[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 32 artiklit

absolutiiv <absolut|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld absolutus sõltumatu, tingimatu) • lgv ergatiivikeeltes esinev kääne, millega tähistatakse intransitiivse verbi subjekti ja transitiivse verbi objekti

absolutism <absolut|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr absolutisme < ld absolutus sõltumatu, tingimatu) • pol absoluutne monarhia, ainuvalitsuslik võim, valitsusvorm, kus kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule (monarhile), ilma et rahvas saaks osa võtta seadusandlusest v valitsemise kontrollist

absoluut <absol|`uut -uudi -`uuti 22e s> (ld absolutus sõltumatu, tingimatu, lõpetatud) • fil miski, mis eksisteerib täiesti sõltumatult, kõige olemasoleva lõpmatu ja igavene vaimne lähtealus, jumala teisendsõna

absoluutne <absol`uut|ne -se 2 adj> (ld absolutus) • tingimatu, piiramatu, sõltumatu igasugusest suhtest; täiuslik, täielik, vastand relatiivne
absoluutne kunstkunst kunst, millel pole mingit elulist sisu, selle pooldajate arvates on kunst väärtus omaette, vt ka abstraktsionism
absoluutne kuulminemuus võime täpselt määrata iga heli täpset (absoluutset) kõrgust kuulmise järgi, ilma muusikariista abita
absoluutne kõrgusgeogr kõrgus üle merepinna
absoluutne monarhiapol riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule (monarhile)
absoluutne mõõtühikute süsteemfüüs mõõtühikute süsteem, kus põhiühikute hulka kuuluvad pikkus-, massi- ja ajaühik
absoluutne niiskusfüüs vee v veeauru hulk aine massi- v mahuühikus
absoluutne nullpunktfüüs madalaim mõeldav temperatuur (–273,16 °C)
absoluutne temperatuurfüüs temperatuur, mida loetakse absoluutsest nullpunktist
absoluutne tõdefil tõde, mis annab objektiivsest tõelisusest igakülgse ja ammendava teadmise

akromaatiline <akromaatili|ne -se -st 12 adj> (< kr achrōmatos värvusetu) • füüs värvusetu; elektromagnetlainete pikkusest sõltumatu
akromaatilised värvused plkunst neutraalvärvid, värvuseta värvid: must, valge ja hall

aprioorne <apri`oor|ne -se 2 adj> (< a priori) • fil kogemusest sõltumatu, kogemuseelne, vastand aposterioorne; piltl põhimõtteline, enne olukorraga tutvumist, ette omaks võetud

argument <argum|`ent -endi -`enti 22e s> (ld argumentum)
1. loog loogiline põhjend, millele tugineb mingi otsustuse tõestus; tõestuse eeldus (alus)
2. mat sõltumatu muutuja; sõltuv muutuja on funktsioon
3. lgv seotud laiend; süntaktiline element lauses (fraasis), mille esinemise verb tingib (nt subjekt, objekt)

autarkiline <aut´arkili|ne -se -st 12 adj> • maj autarkiaga iseloomustuv; ennast ise varustav, (välismaa majandusest) sõltumatu

autokefaalne kirik (< keskkr autokephalos < auto- + kr kephalē pea) • relig iseseisev kirik, teisest samausulisest (katoliku) kirikust sõltumatu kirik

autonoomne <auton`oom|ne -se 2 adj> • autonoomial põhinev, autonoomiat omav, sõltumatu

freim <fr`eim freimi fr`eimi 22e s> (ingl frame) info
1. kaader, kindlat valdkonda puudutav andmestruktuur intellektitehnikas
2. paneel, sõltumatu piirkond veebilehel

geenitriiv <+ tr`iiv triivi tr`iivi 22e s> (< geen + triiv) • biol populatsiooni geneetilise struktuuri (geenide ja genotüüpide sageduse) juhuslik, loodusliku valiku toimest sõltumatu muutus; põhjustab enamasti eri populatsioonide, rasside, liikide mittekohastumuslikke erinevusi

hüpobuulne mehhanism (< hüpo- + kr boulē tahe) • med tahtest sõltumatu mehhanism liigutustes, on põhjustatud kõrgemate närvikeskuste häiretest

idiopaatia <+ p`aatia 1 s> (< idio- + -paatia) • med muust haigusest sõltumatu, iseseisev haigus

independent <independ|`ent -endi -`enti 22e s> (ingl independent sõltumatu < keskld independens < in- + ld dependere rippuma, sõltuma) • aj protestantliku usuvoolu liige XVII s Inglismaal; independendid propageerisid koguduse täielikku sõltumatust riigi- ja kirikuvõimust ning moodustasid puritaanide vasaku tiiva

indie [indi] (ingl) {lüh sõnast independent sõltumatu} • film, muus hrl väikese, sõltumatu filmikompanii v helistuudio kohta; ka neis toodetud väikese eelarvega filmi v muusika kohta; oluline tunnus on teadlik peavoolust eristumine ja loominguliste kaalutluste ärihuvidest kõrgemale seadmine, nt USA kontekstis Hollywoodi toodangule vastandumine

involuntaarne <involunt`aar|ne -se 2 adj> (ld involuntarius < in- + voluntarius tahtlik, vabatahtlik) • tahtmatu, tahtevastane, tahtest sõltumatu

kolumn <kol|`umn -umni -`umni 22e s> (< ld columna sammas) • trük raamatu, ajalehe v ajakirja veerg; ajakirjanduses: sõltumatu, hrl ühiskonnas tuntud inimese päevateemaline kirjutis, mis asub väljaandes kindlal kohal (veerul) ja haakub enamasti juhtkirjaga

kommutatiivsus <kommutat`iivsus -e 11~9 s> (< kommutatiivne) • mat vahetuvus, liitmise ja korrutamise omadus, mille järgi summa v korrutis on sõltumatu liidetavate v tegurite järjekorrast, nt a + b = b + a, ab = ba

koroonalahendus <+ lahendus -e 11 s> (< ld corona pärg, kroon) • el sõltumatu gaaslahendus atmosfäärirõhul

lineaarne <line`aar|ne -se 2 adj> (ld linearis < linea nöör; joon) • joon-; sirgjooneline, pikisuunaline, lineaar-; mat esimese astme, esimeses astmes olev; muus kooskõladest suhteliselt sõltumatu

monism <mon|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< mono-) • fil arusaam, et maailmal on ainult üks sõltumatu alge (kas materiaalne v vaimne). Vastand pluralism, Vt ka dualism

nojoon <noj|`oon -ooni -`ooni 22e s> (mongoli ноён isand, kuningas) • aj XI–XII s mongoli hõimuvanem, kuni XVII s-ni keskvõimust sõltumatu feodaalvalitseja

nomograafia <+ gr`aafia 1 s> (< kr nomos seadus + -graafia) • mat nomogrammiõpetus, rakendusmatemaatika osa, mis käsitleb mitme sõltumatu muutuja funktsioonide graafilist esitamist skaaladega arvjoonisel

objekt <obj|`ekt -ekti -`ekti 22e s> (keskld obiectum < ld perf partits obiectus ees v vastas asetsev)
1. ese, isik v nähtus, millele v kellele on suunatud kellegi tegevus, tähelepanu vms
2. ehitus, ettevõte vms kui majandusliku v sõjalise tähtsusega üksus
3. fil see, mis vastandub subjektile, st teadvusele, olles väljaspool teadvust ja teadvusest sõltumatu
4. lgv sihitis, lauseliige, mis näitab, millele v kellele on suunatud tegevus, nt mees parandab autot
grammatiline objektlgv sihitis
objektlauselgv sihitislause
objektiseadusjur seadus, mille rakendamist käsitletakse tema juurde kuuluvas rakendusseaduses v muudes õigusaktides

objektiivsus <objekt`iivsus -e 11~9 s> (< objektiivne)
1. esemelisus, teadvusest sõltumatu eksisteerimine, objektiivne tõelisus
2. asjalikkus, ebaisiklikkus, erapooletus

objektivistlik <objektiv`istl|`ik -iku -`ikku 25 adj> • objektivismile omane, sõltumatu

ombudsman <ombudsman -i 19 s> (rts volinik, usaldusmees) • jur, pol õigusvahemees, riigiametnik, kelle pädevusse kuulub elanike kaebuste alusel riigiasutuste ja ametiisikute tegevuse seaduslikkuse uurimine ja ahistatute õiguste taastamine
lasteombudsmanlaste õigusi kaitsev sõltumatu riigiametnik

parameeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< para- + -meeter) • tunnussuurus, mingit eset v nähtust iseloomustav suurus; mat abimuutuja, mille kaudu avaldatakse sõltumatu ja sõltuva muutuja kokkukuuluvaid väärtusi; mingi geomeetrilise kujundi kuju v asendit iseloomustav arv

suverään <suver|`ään -ääni -`ääni 22e s> (pr souverain < keskld superanus kõrgest soost < ld super peal, kohal) • pol sõltumatu kõrgeim võimukandja

suveräänne <suver`ään|ne -se 2 adj> (pr souverain < keskld superanus kõrgest soost < ld super peal, kohal) • teistest ülekaalukalt parem, teistest üle olev; pol iseseisev, teistest täiesti sõltumatu

treemor <tr`eemor -i 2e s> (ld tremor värin < tremere värisema) • med värin, tahtest sõltumatu rütmiline liikumine ühes v mitmes lihaserühmas kas puhkeolekus, mingis kindlas asendis v sihtliigutuste puhul


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur