Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 19 artiklit
baronet <baron|`et -eti -`etti 22e s> (ingl < baron parun < keskld baro mees, sõdur; parun < ld lollpea), lüh Bar., Bart. • Inglise päritav alamaadlitiitel
bersaljeer <bersalj|`eer -eeri -`eeri 22e s> (it bersagliere laskur < bersaglio sihtmärk) • sõj laskurväeosa sõdur Itaalias
berserk <bers|`erk -ergi -`erki 22e s> (vanapõhja berserkr karusnahkne vammus) • müt muinasskandinaavia rahvausundis inimene, kellele omistati võime esineda karuna; piltl hullununa võitlev sõdur
füsiljee <füsilj`ee 26i s> (pr fusilier < fusil (ränilukk)püss) • aj, sõj ränilukkpüssiga v vintpüssiga sõdur XVII–XIX s (algselt Prantsuse sõjaväes)
grenader <grenader -i 19 s> (pr grenadier < grenade granaat) • aj, sõj XVII–XVIII s käsigranaate heitma õpetatud sõdur; hiljem eliitjalaväeosa sõdur mõnes Euroopa riigis
honveed <honv|`eed -eedi -`eedi 22e s> (ung honvéd < hon kodumaa + véd kaitsma) • aj keskajal Ungari jalaväelane; Ungari revolutsioonilise armee sõdur a-tel 1848–49; endises Austria-Ungaris: maakaitseväelane, sõdur mitte üldriiklikule, vaid Ungari sõjaministeeriumile alluvates väeosades
janitšar <janitšar -i 19 s> (sks Janitschar < trg yeniçeri < yeni uus + çeri sõdur, sõjavägi) • aj, sõj jalaväelasest palgasõdur Türgis 1329–1826, koos ratsanikega olid janitšarid Türgi sõjaväe peamine löögijõud; piltl metsik karistaja, timukas, ohjeldamatu tapja
karabinjeer <karabinj|`eer -eeri -`eeri 22e s> (pr carabinier)
1. aj karabiiniga relvastatud eliitväeosa sõdur
2. sandarm Itaalias, Tšiilis jm
leegionär <l`eegionär -i 19 s> (pr légionnaire < ld legionarius)
1. aj leegioni kuuluv sõdur
2. kõnek välismaalt palgatud sportlane
militaarne <milit`aar|ne -se 2 adj> (ld militaris < miles sõdur) • sõjaväeline
musketär <musketär -i 19 s> (pr mousquetaire) • aj musketiga relvastatud sõdur XVI–XVIII s Prantsusmaal
parun <parun -i 2e s> (sks Baron < keskld baro mees, sõdur; parun < ld lollpea) • vabahärra, keskajal Lääne-Euroopas kuninga, keisri vm suurfeodaali otsene vasall, hiljem aadlitiitel; Saksamaal ja Prantsusmaal alamaadlitiitel, Inglismaal kõrgaadlitiitel
pioneer <pion|`eer -eeri -`eeri 22e s> (pr pionnier < vanapr peon jalaväelane)
1. teerajaja, algataja
2. sõj inseneriväe sõdur, sapöör
3. aj endises Nõukogude Liidus lasteorganisatsiooni liige
sapöör <sap|`öör -ööri -`ööri 22e s> (pr sapeur) • sõj inseneriväeosa sõdur; mõnes riigis (ka Eestis) nimetatud pioneeriks
sipahi <sip´ahi 16 s> (trg < prs sipāhī ratsanik, sõdur) • aj Osmanite Türgis ratsasõdur ja sõjaväelise lääni valdaja; põhja-aafriklasest ratsaväelane Prantsuse koloniaalarmees XIX–XX s
stratioot <strati|`oot -oodi -`ooti 22e s> (kr stratiōtēs sõdur) • aj Bütsantsi lihtsõdur (talupoeg) VII–XI s, kes sai riigilt sõjateenistuse eest pärandatavat jaosmaad
šovinism <šovin|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr chauvinisme < pn Nicolas Chauvin, legendaarne patriootlik Prantsuse sõdur)
1. pol äärmuslik marurahvuslus, rahvusupsakus, suurrahva, selle kultuuri ja keele eelistamine väikerahvaste arvel, viimaste tagakiusamise ja rõhumise poliitika
2. eelarvamuslik ja alavääristav suhtumine teise soo, rahvuse, ühiskonnaklassi või kultuuri esindajatesse
tentsik <tentsik -u 2 s> (vn денщик < день päev) • aj ohvitseri teenindanud sõdur Tsaari-Venemaal
veteran <veteran -i 19 s> (ld veteranus vana sõdur < vetus vana) • sõjast osavõtnu; vana, oma aja ära teeninud sõdur; mõnel alal kaua tegutsenud isik (nt teatriveteran, tööveteran, spordiveteran)