[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 69 artiklit

aditiivsus <adit`iivsus -e 11~9 s> (< aditiivne) • mat liidetavus, suuruste omadus, mille korral terviku suurus võrdub tema osade suuruste summaga, sõltumata selle terviku tükeldamise viisist

amplituud <amplit|`uud -uudi -`uudi 22e s> (< ld amplitudo suurus, ulatus)
1. füüs harmooniliselt võnkuva suuruse suurim hälve tasakaaluasendist
2. el perioodilise vahelduvvoolu v -pinge tippväärtus
3. piltl ulatus, haare

avanss <av`anss avansi av`anssi 22e s> (pr avance) • maj ettemakse, tulevase makse arvel ette tasutav summa, mille suurus, maksetähtaeg jm määratakse kindlaks lepinguga

borgis <borgis -e 9 s> (sks < pr bourgeois linnakodanik) • trük liik trükikirja, mille kirjakraadi suurus (keegel (1)) on 9 punkti (u 3,38 mm)

diamant <diam|`ant -andi -`anti 22e s> (pr diamant teemant) • trük liik väikseimat trükikirja, mille kirjakraadi suurus (keegel (1)) on 3–4 punkti (1,128–1,504 mm)

eksponent <ekspon|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld prees partits exponens välja panev) • väljapanija, oma teoste v toodetega muuseumis v näitusel esineja; mat astendaja, nt n avaldises an
eksponentvõrrandmat võrrand, milles otsitav suurus esineb astendajas, nt ax = b

ekstsess <eksts|`ess -essi -`essi 22e s> (< ld excessus lahkumine, kõrvalekaldumine)
1. teatavaist piiridest üleminek, liialdus
2. piltl vahejuhtum, korrarikkumine
3. stat püstakus, variatsioonirea hälbimine normaaljaotumusest vertikaalsihis
sfääriline ekstsessmat suurus, mille võrra kerapinnal asetseva kolmnurga nurkade summa ületab 180°

ekvivalent <ekvival|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld aequivalens võrdväärne) • võrdse väärtusega e võrdväärne ese, hulk v suurus; maj kaup, milles väljendub teise kauba väärtus
ekvivalentmass, keemiline ekvivalentkeem liht- v liitaine mass, mis reaktsioonides on ekvivalentne 1,00797 massiosa vesinikuga v 15,9994 massiosa hapnikuga

elastsus <el`astsus -e 11~9 s> (< elastne)
1. vetruvus, painduvus, kerksus
2. füüs kehade võime taastada oma esialgne kuju ja ruumala (tahked kehad) v ruumala (vedelikud ja gaasid) pärast deformatsiooni esilekutsunud mõju lakkamist
3. maj kohanemisvõime; näitarv, mis mõõdab resultaadi ja mõjuri suhteliste muutuste suhet
elastsuskonstantfüüs suurus, mis iseloomustab materjali elastsust
elastsuslainedfüüs mehaanilise häirituse levimine elastses keskkonnas
elastsusmoodulfüüs joonpinguse korral normaalpinge ja sellele vastava suhtelise pikideformatsiooni suhe (iseloomustab materjali jäikust tõmbel v survel ning sõltub temperatuurist)

entroopia <+ tr`oopia 1 s> (< kr entropē pöördumine) • süsteemi määramatuse v korrapäratuse määr (vt ka negentroopia); füüs termodünaamilise süsteemi energia pöördumatut hajumist iseloomustav suurus
informatsiooniline entroopiainfo üksiksündmuste jaotuse ja sündmuste kogumi varieeruvuse mõõt

estimaat <estim|`aat -aadi -`aati 22e s> (ingl estimate < ld aestimare hindama)
1. hinnang, hinnangväärtus; ekspertide arvamusel põhinev v ligikaudsete meetoditega leitud küllalt suure tõenäosusega kehtiv arvväärtus
2. stat statistiline suurus, mille arvväärtuse kaudu väljendatakse massnähtuse olekut
3. eelarvutlus, eelkalkulatsioon

faas1 <f`aas faasi f`aasi 22e s> (< kr phasis ilmumine)
1. arenemisaste; esinemisjärk, ühiskonna ajaloolise arengu teatud periood; perioodilist võnkumist igal hetkel iseloomustav suurus
2. astr taevakeha valgustatud (v varjutatud) osa ja kogupindala suhe
3. biol elutsükkel
4. el vahelduvvoolusüsteemi üks elektriahelatest
5. füüs heterogeense termodünaamilise süsteemi füüsikaliselt ja keemiliselt homogeenne osa

filtratsioon <filtratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl filtration < filtreerima) • filtreerimine, kurnamine; filtreerumine, imbumine, vee aeglane liikumine läbi poorse keskkonna
filtratsioonimoodulgeol veejuhtivus, pinnase või kivimi veeläbilaskvust iseloomustav suurus

fugitiivsus <fugit`iivsus -e 11~9 s> (< ld fugitivus põgenev) • füüs lenduvus, auru, gaasi v gaasisegukomponendi termodünaamilisi omadusi iseloomustav suurus

füsioloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • füsioloogiasse puutuv, selle abil käsitletav, keha normaalse talitluse puhul esinev näit, suurus, tase vms
füsioloogiline lahusfarm koostise ja osmootse rõhu poolest vereplasmale lähedane vesilahus, kasut suure vere- v vedelikukaotuse puhul

gabariit <gabar|`iit -iidi -`iiti 22e s> (pr gabarit) • tehn ehitise, masina, silla, vaguni jne suuruse piirjooned; välismõõtmed, suurus; kujutletav piirjoonestik, mis määrab sõiduki (nt raudteel rongide) takistamatuks läbipääsemiseks vajaliku vaba ruumi
gabariitväravseadis raudteejaamades jm, millest läbisõitmisega kontrollitakse koormatud veokite gabariiti
gabariidituliveoki v sõiduki ees- ja tagaosa kummaski servas paiknev tuli

geotermiline <+ termili|ne -se -st 12 adj> (< geo- + termiline) • füüs geotermikasse puutuv v kuuluv
geotermiline astegeol sügavus, mille võrra peab maasse tungima, et temperatuur tõuseks 1 °C võrra (maapinna lähedal on see aste 30–35 m)
geotermiline energia, geotermaalenergiafüüs maapõues tekkiv soojusenergia
geotermiline gradientsuurus, mis näitab maakoore temperatuuri tõusu sügavuti iga 100 m kohta (keskmiselt 3 kraadi)

induktiivsus <indukt`iivsus -e 11~9 s> (< induktiivne) • el induktsioonitegur, elektromagnetilist induktsiooni iseloomustav suurus, mõõtühik henri

inerts <in`erts inertsi in`ertsi 22e s> (< ld inertia loidus) • füüs keha omadus säilitada oma ühtlast sirgjoonelist liikumist v paigalseisu, kuni mõni jõud seda olekut ei muuda, vt ka inertne; piltl harjumus, rutiin
inertsimomentfüüs suurus, mis iseloomustab massi jaotust kehas ja on pöörleva keha inertsi mõõt

infinitum [infiniitum] (ld) • ebamäärane, määramatu, lõpmatu v mõõtmatu suurus v hulk

intervall <interv|`all -alli -`alli 22e s> (ld intervallum) (ruumi- v aja-)vahemik
1. füüs suurus, mis väljendab kahe sündmuse (punkthetke) vastastikust eraldatust ajas ja ruumis
2. muus kahe kooskõlava (harmooniline intervall) v teineteisele järgneva (meloodiline intervall) heli kõrguse vahe, vt ka priim, sekund, terts, kvart, kvint, sekst, septim, oktav, noon, deetsim, undeetsim, duodeetsim
3. mat vahemik, kõigi nende arvude (v punktide) hulk, mis asetsevad kahe antud arvu (v punkti) a ja b vahel
4. sõj sõjaväelaste, sõidukite v üksuste määratud vahemaa üksteisest külgsuunas või ka (sõidukitel) järjestikku
5. med nähtudevaba vaheaeg haiguse kulus

invariant <invari|`ant -andi -`anti 22e s> (ingl invariant mittemuutuv)
1. muutumatu suurus, seos, element vm
2. mat teatava teisenduste rühma puhul muutumatuks jääv suurus v seos
3. psühh püsiv psüühiline omadus, mis säilib sise- v välisasjaolude muutumisest olenemata

keegel <k`eeg|el -li 2e s> (sks Kegel koonus)
1. trük kirjakraad, trükitüübi suurus punktides tähepildi kõrguse suunas
2. sport keeglimäng; veeremäng, kus veerema heidetud kuuliga üritatakse tabada veereraja lõppu paigutatud keeglikurikaid; keeglikurikas

klass <kl`ass klassi kl`assi 22e s> (< ld classis inimrühm, sõjavägi)
1. ühiste tunnustega objektide rühm, suurus- v väärtusrühm
2. ped ligikaudu ühesuguste teadmistega õpilasrühm, kes õpib sama õppekava alusel; kooli õpperuum
3. sotsiol ühiskonna suurim inimrühm, mille piiritlemisel tuginetakse inimeste majanduslikule seisundile, tööalale, haridusele vms
4. zool, bot hõimkonna ja seltsi vahepealne üksus süstemaatikas

kompensatsioon <kompensatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld compensatio)
1. tasakaalustus, tasandus; hüvitus, hüvitis; korvamine
2. med nõrga v ülekoormatud elundi talitluse reguleerimine organismisiseste kohastumuslike muutuste varal (vt ka dekompensatsioon)
3. psühh kahjustunud, alaarenenud v ülekoormatud psüühilise protsessi talitluse tagamine organismi varuvõimaluste abil; ka puuduliku v puuduva isiksuseomaduse korvamine kas mõne olemasoleva omaduse erilise arendamise ja esiletõstmisega v puuduva omaduse väärtuse kahandamisega
kompensatsioonimeetodmõõtemeetod, mille puhul mõõdetav suurus tasakaalustatakse samaliigilise tuntud suurusega
kompensatsioonitehingmaj rahvusvahelistes majandussuhetes kahepoolse kaubavahetuse vorm, mille puhul kindla väärtusega kaubakogused vahetatakse teiste sama väärtusega kaupade v teenuste vastu, osa kauba eest võidakse maksta rahas

konditsioon <konditsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld condicio tingimus, olukord)
1. tingimuslik v normikohane seisund, olukord v omadus
2. maj tootele kindlaks määratud omadus v tingimus (suurus, niiskusprotsent vm)
3. vet looma organismi põhiliselt toitumisest ja pidamisest johtuv seisund
külvikonditsioonpõll külvise omaduste nõuetekohasus

konstant <k`onst|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld prees partits constans, gen constantis püsiv) • mat, füüs jääv, muutumatu suurus

korpuskiri <+ kiri kirja k`irja 24u s> (< ld corpus keha, kogu), korpus <k`orpus -e 11~9 s> • trük trükikirja liik, suurus 10 punkti (u 3,76 mm); kasutati esmakordselt Rooma õiguse kogu Corpus iuris civilis trükkimisel

kraad <kr`aad kraadi kr`aadi 22e s> (< ld gradus samm, aste) • aste, järk, pügal; füüs temperatuuri mõõtühik, nt Kelvini kraad, tähis K; Celsiuse kraad, tähis °C; mat nurga ja kaare mõõtühik, tähis °; alkohoolse joogi kanguse, vee kareduse vms mõõtühik
kirjakraadtrük trükikirja suurus punktides (tüpograafiline mõõdustik)
teaduslik kraadteadustöö eest saadav kvalifikatsiooninimetus

kvant <kv`ant kvandi kv`anti 22e s> (ingl quant < ld quantus kui palju) • füüs füüsikalise suuruse jagamatu mikrohulk, mille võrra see suurus saab muutuda
väljakvantväljade kvantteoorias elementaarosake v kvaasiosake kui kindla laengu, energia, impulsi, spinni jm omaduste kandja

magnetiline <magnetili|ne -se -st 12 adj> • füüs magneti omadustega, magnetisse v magnetismisse puutuv; piltl külgetõmbav
magnetiline deklinatsioongeogr nurk magnetilise meridiaani ja geograafilise meridiaani vahel
magnetiline induktsioonfüüs magnetvoo tihedus
magnetiline inklinatsioongeogr nurk, mille moodustab vabalt rippuv magnetnõel rõhtpinnaga
magnetiline permeaablusfüüs magnetiline läbitavus, magnetilise induktsiooni ja magnetvälja tugevuse vahelist seost iseloomustav füüsikaline suurus
magnetiline spektroskoopiafüüs füüsika haru, mis käsitleb magnetilise läbitavuse sõltuvust vahelduva magnetvälja sagedusest ning magnetilist resonantsi

magnetmoment <+ mom|`ent -endi -`enti 22e s> (< magnet + moment) • füüs põhiline aine magnetilisi omadusi iseloomustav suurus

magnituud <magnit|`uud -uudi -`uudi 22e s> (< ld magnitudo suurus)
1. astr tähe suurusklass
2. geol instrumentaalseismoloogiliste vaatluste järgi määratud maavärina võimsuse suurusjärk, mis kajastab maavärinas vabanenud seismilise energia suurust

majesteet <majest|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld maiestas suurus, auväärsus, väärikus) • riigipea aunimetus monarhistlikes Euroopa riikides

makrokefaalsus <+ kef`aalsus -e 11~9 s> , makrotsefaalsus <+ tsef`aalsus -e 11~9 s> (< makro- + kr kephalē pea) • med suurepealisus, pea ülemäärane suurus. Vastand mikrokefaalsus

mediaan <medi|`aan -aani -`aani 22e s> (< ld medianus keskel asetsev)
1. mat küljepoolitaja, kolmnurga tippu selle tipu vastaskülje keskkohaga ühendav sirge
2. stat keskmine väärtus v suurus
mediaantasandkesktasand; anat keha mõtteliselt kaheks sümmeetriliseks (vasakuks ja paremaks) pooleks jaotav tasand

-meeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< kr metron mõõt, metreō mõõdan)
1. -mõõdik, -mõõtur, -loendur
2. mõõt, teatav suurus, teatava mõõduga seotud
3. kirj (teatud mõõduga värsi kohta:) -jalaline värss, nt heksameeter

molaalsus <mol`aalsus -e 11~9 s> (< mool1) • keem lahust iseloomustav suurus, mis näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kg lahusti kohta

molaarsus <mol`aarsus -e 11~9 s> (< mool1) • keem lahuse kontsentratsiooni väljendav suurus, näitab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses

moment <mom|`ent -endi -`enti 22e s> (ld momentum liigutus; hetk)
1. hetk, silmapilk, viiv; lühike ajalõik
2. oluline külg, asjaolu, seik, aspekt
3. füüs mingit toimet määrav suurus, sageli väljendatav kahe suuruse korrutisena, nt jõumoment, inertsimoment

monopool <monop|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< mono- + ld polus < kr polos telg, naba) • füüs kerasümmeetriline üksiklaeng e poolus (3), mida täielikult iseloomustab laengu suurus

nanoplankton <+ pl`ankton -i 2e s> (< nano- + plankton) • biol kääbushõljum, planktoniorganismid (nt paljud üherakulised vetikad ja ainuraksed), mille suurus on 5–50 µm

nonparell <nonpar|`ell -elli -`elli 22e s> (pr nonpareille „millele pole võrdset“)
1. trük trükikiri, mille suurus on 6 punkti
2. kok ilupuiste kondiitritoodetel

norm <n`orm normi n`ormi 22e s> (ld norma nurklaud, vinkel; reegel, eeskuju, mõõt) • väljakujunenud v kehtestatud reegel, ettekirjutus; standard või skaala, mille abil kontrollitakse, võrreldakse või mõõdetakse asju või hinnatakse inimeste tegusid; (piir)määr, ettenähtud tase, kogus, suurus vm

normaal <norm|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld normalis täisnurgi olev < norma reegel, eeskuju, mõõt)
1. mat ristsirge, antud joone v pinnaga risti olev sirge
2. normiks olev suurus

normatiiv <normat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< normatiivne) • määrav reegel v eeskiri; normiks olev suurus, määr v nõue
normatiivaktjur õigusnorme sisaldav seadusandlik akt, mille on kehtestanud selleks volitatud organ

oktaan <okt|`aan -aani -`aani 22e s> (< okto-) • keem naftas sisalduv küllastunud süsivesinik
oktaaniarvtehn vedelkütuse (eriti bensiini) plahvatuskindlust iseloomustav suurus (0–100)

optiline <optili|ne -se -st 12 adj> • optikasse puutuv; valgusse ja nägemisse puutuv, valgus-, nägemis-, silma-
optiline aktiivsusteatud ainete võime pöörata teda läbiva polariseeritud valguse võnketasandit
optiline analüüskeemiliste elementide ja ühendite kindlakstegemine optilise kiirguse kaudu
optiline indikatrisskujund, mis iseloomustab valguse v keskkonna optiliste karakteristikute suunda
optiline isomeeria, ka peegelisomeeriamolekulide asümmeetriast tulenev isomeerialiik, mille puhul eksisteerivad isomeerid on teineteise peegelpildid
optiline kaabelvalguskaabel
optiline ketaslaserketas
optiline kiriinfo automaattuvastuseks mõeldud kiri
optiline klaasühtlase koostise ja suure läbipaistvusega sisepingeteta klaas
optiline kvadrantnurgamõõteriist, millega mõõdetakse pinna kallet horisontaaltasandi suhtes
optilised petted plnägemismeele petted, mõnede esemete teisiti nägemine, kui nad on tõeliselt
optiline sideinfo edastamine valguse v sellele lähedase lainepikkusega elektromagnetkiirguse abil
optiline tsentriirseade mõõteriista keskmestamiseks mingisse kindlasse punkti
optiline tugevusläätse v optikasüsteemi valgusmurdmisvõimet iseloomustav suurus
optilised atmosfäärinähtused plastr valguse peegeldumisest, hajumisest ja murdumisest põhjustatud nähtused atmosfääris (nt halo, vikerkaar, taeva värvus)

orbitaalmoment <+ mom|`ent -endi -`enti 22e s> (< orbitaalne + moment) • füüs mikroosakeste liikumist iseloomustav suurus; vastab klassikalises füüsikas impulsimomendile

parameeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< para- + -meeter) • tunnussuurus, mingit eset v nähtust iseloomustav suurus; mat abimuutuja, mille kaudu avaldatakse sõltumatu ja sõltuva muutuja kokkukuuluvaid väärtusi; mingi geomeetrilise kujundi kuju v asendit iseloomustav arv

petite nature [pöt·it nat·ür] (pr väike natuur) • kunst figuuri suurus, mis on elusuurusest pisut väiksem

potentsiaal <potentsi|`aal -aali -`aali 22e s> (< potentsiaalne)
1. (varjatud) toimimis- v jõudlusvõime, varusolev jõud
2. füüs (elektri, magneti, raskusjõu) jõuvälja iseloomustav suurus
3. lgv võimalikkuse kõneviis, tegusõna vorm, mis esitab olemise v tegevuse võimalikkust v tõenäosust

ptii <pt`ii 26 s> (< pr petit väike) • trük kirjakraad, mille suurus on 8 punkti (u 3,008 mm); vastav trükikiri, ptiikiri

raadiks <raadiks -i 2e s> (< ld radix juur) • mat suurus, millel põhineb arvu- v logaritmisüsteem

reaktiivvõimsus <+ v`õimsus -e 11~9 s> (< reaktiivne) • füüs, el suurus, mis iseloomustab vahelduvvooluahela elementide vahelist võnkuvat energiavahetust, kui elektrienergiat ei muundata muud liiki energiaks; reaktiivvõimsuse mõõtühik on varr

registertonnaaž <+ tonn|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (< register + tonnaaž) • mer registermahutavus, laevaruumide mahutavus (alguses registertonnides, praegu mõõtühikuta suurus)

riskitegur <+ tegur -i 2e s> • riski iseloomustav arvuline suurus; med tegur, mis suurendab haigestumise tõenäosust, ohutegur

signaal <sign|`aal -aali -`aali 22e s> (pr signal, keskld signale märk < ld signum märk) • leppemärk, märguanne
dünaamiline signaalajas muutuv füüsikaline suurus (nt elektripinge, võnkesagedus, õhurõhk), mille vahendusel informatsiooni (andmeid, kujutisi) edastatakse, töödeldakse ja salvestatakse
staatiline signaalandmekandjale (nt disketile, heliplaadile) salvestatud signaal

skalaar <skal|`aar -aari -`aari 22e s> (< ld scalaris redelikujuline, astmeline) • mat üheainsa arvuga täielikult iseloomustatav suurus (nt pikkus, pindala, ruumala, temperatuur)

tensor <t`ensor -i 2e s> (uusld < ld tendere pingutama)
1. mat teatud lineaarsele teisenduseeskirjale alluv suurus
2. med (pingutaja)lihas

transitiivsus <transit`iivsus -e 11~9 s> (< transitiivne)
1. lgv sihilisus, tegusõna omadus väljendada suunatud tegevust ja siduda endaga grammatilist objekti
2. mat suuruste omadus, mis seisneb selles, et kui esimene suurus on võrdne teisega ja teine kolmandaga, siis on esimene võrdne kolmandaga, nt kui a = b ja b = c, siis a = c

trotüülekvivalent <+ ekvival|`ent -endi -`enti 22e s> (< trotüül + ekvivalent) • füüs tuumaplahvatusel vabanevat energiat iseloomustav suurus, võrdub trotüüli massiga, mille plahvatades vabaneb niisama palju energiat kui vaadeldaval tuumaplahvatusel

tsentreering <tsentreering -u 2 s> (< tsentreerima) • lenn lennunduses suurus, mis määrab lennuki raskuskeskme täpse asukoha; on oluline lennuki koormamisel

tsetaaniarv <+ `arv arvu `arvu 22e s> (< ingl cetane < ld cetus vaal) • tehn, keem suurus, mis iseloomustab diislikütuse isesüttimist mootori silindris; väljendab heksadekaani- e tsetaanisisaldust mahuprotsentides heksadekaani ja metüülnaftaleeni segus

tsiitsero <tsiitsero 1 s> , tsiitserokiri <+ kiri kirja k`irja 24u s> (< pn M. Tullius Cicero, Vana-Rooma riigitegelane ja kirjanik, 106-43 eKr) • trük liik trükikirja, mille suurus on 12 punkti (4,5 mm). Vt ka mittel

universaalkonstant <+ k`onst|`ant -andi -`anti 22e s> (< universaalne + konstant) • füüs jääv suurus, mis iseloomustab mitmesuguseid füüsikalisi objekte

vektor <v`ektor -i 2e s> (< ld vector kandja)
1. mat suurus, millel on ruumis siht, suund ja pikkus; geomeetriliselt esitatav suunatud lõiguna; vektorruumi element
2. biol siirutaja, haigusetekitajate edasiandja taimedele v loomadele

viriaal <viri|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld vis, pl vires jõud) • füüs ruumiliselt piiratud osakestesüsteemi iseloomustav suurus

viskoossus <visk`oossus -e 11~9 s> (< viskoosne) • füüs vedeliku v gaasi sisehõõrdumist iseloomustav suurus; eristatakse dünaamilist ja kinemaatilist viskoossust; ühik CGS-süsteemis vastavalt puaas ja stooks


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur