[VSL] Võõrsõnade leksikon

absolutiiv <absolut|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld absolutus sõltumatu, tingimatu) • lgv ergatiivikeeltes esinev kääne, millega tähistatakse intransitiivse verbi subjekti ja transitiivse verbi objekti

absolutism <absolut|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr absolutisme < ld absolutus sõltumatu, tingimatu) • pol absoluutne monarhia, ainuvalitsuslik võim, valitsusvorm, kus kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule (monarhile), ilma et rahvas saaks osa võtta seadusandlusest v valitsemise kontrollist

absoluut <absol|`uut -uudi -`uuti 22e s> (ld absolutus sõltumatu, tingimatu, lõpetatud) • fil miski, mis eksisteerib täiesti sõltumatult, kõige olemasoleva lõpmatu ja igavene vaimne lähtealus, jumala teisendsõna

absoluutne <absol`uut|ne -se 2 adj> (ld absolutus) • tingimatu, piiramatu, sõltumatu igasugusest suhtest; täiuslik, täielik, vastand relatiivne
absoluutne kunst • kunst kunst, millel pole mingit elulist sisu, selle pooldajate arvates on kunst väärtus omaette, vt ka abstraktsionism
absoluutne kuulmine • muus võime täpselt määrata iga heli täpset (absoluutset) kõrgust kuulmise järgi, ilma muusikariista abita
absoluutne kõrgus • geogr kõrgus üle merepinna
absoluutne monarhia • pol riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule (monarhile)
absoluutne mõõtühikute süsteem • füüs mõõtühikute süsteem, kus põhiühikute hulka kuuluvad pikkus-, massi- ja ajaühik
absoluutne niiskus • füüs vee v veeauru hulk aine massi- v mahuühikus
absoluutne nullpunkt • füüs madalaim mõeldav temperatuur (–273,16 °C)
absoluutne temperatuur • füüs temperatuur, mida loetakse absoluutsest nullpunktist
absoluutne tõde • fil tõde, mis annab objektiivsest tõelisusest igakülgse ja ammendava teadmise

akromaatiline <akromaatili|ne -se -st 12 adj> (< kr achrōmatos värvusetu) • füüs värvusetu; elektromagnetlainete pikkusest sõltumatu
akromaatilised värvused pl • kunst neutraalvärvid, värvuseta värvid: must, valge ja hall

aprioorne <apri`oor|ne -se 2 adj> (< a priori) • fil kogemusest sõltumatu, kogemuseelne, vastand aposterioorne; piltl põhimõtteline, enne olukorraga tutvumist, ette omaks võetud

argument <argum|`ent -endi -`enti 22e s> (ld argumentum)
1. loog loogiline põhjend, millele tugineb mingi otsustuse tõestus; tõestuse eeldus (alus)
2. mat sõltumatu muutuja; sõltuv muutuja on funktsioon
3. lgv seotud laiend; süntaktiline element lauses (fraasis), mille esinemise verb tingib (nt subjekt, objekt)

autarkiline <aut´arkili|ne -se -st 12 adj> • maj autarkiaga iseloomustuv; ennast ise varustav, (välismaa majandusest) sõltumatu

autokefaalne kirik (< keskkr autokephalos < auto- + kr kephalē pea) • relig iseseisev kirik, teisest samausulisest (katoliku) kirikust sõltumatu kirik

autonoomne <auton`oom|ne -se 2 adj> • autonoomial põhinev, autonoomiat omav, sõltumatu

freim <fr`eim freimi fr`eimi 22e s> (ingl frame) info
1. kaader, kindlat valdkonda puudutav andmestruktuur intellektitehnikas
2. paneel, sõltumatu piirkond veebilehel

geenitriiv <+ tr`iiv triivi tr`iivi 22e s> (< geen + triiv) • biol populatsiooni geneetilise struktuuri (geenide ja genotüüpide sageduse) juhuslik, loodusliku valiku toimest sõltumatu muutus; põhjustab enamasti eri populatsioonide, rasside, liikide mittekohastumuslikke erinevusi

hüpobuulne mehhanism (< hüpo- + kr boulē tahe) • med tahtest sõltumatu mehhanism liigutustes, on põhjustatud kõrgemate närvikeskuste häiretest

idiopaatia <+ p`aatia 1 s> (< idio- + -paatia) • med muust haigusest sõltumatu, iseseisev haigus

independent <independ|`ent -endi -`enti 22e s> (ingl independent sõltumatu < keskld independens < in- + ld dependere rippuma, sõltuma) • aj protestantliku usuvoolu liige XVII s Inglismaal; independendid propageerisid koguduse täielikku sõltumatust riigi- ja kirikuvõimust ning moodustasid puritaanide vasaku tiiva

indie [indi] (ingl) {lüh sõnast independent sõltumatu} • film, muus hrl väikese, sõltumatu filmikompanii v helistuudio kohta; ka neis toodetud väikese eelarvega filmi v muusika kohta; oluline tunnus on teadlik peavoolust eristumine ja loominguliste kaalutluste ärihuvidest kõrgemale seadmine, nt USA kontekstis Hollywoodi toodangule vastandumine

involuntaarne <involunt`aar|ne -se 2 adj> (ld involuntarius < in- + voluntarius tahtlik, vabatahtlik) • tahtmatu, tahtevastane, tahtest sõltumatu

kolumn <kol|`umn -umni -`umni 22e s> (< ld columna sammas) • trük raamatu, ajalehe v ajakirja veerg; ajakirjanduses: sõltumatu, hrl ühiskonnas tuntud inimese päevateemaline kirjutis, mis asub väljaandes kindlal kohal (veerul) ja haakub enamasti juhtkirjaga

kommutatiivsus <kommutat`iivsus -e 11~9 s> (< kommutatiivne) • mat vahetuvus, liitmise ja korrutamise omadus, mille järgi summa v korrutis on sõltumatu liidetavate v tegurite järjekorrast, nt a + b = b + a, ab = ba

koroonalahendus <+ lahendus -e 11 s> (< ld corona pärg, kroon) • el sõltumatu gaaslahendus atmosfäärirõhul

lineaarne <line`aar|ne -se 2 adj> (ld linearis < linea nöör; joon) • joon-; sirgjooneline, pikisuunaline, lineaar-; mat esimese astme, esimeses astmes olev; muus kooskõladest suhteliselt sõltumatu

monism <mon|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< mono-) • fil arusaam, et maailmal on ainult üks sõltumatu alge (kas materiaalne v vaimne). Vastand pluralism, Vt ka dualism

nojoon <noj|`oon -ooni -`ooni 22e s> (mongoli ноён isand, kuningas) • aj XI–XII s mongoli hõimuvanem, kuni XVII s-ni keskvõimust sõltumatu feodaalvalitseja

nomograafia <+ gr`aafia 1 s> (< kr nomos seadus + -graafia) • mat nomogrammiõpetus, rakendusmatemaatika osa, mis käsitleb mitme sõltumatu muutuja funktsioonide graafilist esitamist skaaladega arvjoonisel

objekt <obj|`ekt -ekti -`ekti 22e s> (keskld obiectum < ld perf partits obiectus ees v vastas asetsev)
1. ese, isik v nähtus, millele v kellele on suunatud kellegi tegevus, tähelepanu vms
2. ehitus, ettevõte vms kui majandusliku v sõjalise tähtsusega üksus
3. fil see, mis vastandub subjektile, st teadvusele, olles väljaspool teadvust ja teadvusest sõltumatu
4. lgv sihitis, lauseliige, mis näitab, millele v kellele on suunatud tegevus, nt mees parandab autot
grammatiline objekt • lgv sihitis
objektlause • lgv sihitislause
objektiseadus • jur seadus, mille rakendamist käsitletakse tema juurde kuuluvas rakendusseaduses v muudes õigusaktides

objektiivsus <objekt`iivsus -e 11~9 s> (< objektiivne)
1. esemelisus, teadvusest sõltumatu eksisteerimine, objektiivne tõelisus
2. asjalikkus, ebaisiklikkus, erapooletus

objektivistlik <objektiv`istl|`ik -iku -`ikku 25 adj> • objektivismile omane, sõltumatu

ombudsman <ombudsman -i 19 s> (rts volinik, usaldusmees) • jur, pol õigusvahemees, riigiametnik, kelle pädevusse kuulub elanike kaebuste alusel riigiasutuste ja ametiisikute tegevuse seaduslikkuse uurimine ja ahistatute õiguste taastamine
lasteombudsman • laste õigusi kaitsev sõltumatu riigiametnik

parameeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< para- + -meeter) • tunnussuurus, mingit eset v nähtust iseloomustav suurus; mat abimuutuja, mille kaudu avaldatakse sõltumatu ja sõltuva muutuja kokkukuuluvaid väärtusi; mingi geomeetrilise kujundi kuju v asendit iseloomustav arv

suverään <suver|`ään -ääni -`ääni 22e s> (pr souverain < keskld superanus kõrgest soost < ld super peal, kohal) • pol sõltumatu kõrgeim võimukandja

suveräänne <suver`ään|ne -se 2 adj> (pr souverain < keskld superanus kõrgest soost < ld super peal, kohal) • teistest ülekaalukalt parem, teistest üle olev; pol iseseisev, teistest täiesti sõltumatu

treemor <tr`eemor -i 2e s> (ld tremor värin < tremere värisema) • med värin, tahtest sõltumatu rütmiline liikumine ühes v mitmes lihaserühmas kas puhkeolekus, mingis kindlas asendis v sihtliigutuste puhul