[VSL] Võõrsõnade leksikon

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 28 artiklit

a battuta [a battuuta] (it) • muus täpselt taktis

absoluutne <absol`uut|ne -se 2 adj> (ld absolutus) • tingimatu, piiramatu, sõltumatu igasugusest suhtest; täiuslik, täielik, vastand relatiivne
absoluutne kunstkunst kunst, millel pole mingit elulist sisu, selle pooldajate arvates on kunst väärtus omaette, vt ka abstraktsionism
absoluutne kuulminemuus võime täpselt määrata iga heli täpset (absoluutset) kõrgust kuulmise järgi, ilma muusikariista abita
absoluutne kõrgusgeogr kõrgus üle merepinna
absoluutne monarhiapol riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule (monarhile)
absoluutne mõõtühikute süsteemfüüs mõõtühikute süsteem, kus põhiühikute hulka kuuluvad pikkus-, massi- ja ajaühik
absoluutne niiskusfüüs vee v veeauru hulk aine massi- v mahuühikus
absoluutne nullpunktfüüs madalaim mõeldav temperatuur (–273,16 °C)
absoluutne temperatuurfüüs temperatuur, mida loetakse absoluutsest nullpunktist
absoluutne tõdefil tõde, mis annab objektiivsest tõelisusest igakülgse ja ammendava teadmise

adjusteerima <adjust|`eerima -eerib 28 v> (keskld adiuxtare, adiustare kõrvale v juurde panema < ad- + iustus õige) • täpselt õigele kohale asetama, õigeks seadma; valmistamisel esemele teatavat lõppkuju andma

al rigore, al rigore di tempo [al rigoore, al rigoore di tempo] (it) • muus täpselt, ranges tempos

anastaatiline <+ staatili|ne -se -st 12 adj> (< ana- + staatiline) • esialgset välimust täpselt säilitav

aproksimatiivne <aproksimat`iiv|ne -se 2 adj> (< ld approximare lähenema) • mat ligikaudne (avaldise v arvu kohta juhtumil, kui see ei esita silmaspeetavat suurust täpselt)

automatism <automat|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< automaatne) • liigutuste iseeneslikkus; med psüühikahäire, mille puhul haige teadvuses on tahtest sõltumatuid v vastu tahtmist tekkivaid mõtteid, tundmusi, liigutusimpulsse vm, mis pole reaalsed; harjutuste varal saavutatav inimorganismi võime täpselt sooritada teatud korduvaid liigutusi ilma nende teadliku juhtimiseta; kunst vt spontanism

baas <b`aas baasi b`aasi 22e s> (kr basis samm; alus)
1. alus, põhi; tugipunkt; lähteala
2. eh sokkel, samba, piilari v pilastri alumine profileeritud osa
3. kirj 2-silbiline eeltakt värsirea alguses
4. mat minimaalse koosseisuga osahulk, mille elementide kaudu avaldub antud hulga iga element
5. ladu v kogum ladusid, töökodasid jm, ka maa-ala ehitistega ja kindlaksmääratud varudega sõjaväe, ekspeditsioonide, mitmesuguste asutuste, kaubandusvõrgu jne varustamiseks, nt mereväebaas, lennuväebaas, kaubabaas
6. mingi haridus-, kultuuri- v spordiasutus, nt turismibaas, ratsabaas
baasjoongeod maastikul täpselt mõõdetud 5–15 km pikkune joon, mis on aluseks geodeetilistel töödel kolmnurkvõrgu külgede arvutamisel
baaslaevmer avamerel püügilaevu teenindav saaki vastuvõttev laev; sõj mereväe abilaev, mis on baasiks allveelaevadele jt väiksematele sõjalaevadele

eksikaat <eksik|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld exsiccare kuivatama) • bot määramis- ja leiuandmetega varustatud kuivatatud taim, herbaareksemplar
eksikaatkoguteatava maa-ala täpselt määratud ja leiuandmetega varustatud herbaartaimede kogu

enukleatsioon <enukleatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< e-1 + ld nucleus pähkel, tuum) • med, vet lüdimine, elundi (nt silmamuna) v kasvaja operatiivne eemaldamine ümbritsevate kudede seest tervena ja täpselt

etalon <etalon -i 19 s> (pr étalon) • pikkuse, massi jm täpselt valmistatud kontroll- e põhimõõt, mille järgi valmistatakse teised tegelikult kasutatavad mõõdud; piltl näidiseksemplar, võrdkuju
etalonkütusbensiini oktaaniarvu v diislikütuse süttivuse määramiseks tarvitatav vedel süsivesinik v süsivesinike segu

formuleerima <formul|`eerima -eerib 28 v> (< ld formula vorm, reegel) • täpselt sõnastama

kalka <kalka 16 s> (vn калька < pr calque)
1. kvaliteetne poolläbipaistev paber jooniste kopeerimiseks
2. tekst peen puuvillriie
3. lgv tõlkelaen, sõna v väljend, mis on koostatud täpselt võõrkeele eeskujul

kapriool <kapri|`ool -ooli -`ooli 22e s> (it capriola kitseke, kitsehüpe) • tants teatav tantsuhüpe; sport ratsahobuse õhuhüpe, mille puhul hobune lööb õhus tagajalad sirgu ja maandub täpselt endisesse kohta, vt ka kurbett, levaad, krupaad

kariljon <kar`iljon -i 2e s> (pr carillon kiriku kellamäng) • muus täpselt häälestatud kelladekogu, mis erimehhanismi abil mängib teatavat muusikapala

koopia <k`oopia 1 s> (keskld copia < ld küllus, hulk) • teisikeksemplar, algupärandiga täpselt ühtiv ärakiri v jäljend; piltl kellegagi äravahetamiseni sarnane isik
koopiamasintehn seade valguskoopiate tegemiseks
koopiapabertehn koopiamasinates kasutatav paber
mikrokoopiatugevasti vähendatud koopia

kronometreerima <kronometr|`eerima -eerib 28 v> (< krono- + kr metreō mõõdan) • töövõtete kestust täpselt mõõtma

kvantifikatsioon <kvantifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld quantus kui palju + -fikatsioon) • stat koguse ja hulga mõõtmine statistilises menetluses; fil asjade omaduste taandamine kvantitatiivseile (seega täpselt mõõdetavaile) erinevustele; loog otsustuse subjekti ja predikaadi täpne määratlemine

massikommunikatsioon <+ kommunikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< mass + kommunikatsioon) • massisuhtlus, massiteave, teabe levitamine meedia1 kaudu auditooriumile, milleks on täpselt piiritlemata inimhulk

panoptikon <pan´optikon -i 19 s> (< pan- + kr optikos nägemis-) • ringvangla, XVIII s-st pärinev ringikujuline (vangla)hoone, mille keskpunktis paiknevast valvuritornist on võimalik jälgida kõiki kambreid nii, et valvatavad ei tea, millal täpselt neid jälgitakse

pariteet <parit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld paritas) • üheõiguslikkus; võrdväärsus, üheväärsus; maj hinna võrdumine nominaalhinnaga; kursi võrdumine algkursiga
valuutapariteetmaj kahe v enama valuuta ostujõu võrdne suhe
pariteetkurssmaj kurss, mis langeb täpselt kokku väärtpaberi nimihinnaga

platseerima <plats|`eerima -eerib 28 v> (sks platzieren < pr placer) • asetama, paigutama; sport palli täpselt määratud kohale suunama

preciso [pretšiizo] (it) • muus täpselt, selgelt

relatiivne <relat`iiv|ne -se 2 adj> (pr relatif < ld relativus seostuv, suhteline) • suhteline, vastand absoluutne; lgv siduv
relatiivne kuulminemuus inimese võime kuulmise järgi eristada ja määrata meloodias ja kooskõlades helide kõrgussuhteid ning neid võimalikult täpselt esitada
relatiivne kõrgusgeod suhteline kõrgus, maapinna lagipunkti kõrgus pinnavormi jalamist, naaberoru põhjast v ümbritsevast tasandikust
relatiivne vigamat ligikaudsel arvutamisel tekkida võiv suhteline viga (protsentides)

seesam <s`eesam -i 2e s> (kr sēsamon < semi k-d) • bot Aasias, Aafrikas jm kasvatatav üheaastane suureõieline rohtne õlitaim (Sesamum); seemneid ja neist saadavat seesamiõli kasut farmaatsias, toiduainetööstuses jm
seesam, avanearaabia muinasjuttudest pärit fraas; võlusõna, mis avab uksed; tuleb analoogiast, et seesamikuprad võiksid käsu peale avaneda: õlitaime tuleb koristada täpselt õigel ajal, enne kupra avanemist

sine tempore (ld), lüh s. t.akadeemilise veerandtunnita, täpselt. Vastand cum tempore

termin <t`ermin -i 2e s> (keskld terminus < ld piir, raja)
1. lgv oskussõna, täpselt piiritletud tähendusega sõna v sõnaühend erialakeeles
2. loog term, otsustuse ja süllogismi osa

transkribeerima <transkrib|`eerima -eerib 28 v> (< ld transcribere ümber kirjutama < trans- + scribere kirjutama)
1. hääldust kirjas täpselt üles märkima
2. lgv oma kirjasüsteemi tähtedega teisest kirjast ümber kirjutama; muus heliteost teisele muusikariistale v häälele, koosseisule ümber seadma; ühest noodikirjasüsteemist teise ümber kirjutama


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur