[VSL] Võõrsõnade leksikon

aala <aala 16 s> (ld ala tiib) • sõj, aj Rooma sõjaväe lahingurivistuses liitlasüksustest moodustatud tiib

argüraspiid <argürasp|`iid -iidi -`iidi 22e s> (kr pl argyraspides hõbekilbikandjad < argyros hõbe + aspis kilp) • aj raskerelvastuses eliitüksuse sõdalane Aleksander Suure sõjaväes, kandis hõbedaga kaetud kilpi

aviiso <aviiso 16 s> (hisp aviso nõuanne, luure) • aj, sõj väike kiire sõjalaev teate- ja luureteenistuseks pms XIX ja XX s vahetusel

baas <b`aas baasi b`aasi 22e s> (kr basis samm; alus)
1. alus, põhi; tugipunkt; lähteala
2. eh sokkel, samba, piilari v pilastri alumine profileeritud osa
3. kirj 2-silbiline eeltakt värsirea alguses
4. mat minimaalse koosseisuga osahulk, mille elementide kaudu avaldub antud hulga iga element
5. ladu v kogum ladusid, töökodasid jm, ka maa-ala ehitistega ja kindlaksmääratud varudega sõjaväe, ekspeditsioonide, mitmesuguste asutuste, kaubandusvõrgu jne varustamiseks, nt mereväebaas, lennuväebaas, kaubabaas
6. mingi haridus-, kultuuri- v spordiasutus, nt turismibaas, ratsabaas
baasjoon • geod maastikul täpselt mõõdetud 5–15 km pikkune joon, mis on aluseks geodeetilistel töödel kolmnurkvõrgu külgede arvutamisel
baaslaev • mer avamerel püügilaevu teenindav saaki vastuvõttev laev; sõj mereväe abilaev, mis teenindab allveelaevu jt väiksemaid sõjalaevu

berdaanipüss <+ p`üss püssi p`üssi 22e s> , berdanka <berd´anka 16 s> (vn берданка < pn H. Berdan, USA sõjaväelane, 1824–1893) • sõj, aj H. Berdani konstrueeritud ühelaenguline vintpüss, oli kasutusel Vene sõjaväes XIX s 2. poolel

bireem <bir|`eem -eemi -`eemi 22e s> (ld biremis kaheaeruline < bi- + remus aer) • aj vanaaja sõjalaev kahe pealistikku asetseva sõudjatereaga

bivakk <biv|`akk -aki -`akki 22e s> (sks Biwak < pr bivouac < keskalamsks bi kõrval + wake vahtkond)
1. sõj välilaager, sõjaväe asetus puhkuseks v ööbimiseks väljaspool asulaid telkides v lahtise taeva all
2. sport alpinistide jt matkajate puhkekoht

detsimatsioon <detsimatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld decimatio) • vähendamine ¹/₁₀ võrra; aj iga kümnenda isiku hukkamine (karistusviis sõjaväes); iga kümnenda isiku karistamine süüdlase mitteleidmise korral

feldjääger <+ j`ääg|er -ri 2e s> (sks Feldjäger) • aj, sõj sõjaväe ja valitsuse relvastatud kuller kirjade ja teadete edasitoimetamiseks Venemaal ja Saksamaal enne I maailmasõda

fregatt <freg|`att -ati -`atti 22e s> (pr frégate < it fregata) • sõj, mer purjelaevastiku ajastul kolme raamastiga kiire sõjalaev; mõnedes riikides keskmise suurusega, kiire ja mitmekesise (sh õhu- ja allveetõrje-) relvastusega sõjalaev suurte sõjalaevade kaitsmiseks v muudeks julgestusülesanneteks
fregatikapten • mer auaste mereväes
fregattlind • zool suur troopiline merelind (Fregatidae) pelikaniliste seltsist

föderatsioon <föderatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld foederatio < ld foederare liiduga tugevdama v siduma < foedus liit)
1. ühingute v organisatsioonide liit
2. liitriik, riikide ühendus, milles liikmed, säilitades juriidiliselt teatud riikliku iseseisvuse, moodustavad uue riigi ühise liiduvalitsuse, sõjaväe ja riiklike organitega
3. aj föderaatide (1) koondis, mis kaitses Prantsuse revolutsiooni saavutusi

füsiljee <füsilj`ee 26i s> (pr fusilier < fusil (ränilukk)püss) • aj, sõj ränilukkpüssiga v vintpüssiga sõdur XVII–XIX s (algselt Prantsuse sõjaväes)

galeass <gale|`ass -assi -`assi 22e s> (it galeazza < galea galeer) mer
1. 3-mastiline galeeritaoline sõjalaev XVI–XVII s
2. 2-mastiline kahvelkuunar, mille tagumine mast on esimesest lühem

galeer <gal|`eer -eeri -`eeri 22e s> (it galera < it, hisp galea) • mer aerude või purjede abil liikuv 1–2-mastiline sõjalaev, oli kasut oli kasut antiikajast kuni XVIII s
galeeriori • sõudja galeeril (hrl ori, sunnitööline v sõjavang)

generalissimus <general´issimus -e 11 s> (it generalissimo, sks Generalissimus sõjaväe ülemjuhataja, käsitletuna superlatiivina sõnast kindral < ld superl generalissimus kõige peamine v üldisem) • sõj kõrgeim sõjaväeline auaste mõnes riigis; sellise auastmega isik omab nii kõrgeimat sõjaväelist kui poliitilist võimu

hauptman <h`auptman -i 2e s> (sks Hauptmann) • sõj ohvitseri auaste Saksa sõjaväes, vastab kapteni auastmele

hiparhia <hip`arhia 1 s> (kr hipparchia < hiparh) • aj ratsaväeüksus Makedoonia sõjaväes ja hellenismi aja väekoondistes

horunži <hor´unži 16 s> (vn хорунжий < poola chorąży) • aj, sõj algul lippur mitme slaavi riigi sõjaväes; nooremohvitseri auaste endisaegses Venemaa kasakaväeosas, vastas kornetile ratsaväes ja alamporutšikule jalaväes; Poola sõjaväes allohvitser

hüpaspistid pl <hüpasp|`ist -isti -`isti 22e s> (kr sg hypaspistēs kilbikandja, kilbiga kaitstu) • aj, sõj Aleksander Suure sõjaväe lahingurivistuses keskmine jalavägi raskerelvastuses faalanksi ja tiivalt ründava ratsaväe vahel

intendantuur <intendant|`uur -uuri -`uuri 22e s> (sks Intendantur < intendant) • sõj sõjaväe varustusasutus

invasioon <invasi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr invasion < ld invasio sissetung)
1. pol, sõj mingi riigi sõjaväe sissetung teise riigi territooriumile
2. biol paiksete loomade (eriti lindude ja putukate) mingi aja tagant korduv hulgaline ränne alale, kus neid harilikult pole v on vähe, vastand evasioon
3. med mikroorganismide v vähirakkude tungimine kudedesse

janitšar <janitšar -i 19 s> (sks Janitschar < trg yeniçeri < yeni uus + çeri sõdur, sõjavägi) • aj, sõj jalaväelasest palgasõdur Türgis 1329–1826, koos ratsanikega olid janitšarid Türgi sõjaväe peamine löögijõud; piltl metsik karistaja, timukas, ohjeldamatu tapja

kaater2 <k`aat|er -ri 2e s> (vn катер < ingl cutter) • mer väike (pms sadamais kasutatav) mootorlaev; sõj väike eriotstarbeline sõjalaev

kadett <kad|`ett -eti -`etti 22e s> (pr cadet noorem) • sõjaväelise õppeasutuse kursant, kadetikorpuse kasvandik; aj, pol konstitutsiooniline demokraat revolutsioonieelsel Venemaal (1905–17); sõjaväeline auaste feodaalsel Prantsusmaal ja Preisimaal ning Austria-Ungari sõjaväes kuni 1914. a-ni
kadetikorpus • sõj kinnine üldhariduslik sõjaväeline õppeasutus Venemaal jm

kamikaze [kamikadze] (jpn „jumalik tuul“ < kami + kaze tuul)
1. aj pärimuse järgi taifuun, mis 1274. ja 1281. a hävitas mongolite sõjaväe ja laevastiku, misjärel mongolid enam kunagi Jaapanit ei rünnanud
2. aj, sõj surmalendur (Jaapani lennuväes a-tel 1944–45 tegutsenud lendurid, kes lõhkeainelastis lennukiga rammisid vastase sihtmärke, teades, et hukkuvad koos lennukiga)
3. piltl külmavereline enesehävitaja

kanoniir <kanon|`iir -iiri -`iiri 22e s> (vn канонир < pr canonnier < canon suurtükk) • sõj suurtükiväe reamees mõne riigi sõjaväes

kapral <k`apral -i 2e s> (pr caporal < it caporale < capo pea) • sõj noorema juhtivkoosseisu auaste mõne riigi sõjaväes, ka Venemaal XVII–XIX s; Eesti Vabariigi sõjaväes vanemsõduri auaste. Vt ka jefreitor

kasarm <kasarm -u 2 s> (vn казарма < it caserma < ld quaterni neljakaupa) • aj suur töölisperede elamu tehase juures; sõj sõjaväe allüksuste isikkoosseisu majutamiseks ehitatud v kohandatud hoone, sisaldab nüüdisajal magamis-, olme-, ameti- jt ruume

kindralfeldmarssal <+ m`arssal -i 2e s> (< kindral- + feldmarssal) • sõj, aj kõrgeim sõjaväeline auaste Saksa, Austria ja Vene maaväes; võeti kasutusele Saksamaal XVI s, Vene sõjaväes kehtis 1699–1917

kolonel <kolonel -i 19 s> (pr colonel < it colonnello < colonna kolonn (sõdureid)) • sõj vanemohvitseri kõrgeim auaste paljude riikide sõjaväes (ka Eesti Vabariigis)
kolonelleitnant • majori ja koloneli vaheline vanemohvitseri auaste paljude riikide sõjaväes

kompanii <kompan`ii 26 s> (pr compagnie, ingl company < keskld companium < kom- + ld panis leib), lüh Co., Comp.
1. selts, seltsing
2. aj kaubakompanii, kaubaselts
3. maj ühisettevõte v aktsiaselts tööstuses, kaubanduses, panganduses, transpordis, kindlustuses, teeninduses jm majandusharudes; väike ühing
4. sõj mõne riigi sõjaväes jalaväe ja soomusväe taktikaline ning haldus-majanduslik allüksus (100–250 meest)

konnetaabel <konnet`aab|el -li 2e s> (pr connétable < keskld comes stabuli talliülem) • aj, sõj Prantsusmaal keskajal kuninga sõjaväeline nõuandja; XIV–XVII s sõjaväe ülemjuhataja

leitnant <l`eitn|`ant -andi -`anti 22e s> (pr lieutenant „asetäitja“) • sõj paljude riikide sõjaväes üks nooremohvitseri auastmeid

logistika1 <log´istika 1 s> (pr logistique < kr logistikē arvutuskunst) • sõj algselt sõjaväe kortermeistri või varustusametkonna tegevus, hiljem kogu strateegiline ja operatiivtegevuse korraldus; maj ressursi- (sh materjali-) ja teabevoogude juhtimine soodsaimal viisil, nt äris kauba hankimise, veo, hoidmise, jaotamise ja tarbimisega seostuvad toimingud

luup2 <l`uup luubi l`uupi 22e s> (holl sloep) • mer suurem sõudepaat, laevapaat; ühemastiline purjelaev; korvetist väiksem 3-mastiline raapurjelaev; sõj 16–32 kahuriga 3-mastiline täispurjestusega sõjalaev

magasin <magasin -i 19 s> (sks Magazin < it magazzino < ar mahāzin ladu, ait)
1. varaait, ladu; kaubamaja, suur kauplus
2. salv, ühetaoliste tükktoodete mahuti, nt tulirelva padrunisalv
magasinisüsteem • aj, sõj sõjaväe toiduainete ja hobusemoonaga varustamise viis Euroopa riikides XVII–XVIII s; põhines lahingupiirkonna lähedusse rajatud riiklikel ladudel (magasinidel) ja leivatöökodadel

major <major -i 2e s> (< ld maior suurem, vanem) • sõj ohvitseriauaste paljude riikide sõjaväes; esimene vanemohvitseri auaste

marketender <market`end|er -ri 2e s> (sks Marketender < it mercatante < mercato turg)
1. vt markitant
2. II maailmasõja ajal Saksa sõjaväes markitandilt saadud v ostetud lisatoidupakk

marssal <m`arssal -i 2e s> (pr maréchal < keskld marescallus, marescalcus talliülem < frangi marhskalk < marh hobune + skalk sulane) • aj algselt kuninga õukonda kuuluv ametiisik keskaegsel Prantsusmaal; sõj kõrgeim sõjaväeline auaste paljude riikide sõjaväes; selles auastmes isik
marssalikepp • väärismetalli ja kalliskividega kaunistatud lühike sau, marssali auastme ja võimu sümbolina

marssima <m`arssima marsib 28 v> (pr marcher) • taktsammul rivis käima; rännakukorras liikuma (hrl sõjaväe kohta); piltl kõmpima, astuma

militariseerima <militaris|`eerima -eerib 28 v> (pr militariser < ld militaris sõjaline, sõjaväe, sõduri) • pol sõjaväelist korda tsiviilelanikkonnale üle kandma, militarismi teostama

militarism <militar|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr militarisme < ld militaris sõjaline, sõjaväe) • pol riigi poliitika, majanduse ja ühiskonna allutamine sõjalise võimsuse taotlusele; avaldub relvatööstuse ja -kaubanduse eelisarendamises, vallutussõdade pidamises ja demokraatia mahasurumises

reaktiivmürsk <+ m`ürsk mürsu m`ürsku 22e s> • sõj reaktiivmootoriga mittejuhitava raketi nimetus mõne riigi, sh Nõukogude sõjaväes

remontöör <remont|`öör -ööri -`ööri 22e s> (vn ремонтёр < pr remonte hobuste vahetus) • aj, sõj Vene tsaaririigi sõjaväes ohvitser, kes hoolitses uute hobuste ostmise eest väljalangenud hobuste asemele

réveil [rev·ej] (pr) • ärkamine; sõjaväes äratussignaal

sandarmeeria <sandarm`eeria 1 s> (pr gendarmerie < gendarme sandarm)
1. aj, sõj Lääne-Euroopas XV–XVIII s ratsaväe liik
2. aj sõjaväe- v poliitiline politsei Venemaal XVIII–XX s
3. eripolitsei mõnes Euroopa riigis, nt Prantsusmaal

seersant <s`eers|`ant -andi -`anti 22e s> (pr sergent < keskld serviens < ld servire teenima) • sõj allohvitseri auaste paljude riikide sõjaväes, ka Eesti kaitseväes; allohvitseride üldnimetus; jur, aj Prantsusmaal kohtutäitur

tender <t`end|er -ri 2e s> (ingl)
1. mer 6–12 väikese suurtükiga ühemastiline kahvelpurjestusega sõjalaev; II maailmasõjas kasutatud väike lihtsa kerekujuga ja automootoriga laev; allveelaevu, torpeedokaatreid jms teenindav abilaev
2. tehn, aj auruveduriga vahetult ühendatud veok, milles paikneb kütuse-, vee- ja määrdeainevaru
tenderpost • eh soonega püstpruss (nt palkseina kindlustamiseks)

torpeedo <torpeedo 16 s> (ingl torpedo < ld kangestumus; elektrirai < torpere kangestunud olema) • sõj sigarikujuline vee all iseseisvalt mootoriga liikuv lõhkeseade laevade ja vesiehitiste purustamiseks
torpeedoaparaat • sõj torpeedode lahinguvalmis hoidmise ja väljalaskmise seade
torpeedokaater • sõj, mer väike sõjalaev, mille põhirelvastus on torpeedod
torpeedopaat • sõj, mer torpeedo- ja suurtükirelvastusega sõjalaev, vananenud nimetus miinilaev

traaler <tr`aaler -i 2e s> (ingl trawler) • mer traallaev
kalatraaler • traalidega (1) kalapüügilaev
miinitraaler • sõj traalidega (2) varustatud sõjalaev miinide1 avastamiseks (ja hävitamiseks)

tributum [tribuutum] (ld) • aj (riigi)maks, andam, Vana-Rooma kodanike varanduselt võetud otsene maks, millega kaeti sõjaväe varustamise kulud
tributum soli [tribuutum soli] • regulaarne otsene maks maaomandilt provintsides
tributum capitis [tribuutum kapitis] • mittekodanike isikumaks

trieer <tri|`eer -eeri -`eeri 22e s> (kr triērēs), trireem <trir|`eem -eemi -`eemi 22e s> (ld trirēmis) • aj, sõj Vana-Kreeka sõjalaev kolme pealistikku asetseva aerureaga kummalgi küljel; trieeri kasutasid hiljem ka roomlased

tsentuurio <tsent`uurio 1 s> (ld centurio) • aj Vana-Rooma sõjaväes tsentuuria (2) ülem

tšaako <tšaako 16 s> (ung csákó) • tekst kõrge lamedapõhjaline nahast v vildist nokkmüts mõne Euroopa riigi sõjaväes XIX s, alguses Ungaris

tuuba <tuuba 16 s> (ld tuba) • aj sirge toruga sõjapasun Vana-Rooma sõjaväes; muus nüüdisajal madalaima häälega vaskpuhkpill, millel on kooniliselt ovaalseks keeratud toru, lai kõlalehter, ventiilistik ja lame kausshuulik

valentinipäev <+ p`äev päeva p`äeva 22i s> (ld pn Valentinus, Rooma pühak) • sõbrapäev, 14. veebruar

veltveebel <+ v`eeb|el -li 2e s> (sks Feldwebel) • sõj allohvitser mõne riigi sõjaväes

vexillum [veks·illum] (ld) • aj Vana-Rooma sõjaväes maniipulite lipp