[VSL] Võõrsõnade leksikon

bass <b`ass bassi b`assi 22e s> (it basso madal) • muus sügav meeshääl; sellise häälega laulja; madalaim häälepartii heliteoses; madalaimat häälepartiid esitav instrument; madalaim register klaveril, orelil jm
bassbariton • muus bassile lähenev bariton
bassivõti, ka fa-võti, f-võti • muus noodivõti, mis määrab kindlaks väikese oktavi fa asukoha noodijoonestiku 4. joonele, tähis
bassviiul → kontrabass

batüaal <batü|`aal -aali -`aali 22e s> (< kr bathys sügav) • ökol mereala ökoloogiline sügavusvöönd 200–3000 m sügavuses pms mandrinõlva piirkonnas; bentaali osa
batüaalisetted pl • ookeani- ja meresetted 200–3000 m sügavuses

batübiont <+ bi`ont biondi bi`onti 22e s> (< kr bathys sügav + biont) • biol süvaveeorganism, veeorganism, kes elab ainult veekogude väga sügavates osades, kuhu päikesevalgus ei ulatu

batüfiilne <+ f`iil|ne -se 2 adj> (< kr bathys sügav + -fiil) • biol süvalembene, elukeskkonnana veekogude sügavaid osi eelistav (organismi kohta)

batümeetria <+ m`eetria 1 s> (< kr bathys sügav + -meetria) • hüdrol hüdromeetria haru, mis tegeleb veekogude sügavuse mõõtmisega

batüpelagiaal <+ pelagi|`aal -aali -`aali 22e s> (< kr bathys sügav + kr pelagos avameri) • hüdrol ookeani ja mere veemassiivi (pelagiaali) ökoloogiline sügavusvöönd vahemikus 750–1000 kuni 2500–3500 m

batüsfäär <+ sf`äär sfääri sf`ääri 22e s> (< kr bathys sügav + sfäär) • geol meresügavuse ala; mer kerakujuline mootorita teraskamber süvamere uurimiseks; lastakse merre trossi otsas, vt ka batüskaaf

batüskaaf <+ sk`aaf skaafi sk`aafi 22e s> (< kr bathys sügav + kr skaphos laev, paat) • mer iseliikuv aparaat süvavette laskumiseks ja okeanograafiliste uurimistööde tegemiseks

batütermograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< kr bathys sügav + termo- + -graaf) • hüdrol mõõteriist veekogude pindmise veekihi temperatuuri üleskirjutamiseks ja veeproovide võtmiseks laeva liikumise ajal

dekoltee <dekolt`ee 26i s> (pr décolleté) • sügav kaeluseväljalõige naiserõivail

diip <d`iip diibi d`iipi 22e adj> (ingl deep sügav) • slg tõsine, sügavmõtteline (sageli pilkliku varjundiga)

ektüüm <ekt|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (kr ekthyma) • med sügav mädavill; mädaniklööve (bakteritekkelise põletiku sümptom pms säärtel)

eruditsioon <eruditsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld eruditio) • sügav õpetatus, teaduslik haritus, paljulugemus, mingi ala kirjanduse põhjalik tundmine; teadmised mingil teadusalal

fjord <fj`ord fjordi fj`ordi 22e s> (norra) • geogr lõhang, pikk kitsas järsukaldaline, hrl sügav merelaht pms Norra, Tšiili ja Uus-Meremaa rannikul

kanjon <k`anjon -i 2e s> (hisp cañón < caño toru < caña pilliroog < ld canna) • geogr kitsas sügav kuristikulaadne jõeorg

kooma1 <kooma 16 s> (kr kōma sügav uni) • med raske teadvusetusseisund, millega kaasneb kõigi talitluste järk-järgult suurenev pidurdus

medullaarne <medull`aar|ne -se 2 adj> (< ld medullaris sisim, sügav < medulla) • anat üdi-; säsi-; aju-, ajutaoline

ovraag <ovr|`aag -aagi -`aagi 22e s> (vn овраг) • geol jäärak, sügav ning pikk (enamasti vihmavee uuristusel tekkinud) nõgu

pieteet <piet|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld pietas, gen pietatis) • harras aukartus, sügav austus ja lugupidamine; hardus, vagadus

profundaal <profund|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld profundus sügav) • biol sügavate järvede bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, mis ulatub põhjataimestiku alumisest piirist suurima sügavuseni

proskünees <proskün|`ees -eesi -`eesi 22e s> (kr proskynēsis) • aj Pärsia õukondlik tervitusrituaal, alandlik tervitus; relig sügav kummardus, mille korral laup puudutab põrandat, üks palveasendeid kristluses ja judaismis, vt ka prostratsioon

prostratsioon <prostratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld prostratio mahatõukamine v -heitmine < ld prosternere maha heitma)
1. med organismi ülim kurnatus, kehajõu äärmine nõrgenemine, sügav väsimus, millega kaasneb täielik apaatia
2. relig katoliku liturgias näoliheitmine (anumise märgina), vt ka proskünees

raviin <rav|`iin -iini -`iini 22e s> (pr ravine) • geogr vee uuristatud kitsas sügav org; kanjon, kuristik

reveranss <rever|`anss -ansi -`anssi 22e s> (pr révérence austus) • daami sügav kummardus põlvede nõtkutamisega (sügava niksuga)

soopor <s`oopor -i 2e s> (< ld sopor sügav uni) • med uimus, haiguslik unetaoline seisund, teadvuse selguse häire (nõrgem kui kooma1, tugevam kui somnolentsus)

termobatügraaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< termo- + kr bathys sügav + -graaf) • mer, tehn meresügavuste temperatuuri meerik