[VSL] Võõrsõnade leksikon

abaka <abaka 1 s> (hisp abacá < tagalogi abaka) • bot Filipiinidelt pärinev taim, Manilla kanep, kanepbanaan (Musa textilis); selle taime leherootsudest saadavat kiudainet kasut laevaköite, mattide jm valmistamiseks

adventiivorgan <+ `organ -i 2e s> (< adventiivne) • bot taime osa, mis areneb väljakujunenud juure, varre v lehe kudedest (mitte kasvukuhiku algkoest) ebaharilikul kohal

aerotropism <+ trop|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< aero- + tropism) • bot õhu mõju taime v selle osade kasvusuunale

akantus <ak`antus -e 11~9 s> (kr akanthos) • bot karusõrg, Vahemere rannikualadel jm kasvav sulglõhiste lehtedega roht- v põõsastaim (Acanthus); arhit selle taime lehe stiliseering ehitus- ja tarbekunstis

akropetaalne kasv (< akro- + ld petere suunduma) • bot taime kasv ladva suunas: mida lähemal ladvale, seda noorem on külgharu. Vastand basipetaalne kasv

albinism <albin|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr albinisme < albiino) • biol taime- v loomaliigile iseloomuliku pigmentatsiooni puudumine; inimesel ja loomal on albinismi tunnusteks piimvalge nahk, valge karvkate ja punane vikerkest ning silmaava, taimel õite tavalise v lehtede rohelise värvuse puudumine. Vt ka albiino

allohooria <+ h`ooria 1 s> (< allo- + -hooria) • bot tegurlevi, taime levimisalgete eemalekandumine tuule (anemohooria), vee (hüdrohooria), loomade (zoohooria) v inimese (antropohooria) vahendusel

allohtoon <alloht|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< allo- + kr chthōn maa) • mingit ala asustav, kuid mujal tekkinud taime- v loomaliik. Vastand autohtoon

anemofiilne <+ f`iil|ne -se 2 adj> (< anemo- + -fiil) • bot tuultolmlev, tuule kaasabil tolmlev (taime kohta)

anemohooria <+ h`ooria 1 s> (< anemo- + -hooria), aerohooria <+ h`ooria 1 s> (< aero- + -hooria) • bot tuullevi, taime seemnete ja viljade levimine tuulega

anisofüllia <+ f`üllia 1 s> (< kr anisos ebavõrdne + phyllon leht) • bot erilehisus, erineva kuju ja suurusega pärislehtede esinemine taime varre samal sõlmel. Vt ka heterofüllia

anisotroopia <+ tr`oopia 1 s> , anisotroopsus <+ tr`oopsus -e 11~9 s> (< anisotroopne)
1. füüs keha füüsikaliste omaduste (nt soojusjuhtivuse, elektrijuhtivuse, elastsuse, kõvaduse) sõltuvus suunast selle keha sees
2. bot taime eri elundite erisugune asend ühe ja sama välisteguri toimel (nt lehtede rõhtne ja varte püstloodne asend langeva valguse suhtes). Vastand isotroopia

anorgaaniline <+ orgaanili|ne -se -st 12 adj> (< an- + orgaaniline) • elutu loodusega seotud, elutu, vastand orgaaniline
anorgaaniline aine • aine, mis ei pärine taime- ega loomariigist (mineraalid, vesi jne)
anorgaaniline keemia • keemia haru, mis käsitleb keemilisi elemente, lihtaineid ja ühendeid (v.a süsinikuühendid)

aparaat <apar|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld apparatus ettevalmistus(ed), varustus)
1. keeruka ehitusega riist, mis teeb teatavat tööd osalt v täiesti iseseisvalt
2. seade, mille ülesanne on pms informatsiooni hankida, töödelda ja inimesele v tehnosüsteemile kasutatavaks muundada
3. mingit haldus- vm ala teenindavad asutused v nende süsteem
4. inimese, looma v taime üht talitlust teostav elundkond, nt kuulmisaparaat, seedeaparaat
teaduslik aparaat • selgitavad märkused ja materjalid teadusliku töö v teostekogu juurde

arbuus <arb|`uus -uusi -`uusi 22e s> (vn арбуз < trg karpuz) • bot troopilisest Aafrikast pärinev suurte söödavate viljadega taim (Citrullus vulgaris) kõrvitsaliste sugukonnast; selle taime kõrvitsataoline punaka mahlaka lihaga vili

aristolohhia <aristol`ohhia 1 s> (kr aristolocheia < aristos parim + locheia sünnitus, taime peeti sünnitust kergendavaks) • bot tobiväät (Aristolochia), troopika- ja parasvöötme väänkasv

artišokk <artiš|`okk -oki -`okki 22e s> (< pr artichaut < it articiocco mrd < ar al-kharshūf) • bot mitmeaastane karuohakat meenutav köögiviljataim (Cynara scolymus) korvõieliste sugukonnast; selle taime söödav korvõisikupõhi

banaan <ban|`aan -aani -`aani 22e s> (port, hisp banana < Aafrika k-d) • bot troopiline, kuni 15 m kõrgune rohttaim (Musa) banaaniliste sugukonnast, selle taime suhkru- ja tärkliserikas vili; kiubanaanist saadakse kiudainet, nn manillakanepit

basipetaalne kasv (< kr basis alus + ld petere suunduma) • bot taime kasv ladvast aluse suunas: mida lähemal alusele, seda noorem on külgharu. Vastand akropetaalne kasv

basofiilne <+ f`iil|ne -se 2 adj> (< kr basis alus + -fiil) • keem aluselise värvaine mõjul värvuv; bot aluselisi muldi eelistav (taime kohta)

deem <d`eem deemi d`eemi 22e s> (ingl deme < kr dēmos piirkond, rahvas), lokaalpopulatsioon <+ populatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< lokaalne), mikropopulatsioon <+ populatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< mikro-) • ökol isolatsiooni jäänud taime- v loomapopulatsioon, milles toimub rohke juhuslik ristumine

diifenbahhia <diifenb`ahhia 1 s> (< pn J. Dieffenbach, Austria aednik, 1796–1863) • bot igihaljaste rohtsete püsikute perekond (Dieffenbachia) võhaliste sugukonnast, u 30 liiki Kesk- ja Lõuna-Ameerikas; taime kõik osad on mürgised; toataimedena väga populaarsed

diktamnus <dikt`amnus -e 11~9 s> (kr diktamnon < pn Dikte, mägi Kreetal) • bot moosesepõõsas (Dictamnus), Lõuna-Euroopas ja Aasias levinud ligi meetri kõrgune mürgine rohttaim ruudiliste sugukonnast; eritab eeterlikke õlisid, mida võib taime kohal põlema süüdata

dividivi <dividivi 17 s> (indiaani k-d) • bot troopilise liblikõieliste sugukonda kuuluva taime (Caesalpinia coriaria) kaunad, sisaldavad rohkesti parkainet; kasut värvimisel

eksogeenne <+ g`een|ne -se 2 adj> (< ekso- + -geenne) • välistekkeline, väljaspool tekkiv v tekkinud; med väljast organismi sattuv, välise põhjusena esinev, vastand endogeenne
eksogeensed moodustised pl • biol rakkude välis- v pealiskihtidest looma v taime organismis tekkivad moodustised (nt lehed, oksad)
eksogeensed protsessid pl • Maa pinda teisendavad välisjõud (tuule, vooluvee ja jää, järvede, merede ja organismide tegevus)

eksoot <eks|`oot -oodi -`ooti 22e s> (< kr exōtikos võõras, võõramaine) • biol kohalikku floorasse v faunasse mittekuuluv, teistsuguse kliimaga aladelt pärit taime- v loomaliik

ekstraktiivaine <+ aine `aine 6 s> (< ekstraktiivne) • veega leostamisel v keetmisel taime- ja loomaosistest saadav orgaaniline aine

endeem <end|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< kr endēmos kohalik) • biol kohapeal kujunenud suhteliselt väikese levilaga taime- v loomaliik

endemism <endem|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr endēmos kohalik) • biol päriskodusus, taime- v loomaliikide esinemine suhteliselt väikesel maa-alal, kus nad on välja kujunenud

endoderm <+ d`erm dermi d`ermi 22e s> (< endo- + kr derma nahk)
1. bot tärklistupp, taime juhtkimpe (kimpudena asetsevaid kudesid) ümbritsev kaitsetupp
2. anat, biol → entoderm

entomogaamne <+ g`aam|ne -se 2 adj> (< entomogaamia), entomofiilne <+ f`iil|ne -se 2 adj> (< entomofiilia) • bot putukalembene, putukate kaasabil tolmlev (taime kohta)

epidermis <epid´ermis -e 9 s> (kr < epi- + derma nahk) • anat marrasknahk, nahka kattev mitmekihiline lameepiteel; bot taime lehti, rohtseid varsi ja noori juuri kattev klorofüllita rakukiht

floeem <flo|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< kr phloios koor, niin) • bot taime juhtkimbu niinosa; floeemide kaudu kantakse edasi lehtedes valminud orgaanilisi ühendeid

fossiil <foss|`iil -iili -`iili 22e s> (< fossiilne) • paleont kivistis, kivistunud taime- v loomajäänus

füto- (< kr phyton taim) • taime-, taim-

-füüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr phyton taim) • bot -taim (tähistab teatud tingimustes kasvavat taime)

glatsiaalrelikt <+ rel|`ikt -ikti -`ikti 22e s> (< glatsiaal + relikt) • biol jääajajäänuk, pleistotseenis mingile alale levinud ja nüüdisajani säilinud taime- v loomaliik

herba (ld rohi, taim) • farm ürt, ravimina kasutatav taime kuivatatud maapealne osa

heterokarpia <+ k`arpia 1 s> (< hetero- + kr karpos vili) • bot mõne taime (nt saialille) omadus erinevaid vilju moodustada

heteroos <heter|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr heteros teine) • biol taime- ja loomahübriidide esimese põlvkonna üleolek vanematest kasvukiiruse, sigivusomaduste, viljakuse jms poolest

hort. {lüh ld sõnadest hortorum aedade, hortulanorum aednike} • aiand taime aianduslikku nimetust tähistav märgend

hüdromorfsus <+ m`orfsus -e 11~9 s> (< hüdro- + kr morphē vorm) • bot taime v mulla omadus, mis tuleneb liigniiskusest

hügrofiilne <+ f`iil|ne -se 2 adj> (< hügro- + -fiil) • bot niiskuslembene, niisket kasvukohta eelistav (taime kohta). Vastand kserofiilne

hüperplaasia <+ pl`aasia 1 s> (< hüper- + kr plasis kujundamine) • biol, vet koevohamine, liigkasv, looma v taime elundi haiguslik suurenemine rakkude suurenemise ja rohkenemise tõttu. Vt ka hüpertroofia

hüpertroofne <+ tr`oof|ne -se 2 adj> (< hüper- + -troofne) • biol liigtoiteline (hapniku-, taime- ja kalavaese madala veekogu kohta)

hüpokotüül <+ kot|`üül -üüli -`üüli 22e s> (< hüpo- + kr kotylē kauss, tass, peopesa) • bot taime varreosa idulehtedest allpool

hüponastia <+ n`astia 1 s> (< hüpo- + nastia) • bot taime siseosas kiirem kasv kui välispinnal

interkalaarne <interkal`aar|ne -se 2 adj> (< ld intercalare vahele lisama) • bot, anat vahelmine
interkalaarkasv • bot vahekasv, taime pikenemiskasv, mis toimub püsikoe vahele jääva algkoe rakkude jagunemise varal; anat toruluude pikikasv epifüüsikõhre varal

introduktsioon <introduktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld introductio sissejuhatamine)
1. muus suurema heliteose lühike instrumentaalne sissejuhatus
2. biol mingi taime- v loomaliigi (ka sordi, tõu) sisseviimine aklimatiseerimiseks alale, kus seda varem polnud
3. relig vaimuliku ametisseseadmine, vt ka installatsioon (3)

in vivo [in viivo] (ld) • elusas, elusalt (elusa inimese, looma v taime vaatluse v temaga tehtava katse kohta)

kalebass <kaleb|`ass -assi -`assi 22e s> (pr calebasse < hisp calabaza)
1. kalebassipuu vilja kuivatatud koorest valmistatud pudelikujuline anum, millest juuakse matet
2. bot harilik pudelkõrvits (Lagenaria siceraria); selle taime viljast valmistatud nõu

kambium <k`ambium -i 19~2e s> (< keskld cambium vahetus) • bot mähk, koorealune õhuke paljunevatest rakkudest kude, mille abil toimub taime jämeduskasv

kemotropism <+ trop|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kemo- + tropism) • bot keemiline suundus, taime kasvu suundus keemiliste ärrituste toimel

kolokvint <kolokv|`int -indi -`inti 22e s> (< kr kolokynthē kõrvits) • bot mürkarbuus, ürtarbuus, taim kõrvitsaliste sugukonnast (Citrullus colocynthis); selle taime mõrumaitseline vili, mida kasut lahtistina

koroloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr chōros maa-ala + -loogia), arealoogia <+ l`oogia 1 s> (< ld area maatükk) • biol levilateadus; käsitleb taime-, looma- jm liikide levikut, sõltuvust inimtegevusest jne; põhimeetod on levikukaartide koostamine ja nende analüüsimine

kosmopoliitne <kosmopol`iit|ne -se 2 adj> (< kosmopoliit) • biol mitmel mandril levinud (looma v taime kohta)

ksüleem <ksül|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< ksülo-) • bot taime juhtkimbu puitosa. Vt ka floeem

kutiikula <kutiikula 1 s> (< ld dem cuticula < cutis nahk) • bot taime kattekoerakkude välisseintele ladestuv pms rasvataolisest kutiinist koosnev värvitu kiht, kaitseb taime liigse veekaotuse eest

kvassia <kv`assia 1 s> , kvassiapuu <+ p`uu 26i s> (< pn Kwasi, Surinami neegerori, kes avastas taime raviomadused) • bot mõrupuu, troopilisest Ameerikast pärinev põõsaspuu (Quassia); puidu mõru ekstrakt on seedimist soodustav ravim ja taimekahjurite tõrjevahend

litofiilne <+ f`iil|ne -se 2 adj> (< lito- + -fiil) • biol kivimilembene (taime, looma kohta)

manna <manna 16 s> (kr < hbr man)
1. mõne taime teradeks kuivav magus eritis (millest saadakse manniiti)
2. kok peeneteralised nisu- v maisitangud
3. piltl (piiblis) taevast sadanud imetoit (taevamanna)

meristeem <merist|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< kr meristos jagatud, jagatav) • bot algkude, jagunemisvõimelistest rakkudest koosnev kude, millest moodustuvad muud taimekoed
meristeemmeetod, meristeempaljundus • aiand, põll taime kasvatamise viis, mille puhul uue taime saamiseks kasut varre kasvukuhiku algkoe mikroskoopilist tükikest; kasut uute sortide ja tervendatud istutusmaterjali kiireks saamiseks

metamorfoos <+ morf|`oos -oosi -`oosi 22e s> (kr metamorphōsis)
1. ümberkujundus, muundus; muutus, teisenemine
2. zool moone, kaudne arenemine, mil munast kooruv noorloom (vastne) erineb tunduvalt täisealisest
3. bot taime kuju ja talitluse osaline muundumine pikaajalise arengu vältel
4. muus variatsiooniline muusikateos XX s

monokultuursus <+ kult`uursus -e 11~9 s> (< mono- + kultuur) põll
1. üht liiki taime pidev viljelemine samal külvikorraväljal v põllul, selliselt viljeldav taim on monokultuur
2. tootmisalane täisspetsialiseerumine (nt ühe põllukultuuri kasvatamisele)

naturaliseerima <naturalis|`eerima -eerib 28 v> (pr naturaliser < ld naturalis sünnipärane, loomulik, keskld kodanik)
1. biol võõrpäritoluga looma v taime kodustama, koduseks tegema, (uue elupaigaga jne) kohandama
2. jur naturalisatsiooni teel kodanikuõigusi andma

nearktiline ala (< neo- + kr arktikos põhjapoolne, vrd arktiline) • geogr taime- ja loomageograafiline ala, haarab Gröönimaa ja Põhja-Ameerika Mehhiko kiltmaast alates; moodustab osa holarktilisest alast. Vt ka palearktiline ala, holarktiline ala

neurotoksiin <+ toks|`iin -iini -`iini 22e s> (< neuro- + toksiin) • keem, farm närvimürk, (mikroobi, taime v looma toodetav) närvisüsteemile mürgine aine

palearktiline ala (< paleo- + kr arktikos põhjapoolne, vrd arktiline) • geogr taime- ja loomageograafiline ala, mis hõlmab Euraasia, Araabia poolsaare ja Aafrika põhjaosa Saharani; moodustab osa holarktilisest alast. Vt ka nearktiline ala, holarktiline ala

paleoendeem <+ end|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< paleo- + endeem) • ökol väikeseks jäänud levilaga jäänuk (taime- v loomaliik)

parenhüüm <+ enh|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< par- + kr enchyma sissevalatu) • bot tülbkude, taime põhikoe pehme mass, mis koosneb põisjaist elusrakkudest; anat kude, milles toimub elundite (eriti näärmete) iseloomulik talitlus

partikulatsioon <partikulatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld particula osake) • biol põõsa v puhma vm taime jagunemine (nt inimtegevuse toimel) iseseisvaiks

pektiin <pekt|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr pēktos hüübinud) • keem taime rakukestades, eriti puuviljades ja marjades sisalduv polüsahhariid (põhjustab keediste tarretumist)

pelooria <pel`ooria 1 s> (< kr pelōros hiiglasuur), pelooriline õis • bot mõne normaalselt ühe sümmeetriatasapinnaga õitega taime erandlik suur kiirjas õis, mis asetseb taime v õiekobara tipus

perenniaalne <perenni`aal|ne -se 2 adj> (< ld perennis aastaringne; püsiv) • aastaringne; biol mitme- (vähemalt kolme-) aastane (pms taime kohta)

peritsükkel <+ ts`ük|kel -li 2e s> (< kr perikyklos ümmargune < peri- + kyklos ring) • bot rakukiht taime varres ja juures

plagiotropism <+ trop|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr plagios kaldu olev + tropism) • bot taime kasvamine mõjuri suhtes nurga all

pneumoriisa <pneumoriisa 16 s> (< pneumo- + kr rhiza juur) • bot õhujuur, niiskes õhus taime maapealsetest osadest väljakasvav juur, mille ülesanded on pms hapnikuvõtt, taime kinnitamine ning veeauru imamine

polükarpne <+ k`arp|ne -se 2 adj> (< polü- + kr karpos vili) bot
1. eluea jooksul korduvalt õitsev ja viljuv (taime kohta)
2. mitmeemakaline (õie kohta). Vastand monokarpne

poor <p`oor poori p`oori 22e s> (kr poros läbipääs, ava) • urve, väike tühik aineosakeste vahel; anat higinäärme ava nahas; bot taime rakukesta ava

protoksüleem <+ ksül|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< proto- + ksüleem) • bot esipuit, esimesed puiduelemendid taime juhtkoes

protopektiin <+ pekt|`iin -iini -`iini 22e s> (< proto- + pektiin) • keem taime rakukestas ja rakkude vahel olev keemiliselt vastupidav ning lahustumatu süsivesik

reintroduktsioon <+ introduktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< re- + introduktsioon) • biol taime- v loomaliigi tagasitoomine alale, kus selle populatsioon on varem olemas olnud, kuid siis mingil põhjusel hävinud. Vt ka reaklimatisatsioon

rekonstruktsioon <rekonstruktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr reconstruction < re- + ld construere ehitama)
1. hävinud ehitise, seadme, fossiilse looma v taime, ka keelevormide, ajalooallika jne tõenäolise kuju taastuletamine, endise kuju taastamine
2. rekonstrueerimise tulemus, taastuletatu, uuesti konstrueeritu; põhjalik ümberkorraldus uute põhimõtete järgi

rosett <ros|`ett -eti -`etti 22e s> (pr rosette väike roos)
1. kunst stiliseeritud lille- v roosiõit jäljendav ringikujuline ornament; sellise kujuga ese, detail v moodustis; lihvitud vääriskivide vorme
2. biol (taime) juurmine kodarik

sapropeel <saprop|`eel -eeli -`eeli 22e s> (< sapro- + kr pēlos savi, muda) • geol järvemuda, rohkesti taime- ja loomajäänuseid sisaldav peeneteraline järve- v laguunisete

steel <st`eel steeli st`eeli 22e s> (kr stēlē)
1. arhit kõigile vanadele kõrgkultuuridele iseloomulik, ülalt ahenev neljakandiline reljeefide v raidkirjaga kivisammas; esineb sageli hauamonumendina
2. bot kesksilinder, taime varre ja juure seesmine osa

subfossiil <+ foss|`iil -iili -`iili 22e s> (< sub- + fossiil) • paleont geoloogia seisukohast suhteliselt hiljuti mattunud taime- v loomajäänus, mis pole veel jõudnud muutuda fossiiliks e kivistiseks

submersne <subm`ers|ne -se 2 adj> (< ld submersus uppunud < submergere sukeldama, uputama) • veealune; bot allpool veepinda kasvav (taime kohta)

talassohooria <+ h`ooria 1 s> (< kr thalassa meri + -hooria) • bot merilevi, taime seemnete levimine mere kaudu

termofiilne <+ f`iil|ne -se 2 adj> (< termo- + -fiil) • biol soojalembene, nt taime, bakteri kohta

transgeenne <+ g`een|ne -se 2 adj> (< trans- + geen) • biol geenitehnoloogiliselt muudetud struktuuriga ja seetõttu haiguskindel (taime v organismi kohta)

transpiratsioon <transpiratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld transpiratio < trans- + ld spirare hingama) • bot vee aurumine taime lehtedest jt maapealsetest osadest. Vt ka perspiratsioon

turgor <t`urgor -i 2e s> (ld < ld turgere paisunud olema) • biol turdus, taime- ja loomakudede pingus, mida põhjustab osmoosi mõjul rakkudesse sisenenud vee hüdrostaatiline rõhk

ubikvist <ubikv|`ist -isti -`isti 22e s> (< ld ubique kõikjal) • biol taime- v loomaliik, mis on kohastunud mitmesuguste ökoloogiliste (kliima-, mullastiku- jm) tingimustega, nt rändrott, võilill

vežetaal <vežet|`aal -aali -`aali 22e s> (< pr végétal taimne, taime- < ld vegetare elustama, kasvama) • van taimsete toimeainetega juuksevesi

vikarism <vikar|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl vicari(i)sm < vikareerima) • biol vikareerimine, taime- v zoogeograafiline nähtus, mille puhul suguluselt lähedased liigid asustavad eri levilaid v sama levila eri kasvukohti ja elupaiku

viroplasma <+ plasma 16 s> • biol viirusega nakatunud taime- ja loomaraku tsütoplasmas sisalduv suure elektrontihedusega amorfne olelusvorm, milles sünteesuvad v koostuvad taime- ja loomaviirused

ökodeem <+ d`eem deemi d`eemi 22e s> (< öko- + deem) • ökol ühe taime- v loomaliigi isendite kogum, mida teistest kogumitest eraldab elukoosluse ja selle elupaiga eluta keskkonna piir