljudes taimedes leiduv orgaaniline hape, valge kristalne aine; kasut konservimisvahendina, mitmesuguste ravimite (nt aspiriini) ja värvainete sünteesil
saprogeen <+ g`een geeni g`eeni 22e s> (< sapro- + -geen) • biol lagundaja, surnud taimede ja loomade kõdunemist põhjustav organism
seismonastia <+ n`astia 1 s> (< seismo- + nastia) • biol taimede sundliikumine äkilise ärritaja suunas
sinomoonid pl <sinom|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kr synodos kokkutulek + hormōn liikuma panev) • bot taimede liigiomased signaalained, mis meelitavad kohale neil liikidel toituvate fütofaagide röövparasiite
sklerenhüüm <+ enh|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< kr sklēros kange, kõva + enchyma sisu, sissevalatu) • bot tugikoe liik taimedel
sklerofüllia <+ f`üllia 1 s> (< kr sklēros kange, kõva + phyllon leht) • bot kõvalehisus, taimede (nt õlipuu, eukalüpti) kohastumus kuiva põuase suvega
solaniin <solan|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld solanum maavits) • farm kartulis jt maavitsaliste sugukonna (Solonaceae) taimedes sisalduv mürgine glükosiidne alkaloid
sporofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr spora seeme + -füüt), sporofaas <+ f`aas faasi f`aasi 22e s> (< faas1) • bot taimede elutsükli diploidne, eoseid moodustav järk
strelitsia <strel`itsia 1 s> (< pn Mecklenburg-Strelitz, Saksa hertsogkond) • bot Lõuna-Aafrikast pärit, linnupead meenutava värvika õisikuga taimede perekond (Strelitzia); Eestis on tuntuim kuninglik strelitsia, mida rahvapäraselt kutsutakse paradiisilinnulilleks
strobilaarteooria <+ te`ooria 1 s> (< kr strobilos käbi + teooria) • bot taimede evolutsiooni selgitav teooria, mille järgi katteseemnetaimede õis on kujunenud paljasseemnetaimede kahesugulisest käbitaolisest stroobilist (2)
substraat <substr|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld substratus alla laotatud < substernere alla laotama)
1. mitmesuguste nähtuste ühine alus; aluseks olev aine; aluskiht
2. lgv keeleline aluskiht, keelelised mõjud, mis on ühe keele assimileerumisel domineerivasse keelde püsima jäänud, vt ka adstraat, superstraat
3. biol bakteri- v rakukultuuri sööde; alus, millele loomad toetuvad v taimed kinnituvad; ühend, mille muundumist ensüüm katalüüsib
substraatkeel • lgv keelekontakti käigus assimileerunud keel, millest on hiljem domineerivasse keelde püsima jäänud mõjusid (substraate) nii häälduses, grammatikas kui ka sõnavaras (nt on läti keeles peaaegu hävinud liivi keele täheldatav mõju). Vt ka adstraatkeel, superstraatkeel
zoosporangium <+ spor`angium -i 19~2e s> (< zoo- + sporangium) • bot rändeosla, mõnede taimede mittesugulise paljunemise organ, milles moodustuvad zoospoorid
zootroof <+ tr`oof troofi tr`oofi 22e s> (< zoo- + kr trophē toit, toitmine)
1. biol elusatest loomadest toituv organism (bakter, seened, loomtoidulised taimed)
2. zool loomtoiduline loom, zoofaag
teloom <tel|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< kr telos lõpp, teostumine) • bot taimede ürgseks põhiorganiks peetav lihtsa steeliga (2) varretaoline moodustis
teloomiteooria • kõrgemate taimede e kormofüütide arenemist selgitav teooria, mille järgi taimede ürgne põhiorgan oli teloom
tentaakel <tent`aak|el -li 2e s> (uusld tentaculum < ld tentare, temptare katsuma, kompima) • zool kombits, paljudel selgrootutel loomadel hrl suu lähedal paiknev kompimis-, haarde-, kinnihoidmis- v kaitseelund; bot näärmekarv putuktoidulistel taimedel
termonastiline <+ nastili|ne -se -st 12 adj> (< termo- + nastia) • bot soojusest tingitud (nt taimede liikumine)
terpeen <terp|`een -eeni -`eeni 22e s> (< kr terebinthos tärpentinipuu) • keem polüisopreen, terpenoidide hulka kuuluv pms tsüklilise ehitusega süsivesinik, meeldiva lõhnaga aine, mida leidub paljudes taimedes
tsentrosoom <tsentros|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< ld centrum keskpunkt + kr sōma keha) • biol rakukese, loomaraku ja ainuraksete taimede raku keskmekehake, mille talitlus on seotud raku kaudjagunemisega
tsitraat <tsitr|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld citrus sidrunipuu) • keem sidrunhappe sool v ester
tsitraaditsükkel • keem Krebsi tsükkel, kõigi taimede ja loomade (ka inimese) ning enamiku mikroobide ainevahetuses oluline tsükliline biokeemiline protsess, milles glükoosist pärinev süsinikahel lõhustub kaheks süsinikdioksiidi molekuliks
tsönoos <tsön|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr koinos ühine) • biol kooslus, nt fütotsönoos taimekooslus, taimkattes koos kasvavate taimede kogum
variatsioon <variatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld variatio erinevus, muutus < variare muutma, mitmekesine olema)
1. teisend, teisendus; rahvaluule variandi erijoon sama tüübi teise variandi suhtes
2. biol väike kõrvalekaldumine põhitüübist (loomadel ja taimedel)
3. muus teema kordus pisut muudetud kujul
4. tants väike, tehniliselt keerukas soolotants suuremas balletistseenis
5. mat osahulk, mis erineb teistest kas elementide järjestuse v vähemalt ühe elemendi poolest
vegetatiivne <vegetat`iiv|ne -se 2 adj> (keskld vegetativus kasvav, kasvatav < vegetare elustama, kasvama) biol
1. taimeline, taimset päritolu, vastand animaalne
2. organismide kasvu ja mittesugulise paljunemisega seotud, mittesuguline
3. autonoomselt talitlev, tahtele allumatu
vegetatiivne närvisüsteem • biol närvisüsteemi osa, mis reguleerib siseelundite tegevust ja ainevahetust organismis
vegetatiivne organ • biol toitumis- ja kasvamisorgan, nt taimedel juur, vars, lehed
vegetatiivne paljunemine • biol mittesuguline paljunemine, vt ka generatiivne sigimine
vegetatsioon <vegetatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld vegetatio elustamine < vegetare elustama, kasvama) bot
1. taimede kasvamine ja arenemine
2. taimkate
vegetatsioonimeetod • taimede kasvu, arengu ja ainevahetuse uurimise viis, mille rakendamisel kasvat taimi kunstlikes, kontrollitavates oludes (kasvuhoones, vesikultuuris jne)
vegetatsiooniperiood • taimekasvuperiood, aeg, mille jooksul taimed intensiivselt kasvavad, arenevad ja paljunevad
viroos <vir|`oos -oosi -`oosi 22e s> • viirushaigus, inimese, loomade ja taimede haigus, mida põhjustab viirus
ökogramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< öko- + -gramm) • ökol kaheteljeline arvjoonis, mille kummalegi teljele on kantud ühe uuritavale liigile olulise keskkonnateguri ökoamplituud, taimede puhul nt liigi olenevus mulla niiskusest vms
