[VSL] Võõrsõnade leksikon

abt <`abt abti `abti 22e s> (sks < ld abbas < süüria abbā, aramea aba isa) • relig katoliku mungakloostri ülem

abtiss <abt|`iss -issi -`issi 22e s> (keskld abbatissa < abt) • relig katoliku nunnakloostri ülem

agri decumates [agri dekumaates] (ld) • aj Doonau ülemjooksu ja Reini ülem- ning keskjooksu vahelise maa-ala nimetus Tacitusel

arhi- (kr archi-, vrd archē algus) • ülem-, pea-, vanem-

arhont <arh|`ont -ondi -`onti 22e s> , arhon <`arhon -i 2e s> (kr archōn ülem, valitseja) • aj üks üheksast kõrgemast valitavast riigiametnikust vanaaja Ateenas; tähtsaim neist – eponüüm – juhtis valitsust

iguumen <ig`uumen -i 2e s> (vn игумен < kr hēgoumenos juhtiv) • relig õigeusu mungakloostri ülem või munkpreestrile omistatud tiitel

iguumenja <ig`uumenja 1 s> (vn игуменья < kr fem hēgoumenē juhtiv) • relig õigeusu nunnakloostri ülem

kantsler <k`antsler -i 2e s> (sks Kanzler < keskld cancellarius < ld kohtu uksehoidja, kohtusekretär < cancelli võre, tõke, piire)
1. aj keskajal kuningliku kantselei ja arhiivi ülem, riiklike dokumentide koostaja ja pitsatihoidja
2. sõj, aj Venemaal endisaegne kõrgeim tsiviilauaste
3. pol mõnedes riikides kõrgemate riigiametnike nimetus, nt liidukantsler Šveitsi kantonite nõukogu kantseleiülem, Austrias ja Saksamaal valitsusjuht (vastab peaministrile), lordkantsler Inglismaal Lordide Koja esimees, riigikantsler Saksamaal (1871–1945) valitsusjuht; Eestis ministeeriumi kõrge ametnik
4. mõnede maade ülikoolides: tegevjuht

komandant <komand|`ant -andi -`anti 22e s> (pr commandant)
1. sõj mingi piirkonna, asula v objekti sõjaväeline ülem
2. ühiskondliku hoone valitseja
komandanditund • sõj keelutund, liikumiskeeld

komandör <komandör -i 19 s> (pr commandeur < commander käskima, juhtima) • sõj väeüksuse ülem mõnes riigis; sõjalaeva ülem Eesti kaitseväes

magister <mag`ist|er -ri 2e s> (ld ülem, õpetaja)
1. aj Vana-Roomas mõne kõrgema ametniku nimetus
2. aj keskajal õpetaja nimetus ja akadeemiline kraad, ka ilmaliku v usuühingu eestseisja
3. paljudes riikides, ka Eestis, doktorikraadist madalam teaduskraad, lüh mag; magistrikraad omandatakse pärast magistriõppe läbimist ja magistritöö kaitsmist

magistraal <magistr|`aal -aali -`aali 22e s> (vn магистраль < pr magistral peamine < ld magistralis õpetajasse puutuv < magister ülem, õpetaja) • pealiin, -tee, -tänav, -toru, -juhe v -kraav

magistraat <magistr|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld magistratus kõrge riigiamet < magister ülem, õpetaja)
1. aj Vana-Rooma riigiamet v kõrgem riigiametnik (konsul, preetor, tsensor, rahvatribuun jt)
2. aj keskajast pärinev kollegiaalne linnavalitsus
3. aj Venemaal alates Peeter I ajast kuni 1864 seisuslik linnaorgan
4. Inglismaal ja Prantsusmaal rahukohtunik, ka politsei- v haldusametnik

majordoomus <majord`oomus -e 11~9 s> (keskld maior domus majaülem)
1. aj kuninga majapidamise juhataja ja tema sõjalise kaaskonna ülem varakeskajal Frangi riigis
2. majaülem, (mõisa v lossi) ülemteener

ordu <ordu 16 s> (keskld ordo vaimulik ordu < ld kord, reegel) • kindlate põhikorrareeglite järgi organiseeritud kinnine, tavaliselt vaimulik ühing; relig katoliku vaimulik vennas- v õeskond, mis elab kiriklikult kinnitatud ordureeglite järgi
ordumeister • relig katoliku vaimuliku rüütliordu ülem
ordurüütel • relig katoliku vaimuliku rüütliordu liige

pietà [pietaa] (it vagadus, hardus) • kunst surnud Kristust süles hoidva leinava Maarja kujutis; eriti omane XIV–XV s kunstile

politseiprefekt <+ pref|`ekt -ekti -`ekti 22e s> • politseiprefektuuri ülem

pontifex maximus [pontifeks maksimus] (ld) • aj, relig preestrite kolleegiumi ülem, kes valiti rahvakoosolekul eluks ajaks; seda tiitlit kandsid a-ni 383 kõik Rooma keisrid, hiljem sai see paavsti tiitliks (püsinud tänapäevani)

pootsman <p`ootsman -i 2e s> (sks Bootsmann < Boot paat, lootsik + Mann mees) • mer tsiviillaeva tekimeeskonna vahetu ülem, laevatööde juhataja ning madruste väljaõpetaja; kapteni ja meeskonna vahendaja

praost <pr`aost praosti pr`aosti 22e s> (keskalamsks pravest < ld praepositus eestseisja, ülem) • relig vaimuliku ametinimetus; praostkonda kuuluvate koguduste vaimulike esimees

prefekt <pref|`ekt -ekti -`ekti 22e s> (ld praefectus ülem)
1. aj Vana-Roomas kõrgem haldus- v sõjaväeametnik
2. kõrgem politseiametnik; mõnes riigis maakonnaülem

prior <prior -i 2e s> (keskld < ld prior (kahest) esimene, parem) • relig mungakloostri eestseisja, algselt sama mis abt, hiljem peakloostri ülema (abti) v mungaordu suurmagistri asetäitja v harukloostri ülem

prioress <prior|`ess -essi -`essi 22e s> (< prior) • relig nunnade (abi)kloostri ülem, abtissi abi

pristav <pr`istav -i 2e s> (vn пристав) • aj politseijaoskonna ülem v kohtutäitur Tsaari-Venemaal kuni 1917

profoss <prof|`oss -ossi -`ossi 22e s> (sks Profoss < ld praepositus eestseisja) • aj sõjakohtu ülem XVI–XVII s Saksamaal

provintsiaal <provintsi|`aal -aali -`aali 22e s> (ld provincialis provintsiaalne)
1. provintslane, provintsi elanik
2. relig vaimuliku ordu ülem ühe provintsi piirides

sovrin <sovrin -i 2e s> (ingl sovereign < ülem, valitseja < pr souverain < keskld superanus < ld super kohal, üle) • aj endine Inglise kuldmünt, vastab ühele naelsterlingile; sisaldab 7,3 g puhast kulda

Storting [stuurting] pn (norra < stor suur + ting) • pol Norra parlament, koosneb ülem- ja alamkojast

super- (ld) • üle-, peal-, ülem-, liig-, üli-

šeff <š`eff šefi š`effi 22e s> (vn шеф < pr chef) • ülem, ettevõtte v asutuse juhataja; aj nõuk (šeflus)abi kohustuse võtnud isik, ettevõte v asutus endises Nõukogude Liidus

tsentuurio <tsent`uurio 1 s> (ld centurio) • aj Vana-Rooma sõjaväes tsentuuria (2) ülem

voit <v`oit voidi v`oiti 22e s> (poola wójt) • aj keskaja Poolas linnaelanikkonna ülem, hiljem gmina vanem

vojevood <vojev|`ood -oodi -`oodi 22e s> (vn воевода) aj
1. Venemaal X s vürsti družiina v maakaitseväe ülem
2. XVI–XVIII s Vene linna ja sellele alluva territooriumi haldusjuht
3. Poolas ja Leedus alguses kuninga asemik kohapeal (rahu ajal) ning väepealik (sõja ajal); XIV–XVIII s vojevoodkonna valitseja