Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 154 artiklit
abaka <abaka 1 s> (hisp abacá < tagalogi abaka) • bot Filipiinidelt pärinev taim, Manilla kanep, kanepbanaan (Musa textilis); selle taime leherootsudest saadavat kiudainet kasut laevaköite, mattide jm valmistamiseks
adoonis <adoonis -e 9 s> (< kr pn Adonis, Kreeka viljakusjumalus, jumalatar Aphrodite armastatu)
1. bot taim tulikaliste sugukonnast (Adonis), kasut ravimtaimena
2. piltl ilus noormees
adventiivtaim <+ t`aim taime t`aime 22i s> (< adventiivne) • bot tulnuktaim, kohalikku taimestikku mittekuulunud taim
aerofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (aero- + -füüt) • bot vett ja kõiki toiteelemente õhust saav taim
albiino <albiino 16 s> (hisp, port albino < albo valge) • biol albinismi tunnustega inimene, loom v taim
alraun <alr|`aun -auni -`auni 22e s> (sks) • bot Vahemere maadel kasvav taim (Mandragora officinarum) maavitsaliste sugukonnast, mõnda liiki alrauni juur sisaldab narkootilise toimega mürgiseid alkaloide
amfiib <amf|`iib -iibi -`iibi 22e s> (< kr amphibios kahepaikne < amfi- + bios elu)
1. zool vt amfiibid
2. bot kahepaikne taim, mis võib kasvada niihästi vees kui maismaal
3. tehn vees ja maismaal liikuv transpordivahend (nt auto, tank, lennuk, (hõljuk)laev)
anabasiin <anabas|`iin -iini -`iini 22e s> (< uusld Anabasis anabass < kr anabasis ülesminek; teatud taim) • keem alkaloid, sisaldub lehitus anabassis (Anabasis aphylla) ja tubakas, on nikotiini isomeer; kasut taimekaitsevahendina
angeelika <angeelika 1 s> (< kr angelos ingel) • bot heinputk (Angelica), taim sarikaliste sugukonnast
annuaalne <annu`aal|ne -se 2 adj> (< ld annualis üheaastane < annus aasta) • biol ühe aasta jooksul elutsükli läbiv (taim, loom), vt ka annuell; aasta- (rütm). Vt ka bienniaalne, perenniaalne
annuell <annu|`ell -elli -`elli 22e s> (pr annuel < ld annualis aastane < annus aasta) • bot üheaastane taim
arbuus <arb|`uus -uusi -`uusi 22e s> (vn арбуз < trg karpuz) • bot troopilisest Aafrikast pärinev suurte söödavate viljadega taim (Citrullus vulgaris) kõrvitsaliste sugukonnast; selle taime kõrvitsataoline punaka mahlaka lihaga vili
argillofiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< kr argillos potisavi + -fiil) • bot veekogu savilembene taim
arnika <arnika 1 s> (uusld arnica < kr arnos lammas) • bot pms mäginiitudel kasvav mitmeaastane taim (Arnica) korvõieliste sugukonnast
aspidistra <aspid`istra 1 s> (< kr aspis kilp) • bot lehtliilia (Aspidistra), suurte tumeroheliste lehtede ja väikeste õitega taim liilialiste sugukonnast
balsamiin <balsam|`iin -iini -`iini 22e s> (kr balsaminē) • bot lemmalts, valgete, punaste, siniste v kollaste õitega üheaastane taim lemmaltsaliste (Balsaminaceae) sugukonnast
barohoor <+ h`oor hoori h`oori 22e s> (< kr baros raskus + kr chōra asukoht) • bot taim, mille levised on nii rasked, et kukuvad maha ja tagavad (paikse) uuenduse pms vanemtaimede hävimise korral
bataat <bat|`aat -aadi -`aati 22e s> (hisp batata < indiaani k-d) • bot maguskartul (Ipomoea batatas), troopikamail levinud taim kassitapuliste sugukonnast; bataadi tärkliserikas söödav juuremugul
bienniaalne <bienni`aal|ne -se 2 adj> (< ld biennium kaks aastat < bi- + annus aasta) • kaheaastane (rütm); biol kahe aasta vältel elutsükli läbiv (taim, loom). Vt ka annuaalne, perenniaalne
binaarne <bin`aar|ne -se 2 adj> (ld binarius < bini kahekaupa) • kahest osast koosnev
binaarne arvusüsteem • info, mat kahendsüsteem, arvusüsteem, milles kõiki arve kirjutatakse kahe numbriga (nt 1 ja 0)
binaarne nomenklatuur • biol bioloogias nomenklatuur, mille järgi iga loom v taim varustatakse kahest ladinakeelsest v latiniseeritud sõnast koosneva nimega (esimene neist sõnadest tähistab perekonda, teine liiki)
binaarne sulam • tehn sulam, mis koosneb kahest osisest, eriti kahest metallist (nt vasest ja tinast) v metallist ja mittemetallist (nt rauast ja süsinikust)
binaarne süsteem • keem kahest komponendist koosnev füüsikalis-keemiline süsteem
biogeograafia <+ gr`aafia 1 s> (< bio- + geograafia) • geogr teadus, mis uurib taim- ja loomorganismide levimist ja jaotumist maakeral; jaguneb looma- ja taimegeograafiaks
botaanika <botaanika 1 s> (kr botanikē < botanē rohi, taim) • taimeteadus
botaanikaaed • taimede kasvatamise, uurimise ja tutvustamisega tegelev asutus
eksikaat <eksik|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld exsiccare kuivatama) • bot määramis- ja leiuandmetega varustatud kuivatatud taim, herbaareksemplar
eksikaatkogu • teatava maa-ala täpselt määratud ja leiuandmetega varustatud herbaartaimede kogu
endiivia <end`iivia 1 s> (hisp, it endivia < ld intibus) • bot salatsigur (Cichorium endivia), Ida-Indiast pärinev taim korvõieliste sugukonnast. Vt ka frisee, eskariool
epidermofüütia <+ f`üütia 1 s> (< epidermis + kr phyton taim) • med parasiitseente (epidermofüütide) tekitatud epidermise v küünte seenhaigus
epifütootia <epifüt`ootia 1 s> (< epi- + kr phyton taim) • biol taimehaiguse ulatuslik puhang mingis piirkonnas. Vt ka episootia, epideemia
epifüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< epi- + -füüt) • bot taim, mis kasvab teisele taimele kinnitunult, sellelt toitaineid ammutamata
epifüüton <+ f`üüton -i 2e s> (< epi- + kr phyton taim) • bot mikrovetikaist pealiskasv suurtel veetaimedel
epigeiit <epige|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< epigeiline) • bot maapinnal kasvav taim (kasut pms vetikate, samblike ja sammalde kohta)
epiliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< epi- + -liit) • bot kividel, kaljudel või müüridel kasvav taim
epimeedium <epim`eedium -i 19~2e s> (< kr epimēdion, teatud taim) • bot madalakasvuliste püsikute perekond (Epimedium) kukerpuuliste sugukonnast; levinud subtroopilistel aladel, Eestis kasvat kiviktaimla- ja kattetaimena
euhalofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< eu- + kr hals sool + -füüt) • bot pärissoolataim, sooldunud muldadel (soolakõrbeis, mererannal jne) kasvav taim
fanerofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr phaneros nähtav, ilmne + -füüt) • bot kõrgtaim, mitmeaastane taim (puud, põõsad jt), mille uuenemispungad asetsevad vähemalt 0,25 m kõrgusel maapinnast
fenkol <f`enkol -i 2e s> (sks Fenchel < ld feniculum) • bot apteegitill, Vahemere piirkonnas kasvav taim sarikaliste sugukonnast (Foeniculum vulgare); toiduks tarvit nii lehti, seemneid kui ka mugulataolist juuremoodustist
fütiin <füt|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr phyton taim) • keem fosfori orgaaniline ühend, sisaldub paljudes taimedes; ka ravimpreparaat
füto- (< kr phyton taim) • taime-, taim-
füüsal <f`üüsal -i 2e s> (uusld < kr physallis mull, vill, põis) • bot taim maavitsaliste sugukonnast (Physalis), ka juudikirss, jaapani latern v hiina latern; kasvab metsikult Ameerikas, Kagu-Euroopas, Aasias; mõne sordi vilja tarvit dessertmarjana
-füüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr phyton taim) • bot -taim (tähistab teatud tingimustes kasvavat taime)
gaasivahetus <+ vahetus -e 11 s> (< gaas1) • biol gaaside vahetus taim- ja loomorganismide ja väliskeskkonna vahel
galvanotaksis <+ taksis -e 9 s> (< galvano- + taksis) • biol, el vabalt liikuvate alamate taim- ja loomorganismide suundliikumine vees seda läbiva elektrivoolu mõjul. Vt ka galvanotropism
gametofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< gameet + -füüt) • bot sugulises, gameete moodustavas elujärgus taim. Vt ka sporofüüt
glükofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< glüko- + -füüt) • bot magetaim, mageveekogudes ja sooldumata mullas kasvav taim. Vastand halofüüt
güpsofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr gypsos kriit, kips + -füüt) • bot kipsitaim, kipsirohkeil muldadel kasvav taim
halofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr hals, gen halos sool + -füüt) • bot soolataim, soolarohkel pinnasel kasvav taim. Vastand glükofüüt
hapaksant <hapaks|`ant -andi -`anti 22e s> (< kr hapax üks kord + anthos lill, õis) • bot taim, mis õitseb ja kannab vilja vaid üks kord
harmal <h`armal -i 2e s> (kr harmala), peeganum <peeganum -i 19 s> (< kr pēganon ruut (taim)) • bot mürgine taim (Peganum), kasvab Vahemere mail, Aasias, Mehhikos; seemneid kasut värvide valmistamiseks ja farmakoloogias
heliofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< helio- + -füüt) • bot valgustaim, valguslembene taim. Vastand skiofüüt
hemikrüptofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< hemi- + krüptofüüt) • bot taim, mis ebasoodsa aastaaja elab üle vahetult maapinna lähedal asetsevate pungade varal (nt võilill)
hemiparasiit <+ paras|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< hemi- + parasiit) • biol poolparasiit (ka taim); poolnugiline. Vastand holoparasiit
herba (ld rohi, taim) • farm ürt, ravimina kasutatav taime kuivatatud maapealne osa
herbaareksemplar <+ eksemplar -i 19 s> • bot herbariseeritud taim
herbaarium <herb`aarium -i 19~2e s> (ld herbarium < herba taim) bot
1. kuivatatud ning pressitud, ülevaatlikult korrastatud (enamasti paberilehtedele kinnitatud) taimede teaduslik v õppekogu
2. asutus v ruum taimekogude säilitamiseks ja uurimiseks
herbikool <herbik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld herba rohi, taim + colere harima, elama) • zool taimeelanik, taimedel elutsev loom
holoparasiit <+ paras|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< holo- + parasiit) • biol täisparasiit (ka taim), täisnugiline, kes pole võimeline eksisteerima lahus oma peremehest. Vastand hemiparasiit
homöohüdriline <+ hüdrili|ne -se -st 12 adj> (< homöo- + kr hydōr vesi) • bot veekulu reguleeriv (taim)
hüdatofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr hydōr, gen hydatos vesi + -füüt) • bot üleni v suurema osaga vees kasvav taim. Vt ka hüdrofüüt
hüdrobiont <+ bi`ont biondi bi`onti 22e s> (< hüdro- + biont) • biol veeorganism, veekogude vees, põhjas v põhjasetteis elav organism (loom, taim, bakter)
hüdrofiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< hüdro- + -fiil)
1. bot hüdrogaam, vees tolmlev taim, veelembene, vett kasvukohana eelistav taim
2. keem märguv või veemolekuliga ühinev (keha pinna või molekuli osa kohta)
hüdrofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< hüdro- + -füüt) • bot veetaim, vees v väga niiskes pinnases kasvav taim. Vt ka hüdatofüüt
iiris <iiris -e 9 s> (< pn Iris, Kreeka müt-s jumalate sõnumitooja, isikustatult vikerkaar)
1. anat silma vikerkest
2. bot võhumõõk (Iris), taim võhumõõgaliste sugukonnast, suurte õitega püsik; paljud liigid on aiailutaimed
3. (vn ирис < kr) kok piimast v koorest ja suhkru- v tärklisesiirupist valmistatav helepruun kompvek
4. tekst läikiv v korrutatud puuvill- v siidniit
iksia <`iksia 1 s> (< kr ixia, teatud taim) • bot Lõuna-Aafrikas kasvav taim (Ixia) võhumõõgaliste sugukonnast; mõned liigid on ilutaimed
immortell <immort|`ell -elli -`elli 22e s> (pr immortelle < ld immortalis surematu) • bot õlglill, kuivlill, paberisarnaste kroonlehtedega taim, mille kuivatatud õied püsivad muutumatuna ka talvel (nt aedkäokuld)
indikaator <indik`aator -i 2e s> (< ld indicare näitama)
1. vahend mingi nähtuse olemasolu näitamiseks v mingi suuruse ligikaudseks mõõtmiseks
2. keem aine, mille kergesti jälgitava muutuva tunnuse (värvus, fluorestsents) järgi on võimalik kindlaks teha keemilise reaktsiooni lõppu mahtanalüüsis v määrata keskkonna mingit füüsikalis-keemilist näitajat
3. tehn seade indikaatordiagrammi saamiseks
indikaatordiagramm • indikaatori abil saadav diagramm, näitab rõhu muutumist sõltuvalt kolvi asendist sisepõlemismootori, aurumasina v mingi kolbmasina silindris
indikaatorlamp • märgulamp, signaali- v pingenäiturina kasutatav lamp, nt valgusdiood
indikaatorpaneel • kuvar v näidik, s.o seadis informatsiooni nähtavaks tegemiseks
indikaatortaim • bot taim, mille kasvukoht, keemiline koostis ja välisilme viitavad mingitele pinnase eriomadustele
ingver <`ingver -i 2e s> (sks Ingwer < keskld gingiber < kr zingiberis < paali siṅgivera < draviidi k-d) • bot troopiline ja lähistroopiline üheiduleheline taim (Zingiber officinale) aromaatse risoomiga, mida tarvit maitseainena ja ravimina
ipekakuanja <ipekaku´anja 16 s> (port ipecacuanha < tupii ipe-kaa-guéne) • bot okse-rögajuur (Psychotria ipecacuanha), Lõuna-Ameerikas ja Lõuna-Aasias kasvav taim madaraliste sugukonnast, mille juurt tarvit oksele ajava vahendina ja köharavimina
juka <juka 16 s> (hisp yuca < indiaani k-d) • kõnek palm- e tääkliilia (Yucca), teravate nahkjate lehtedega taim agaaviliste sugukonnast
kaktus <k`aktus -e 11~9 s> (< ld cactus, teatud okastega taim < kr kaktos) • bot pms troopilisest Ameerikast pärinev kuivalembene taim lihaka varre ja astlaiks muundunud lehtedega, kasvat meil toataimedena; mõnede liikide viljad on söödavad
kalganirohi <+ rohi rohu r`ohtu 24e s> (vn калган < sks Galgant < keskld galanga < ar ḵūlanjān, ḵalanjān < prs ḵāvalinjān) • bot Kagu-Aasiast pärinev taim (Alpinia galanga); ingveriga sarnanevat aromaatset, eeterlikke õlisid sisaldavat risoomi e kalganijuurt kasut vürtsi ja ravimtaimena
kalmia <k`almia 1 s> (< pn P. Kalm, Rootsi botaanik, 1715–79) • bot Põhja-Ameerikast pärinev igihaljas v heitlehine taim (Kalmia) kanarbikuliste sugukonnast, kasvat ka Eestis
kaltsifiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< ld calx lubi + -fiil), kaltsikool <kaltsik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld calx lubi + colere harima, elama) • biol lubjarohket keskkonda eelistav organism, tavaliselt taim, mis kasvab lubjarikkas mullas
kaltsifoob <+ f`oob foobi f`oobi 22e s> (< ld calx lubi + -foob) • biol lubjarikast keskkonda vältiv organism, tavaliselt taim, mis ei kasva lubjarikkas mullas
kameelia <kam`eelia 1 s> (< pn J. J. Kamel, Tšehhi-Austria misjonär ja botaanik, 1661–1706) • bot igihaljaste lehtpõõsaste ja madalate lehtpuude perekonda teepõõsaliste sugukonda kuuluv taim (Camellia); eriti levinud on teekameelia e teepõõsas, mille võrsetippudest valmistatakse Hiinas teed, ja jaapani kameelia, mida kasvat soojadel maadel ilutaimena aedades ja parkides, Eestis vähesel määral kasvuhoonetes
kappar <k`appar -i 2e s> (kr kapparis) • bot troopikas ja lähistroopikas kasvav taim (Capparaceae); Vahemere maadelt, Ees- ja Sise-Aasiast pärineva torkava kapparipõõsa õiepungi kasut maitseainena
karnivoor <+ v`oor voori v`oori 22e s> (< ld caro, gen carnis liha + -voor) • lihasööja, lihast toituv elusolend v taim
kendõrr <kend|`õrr -õrri -`õrri 22e s> (vn кендырь < trg kendir kanep) • bot siberi koerakool (Apocynum sibiricum), taim koerakooluliste sugukonnast
kinoa <kin`oa 26 s> (hisp quinua, quínoa < ketšua kinwa) • bot, kok Tšiili hanemalts, Lõuna-Ameerikast pärit taim, mille seemneid tarvitatakse toiduks (Chenopodium quinoa)
kolokvint <kolokv|`int -indi -`inti 22e s> (< kr kolokynthē kõrvits) • bot mürkarbuus, ürtarbuus, taim kõrvitsaliste sugukonnast (Citrullus colocynthis); selle taime mõrumaitseline vili, mida kasut lahtistina
koriander <kori`and|er -ri 2e s> (kr koriandron) • bot taim sarikaliste sugukonnast (Coriandrum); viljad sisaldavad eeterlikku õli; tarvit vürtsina ja lõhnaõlitööstuses
kosmopoliit <kosmopol|`iit -iidi -`iiti 22e s> (kr kosmopolitēs maailmakodanik < kosmos maailm + politēs kodanik) • maailmakodanik, kosmopolitismi pooldaja; biol üldlevinud, kogu maakeral v selle suuremal osal levinud loom v taim
krapp <kr`app krapi kr`appi 22e s> (holl krap) • bot punavärvik, madaraliste sugukonda kuuluv Vahemere mail jm kasvav taim (Rubia tinctorum), mille juured sisaldavad punast värvainet; punavärviku juurtest saadav väga püsiv punane värvaine
krüofüüton <+ f`üüton -i 2e s> (< krüo- + kr phyton taim) • biol külmades piirkondades esinev (lühiealine) mikroskoopiline taim v organismikogum
krüptogaam <+ g`aam gaami g`aami 22e s> (< krüpto- + kr gamos abielu) • bot eostaim, õieta taim, mis ei moodusta seemneid, vaid paljuneb eoste abil. Vt ka fanerogaam
kserofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< ksero- + -füüt) • bot kuivustaim, liigkuivusega kohastunud taim. Vastand hügrofüüt
kurkum <k`urkum -i 2e s> (ar kurkum), kurkuma <k`urkuma 1 s> • bot kollajuur, Lõuna-Aasias kasvav mugulja juurikaga taim (Curcuma longa) ingveriliste sugukonnast; kuivatatud ja peenestatud kurkumijuurikat kasut värvitööstuses ja vürtsina (näiteks karri koostises)
levkoi <levk`oi 26 s> (vn левкой, sks Levkoje < kr leukoion < leukos valge) • bot ühe- v mitmeaastane taim (Matthiola) ristõieliste sugukonnast pms Vahemere maades, Eestis ka meeldiva lõhnaga ilutaim
lipoidid pl <lip|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< lipo- + -oid) • biol taim- ja loomorganismides sisalduvad elutähtsad rasvataolised ühendid
litofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< lito- + -füüt), petrofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< petro- + -füüt) • bot kaljutaim, väga kuival kaljusel pinnasel kasvav taim, mille juurte ja risoomide eritised lahustavad kivimeid, pannes aluse mulla tekkele
lobeelia <lob`eelia 1 s> (< pn M. de Lobel, flaami botaanik, 1538–1616) • bot rohkete liikidega taim (Lobelia) rohttaimede ja põõsaste perekonnast kellukaliste sugukonnast; vesilobeelia (Lobelia dortmanna) kasvab ka Eesti järvedes; mõned liigid on aiailutaimed
lootos <l`ootos -e 11~9 s> (kr lōtos) • bot mitut eri liiki kauniõieline taim (Nelumbo) lootoseliste sugukonnast; esineb sageli Egiptuse, Kreeka ja India kunstis stiliseeritult ja sümboolse tähendusega
lufa <lufa 16 s> (ar lūf) • bot käsnkõrvits (Luffa), lähistroopika taim kõrvitsaliste sugukonnast; käsnkõrvitsa kiududest pesukäsn
maadia <m`aadia 1 s> (mapudunguni madi) • bot Põhja-Ameerikast pärinev üheaastane taim (Madia Molina) korvõieliste sugukonnast; õlimaadiat (Madia sativa) kasvat ka Euroopas
mandel <m`and|el -li 2e s> (sks < keskld amandula < kr amygdalē mandel)
1. anat → tonsill
2. mandlipuu seeme
mandlipuu • bot roosõieliste sugukonda kuuluv taim (Amygdalus), mille viljakivi sisaldab söödavat tuuma (seemet), mandlit
melon <melon -i 2e s> (ld melo, melopepo < kr mēlopepōn < mēlon õun + pepōn küps) • bot taim (Cucumis melo) kõrvitsaliste sugukonnast; selle söödav vili
mimeet <mim|`eet -eedi -`eeti 22e s> (< kr mimētēs jäljendaja) • biol kaitsekohastumusega loom v taim, modelli (3) jäljendav loom v taim. Vt ka mimikri, mimees
mimoos <mim|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr mimos jäljendaja, matkija) • bot taim liblikõieliste sugukonnast; tuntuim liik häbelik mimoos (Mimosa pudica) on sulgjate lehtedega ilutaim, mis puudutamisel tõmbab lehed kokku
modell <mod|`ell -elli -`elli 22e s> (it modello < ld modulus mõõt, rütm, viis)
1. kunst kunstnikule maalimisel v skulptuuri valmistamisel poseeriv (palgaline) isik
2. mannekeen (2), rõivamoodide, soengute, meigi demonstreerija
3. zool objekt (loom või taim), kellega mimeet e jäljendav loom püüab sarnaneda, vt ka mimetism
fotomodell • fot kutselisele fotograafile kommerts- v kunstfoto tegemiseks poseeriv isik, sageli moerõivaste demonstreerija
monokultuursus <+ kult`uursus -e 11~9 s> (< mono- + kultuur) põll
1. üht liiki taime pidev viljelemine samal külvikorraväljal v põllul, selliselt viljeldav taim on monokultuur
2. tootmisalane täisspetsialiseerumine (nt ühe põllukultuuri kasvatamisele)
montbreetsia <montbr`eetsia 1 s> (< pn A. F. E. Coquebert de Montbret, Prantsuse botaanik, 1781–1801) • bot kaeralill, mugulsibultaimede perekonda võhumõõgaliste sugukonda kuuluv taim (Crocosmia)
mung <m`ung mungi m`ungi 22e s> , mungvigna <+ vigna 16 s> (< hindi mūṅg + pn D. Vigna, Itaalia botaanik, 1577-1647) • bot Aasias kasvav liblikõieline taim vigna perekonnast (Vigna radiata), mille ube (mungube) ja idusid süüakse
mürmekofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr myrmēx sipelgas + -füüt) • bot sipelgataim, troopiline taim, mille varte ja mugulate õõnsuses elavad sipelgad, kes kaitsevad teda taimtoiduliste loomade eest
mürmekohoor <+ h`oor hoori h`oori 22e s> (< kr myrmēx sipelgas + chōreō levin) • bot taim, mille viljad v seemned levivad sipelgate vahendusel
neuston <n`euston -i 2e s> (< kr neō ujun) • biol veekogude pindkilet asustavate taim- ja loomorganismide kogum. Vt ka pleuston
nitrofiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< nitro- + -fiil) • bot lämmastikulembene taim, nt nõges, naat
okulaat <okul|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld oculatus silmadega, nägev < oculus silm) • aiand silmastatud taim
ombrofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< ombro- + -füüt) • bot otse sademete niiskusest vett hankiv taim
ombrotroofne <+ tr`oof|ne -se 2 adj> (< ombro- + -troofne) • bot sademetoiteline, üksnes sademetest niiskust saav (taim, raba)
oreofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< oreo- + -füüt) • bot mägitaim, taim, mis kliimavöötme piires kasvab ainult mägedes
organism <organ|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< organ) • biol elusolend, tervikut moodustav elav keha, loom v taim
ornament <ornam|`ent -endi -`enti 22e s> (ld ornamentum kaunistus) • kunst pms sümmeetrial ja motiivide rütmilisel kordusel põhinev pinnakaunistus (eriti arhitektuuris, tarbe- ja raamatukunstis); motiivide poolest eristatakse geomeetrilist, taim-, loom- ja kalligraafilist ornamenti
paanaks (kr panax kõike raviv taim) → ženšenn
papüürus <pap`üürus -e 11~9 s> (kr papyros) • bot Niiluse jõe suudmes jm Põhja-Aafrikas kasvav taim (Cyperus papyrus) lõikheinaliste sugukonnast; selle varresäsi ribadest valmistatud muistne kirjutusmaterjal, paberi eelkäija; aj sellele materjalile kirjutatud vanaaegne rullkäsikiri
parasiit <paras|`iit -iidi -`iiti 22e s> (kr parasitos muidusööja, priileivasööja) • biol nugiline, söödik, taim- v loomorganism, mis elab teise organismi peal v sees, toitudes selle kulul; piltl teise kulul elav isik
parasiitsõna • lgv nugisõna, vääras tähenduses kasutatav, teise sõna tähendusalale tunginud sõna, nt sõna läbi sõnade kaudu, üle, pärast, tõttu asemel
parasiittaim • bot taimparasiit, nugitaim, taim, mis toitub teistest taimedest, olles kinnitunud nende juurtele v võsudele; täisparasiidid võtavad peremeestaimelt vee ja kõik toitained, poolparasiidid saavad teistelt taimedelt vee ja osa toitaineid
pastinaak <pastin|`aak -aagi -`aaki 22e s> (ld pastinaca) • bot, kok aed-moorputk (Pastinaca sativa), magusamaitselise juurega sarikaline taim; kasut köögiviljana
perifüüton <+ f`üüton -i 2e s> (< peri- + kr phyton taim) • biol mitteparasiitsete kinnitunud makro- ja mikroorganismide kogum veesõidukite, sadamasildade jm vesiehitiste, poide ja vaiade veealustel osadel, samuti vaalalistel jm veeloomadel ja -taimedel
produtsent <produts|`ent -endi -`enti 22e s> (sks Produzent < produtseerima)
1. produtseerija, tootja, filmi (telesaate jne) tootmist korraldav isik; korraldab ja kontrollib töörühma tegevust organisatsioonilisest, rahanduslikust ja kunstilisest küljest
2. biol ökosüsteemis tootev organism: orgaanilist ainet sünteesiv bakter v roheline taim, vastand konsument
psammofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr psammos liiv + -füüt) • bot liivataim, liivaste alade taim; on kohastunud kuivuse, tugeva tuule ja liikuva liivaga
psührofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr psychros külm + -füüt) • bot külmalembeline, madala temperatuuriga (0–10 °C) kasvukohti eelistav taim
ramjee <ramj`ee 26i s> (sks Ramie < pr ramie < malai rami), bömeeria <böm`eeria 1 s> (< pn G. R. Böhmer, Saksa botaanik, 1723–1803) • bot tugevate pikkade kiududega mitmeaastane taim (Boehmeria nivea), hiina nõges; selle kiududest valmistatakse riiet, köit, nööri jm
raps <r`aps rapsi r`apsi 22e s> (sks Raps < ld rapa naeris, raps) • bot ristõieliste sugukonda (Brassica) kuuluv taim, mille seemneis leiduvat õli kasut toidu- ja tehnilise õlina
remontantne <remont`ant|ne -se 2 adj> (pr remontant < remonter uuesti tõusma) • aiand taasviljaline, taasõieline, aasta jooksul korduvalt õitsev ja vilja kandev taim, nt remontantroos
rutiin2 <rut|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld ruta ruut (taim)), rutosiid <rutos|`iid -iidi -`iidi 22e s> • keem, farm tatralehtedest, rabarbrist jm saadav aine, kasut veresoonte hapruse vähendamiseks; tähtsamaid P-vitamiini omadustega aineid
sardooniline <sardoonili|ne -se -st 12 adj> (< ld herba Sardonia Sardiinia taim, mis arvati põhjustavat pilkavat naeru meenutavat näolihaste krampi) • salvav, kibe; pilkav
silla <silla 16 s> (kr skilla) • bot siniliilia (Scilla), liilialiste sugukonda kuuluv pms varakevadel õitsev siniseõieline taim
skiofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr skia vari + -füüt) • bot varjulembene taim, varjutaim. Vastand heliofüüt
sklerofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr sklēros kange, kõva + -füüt) • bot kuivas kasvav taim, kõrbe- ja rohtlataim
sojauba <+ uba `oa 18e s> , soja <soja 17 s> (sks Soja < jpn shōyu sojakaste) • bot esialgu Ida-Aasias, hiljem ka Ameerikas ja Euroopas levinud üheaastane taim (Glycine) liblikõieliste sugukonnast; valku, õli ja tärklist sisaldavaid seemneid tarvit toiduks, seemneist pressitud sojaoaõli toiduks ja tehniliseks otstarbeks
sooma2 <sooma 16 s> (sanskr sōma) • taim, mille mahlast valmistati Indias kultustoiminguis pruugitavat uimastavat jooki; selle joogi nimetus
spargel <sp`arg|el -li 2e s> (sks Spargel < kr aspharagos) • bot harilik aspar (Asparagus officinalis), mitmeaastane kuni 1,5 m kõrgune punaste marjadega taim, kasvab metsikult Lõuna-Euroopas ja Kaukaasias; kultuurvormide noored võrsed on söödavad
spargelkapsas vt brokoli
säntpoolia <säntp`oolia 1 s> (< pn W. von Saint Paul-Illaire, Saksa koloniaalametnik, 1860–1940) • bot aafrika kannike, varjukannike, parma kannike, usambaara kannike, väike igihaljas karvaste lehtedega ja paljudes värvitoonides taim (Saintpaulia); u 20 liiki Ida-Aafrikas; levinud ka toalillena
zoohoor <+ h`oor hoori h`oori 22e s> (< zoo- + kr chōreō levin) • bot zoohooria teel leviv taim, vili v eos, loomlevija
taro1 <taro 17~16 s> (< Polüneesia k-d) • bot pms Malai saartel ja troopilises Aafrikas kasvatatav taim (Colocasia esculenta) suurte tärkliserikaste söödavate juuremugulatega
tausagõss <tausag|`õss -õssi -`õssi 22e s> (vn таусагыз < kasahhi таусағыз) • bot kautšukit sisaldav taim (Scorzonera tau-saghyz) korvõieliste sugukonnast
termopsis <term´opsis -e 9 s> (< kr thermos soe + opsis nägemine, väljanägemine) • bot umbrohuna kasvav liblikõieline taim (Thermopsis lanceolata) Kesk-Siberis, Põhja-Mongoolias jm; termopsise ürti kasut meditsiinis
tootem <t`ootem -i 2e s> (ingl totem < algonkini k-d nindodem minu tootem) • etn loom, taim, ese v loodusnähtus usulise austuse objektina (Põhja-Ameerika) indiaani kultuuris; tootemi kujutist kasutati ka suguharu v üksikisiku tunnuse v märgina, vt ka totemism
tootemisammas • kõrge maalitud v nikerdatud tootemikujutistega post (Põhja-Ameerika) indiaanlastel
tradeskantsia <tradesk`antsia 1 s> (< pn J. Tradescant, Inglise loodusteadlane, u 1570–1638) • bot Ameerikast pärinev mitmeaastaste rohttaimede perekonda (Tradescantia) kommeliiniliste sugukonda kuuluv taim; mõnda liiki kasvat ka toaripptaimena
trihhofütoos <trihhofüt|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr thrix, gen trichos karv, juus + phyton taim) • med pügaraig, naha, juuste ja küünte krooniline seentõbi, mida põhjustab seen (Trichophyton)
tropofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (tropo- + -füüt) • bot vihma- ja kuivaperioodide regulaarse vaheldusega kohanenud taim; tropofüüdid veedavad ebasoodsa aastaaja puhkeseisundis
tsönobiont <+ bi`ont biondi bi`onti 22e s> • biol tsönoosis osalev biont (taim, loom, seen v mikroob), ainult mingile kindlale biotoobile iseloomulik liik
tuberoos <tuber|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< ld tuberosus mügaraline < tuber mügar) • bot säraõis, Mehhikost pärinev taim amarülliliste sugukonnast (Polianthes tuberosa); kasvat ilutaimena ja lõhnaainete saamiseks
tüümian <t`üümian -i 19~2e s> (sks Thymian < ld thymum < kr thymon) • bot aed-liivatee (Thymus vulgaris), lõhnav taim huulõieliste sugukonnast; lehtedest saadakse eeterlikku õli, mida kasut parfümeerias; lehti ja varsi kasutatakse maitse- ja ravimtaimena
umbrofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< ld umbra vari + -füüt) • bot taim, mis eelistab päikesepaistelist kasvukohta, kuid talub ka varju (nt kuusk)
veganism <vegan|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl < vegetable (köögivilja)taim < ld vegetabilis elustav < vegetare elustama, kasvama) • range vegetarism, mis välistab loomsete toodete tarbimise mis tahes vormis (ka nt siid- ja villaste rõivaste kandmise)
vegetaarlane <veget`aarla|ne -se -st 12~10? s> , vegetariaan <vegetari|`aan -aani -`aani 22e s> (ingl vegetarian < vegetable (köögivilja)taim < ld vegetabilis elustav < vegetare elustama, kasvama) • taimetoitlane
vegetariaanne <vegetari`aan|ne -se 2 adj> (ingl vegetarian < vegetable (köögivilja)taim < ld vegetabilis elustav < vegetare elustama, kasvama) • taimne, taimeriigist pärit; taimetoiduline
vegetarism <vegetar|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ingl vegetarian taimetoitlane < vegetable (köögivilja)taim < ld vegetabilis elustav < vegetare elustama, kasvama), vegetaarlus <veget`aarlus -e 11~9 s> • taimetoitlus, toitumine pms v ainult taimsest toidust