[VSL] Võõrsõnade leksikon

aktiniidia <aktin`iidia 1 s> (< kr aktis, gen aktinos kiir, kodar + eidos kuju) • bot Kagu-Aasias levinud, enamikus söödavate vitamiinirikaste viljadega heitlehine liaan, meil dekoratiivtaim (Actinidia). Vt ka kiivi

araukaaria <arauk`aaria 1 s> (uusld < araukaanid, indiaani rahvas) • bot Austraalias, Okeaanias ja Lõuna-Ameerikas jm kasvav okaspuude perekond (Araucaria); mõned liigid on ilupuud, teised annavad väärtuslikku ehitus- ning tarbepuitu ja söödavaid seemneid

arbuus <arb|`uus -uusi -`uusi 22e s> (vn арбуз < trg karpuz) • bot troopilisest Aafrikast pärinev suurte söödavate viljadega taim (Citrullus vulgaris) kõrvitsaliste sugukonnast; selle taime kõrvitsataoline punaka mahlaka lihaga vili

aroonia <ar`oonia 1 s> (< kr arōnia, tähistas kreeka keeles mitut taimeliiki) • bot taimeperekond roosõieliste sugukonnast (Aronia)
must aroonia • bot söödavate viljadega kultuurpõõsas (Aronia melanocarpa)

auster <`aust|er -ri 2e s> (sks < kr ostreion) • zool perekond söödavaid merikarpe (Ostrea); austrid elavad veekogu põhjale kinnitunult Atlandi ookeanis, Vahemeres ja Mustas meres; neid kasvat ka meres selleks eraldatud aladel (austripankadel)

bambus <b`ambus -e 11~9 s> (sks Bambus < port bambu < malai) • bot bambusroog, kuni 40 m kõrgune pms (sub)troopikataim (Bambuseae), ka tema kõrrepuit; kasut ehitus- ja punumismaterjalina, mõne liigi seemned või võrsed on söödavad
bambuskaru • zool hiidpanda, musta-valge karvastikuga kiskjaline karulaste sugukonnast (Ailuropoda melanoleuca), keda esineb looduslikult vaid Hiina edelaosa metsades, vt ka panda

baobab <b`aobab -i 19 s> (Aafrika k-d) • bot ahvileivapuu (Adansonia digitata), hiiglapuu troopilises Aafrikas; vili pikk kupar, mille viljaliha ja seemned on söödavad

cafeteria (hisp) • kohvik-restoran, söökla

esparsett <espars|`ett -eti -`etti 22e s> (pr esparcette) • bot söödataim liblikõieliste sugukonnast, enamasti punaste õitega püsik (Onobrychis)

gartsiinia <garts`iinia 1 s> (< pn L. Garcin, Prantsuse botaanik ja maadeuurija, 1683–1751) • bot troopikapuude v -põõsaste perekond (Garcinia) naistepunaliste sugukonnast; mõne liigi viljad (nt mangostan) on söödavad

gneetum <gn`eetum -i 2e s> (< malai) • bot vastaklehik (Gnetum), pms troopilise Aasia taimeperekond samanimelisest sugukonnast, puud, põõsad ja ronitaimed; mõne liigi lehed ja seemned on söödavad

granaatõun <+ `õun õuna `õuna õunte 23u~22u? s> (ld (malum) granatum „seemneline õun“) • bot granaadipuu vili; seemnete mahlakad väliskestad on söödavad

guajaav <guaj|`aav -aavi -`aavi 22e s> (hisp guayaba < aravaki k-d) • bot guajaavipuu vili
guajaavipuu • bot troopilise Ameerika põõsas v väike puu (Psidium guajava) mürdiliste sugukonnast; u 140 liiki, õied hrl suured ja valged; mitme liigi viljad on söödavad

holotuurid pl <holot|`uur -uuri -`uuri 22e s> (kr sg holothourion) • zool meripurad, klass okasnahkseid, ruljad v kurgikujulised selgrootud mereloomad; mõned liigid on söödavad

kaktus <k`aktus -e 11~9 s> (< ld cactus, teatud okastega taim < kr kaktos) • bot pms troopilisest Ameerikast pärinev kuivalembene taim lihaka varre ja astlaiks muundunud lehtedega, kasvat meil toataimedena; mõnede liikide viljad on söödavad

kisiil <kis|`iil -iili -`iili 22e s> , kisill <kis|`ill -illi -`illi 22e s> (vn кизил < trg kızıl punane) • bot kirss-kontpuu (Cornus mas), punaste söödavate marjadega puu v põõsas kontpuuliste sugukonnast

lupiin <lup|`iin -iini -`iini 22e s> (ld lupinus < lupus hunt) • bot hundiuba (Lupinus), rohttaim liblikõieliste sugukonnast, ka ilu- ja söödataim

mandel <m`and|el -li 2e s> (sks < keskld amandula < kr amygdalē mandel)
1. anat → tonsill
2. mandlipuu seeme
mandlipuu • bot roosõieliste sugukonda kuuluv taim (Amygdalus), mille viljakivi sisaldab söödavat tuuma (seemet), mandlit

mohar <mohar -i 2e s> , mohaar <moh|`aar -aari -`aari 22e s> (ar) • kukeleiva perekonda kuuluv söödataim, nn Itaalia hirss e nuihirss (Setaria italica)

mooruspuu <+ p`uu 26i s> (< ld morum mooruse mari < kr moron) • bot parasvöötmes ja troopikas kasvav laialeheline söödavate marjadega puu (Morus); Hiinast pärineva valge mooruse lehed on tähtsad siidiusside toiduna

pelamiid <pelam|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< kr pēlamys noor tuunikala) • zool vööttuun (Euthynnus pelamis), Atlandi ookeani soojade osade, ka Vahemere ja Musta mere pelaagiline röövkala makrelllaste sugukonnast; hea tööndus- ja püügikala

piinia <p`iinia 1 s> (< ld pineus männi- < pinus mänd) • bot itaalia mänd (Pinus pinea), Vahemere maades kasvav madal laiavõraline okaspuu, mille seemned on söödavad

piraaja <piraaja 16 s> (port piranha < tupii pi'rãia < pi'ra kala + 'ãia hambad) • zool Lõuna-Ameerika jõgede röövkala (Serrasalmus piraya) karpkalaliste seltsist; liiguvad parvedena ja on ohtlikud ka suurtele loomadele ning inimestele

pirnloorber <+ l`oorber -i 2e s> (< loorber) • bot igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Persea) loorberiliste sugukonnast; mõne liigi, nt ameerika pirnloorberi (Persea americana) e avokaado pirnjad viljad on söödavad

pollak <pollak -i 2e s> (ingl pollack) • zool Euroopa rannikuvees Norra põhjatipust Vahemere lääneosani ja Läänemeres Bornholmini elutsev tursklane (Pollachius pollachius), röövkala, Norra merest püütakse töönduslikult

seedermänd <+ m`änd männi m`ändi 22e s> (< seeder) • bot rühm männi perekonna (Pinus) liike; seedermänni okkad asetsevad viiekaupa kimpudes; seedermänni puit on väga väärtuslik ning seemned on söödavad. Vt ka seeder

spargel <sp`arg|el -li 2e s> (sks Spargel < kr aspharagos) • bot harilik aspar (Asparagus officinalis), mitmeaastane kuni 1,5 m kõrgune punaste marjadega taim, kasvab metsikult Lõuna-Euroopas ja Kaukaasias; kultuurvormide noored võrsed on söödavad
spargelkapsas vt brokoli

žitnjakk <žitnj|`akk -aki -`akki 22e s> (vn житняк) • bot stepiorashein, mitmeaastane söödataim (Agropyron)

taro1 <taro 17~16 s> (< Polüneesia k-d) • bot pms Malai saartel ja troopilises Aafrikas kasvatatav taim (Colocasia esculenta) suurte tärkliserikaste söödavate juuremugulatega

tarpoon <tarp|`oon -ooni -`ooni 22e s> (holl tarpoen) • zool suur röövkala (Megalops) , kuulub heeringalaadsete seltsi; tarpoonid elavad ookeanide lähistroopilistes ja troopilistes rannikuvetes

topinambur <topin`ambur -i 2e s> (ingl topinambour < port, rahvas Brasiilias) • bot, põll maapirn, mugul-päevalill, Ameerikast pärinev korvõieliste sugukonda kuuluv püsik (Helianthus tuberosus), mille juurmugulad on söödavad; ka söödakultuur

trepang <trep|`ang -angi -`angi 22e s> (malai trīpang) • zool meripurade klassi kuuluvate söödavate töönduslike okasnahksete (Stichopodidae) üldnimetus

viigikaktus <+ k`aktus -e 11~9 s> (< viigipuu + kaktus) • bot lamedaist ovaalseist osadest koosnev söödavate viljadega kaktus (Opuntia)

viik <v`iik viigi v`iiki 22e s> (ld ficus), viigimari <+ mari marja m`arja 24u s> • bot hariliku viigipuu (Ficus carica) söödava liitvilikonna nimetus
viigipuu • bot heitlehiste piimmahlaga lehtpuude ja -põõsaste, puitliaanide ning epifüütide perekond (Ficus) mooruseliste sugukonnast