[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 154 artiklit

abaka <abaka 1 s> (hisp abacá < tagalogi abaka) • bot Filipiinidelt pärinev taim, Manilla kanep, kanepbanaan (Musa textilis); selle taime leherootsudest saadavat kiudainet kasut laevaköite, mattide jm valmistamiseks

adoonis <adoonis -e 9 s> (< kr pn Adonis, Kreeka viljakusjumalus, jumalatar Aphrodite armastatu)
1. bot taim tulikaliste sugukonnast (Adonis), kasut ravimtaimena
2. piltl ilus noormees

adventiivtaim <+ t`aim taime t`aime 22i s> (< adventiivne) • bot tulnuktaim, kohalikku taimestikku mittekuulunud taim

aerofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (aero- + -füüt) • bot vett ja kõiki toiteelemente õhust saav taim

albiino <albiino 16 s> (hisp, port albino < albo valge) • biol albinismi tunnustega inimene, loom v taim

alraun <alr|`aun -auni -`auni 22e s> (sks) • bot Vahemere maadel kasvav taim (Mandragora officinarum) maavitsaliste sugukonnast, mõnda liiki alrauni juur sisaldab narkootilise toimega mürgiseid alkaloide

amfiib <amf|`iib -iibi -`iibi 22e s> (< kr amphibios kahepaikne < amfi- + bios elu)
1. zool vt amfiibid
2. bot kahepaikne taim, mis võib kasvada niihästi vees kui maismaal
3. tehn vees ja maismaal liikuv transpordivahend (nt auto, tank, lennuk, (hõljuk)laev)

anabasiin <anabas|`iin -iini -`iini 22e s> (< uusld Anabasis anabass < kr anabasis ülesminek; teatud taim) • keem alkaloid, sisaldub lehitus anabassis (Anabasis aphylla) ja tubakas, on nikotiini isomeer; kasut taimekaitsevahendina

angeelika <angeelika 1 s> (< kr angelos ingel) • bot heinputk (Angelica), taim sarikaliste sugukonnast

annuaalne <annu`aal|ne -se 2 adj> (< ld annualis üheaastane < annus aasta) • biol ühe aasta jooksul elutsükli läbiv (taim, loom), vt ka annuell; aasta- (rütm). Vt ka bienniaalne, perenniaalne

annuell <annu|`ell -elli -`elli 22e s> (pr annuel < ld annualis aastane < annus aasta) • bot üheaastane taim

arbuus <arb|`uus -uusi -`uusi 22e s> (vn арбуз < trg karpuz) • bot troopilisest Aafrikast pärinev suurte söödavate viljadega taim (Citrullus vulgaris) kõrvitsaliste sugukonnast; selle taime kõrvitsataoline punaka mahlaka lihaga vili

argillofiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< kr argillos potisavi + -fiil) • bot veekogu savilembene taim

arhegoniaat <arhegoni|`aat -aadi -`aati 22e s> • bot arhegooni omav taim

arnika <arnika 1 s> (uusld arnica < kr arnos lammas) • bot pms mäginiitudel kasvav mitmeaastane taim (Arnica) korvõieliste sugukonnast

asparhernes <+ hernes h`erne 7 s> (< aspar) • bot taim (Tetragonolobus) liblikõieliste sugukonnast

aspidistra <aspid`istra 1 s> (< kr aspis kilp) • bot lehtliilia (Aspidistra), suurte tumeroheliste lehtede ja väikeste õitega taim liilialiste sugukonnast

balsamiin <balsam|`iin -iini -`iini 22e s> (kr balsaminē) • bot lemmalts, valgete, punaste, siniste v kollaste õitega üheaastane taim lemmaltsaliste (Balsaminaceae) sugukonnast

barohoor <+ h`oor hoori h`oori 22e s> (< kr baros raskus + kr chōra asukoht) • bot taim, mille levised on nii rasked, et kukuvad maha ja tagavad (paikse) uuenduse pms vanemtaimede hävimise korral

bataat <bat|`aat -aadi -`aati 22e s> (hisp batata < indiaani k-d) • bot maguskartul (Ipomoea batatas), troopikamail levinud taim kassitapuliste sugukonnast; bataadi tärkliserikas söödav juuremugul

bienniaalne <bienni`aal|ne -se 2 adj> (< ld biennium kaks aastat < bi- + annus aasta) • kaheaastane (rütm); biol kahe aasta vältel elutsükli läbiv (taim, loom). Vt ka annuaalne, perenniaalne

binaarne <bin`aar|ne -se 2 adj> (ld binarius < bini kahekaupa) • kahest osast koosnev
binaarne arvusüsteeminfo, mat kahendsüsteem, arvusüsteem, milles kõiki arve kirjutatakse kahe numbriga (nt 1 ja 0)
binaarne nomenklatuurbiol bioloogias nomenklatuur, mille järgi iga loom v taim varustatakse kahest ladinakeelsest v latiniseeritud sõnast koosneva nimega (esimene neist sõnadest tähistab perekonda, teine liiki)
binaarne sulamtehn sulam, mis koosneb kahest osisest, eriti kahest metallist (nt vasest ja tinast) v metallist ja mittemetallist (nt rauast ja süsinikust)
binaarne süsteemkeem kahest komponendist koosnev füüsikalis-keemiline süsteem

biogeograafia <+ gr`aafia 1 s> (< bio- + geograafia) • geogr teadus, mis uurib taim- ja loomorganismide levimist ja jaotumist maakeral; jaguneb looma- ja taimegeograafiaks

botaanika <botaanika 1 s> (kr botanikē < botanē rohi, taim) • taimeteadus
botaanikaaedtaimede kasvatamise, uurimise ja tutvustamisega tegelev asutus

eksikaat <eksik|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld exsiccare kuivatama) • bot määramis- ja leiuandmetega varustatud kuivatatud taim, herbaareksemplar
eksikaatkoguteatava maa-ala täpselt määratud ja leiuandmetega varustatud herbaartaimede kogu

endiivia <end`iivia 1 s> (hisp, it endivia < ld intibus) • bot salatsigur (Cichorium endivia), Ida-Indiast pärinev taim korvõieliste sugukonnast. Vt ka frisee, eskariool

epidermofüütia <+ f`üütia 1 s> (< epidermis + kr phyton taim) • med parasiitseente (epidermofüütide) tekitatud epidermise v küünte seenhaigus

epifütootia <epifüt`ootia 1 s> (< epi- + kr phyton taim) • biol taimehaiguse ulatuslik puhang mingis piirkonnas. Vt ka episootia, epideemia

epifüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< epi- + -füüt) • bot taim, mis kasvab teisele taimele kinnitunult, sellelt toitaineid ammutamata

epifüüton <+ f`üüton -i 2e s> (< epi- + kr phyton taim) • bot mikrovetikaist pealiskasv suurtel veetaimedel

epigeiit <epige|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< epigeiline) • bot maapinnal kasvav taim (kasut pms vetikate, samblike ja sammalde kohta)

epiliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< epi- + -liit) • bot kividel, kaljudel või müüridel kasvav taim

epimeedium <epim`eedium -i 19~2e s> (< kr epimēdion, teatud taim) • bot madalakasvuliste püsikute perekond (Epimedium) kukerpuuliste sugukonnast; levinud subtroopilistel aladel, Eestis kasvat kiviktaimla- ja kattetaimena

euhalofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< eu- + kr hals sool + -füüt) • bot pärissoolataim, sooldunud muldadel (soolakõrbeis, mererannal jne) kasvav taim

fanerofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr phaneros nähtav, ilmne + -füüt) • bot kõrgtaim, mitmeaastane taim (puud, põõsad jt), mille uuenemispungad asetsevad vähemalt 0,25 m kõrgusel maapinnast

fenkol <f`enkol -i 2e s> (sks Fenchel < ld feniculum) • bot apteegitill, Vahemere piirkonnas kasvav taim sarikaliste sugukonnast (Foeniculum vulgare); toiduks tarvit nii lehti, seemneid kui ka mugulataolist juuremoodustist

fütiin <füt|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr phyton taim) • keem fosfori orgaaniline ühend, sisaldub paljudes taimedes; ka ravimpreparaat

füto- (< kr phyton taim) • taime-, taim-

füüsal <f`üüsal -i 2e s> (uusld < kr physallis mull, vill, põis) • bot taim maavitsaliste sugukonnast (Physalis), ka juudikirss, jaapani latern v hiina latern; kasvab metsikult Ameerikas, Kagu-Euroopas, Aasias; mõne sordi vilja tarvit dessertmarjana

-füüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr phyton taim) • bot -taim (tähistab teatud tingimustes kasvavat taime)

gaasivahetus <+ vahetus -e 11 s> (< gaas1) • biol gaaside vahetus taim- ja loomorganismide ja väliskeskkonna vahel

galvanotaksis <+ taksis -e 9 s> (< galvano- + taksis) • biol, el vabalt liikuvate alamate taim- ja loomorganismide suundliikumine vees seda läbiva elektrivoolu mõjul. Vt ka galvanotropism

gametofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< gameet + -füüt) • bot sugulises, gameete moodustavas elujärgus taim. Vt ka sporofüüt

glükofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< glüko- + -füüt) • bot magetaim, mageveekogudes ja sooldumata mullas kasvav taim. Vastand halofüüt

güpsofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr gypsos kriit, kips + -füüt) • bot kipsitaim, kipsirohkeil muldadel kasvav taim

halofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr hals, gen halos sool + -füüt) • bot soolataim, soolarohkel pinnasel kasvav taim. Vastand glükofüüt

hapaksant <hapaks|`ant -andi -`anti 22e s> (< kr hapax üks kord + anthos lill, õis) • bot taim, mis õitseb ja kannab vilja vaid üks kord

harmal <h`armal -i 2e s> (kr harmala), peeganum <peeganum -i 19 s> (< kr pēganon ruut (taim)) • bot mürgine taim (Peganum), kasvab Vahemere mail, Aasias, Mehhikos; seemneid kasut värvide valmistamiseks ja farmakoloogias

heliofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< helio- + -füüt) • bot valgustaim, valguslembene taim. Vastand skiofüüt

hemikrüptofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< hemi- + krüptofüüt) • bot taim, mis ebasoodsa aastaaja elab üle vahetult maapinna lähedal asetsevate pungade varal (nt võilill)

hemiparasiit <+ paras|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< hemi- + parasiit) • biol poolparasiit (ka taim); poolnugiline. Vastand holoparasiit

herba (ld rohi, taim) • farm ürt, ravimina kasutatav taime kuivatatud maapealne osa

herbaareksemplar <+ eksemplar -i 19 s> • bot herbariseeritud taim

herbaarium <herb`aarium -i 19~2e s> (ld herbarium < herba taim) bot
1. kuivatatud ning pressitud, ülevaatlikult korrastatud (enamasti paberilehtedele kinnitatud) taimede teaduslik v õppekogu
2. asutus v ruum taimekogude säilitamiseks ja uurimiseks

herbikool <herbik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld herba rohi, taim + colere harima, elama) • zool taimeelanik, taimedel elutsev loom

holoparasiit <+ paras|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< holo- + parasiit) • biol täisparasiit (ka taim), täisnugiline, kes pole võimeline eksisteerima lahus oma peremehest. Vastand hemiparasiit

homöohüdriline <+ hüdrili|ne -se -st 12 adj> (< homöo- + kr hydōr vesi) • bot veekulu reguleeriv (taim)

hüdatofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr hydōr, gen hydatos vesi + -füüt) • bot üleni v suurema osaga vees kasvav taim. Vt ka hüdrofüüt

hüdrobiont <+ bi`ont biondi bi`onti 22e s> (< hüdro- + biont) • biol veeorganism, veekogude vees, põhjas v põhjasetteis elav organism (loom, taim, bakter)

hüdrofiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< hüdro- + -fiil)
1. bot hüdrogaam, vees tolmlev taim, veelembene, vett kasvukohana eelistav taim
2. keem märguv või veemolekuliga ühinev (keha pinna või molekuli osa kohta)

hüdrofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< hüdro- + -füüt) • bot veetaim, vees v väga niiskes pinnases kasvav taim. Vt ka hüdatofüüt

hügrofiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< hügro- + -fiil) • bot niiskust armastav taim

iiris <iiris -e 9 s> (< pn Iris, Kreeka müt-s jumalate sõnumitooja, isikustatult vikerkaar)
1. anat silma vikerkest
2. bot võhumõõk (Iris), taim võhumõõgaliste sugukonnast, suurte õitega püsik; paljud liigid on aiailutaimed
3. (vn ирис < kr) kok piimast v koorest ja suhkru- v tärklisesiirupist valmistatav helepruun kompvek
4. tekst läikiv v korrutatud puuvill- v siidniit

iksia <`iksia 1 s> (< kr ixia, teatud taim) • bot Lõuna-Aafrikas kasvav taim (Ixia) võhumõõgaliste sugukonnast; mõned liigid on ilutaimed

immortell <immort|`ell -elli -`elli 22e s> (pr immortelle < ld immortalis surematu) • bot õlglill, kuivlill, paberisarnaste kroonlehtedega taim, mille kuivatatud õied püsivad muutumatuna ka talvel (nt aedkäokuld)

indikaator <indik`aator -i 2e s> (< ld indicare näitama)
1. vahend mingi nähtuse olemasolu näitamiseks v mingi suuruse ligikaudseks mõõtmiseks
2. keem aine, mille kergesti jälgitava muutuva tunnuse (värvus, fluorestsents) järgi on võimalik kindlaks teha keemilise reaktsiooni lõppu mahtanalüüsis v määrata keskkonna mingit füüsikalis-keemilist näitajat
3. tehn seade indikaatordiagrammi saamiseks
indikaatordiagrammindikaatori abil saadav diagramm, näitab rõhu muutumist sõltuvalt kolvi asendist sisepõlemismootori, aurumasina v mingi kolbmasina silindris
indikaatorlampmärgulamp, signaali- v pingenäiturina kasutatav lamp, nt valgusdiood
indikaatorpaneelkuvar v näidik, s.o seadis informatsiooni nähtavaks tegemiseks
indikaatortaimbot taim, mille kasvukoht, keemiline koostis ja välisilme viitavad mingitele pinnase eriomadustele

ingver <`ingver -i 2e s> (sks Ingwer < keskld gingiber < kr zingiberis < paali siṅgivera < draviidi k-d) • bot troopiline ja lähistroopiline üheiduleheline taim (Zingiber officinale) aromaatse risoomiga, mida tarvit maitseainena ja ravimina

ipekakuanja <ipekaku´anja 16 s> (port ipecacuanha < tupii ipe-kaa-guéne) • bot okse-rögajuur (Psychotria ipecacuanha), Lõuna-Ameerikas ja Lõuna-Aasias kasvav taim madaraliste sugukonnast, mille juurt tarvit oksele ajava vahendina ja köharavimina

juka <juka 16 s> (hisp yuca < indiaani k-d) • kõnek palm- e tääkliilia (Yucca), teravate nahkjate lehtedega taim agaaviliste sugukonnast

kaktus <k`aktus -e 11~9 s> (< ld cactus, teatud okastega taim < kr kaktos) • bot pms troopilisest Ameerikast pärinev kuivalembene taim lihaka varre ja astlaiks muundunud lehtedega, kasvat meil toataimedena; mõnede liikide viljad on söödavad

kalganirohi <+ rohi rohu r`ohtu 24e s> (vn калган < sks Galgant < keskld galanga < ar ḵūlanjān, ḵalanjān < prs ḵāvalinjān) • bot Kagu-Aasiast pärinev taim (Alpinia galanga); ingveriga sarnanevat aromaatset, eeterlikke õlisid sisaldavat risoomi e kalganijuurt kasut vürtsi ja ravimtaimena

kalmia <k`almia 1 s> (< pn P. Kalm, Rootsi botaanik, 1715–79) • bot Põhja-Ameerikast pärinev igihaljas v heitlehine taim (Kalmia) kanarbikuliste sugukonnast, kasvat ka Eestis

kaltsifiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< ld calx lubi + -fiil), kaltsikool <kaltsik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld calx lubi + colere harima, elama) • biol lubjarohket keskkonda eelistav organism, tavaliselt taim, mis kasvab lubjarikkas mullas

kaltsifoob <+ f`oob foobi f`oobi 22e s> (< ld calx lubi + -foob) • biol lubjarikast keskkonda vältiv organism, tavaliselt taim, mis ei kasva lubjarikkas mullas

kameelia <kam`eelia 1 s> (< pn J. J. Kamel, Tšehhi-Austria misjonär ja botaanik, 1661–1706) • bot igihaljaste lehtpõõsaste ja madalate lehtpuude perekonda teepõõsaliste sugukonda kuuluv taim (Camellia); eriti levinud on teekameelia e teepõõsas, mille võrsetippudest valmistatakse Hiinas teed, ja jaapani kameelia, mida kasvat soojadel maadel ilutaimena aedades ja parkides, Eestis vähesel määral kasvuhoonetes

kappar <k`appar -i 2e s> (kr kapparis) • bot troopikas ja lähistroopikas kasvav taim (Capparaceae); Vahemere maadelt, Ees- ja Sise-Aasiast pärineva torkava kapparipõõsa õiepungi kasut maitseainena

karnivoor <+ v`oor voori v`oori 22e s> (< ld caro, gen carnis liha + -voor) • lihasööja, lihast toituv elusolend v taim

kendõrr <kend|`õrr -õrri -`õrri 22e s> (vn кендырь < trg kendir kanep) • bot siberi koerakool (Apocynum sibiricum), taim koerakooluliste sugukonnast

kinoa <kin`oa 26 s> (hisp quinua, quínoa < ketšua kinwa) • bot, kok Tšiili hanemalts, Lõuna-Ameerikast pärit taim, mille seemneid tarvitatakse toiduks (Chenopodium quinoa)

kolokvint <kolokv|`int -indi -`inti 22e s> (< kr kolokynthē kõrvits) • bot mürkarbuus, ürtarbuus, taim kõrvitsaliste sugukonnast (Citrullus colocynthis); selle taime mõrumaitseline vili, mida kasut lahtistina

koriander <kori`and|er -ri 2e s> (kr koriandron) • bot taim sarikaliste sugukonnast (Coriandrum); viljad sisaldavad eeterlikku õli; tarvit vürtsina ja lõhnaõlitööstuses

kormofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kormus + -füüt) • bot kormust omav kõrgem taim

kosmopoliit <kosmopol|`iit -iidi -`iiti 22e s> (kr kosmopolitēs maailmakodanik < kosmos maailm + politēs kodanik) • maailmakodanik, kosmopolitismi pooldaja; biol üldlevinud, kogu maakeral v selle suuremal osal levinud loom v taim

krapp <kr`app krapi kr`appi 22e s> (holl krap) • bot punavärvik, madaraliste sugukonda kuuluv Vahemere mail jm kasvav taim (Rubia tinctorum), mille juured sisaldavad punast värvainet; punavärviku juurtest saadav väga püsiv punane värvaine

krinohalofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr krinō eraldan + halofüüt) • bot soola eritav taim

krüofiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< krüo- + -fiil) • bot külmalembene taim

krüofüüton <+ f`üüton -i 2e s> (< krüo- + kr phyton taim) • biol külmades piirkondades esinev (lühiealine) mikroskoopiline taim v organismikogum

krüptogaam <+ g`aam gaami g`aami 22e s> (< krüpto- + kr gamos abielu) • bot eostaim, õieta taim, mis ei moodusta seemneid, vaid paljuneb eoste abil. Vt ka fanerogaam

kserofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< ksero- + -füüt) • bot kuivustaim, liigkuivusega kohastunud taim. Vastand hügrofüüt

kurkum <k`urkum -i 2e s> (ar kurkum), kurkuma <k`urkuma 1 s> • bot kollajuur, Lõuna-Aasias kasvav mugulja juurikaga taim (Curcuma longa) ingveriliste sugukonnast; kuivatatud ja peenestatud kurkumijuurikat kasut värvitööstuses ja vürtsina (näiteks karri koostises)

levkoi <levk`oi 26 s> (vn левкой, sks Levkoje < kr leukoion < leukos valge) • bot ühe- v mitmeaastane taim (Matthiola) ristõieliste sugukonnast pms Vahemere maades, Eestis ka meeldiva lõhnaga ilutaim

lipoidid pl <lip|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< lipo- + -oid) • biol taim- ja loomorganismides sisalduvad elutähtsad rasvataolised ühendid

litofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< lito- + -füüt), petrofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< petro- + -füüt) • bot kaljutaim, väga kuival kaljusel pinnasel kasvav taim, mille juurte ja risoomide eritised lahustavad kivimeid, pannes aluse mulla tekkele

lobeelia <lob`eelia 1 s> (< pn M. de Lobel, flaami botaanik, 1538–1616) • bot rohkete liikidega taim (Lobelia) rohttaimede ja põõsaste perekonnast kellukaliste sugukonnast; vesilobeelia (Lobelia dortmanna) kasvab ka Eesti järvedes; mõned liigid on aiailutaimed

lootos <l`ootos -e 11~9 s> (kr lōtos) • bot mitut eri liiki kauniõieline taim (Nelumbo) lootoseliste sugukonnast; esineb sageli Egiptuse, Kreeka ja India kunstis stiliseeritult ja sümboolse tähendusega

lufa <lufa 16 s> (ar lūf) • bot käsnkõrvits (Luffa), lähistroopika taim kõrvitsaliste sugukonnast; käsnkõrvitsa kiududest pesukäsn

maadia <m`aadia 1 s> (mapudunguni madi) • bot Põhja-Ameerikast pärinev üheaastane taim (Madia Molina) korvõieliste sugukonnast; õlimaadiat (Madia sativa) kasvat ka Euroopas

mandel <m`and|el -li 2e s> (sks < keskld amandula < kr amygdalē mandel)
1. anat tonsill
2. mandlipuu seeme
mandlipuubot roosõieliste sugukonda kuuluv taim (Amygdalus), mille viljakivi sisaldab söödavat tuuma (seemet), mandlit

melon <melon -i 2e s> (ld melo, melopepo < kr mēlopepōn < mēlon õun + pepōn küps) • bot taim (Cucumis melo) kõrvitsaliste sugukonnast; selle söödav vili

mimeet <mim|`eet -eedi -`eeti 22e s> (< kr mimētēs jäljendaja) • biol kaitsekohastumusega loom v taim, modelli (3) jäljendav loom v taim. Vt ka mimikri, mimees

mimoos <mim|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr mimos jäljendaja, matkija) • bot taim liblikõieliste sugukonnast; tuntuim liik häbelik mimoos (Mimosa pudica) on sulgjate lehtedega ilutaim, mis puudutamisel tõmbab lehed kokku

modell <mod|`ell -elli -`elli 22e s> (it modello < ld modulus mõõt, rütm, viis)
1. kunst kunstnikule maalimisel v skulptuuri valmistamisel poseeriv (palgaline) isik
2. mannekeen (2), rõivamoodide, soengute, meigi demonstreerija
3. zool objekt (loom või taim), kellega mimeet e jäljendav loom püüab sarnaneda, vt ka mimetism
fotomodellfot kutselisele fotograafile kommerts- v kunstfoto tegemiseks poseeriv isik, sageli moerõivaste demonstreerija

monokultuursus <+ kult`uursus -e 11~9 s> (< mono- + kultuur) põll
1. üht liiki taime pidev viljelemine samal külvikorraväljal v põllul, selliselt viljeldav taim on monokultuur
2. tootmisalane täisspetsialiseerumine (nt ühe põllukultuuri kasvatamisele)

montbreetsia <montbr`eetsia 1 s> (< pn A. F. E. Coquebert de Montbret, Prantsuse botaanik, 1781–1801) • bot kaeralill, mugulsibultaimede perekonda võhumõõgaliste sugukonda kuuluv taim (Crocosmia)

mung <m`ung mungi m`ungi 22e s> , mungvigna <+ vigna 16 s> (< hindi mūṅg + pn D. Vigna, Itaalia botaanik, 1577-1647) • bot Aasias kasvav liblikõieline taim vigna perekonnast (Vigna radiata), mille ube (mungube) ja idusid süüakse

mürmekofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr myrmēx sipelgas + -füüt) • bot sipelgataim, troopiline taim, mille varte ja mugulate õõnsuses elavad sipelgad, kes kaitsevad teda taimtoiduliste loomade eest

mürmekohoor <+ h`oor hoori h`oori 22e s> (< kr myrmēx sipelgas + chōreō levin) • bot taim, mille viljad v seemned levivad sipelgate vahendusel

neuston <n`euston -i 2e s> (< kr neō ujun) • biol veekogude pindkilet asustavate taim- ja loomorganismide kogum. Vt ka pleuston

nitrofiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< nitro- + -fiil) • bot lämmastikulembene taim, nt nõges, naat

oksülofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr oxys hapu + -üül + -füüt) • bot happelise mulla taim

okulaat <okul|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld oculatus silmadega, nägev < oculus silm) • aiand silmastatud taim

ombrofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< ombro- + -füüt) • bot otse sademete niiskusest vett hankiv taim

ombrotroofne <+ tr`oof|ne -se 2 adj> (< ombro- + -troofne) • bot sademetoiteline, üksnes sademetest niiskust saav (taim, raba)

oreofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< oreo- + -füüt) • bot mägitaim, taim, mis kliimavöötme piires kasvab ainult mägedes

organism <organ|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< organ) • biol elusolend, tervikut moodustav elav keha, loom v taim

ornament <ornam|`ent -endi -`enti 22e s> (ld ornamentum kaunistus) • kunst pms sümmeetrial ja motiivide rütmilisel kordusel põhinev pinnakaunistus (eriti arhitektuuris, tarbe- ja raamatukunstis); motiivide poolest eristatakse geomeetrilist, taim-, loom- ja kalligraafilist ornamenti

ornitofiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< ornito- + -fiil) • bot taim, mida tolmeldavad linnud

paanaks (kr panax kõike raviv taim) ženšenn

papüürus <pap`üürus -e 11~9 s> (kr papyros) • bot Niiluse jõe suudmes jm Põhja-Aafrikas kasvav taim (Cyperus papyrus) lõikheinaliste sugukonnast; selle varresäsi ribadest valmistatud muistne kirjutusmaterjal, paberi eelkäija; aj sellele materjalile kirjutatud vanaaegne rullkäsikiri

parasiit <paras|`iit -iidi -`iiti 22e s> (kr parasitos muidusööja, priileivasööja) • biol nugiline, söödik, taim- v loomorganism, mis elab teise organismi peal v sees, toitudes selle kulul; piltl teise kulul elav isik
parasiitsõnalgv nugisõna, vääras tähenduses kasutatav, teise sõna tähendusalale tunginud sõna, nt sõna läbi sõnade kaudu, üle, pärast, tõttu asemel
parasiittaimbot taimparasiit, nugitaim, taim, mis toitub teistest taimedest, olles kinnitunud nende juurtele v võsudele; täisparasiidid võtavad peremeestaimelt vee ja kõik toitained, poolparasiidid saavad teistelt taimedelt vee ja osa toitaineid

pastinaak <pastin|`aak -aagi -`aaki 22e s> (ld pastinaca) • bot, kok aed-moorputk (Pastinaca sativa), magusamaitselise juurega sarikaline taim; kasut köögiviljana

perifüüton <+ f`üüton -i 2e s> (< peri- + kr phyton taim) • biol mitteparasiitsete kinnitunud makro- ja mikroorganismide kogum veesõidukite, sadamasildade jm vesiehitiste, poide ja vaiade veealustel osadel, samuti vaalalistel jm veeloomadel ja -taimedel

produtsent <produts|`ent -endi -`enti 22e s> (sks Produzent < produtseerima)
1. produtseerija, tootja, filmi (telesaate jne) tootmist korraldav isik; korraldab ja kontrollib töörühma tegevust organisatsioonilisest, rahanduslikust ja kunstilisest küljest
2. biol ökosüsteemis tootev organism: orgaanilist ainet sünteesiv bakter v roheline taim, vastand konsument

psammofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr psammos liiv + -füüt) • bot liivataim, liivaste alade taim; on kohastunud kuivuse, tugeva tuule ja liikuva liivaga

psührofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr psychros külm + -füüt) • bot külmalembeline, madala temperatuuriga (0–10 °C) kasvukohti eelistav taim

ramjee <ramj`ee 26i s> (sks Ramie < pr ramie < malai rami), bömeeria <böm`eeria 1 s> (< pn G. R. Böhmer, Saksa botaanik, 1723–1803) • bot tugevate pikkade kiududega mitmeaastane taim (Boehmeria nivea), hiina nõges; selle kiududest valmistatakse riiet, köit, nööri jm

raps <r`aps rapsi r`apsi 22e s> (sks Raps < ld rapa naeris, raps) • bot ristõieliste sugukonda (Brassica) kuuluv taim, mille seemneis leiduvat õli kasut toidu- ja tehnilise õlina

remontantne <remont`ant|ne -se 2 adj> (pr remontant < remonter uuesti tõusma) • aiand taasviljaline, taasõieline, aasta jooksul korduvalt õitsev ja vilja kandev taim, nt remontantroos

rutiin2 <rut|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld ruta ruut (taim)), rutosiid <rutos|`iid -iidi -`iidi 22e s> • keem, farm tatralehtedest, rabarbrist jm saadav aine, kasut veresoonte hapruse vähendamiseks; tähtsamaid P-vitamiini omadustega aineid

saprofiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< sapro- + -fiil) • biol mädalemb, mädalembene (taim)

sardooniline <sardoonili|ne -se -st 12 adj> (< ld herba Sardonia Sardiinia taim, mis arvati põhjustavat pilkavat naeru meenutavat näolihaste krampi) • salvav, kibe; pilkav

silla <silla 16 s> (kr skilla) • bot siniliilia (Scilla), liilialiste sugukonda kuuluv pms varakevadel õitsev siniseõieline taim

skiofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr skia vari + -füüt) • bot varjulembene taim, varjutaim. Vastand heliofüüt

sklerofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr sklēros kange, kõva + -füüt) • bot kuivas kasvav taim, kõrbe- ja rohtlataim

sojauba <+ uba `oa 18e s> , soja <soja 17 s> (sks Soja < jpn shōyu sojakaste) • bot esialgu Ida-Aasias, hiljem ka Ameerikas ja Euroopas levinud üheaastane taim (Glycine) liblikõieliste sugukonnast; valku, õli ja tärklist sisaldavaid seemneid tarvit toiduks, seemneist pressitud sojaoaõli toiduks ja tehniliseks otstarbeks

sooma2 <sooma 16 s> (sanskr sōma) • taim, mille mahlast valmistati Indias kultustoiminguis pruugitavat uimastavat jooki; selle joogi nimetus

spargel <sp`arg|el -li 2e s> (sks Spargel < kr aspharagos) • bot harilik aspar (Asparagus officinalis), mitmeaastane kuni 1,5 m kõrgune punaste marjadega taim, kasvab metsikult Lõuna-Euroopas ja Kaukaasias; kultuurvormide noored võrsed on söödavad
spargelkapsas vt brokoli

säntpoolia <säntp`oolia 1 s> (< pn W. von Saint Paul-Illaire, Saksa koloniaalametnik, 1860–1940) • bot aafrika kannike, varjukannike, parma kannike, usambaara kannike, väike igihaljas karvaste lehtedega ja paljudes värvitoonides taim (Saintpaulia); u 20 liiki Ida-Aafrikas; levinud ka toalillena

zoohoor <+ h`oor hoori h`oori 22e s> (< zoo- + kr chōreō levin) • bot zoohooria teel leviv taim, vili v eos, loomlevija

taro1 <taro 17~16 s> (< Polüneesia k-d) • bot pms Malai saartel ja troopilises Aafrikas kasvatatav taim (Colocasia esculenta) suurte tärkliserikaste söödavate juuremugulatega

tausagõss <tausag|`õss -õssi -`õssi 22e s> (vn таусагыз < kasahhi таусағыз) • bot kautšukit sisaldav taim (Scorzonera tau-saghyz) korvõieliste sugukonnast

termopsis <term´opsis -e 9 s> (< kr thermos soe + opsis nägemine, väljanägemine) • bot umbrohuna kasvav liblikõieline taim (Thermopsis lanceolata) Kesk-Siberis, Põhja-Mongoolias jm; termopsise ürti kasut meditsiinis

tootem <t`ootem -i 2e s> (ingl totem < algonkini k-d nindodem minu tootem) • etn loom, taim, ese v loodusnähtus usulise austuse objektina (Põhja-Ameerika) indiaani kultuuris; tootemi kujutist kasutati ka suguharu v üksikisiku tunnuse v märgina, vt ka totemism
tootemisammaskõrge maalitud v nikerdatud tootemikujutistega post (Põhja-Ameerika) indiaanlastel

tradeskantsia <tradesk`antsia 1 s> (< pn J. Tradescant, Inglise loodusteadlane, u 1570–1638) • bot Ameerikast pärinev mitmeaastaste rohttaimede perekonda (Tradescantia) kommeliiniliste sugukonda kuuluv taim; mõnda liiki kasvat ka toaripptaimena

trihhofütoos <trihhofüt|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr thrix, gen trichos karv, juus + phyton taim) • med pügaraig, naha, juuste ja küünte krooniline seentõbi, mida põhjustab seen (Trichophyton)

tropofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (tropo- + -füüt) • bot vihma- ja kuivaperioodide regulaarse vaheldusega kohanenud taim; tropofüüdid veedavad ebasoodsa aastaaja puhkeseisundis

tsönobiont <+ bi`ont biondi bi`onti 22e s> • biol tsönoosis osalev biont (taim, loom, seen v mikroob), ainult mingile kindlale biotoobile iseloomulik liik

tuberoos <tuber|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< ld tuberosus mügaraline < tuber mügar) • bot säraõis, Mehhikost pärinev taim amarülliliste sugukonnast (Polianthes tuberosa); kasvat ilutaimena ja lõhnaainete saamiseks

tüümian <t`üümian -i 19~2e s> (sks Thymian < ld thymum < kr thymon) • bot aed-liivatee (Thymus vulgaris), lõhnav taim huulõieliste sugukonnast; lehtedest saadakse eeterlikku õli, mida kasut parfümeerias; lehti ja varsi kasutatakse maitse- ja ravimtaimena

umbrofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< ld umbra vari + -füüt) • bot taim, mis eelistab päikesepaistelist kasvukohta, kuid talub ka varju (nt kuusk)

veganism <vegan|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl < vegetable (köögivilja)taim < ld vegetabilis elustav < vegetare elustama, kasvama) • range vegetarism, mis välistab loomsete toodete tarbimise mis tahes vormis (ka nt siid- ja villaste rõivaste kandmise)

vegetaarlane <veget`aarla|ne -se -st 12~10? s> , vegetariaan <vegetari|`aan -aani -`aani 22e s> (ingl vegetarian < vegetable (köögivilja)taim < ld vegetabilis elustav < vegetare elustama, kasvama) • taimetoitlane

vegetariaanne <vegetari`aan|ne -se 2 adj> (ingl vegetarian < vegetable (köögivilja)taim < ld vegetabilis elustav < vegetare elustama, kasvama) • taimne, taimeriigist pärit; taimetoiduline

vegetarism <vegetar|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ingl vegetarian taimetoitlane < vegetable (köögivilja)taim < ld vegetabilis elustav < vegetare elustama, kasvama), vegetaarlus <veget`aarlus -e 11~9 s> • taimetoitlus, toitumine pms v ainult taimsest toidust


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur