[VSL] Võõrsõnade leksikon

aldrei <aldr`ei 26 s> (sks Aldrey, tehissõna) • tehn väikese eritakistuse ja suhteliselt suure tõmbetugevusega alumiiniumisulam, mis sisaldab kuni 1% magneesiumi, rauda ja räni

alsifer <alsifer -i 19 s> (< alumiinium + silicium + ferrum), sendast <send|`ast -asti -`asti 22e s> (ingl sendust < pn Sendai, Jaapani linn + ingl dust pulber) • tehn suure magnetilise läbitavusega rauasulam, mis sisaldab u 10% räni ja 5% alumiiniumi

animatsioon <animatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr animation < ld animatio hingestamine, elustamine) • tehn, kunst filmi- ja videotehnikas objektide liikumismulje tekitamine sel teel, et järjestikuliste liikumisfaasidega seisevkujutisi (kaadreid) esitatakse piisavalt suure sagedusega; animatsioonil põhineb animafilmi e multifilmi valmistamine. Vt ka multiplikatsioon

anuubis <anuubis -e 9 s> (< pn Anubis, koera peaga Vana-Egiptuse jumal) • zool Aafrika suure levilaga pärdiklane (Papio anubis)

aort <a`ort aordi a`orti 22e s> (kr aortē) • anat suurtuiksoon, suure vereringe suurim arter, varustab oma harude kaudu arteriaalse verega kogu keha peale kopsude

argüraspiid <argürasp|`iid -iidi -`iidi 22e s> (kr pl argyraspides hõbekilbikandjad < argyros hõbe + aspis kilp) • aj raskerelvastuses eliitüksuse sõdalane Aleksander Suure sõjaväes, kandis hõbedaga kaetud kilpi

assignaat <assign|`aat -aadi -`aati 22e s> (pr assignat)
1. aj suure Prantsuse revolutsiooni aegne paberraha a-tel 1789–96
2. maj maksekäsk v -käsund, vt ka assigneerima

bagi <bagi 17 s> (ingl buggy)
1. tehn kerge krossisõiduauto
2. kahe v nelja suure rattaga lahtine ühehobusevanker

bairaam <bair|`aam -aami -`aami 22e s> (trg bayram) • relig kahe islami püha (suure ja väikese bairaami) nimetus

banaliteet <banalit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (pr banalité) • aj feodaali õigus sundida talupoegi kasutama feodaalile kuuluvaid tootmisvahendeid ja võtta selle eest eritasu; kaotati suure Prantsuse revolutsiooni ajal XVIII s lõpus

banduura <banduura 16 s> (ukr бандура < kr pandoura, kolme keelega keelpill) • muus lautost kujunenud, suure ovaalse kõlakasti ja lühikese sõrmlauaga keelpill, mängitakse sõrmede või lipitsaga

bartoliniit <bartolin|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn C. Bartholin, Taani arstiteadlane, 1655–1738) med
1. tupeesiku- e Bartholini näärmete bakterpõletik
2. suure keelealuse näärmejuha põletik

boliid <bol|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< kr bolis viskoda) • astr suure massiga ülihele meteoor, mis on palja silmaga nähtav

bromaadid pl <brom|`aat -aadi -`aati 22e s> • keem broomhappe soolad, suure oksüdeerimisvõimega kristalsed ained; tähtsamad on kaaliumbromaadid ja naatriumbromaadid

buntšukk <buntš|`ukk -uki -`ukki 22e s> (vn бунчук < trg boncuk helmed)
1. aj kepi otsa kinnitatud hobusesabajõhvist tutt, minevikus Poola ja Ukraina hetmani ja kasakaatamani ning Türgi paša võimutunnus
2. muus sõjaväeorkestris kasutatav löökpill, suure lüüra kujuline, otstest kaunistusena allarippuvate hobusesabajõhvidest tuttidega

damast <dam|`ast -asti -`asti 22e s> (< pn Damaskus) • tekst siid-, villane, puuvillane v linane toimne riie suure sissekootud lillmustriga, kasut mööbli-, kardina- jm riideks

dekaad <dek|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr décade kümmepäevak, kümmeaastak < kr dekas kümmekond) • kümmepäevak, kümme päeva; aj kümnest ühikust koosnev rühm (ajaarvamises jm); kümnepäevane nädal suure Prantsuse revolutsiooni aegses kalendris XVIII s lõpus

dekristianiseerimine <+ kristianis`eerimi|ne -se -st 12 s> (< de- + kristianiseerima) • aj pahempoolsete jakobiinide ristiusuvastane poliitika suure Prantsuse revolutsiooni ajal 1793. a lõpus

demultiplikaator <demultiplik`aator -i 2e s> (< de- + multiplikaator) • tehn teatav reduktor; suure läbivusega autol põhikäigukastiga järjestikune lisakäigukast, mis võimaldab liikumise kiirust vähendades tõsta auto veojõudu

diadohhid pl <diad|`ohh -ohhi -`ohhi 22e s> (kr sg diadochos järglane) • aj Aleksander Suure väejuhid, kes pärast ta surma (a 323 eKr) võitlesid omavahel võimu pärast

diferentsiaalne <diferentsi`aal|ne -se 2 adj> (uusld differentialis < ld differentia erinevus), diferentsiaal- • (tingimustest olenevalt) erinev, eristav
diferentsiaaldiagnoos • med eristusdiagnoos, haiguse eristamine teistest, sarnastest haigustest
diferentsiaalliik • bot liik, mis kuulub kahte v enamasse sarnaste taimekoosluste tüüpi (assotsiatsiooni (3))
diferentsiaalmeetod • füüs mõõtemeetod, mis põhineb mõõdetava ja suure täpsusega teada oleva suuruse väärtuste erinevuse mõõtmisel
diferentsiaalpsühholoogia • psühh psühholoogia haru, mis uurib isikute v inimühenduste (vanuse-, rahvus-, sotsiaalsete, rassiliste jm gruppide) psüühilist erinevust
diferentsiaalvõimendi • el kahe sisendiga võimendi, mille väljundpinge on võrdeline kummalegi sisendile rakendatud pingete vahega

dünamiit <dünam|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr dynamis jõud) • keem, tehn suure löögijõuga lõhkeaine, mille põhilised koostisosad on lämmastikhappe estrid ja kaalium-, naatrium- v ammooniumnitraat; kasut pms mäetööstuses

dünamometamorfism <+ morf|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< dünamo- + metamorfism) • geol rõhumoone, kivimite muutumine (moone) maakoores suure rõhu tõttu kõrge temperatuuri jt tegurite kaastoimel

eboniit <ebon|`iit -iidi -`iiti 22e s> (ingl ebonite < ebony eebenipuu) • keem, tehn suure väävlisisaldusega kummi; must v tumepruun, mehaaniliselt hästi töödeldav kõva aine, mida saadakse kautšuki vulkaniseerimisel; kasut isoleerainena, tarbe- ja iluesemete valmistamiseks jm

eerika <eerika 1 s> (kr ereikē) • bot taimeperekond (Erica) kanarbikuliste sugukonnast pms Lõuna-Aafrikas, ka Euroopas jm; suure iluaiandusliku tähtsusega, kasvat ka potitaimena

elektrolüütiline <+ lüütili|ne -se -st 12 adj> • keem elektrolüüsisse v elektrolüüdisse puutuv, elektrivoolu keemilisele toimele alluv
elektrolüütiline dissotsiatsioon • keem elektrolüüdi lagunemine ioonideks elektrolüüdi lahustumisel suure dielektrilise läbitavusega lahustis (vesi, vedel ammoniaak) v sulamisel

emergents <emerg|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< ld emergere üles tõusma)
1. esiletulek
2. bot epidermise ja selle all oleva koe rakkudest tekkinud väljakasve taimel (välisnääre, oga jm)
3. lgv uute keelenähtuste tekkimine üksikute kasutusjuhtude suure sageduse tulemusena

emigratsioon <emigratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld emigratio ümberasumine)
1. väljaränne, massiline ümberasumine mingilt maalt teisele maale mitmesuguseil (majanduslikel, poliitilistel, usulistel vm) põhjustel; omandas suure ulatuse XIX ja XX s, vastand immigratsioon
2. kodumaalt eemalviibimine, pagulus, maapagu

epigoonlus <epig`oonlus -e 11~9 s> • epigoonina mõne mineviku teadus-, kirjandus- v kunstivoolu vm suure eeskuju jäljendamine

esplanaad <esplan|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr esplanade < it spianata)
1. avar väljak suure hoone ees; lai tänav, mille keskel on puiesteed
2. aj kindluse- ja linnamüüride vaheline hoonestamata ala

estimaat <estim|`aat -aadi -`aati 22e s> (ingl estimate < ld aestimare hindama)
1. hinnang, hinnangväärtus; ekspertide arvamusel põhinev v ligikaudsete meetoditega leitud küllalt suure tõenäosusega kehtiv arvväärtus
2. stat statistiline suurus, mille arvväärtuse kaudu väljendatakse massnähtuse olekut
3. eelarvutlus, eelkalkulatsioon

eurüvalentne <+ val`ent|ne -se 2 adj> (< eurü- + ld valens tugev, võimeline < valere tugev v võimeline olema) • biol suure ökoamplituudiga (organismi kohta)

everduur <everd|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< ingl ever igavesti + ld durus kõva) • tehn suure kõvadusega happekindel vase, räni ja mangaani sulam

faalanks <faalanks -i 2e s> (kr phalanx)
1. aj, sõj Vana-Kreeka ja Makedoonia jalaväe suure löögijõuga tihe lahingurivistu
2. anat sõrme- v varbalüli

fekraal <fekr|`aal -aali -`aali 22e s> {lüh sõnadest raud (Fe), kroom (Cr), alumiinium (Al)} • tehn suure elektritakistusega sulam

ferromagneetik <+ magneetik -u 2 s> (< ferro- + magnet) • füüs spontaanse magneetumise võimega ja suure magnetilise vastuvõtlikkusega aine

finlandiseeruma <finlandis`eeruma 27 v> (< ingl, rts Finland Soome) • pol soometuma, suure naabermaa poliitilise, majandusliku ja ideoloogilise surve alla sattuma (Soome välispoliitilise kursi kohta II maailmasõja järgseil aastakümneil)

floridiin <florid|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Floridin, firma nimi < pn Florida, USA osariik) • Fulleri muld, suure adsorbeerimisvõimega alumiiniumhüdrosilikaat; kasut õlide ja rasvade pleegitamisel, naftasaaduste puhastamisel jm

foliant <foli|`ant -andi -`anti 22e s> (sks Foliant) • trük fooliokaustas raamat, mahukas suure formaadiga raamat. Vt ka foolio

fuajee <fuaj`ee 26i s> (pr foyer tulease, koondumispunkt < ld focus kolle) • suure hoone eesruum v teatri, kino, kontserdihoone jalutusruum

föderaat <föder|`aat -aadi -`aati 22e s> (pr fédéré < ld perf partits foederatus liidus olev, liitlane < foedus liit) aj
1. suure Prantsuse revolutsiooni ajal (1789–94) vabatahtlike föderatsiooni liige
2. 1815. a saja päeva ajal vabatahtlike salga liige
3. Pariisis Kommuuni (1871) kaitsev Rahvuskaardi võitleja

föjaan <föj|`aan -aani -`aani 22e s> (pr feuillant) • aj suure Prantsuse revolutsiooni ajal a-tel 1791–92 tegutsenud, mõõdukat konstitutsioonilist monarhiat pooldanud klubi liige, föjaanide istungid toimusid tsistertslaste ordu Feuillants’i kongregatsiooni endise kloostri ruumides

füsioloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • füsioloogiasse puutuv, selle abil käsitletav, keha normaalse talitluse puhul esinev näit, suurus, tase vms
füsioloogiline lahus • farm koostise ja osmootse rõhu poolest vereplasmale lähedane vesilahus, kasut suure vere- v vedelikukaotuse puhul

fütohormoon <+ horm|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< füto- + hormoon) • biol kasvuregulaator, taimede kasvu, ainevahetust jm protsesse reguleeriv suure aktiivsusega aine

grott <gr`ott groti gr`otti 22e s> (it grotta < kr kryptē võlv) • looduslik suure avaga maa-alune koobas; nišitaoline koobas kaljuseinas; ka tehiskoobas

hall <h`all halli h`alli 22e s> (ingl hall) arhit
1. mitmest küljest avatud saalehitis v suure avaliku hoone sammassaal, vt ka portikus
2. keskaegne valitsejate saalhoone
3. nüüdisajal suurem ruum mingiks otstarbeks, nt spordihall
4. kodasaal, maja suurem ees- v eluruum trepistiku ja rõdudega (pms Inglise elamus)

halobakter <+ b`akter -i 2e s> (< kr hals, gen halos sool + bakter) • biol suure soolasisaldusega (15–20% NaCl) vees elutsev bakter

hugenott <hugen|`ott -oti -`otti 22e s> (pr huguenot < sks Eidgenosse vandeseltslane) • relig, aj XVI–XVIII s kalvinist Prantsusmaal; kuni suure Prantsuse revolutsioonini XVIII s lõpus jälitasid neid katoliku kirik ja valitsus

humiin <hum|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld humus maa, muld) • keem humiinhapete laguprodukt
humiinained pl • keem orgaaniliste ainete, pms taimejäänuste lagunemisel moodustunud tumeda värvuse ja väga suure molekulmassiga ained, pms humiinhapped

huumus <h`uumus -e 11~9 s> (< ld humus maa, muld) • mulla ülemises kihis esinev organismide, pms taimede lagunemisel tekkiv tume, kohati must orgaaniline aine; on mulla viljakuses suure tähtsusega

hüdreemia <hüdr`eemia 1 s> (< hüdr- + kr haima veri) • med vesiveresus, vere suhteliselt suur veesisaldus, mis tekib suure verekaotuse jm haiguste korral

hüpaspistid pl <hüpasp|`ist -isti -`isti 22e s> (kr sg hypaspistēs kilbikandja, kilbiga kaitstu) • aj, sõj Aleksander Suure sõjaväe lahingurivistuses keskmine jalavägi raskerelvastuses faalanksi ja tiivalt ründava ratsaväe vahel

imperialism <imperial|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl < ld imperialis imperaatorlik, impeeriumi-) • pol suurriikide poliitika, mille eesmärgiks on võimalikult suure mõjuvõimu saavutamine kogu maailmas; aj diktaatorlike suurriikide (Saksamaa, NSV Liit) anastuspoliitika, mis põhjustas II maailmasõja puhkemise

improperia [improp·eria] (ld noomimised) • relig katoliku kirikus suure reede liturgia osa

infraheli <+ heli 17 s> (< infra-) • füüs heli, mille sagedus on alla 16 hertsi; ei ole kuuldav, kuid suure amplituudi korral tekitab kõrvas valuaistingu; infrahelisid põhjustavad atmosfääriprotsessid (tuul, äike), maavärinad, masinate vibratsioon, liiklus jms

infusioon <infusi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld infusio sisse- v ülevalamine) • med suure vedelikukoguse manustamine naha alla, veeni v pärasoolde

isoleerõli <+ õli 17 s> (< isoleerima) • tehn väheviskoosne ja suure läbilöögitugevusega vedel isoleermaterjal

jakobiin <jakob|`iin -iini -`iini 22e s> (pr jacobin, Pariisi dominiiklaste Püha Jaakobuse kloostri järgi, mis oli Jakobiinide klubi asukohaks) • aj, pol suure Prantsuse revolutsiooni (1789–94) aegse poliitilise klubi liige

juubel <j`uubel -i 2e s> (< ld iubilare rõõmsalt hüüdma v iubilaeus juubeliaasta < kr iōbēlaios < hbr jobel) • tähtpäev, mida tähistatakse hrl ümmarguse aastaarvu möödumisel isiku, asutuse v organisatsiooni sünnist v tegevuse algusest v mingi sündmuse toimumisest
juubeliaasta
1. aj ka joobeliaasta, vana testamendi järgi iga 50. aasta, mil pidi võlakohustused tühistatama ja iisraellastest orjad vabaks lastama
2. relig katoliku kirikus ka püha aasta, 1300. a-st iga 50., 33. v 25. aasta, mil võimaldatakse erilisi patuandestusi
3. mõne suure juubeli üldrahvalik tähistamisaasta

kakaduu <kakad`uu 26 s> (sks Kakadu < malai kakatuwa) • zool lind papagoiliste seltsist, pealael oleva suure suletutiga papagoi (Cacatua); sageli peetakse puurilinnuna

kalla <kalla 16 s> (uusld calla) • bot mitmeaastane rohttaim võhaliste sugukonnast; suure valge kandelehe ja kollase tõlvõisikuga harilikku kallat e toavõhka (Zantedeschia) kasvat kasvuhoones v toas

kantor <k`antor -i 2e s> , kanter <k`ant|er -ri 2e s> (ld cantor laulja) • muus, relig keskajal kirikulaulja; XVI s-st kiriku-lauluõpetaja koolis, kiriku eeslaulja ja koori juhataja; köster; uuemal ajal suure kiriku muusik

karboidid pl <karb|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< karbo- + -oid) • keem uttetõrvades (-õlides) ja naftas ning nende töötlemise saadustes sisalduvad süsinikurohked suure molekulmassiga ained

kaskett <kask|`ett -eti -`etti 22e s> (pr casquette) • tekst (suure nokaga) nokkmüts

kašelott <kašel|`ott -oti -`otti 22e s> (pr cachalot) • zool võidisvaal (Physeter catodon), väga kõrge ja suure peaga hammasvaalaline

katehhoolamiin <+ am`iin amiini am`iini 22e s> (< katehhoolid + amiinid) • füsiol neerupealise säsis ja närvikoe kromafiinrakkudes tekkiv suure bioloogilise aktiivsusega ühend (adrenaliin, noradrenaliin, dopamiin); katehhoolamiinid reguleerivad vegetatiivse ja kesknärvisüsteemi, südame- ja veresoonkonna jt elundite talitlust ning ainevahetust; kasut ka ravimeina

keelim <k`eelim -i 2e s> , keelimvaip <+ v`aip vaiba v`aipa 22u s> (sks Kelim < trg kilim < prs kilīm) • tekst mõlemalt poolt ühesuguse suure geomeetrilise mustriga idamaine (seina)vaip

kindralkuberner <+ kuberner -i 19 s> (< kindral- + kuberner) • aj, pol kubermangu, asumaa vm suure halduspiirkonna kõrgeim keskvalitsust esindav ametnik

kitš <k`itš kitši k`itši 22e s> (sks Kitsch) • kunst odav, massitarbijale suunatud, võimalikult suure tarbijaskonna maitsega kohandatud odav kunstikaup, kunsti jäljendus

kloraat <klor|`aat -aadi -`aati 22e s> • keem kloorhappe sool, suure oksüdeerimisvõimega, vees ja mõningates orgaanilistes lahustites lahustuv mürgine värvuseta kristalne aine

klubi <klubi kl`uppi 17 s> (ingl club) • ühise huviala, elukutse v maailmavaatega isikute seltskond ja kooskäimiskoht; pol, aj suure Prantsuse revolutsiooni ajal poliitiliste erakondade nimetus

kommuun <komm|`uun -uuni -`uuni 22e s> (pr commune < ld communis ühine)
1. töö ja vara ühisusel rajanev ettevõte v kollektiiv
2. aj keskajal feodaalkohustustest vabanenud linna- v külakogukond; suure Prantsuse revolutsiooni aegne linnade omavalitsus; autonoomne rahvusriik Nõukogude riigi alguspäevil
3. väikseim haldusüksus Prantsusmaal, Belgias, Itaalias jm

kontrastne <kontr`ast|ne -se 2 adj> • kontrasti moodustav, vastandlik, teravalt erinev; fot eri osade suhteliselt suure heledusvahega

kordeljee <kordelj`ee 26i s> (pr cordelier < corde nöör) aj
1. relig Prantsuse frantsisklase nimetus
2. aj suure Prantsuse revolutsiooni ajal 1790. a asut demokraatliku poliitilise klubi, Inimese ja Kodaniku Õiguste Sõprade Ühingu liige

kosmiline <kosmili|ne -se -st 12 adj> (kr kosmikos) • kosmosesse puutuv, kosmosest pärinev, maailmaruumi-
kosmiline geodeesia • astr, füüs geodeesia haru, mis käsitleb Maa tehiskaaslaste jm kosmoseobjektide kasutamist mõõdistamisel
kosmiline hajusaine • astr, füüs Päikesesüsteemis, galaktikates ja galaktikatevahelises ruumis olev taevakehadevaheline hõre tolmune ja gaasiline aine
kosmiline kiirgus • astr maailmaruumis suure kiirusega liikuvate laenguga osakeste (primaarkiirgus) ja Maa atmosfääris nende toimel tekkivate osakeste (sekundaarkiirgus) voog

kromaal <krom|`aal -aali -`aali 22e s> (< kroom + alumiinium) • tehn suure eritakistusega kuumuspüsiv rauasulam, mis sisaldab 22–28% kroomi, 4–6% alumiiniumi ning vähesel määral räni, niklit ja mangaani; kasut küttekehade valmistamiseks

kvarts <kv`arts kvartsi kv`artsi 22e s> (sks Quarz) • miner ränikivi, ränidioksiidist koosnev suure kõvadusega kivimite põhiline koostismineraal

lamentatsioonid pl <lamentatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld lamentatio, pl lamentationes kurtmine, nutt) • relig Jeremia nutulaulust võetud suure nädala liturgilised lugemised katoliku kirikus

LED {lüh ingl sõnadest light-emitting diode} • el valgusdiood
LED-lamp, leedlamp • el valgusdioodidest koostatud suure valgusviljakusega valgusallikas

Liberté, Égalité, Fraternité [libert·e egalit·e fraternit·e] (pr) • vabadus, võrdsus, vendlus, suure Prantsuse revolutsiooni juhtlause

lutsern <l`uts|`ern -erni -`erni 22e s> (sks Luzerne < pr luzerne < ld lucerna lamp) • bot rohttaim liblikõieliste sugukonnast (Medicago); siniste õitega harilik lutsern (Medicago sativa) on suure toiteväärtusega põldhein

magna cum laude [magna kum laude] (ld) • ped suure kiitusega (akadeemiline hinne)

mais <m`ais maisi m`aisi 22e s> (hisp maíz < taino mahiz) • bot troopilisest Ameerikast pärinev, sobivates kasvutingimustes suure saagikusega kõrreline teravilja- ja söödakultuur (Zea mays), on kasvatatud ka Eestis

mandrill <mandr|`ill -illi -`illi 22e s> (ingl < man inimene + drill, paaviani liik) • zool Lääne-Aafrikas elav suure pea ja köntsabaga ahv (Mandrillus sphinx); nina on punane, põsed sinised, tuharamõhnad osalt punased, osalt sinised

mikrofüllia <+ f`üllia 1 s> (< mikro- + kr phyllon leht) • bot väikelehisus, suure arvu suhteliselt väikeste lehtede olemasolu (sammaldel, koldadel jt); võimaldab paremini korvata putuk- ja seenkahjustusi; pisilehisus, lehepinna adaptiivne vähenemine valgusrohkete kasvukohtade taimedel, mikrofülliat võib põhjustada ka toitevaegus

mineraal <miner|`aal -aali -`aali 22e s> (keskld minerale < mineraalne) • miner looduslik maakoores leiduv keemiliselt ühtlase koostisega ühend, ka ehe element
mineraalaine • biol organismile eluks vajalik anorgaaniline aine
mineraalhape • keem anorgaaniline hape, mille sooli leidub maakoores mineraalidena
mineraaljärv • hüdrol ka soolajärv, suure soolasisaldusega (üle 35 g/l) järv
mineraalpigment • looduslik pigment, mida kasut jahvatatult värvainete tootmiseks
mineraalvatt • eh looduslikust kivimist v räbust saadav peenekiuline kohev materjal, kasut pms soojustamiseks
mineraalvesi • rohkesti mineraalsooli, gaase ja mikroelemente sisaldav ravitoimega põhjavesi
mineraalväetis • põll anorgaaniline väetis, maavaradest v sünteetiliselt saadav väetis, milles taimetoiteelemendid esinevad anorgaaniliste ühenditena
mineraalõli • pms nafta destilleerimisel saadav suure molekulmassi ja kõrge keemistemperatuuriga süsivesinike vedel segu

multifailedastus <+ edastus -e 11 s> (< multi- + fail) • info mitme faili edastus vaheldumisi, et väikesed failid ei peaks ootama mõne suure töö lõppu

nikeliin <nikel|`iin -iini -`iini 22e s>
1. tehn suure elektrilise eritakistusega vasesulam, mis sisaldab 25–35% niklit
2. vt nikoliit

nikroom <nikr|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< nikkel + kroom) • tehn suure elektrilise eritakistuse ning kuumuspüsivusega nikli ja kroomi sulam

nitrifikatsioon <nitrifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< nitro- + -fikatsioon), nitrifitseerumine <nitrifits`eerumi|ne -se -st 12 s> • biol ammoniaagi muundumine bakterite toimel nitraatideks; toimub pms mullas, on suure tähtsusega põlluviljeluses ja reoveepuhastuses

nullifikatsioon <nullifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld nullificatio hoolimatus, põlgus < nullus ei miski) • tühistamine, kehtetuks tunnistamine
raha nullifikatsioon • maj rahamärkide täieliku väärtusetuse tunnistamine; rahareformi erivorm, mida rakendatakse suure inflatsiooni korral

oogaamia <+ g`aamia 1 s> (< oo- + -gaamia) • biol paljunemisviis, kus suure liikumatu munarakuga ühineb väike isassugurakk (hrl ainuraksete ja alamate taimede kohta)

optiline <optili|ne -se -st 12 adj> • optikasse puutuv; valgusse ja nägemisse puutuv, valgus-, nägemis-, silma-
optiline aktiivsus • teatud ainete võime pöörata teda läbiva polariseeritud valguse võnketasandit
optiline analüüs • keemiliste elementide ja ühendite kindlakstegemine optilise kiirguse kaudu
optiline indikatriss • kujund, mis iseloomustab valguse v keskkonna optiliste karakteristikute suunda
optiline isomeeria, ka peegelisomeeria • molekulide asümmeetriast tulenev isomeerialiik, mille puhul eksisteerivad isomeerid on teineteise peegelpildid
optiline kaabel • valguskaabel
optiline ketas • laserketas
optiline kiri • info automaattuvastuseks mõeldud kiri
optiline klaas • ühtlase koostise ja suure läbipaistvusega sisepingeteta klaas
optiline kvadrant • nurgamõõteriist, millega mõõdetakse pinna kallet horisontaaltasandi suhtes
optilised petted pl • nägemismeele petted, mõnede esemete teisiti nägemine, kui nad on tõeliselt
optiline side • info edastamine valguse v sellele lähedase lainepikkusega elektromagnetkiirguse abil
optiline tsentriir • seade mõõteriista keskmestamiseks mingisse kindlasse punkti
optiline tugevus • läätse v optikasüsteemi valgusmurdmisvõimet iseloomustav suurus
optilised atmosfäärinähtused pl • astr valguse peegeldumisest, hajumisest ja murdumisest põhjustatud nähtused atmosfääris (nt halo, vikerkaar, taeva värvus)

orel <orel -i 2e s> (sks Orgel < ld organum < kr organon tööriist) • muus klahvpill, mille heli tekitavad suure heliulatusega ja rohkete kõlavärvingutega viled
orelpunkt • muus pedaal, mitmehäälses muusikas kestvalt ühel kõrgusel kõlav heli v kooskõla, mis ei sõltu teiste häälte liikumisest ega harmoonia muutustest

pantaloonid plt <pantal|oonid -`oonide 22e s> (pr pantalon < pantaloone) • tekst van pikad meestepüksid, mis tulid moodi suure Prantsuse revolutsiooni aegsest meremeherõivastusest

patognoomiline <patognoomili|ne -se -st 12 adj> (< pato- + kr gnōmōn seletaja), patognostiline <patogn´ostili|ne -se -st 12 adj> (< pato- + kr gnōsis teadmine, tunnetus) • med tõvetunnuslik; mingile tõvele iseloomulik
patognoomiline sümptom • med haigusnäht, mille esinemine osutab suure tõenäosusega teatud diagnoosile

paviljon <paviljon -i 19 s> (pr pavillon < ld papilio liblikas, telk)
1. arhit ümara v hulknurkse põhiplaaniga kerge ehitis aias v pargis
2. kerge tarindusega, hrl ajutine ehitis näituseväljakul väljapanekute jaoks
3. film eriseadmetega varustatud hoone filmivõtete tegemiseks (võttepaviljon) v helisalvestamiseks (helipaviljon)
4. suure hoone ehituskompleksi suhteliselt iseseisev eenduv osa

pelikan <pelikan -i 19 s> (ld pelicanus < kr pelekanos) • zool suur lõunamaine veelind (Pelecanus) pelikanlaste sugukonnast, kelle suure noka alaosal on veniv nahkne kurgupaun püütud kalade talletamiseks

permalloi <permall`oi 26 s> (ingl permalloy < permeaabel + ingl alloy ligatuur) • tehn pms nikli ja raua sulam, suure magnetilise läbitavusega pehmemagnetmaterjal

plasmakuvar <+ kuvar -i 2e s> (< plasma), lüh PDP • tehn suure ekraaniga telerite kuvaritüüp, mille pildielementides tekib helendus samamoodi kui luminofoorlambis

podoliit <podol|`iit -iidi -`iiti 22e s> (vn подолит < pn Podoolia, Ukraina ajalooline piirkond) • geol suure (5–6%) CO₃-sisaldusega karbonaatapatiit, merelise tekkega fosfaatide oluline koostisosa. Vt ka frankoliit

poeta [poeeta] (ld < kr poiētēs) • luuletaja, poeet
poeta laureatus [poeeta laureaatus] (< ld laurus loorber) • suure austuse märgiks loorberitega pärjatud luuletaja algul Vana-Kreekas ja -Roomas, hiljem Inglismaal (ametlik) õuelaulik; eriti tunnustatud luuletajaile antav riiklik tiitel

politseipresident <+ presid|`ent -endi -`enti 22e s> (< politsei + president) • suure linna politseiülem mõnes riigis

polüamiid <+ am`iid amiidi am`iidi 22e s> (< polü- + amiidid) • keem valge v kollakas suure löögi-, painde- ja tõmbetugevusega kõrgmolekulaarne polümeer; kasut kiudude (kapron, nailon, dederon, perlon), kilede jm valmistamiseks

polükarbonaadid pl <+ karbon|`aat -aadi -`aati 22e s> (< polü- + karbonaat) • keem süsihappe ja dioksüühendite polüestrid; väga suure löögi- ja paindetugevusega, kasut paljudel tehnikaaladel

pretsisioon <pretsisi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr précision < ld praecisio äralõikamine) • täpsus
pretsisioonaparaat, pretsisioonriist • tehn suure täpsusega aparaat, täppisriist

prototäht <+ t`äht tähe t`ähte 22i s> (< proto-) • astr suure tihedusega tähe-eelne kosmiline keha

rabatt1 <rab|`att -ati -`atti 22e s> (sks Rabatt < it rabatto, pr rabat) • maj hinnaalandus suure kaubapartii ostu puhul või püsikliendile

radikaalsotsialist <+ sotsial|`ist -isti -`isti 22e s> (< radikaalne + sotsialist) • pol Prantsuse Radikaalsotsialistliku Partei (asut 1901. a) juhitud poliitilises liikumises osaleja; radikaalsotsialistid järgivad suure Prantsuse revolutsiooni aateid

raketikilp <+ k`ilp kilbi k`ilpi 22e s> (< rakett (3)) • sõj raketitõrjesüsteem suure maa-ala kaitseks

rakettkiirendi <+ kiirendi 1e s> (< rakett (2)) • tehn tahke- v vedelkütusega töötav abirakettmootor, mis annab raketile lühikese aja jooksul pärast starti suure lennukiiruse v hõlbustab sõjalennuki starti ja lühendab hoovõtuteed

rakettlennuk <+ lennuk -i 2e s> (< rakett (2)) • lenn lennukisarnane juhitav lennuaparaat, mis saavutab suure algkiiruse lühiajaliselt töötava rakettmootoriga ja jätkab seejärel lendu kineetilise energia varal

revolutsioonikalender <+ kal`end|er -ri 2e s> (< revolutsioon) • aj slaavi rahvakalendri eeskujul koostatud suure Prantsuse revolutsiooni aegne kalender; ajaarvamise alguseks võeti 22. september 1792; kalendri tühistas Napoleon I 1. jaanuaril 1806, taastati ajutiselt Pariisi Kommuuni ajal 1871. a

robotsüsteem <+ süst|`eem -eemi -`eemi 22e s> • tehn robotmoodul, ühel v mitmel robotil põhinev paindmoodul (tööstusrobot) suure nomenklatuuriga toodete valmistamiseks

romaantsement <+ tsem|`ent -endi -`enti 22e s> (< pn Rooma) • eh Rooma tsement, kiiresti kivistuv suure savisisaldusega sideaine; nüüdisajal peaaegu ei kasutata

sankülott <sankül|`ott -oti -`otti 22e s> (pr sans-culotte põlvpüksteta) • (pikki pükse kandva) demokraatliku rahvakihi, eriti Pariisi alamrahva hulka kuuluva inimese nimetus suure Prantsuse revolutsiooni ajal XVIII s

seroprofülaktika <+ profül´aktika 1 s> , seerumprofülaktika <+ profül´aktika 1 s> (< seerum + profülaktika) • med immuniseerimine, nt immuunglobuliini manustamine suure nakkusohu puhul

skinklased pl <sk`inkla|ne -se -st 12~10? s> (kr sg skinkos) • zool suure levikuga sisalikuliste liigirohke sugukond (Scincidae); paljudel keha madujas, jalad lühikesed v puuduvad

slaalom <sl`aalom -i 2e s> (norra slalåm) • sport mäesuusatamisala: võisteldakse laskumise kiiruses lipukestega tähistatud rajal
veeslaalom • sport veesuusatamine mootorpaadi slepis
suurslaalom • sport eriti suure kõrguste vahega raskel rajal toimuv slaalom

slääbing <slääbing -u 2 s> (ingl slabbing mill) • tehn suure võimsusega valtsmasin, mis toodab suuri terasest valuplokke

sormait <sorm|`ait -aidi -`aiti 22e s> (< pn Sormovo, endisaegne linn Venemaal) • aj, tehn endisajal kasutatud suure süsiniku- ja kroomisisaldusega, väga kõva valatav rauasulam

spinell <spin|`ell -elli -`elli 22e s> (pr spinelle < ld spina okas) • miner kuubilises süngoonias kristallunud mineraal v mineraalirühm; spinellid on värvuselt mitmekesised (hrl punakates toonides) ja suure kõvadusega, mitmed erimid on hinnalised vääriskivid

stretš <str`etš stretši str`etši 22e s> (< ingl stretch venima) • tekst suure venivusega kiudu sisaldav riie

striimer <str`iimer -i 2e s> (ingl streamer < stream voolus, voog)
1. füüs atmosfäärirõhule lähedase rõhuga gaasis suure kiirusega leviv peenike, hrl hargnev plasmakanal, mille esiosa tugevasti helendab
2. info arvuti väljundseade, mis salvestab andmeid (hrl failide varukoopiaid) magnetlindile

sündikaat <sündik|`aat -aadi -`aati 22e s> (pr syndicat < kr syndikos õigusekaitsja)
1. müügikartell, ettevõtete ühendus, mis on loodud konkurentsi piiramiseks tootmise ja turustamise kooskõlastamise kaudu
2. konsortsium, investeerimispankade vm finantsasutuste rühm, mis tagab firma väärtpaberiemissiooni v suure krediidi saamise
3. mõnede Lääne-Euroopa maade ametiühingute nimetus XX s alguses

süstoolne <süst`ool|ne -se 2 adj> • füsiol süstoliga iseloomustuv v seotud
süstoolne vererõhk • füsiol maksimaalne vererõhk, suure vereringe suurte arterite kõige kõrgem rõhk vatsakesesüstoli jooksul

žakaarmasin <+ masin -a 2 s> (< pn J-M. Jacquard, Prantsuse leidur, 1752–1834) • tekst kudumismasin, mida kasut suure ja keeruka reljeefmustriga tekstiili ning trikookudumite valmistamiseks

žirondiin <žirond|`iin -iini -`iini 22e s> (pr Girondin), žirondist <žirond|`ist -isti -`isti 22e s> (pr Girondiste < pn Gironde, Prantsusmaa departemang) • aj, pol kodanlust ja haritlaskonda esindanud poliitilise rühmituse liige suure Prantsuse revolutsiooni ajal

teemant <t`eem|`ant -andi -`anti 22e s> (alamsks demant, sks Demant hrv < pr diamant < kr adamas, gen adamantos)
1. miner süsiniku allotroopne teisend, kõige kõvem mineraal, hrl värvusetu, suure valguse murdmise ja hajutamise võimega, säravaim ja hinnalisim kalliskivi; lihvitud teemanti nimet briljandiks
2. trük 4-punktine trükikiri
teemantpulm • briljantpulm, abiellumise 60. aastapäev
teemanttöötlus • kõvade materjalide lõikamine v puurimine looduslikust teemandist tööriistadega

tiikpuu <+ p`uu 26i s> (ingl teak < port teca < malajalami tēkka), ka tekapuit <+ p`uit puidu p`uitu 22e s> • bot suure tiikpuu (Tectona grandes) ja mõne teise Kagu-Aasias kasvava puu väga kaunis ja erakordselt tugev väärispuit; kasut laeva- ja vesiehituses, mööblitööstuses ja kunstiesemete valmistamiseks

tioplast <+ pl`ast plasti pl`asti 22e s> (< tio- + plast) • keem, tehn kautšukitaoline elastne polümeer; suure väävlisisalduse tõttu väga kulumiskindel, mistõttu kasut nt õlikindlate tihendite, voolikute vm valmistamiseks

transfusioon <transfusi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld transfusio ümbervalamine) • med vedelike ülekanne, eriti vere ülekandmine ühelt inimeselt teisele ravi otstarbel, nt suure verekaotuse puhul

treiler <tr`eiler -i 2e s> (ingl trailer < trail järel vedama)
1. raskeveohaagis, suure kandevõimega haagis raskete ja suurte esemete vedamiseks
2. filmi- v saatelõik eelreklaamiks
3. info saba, infoobjekti lõpetav talitlusosa (nt tabelil, tekstileheküljel)

tšugaal <tšug|`aal -aali -`aali 22e s> (< vn чугун malm + alumiinium) • tehn suure (kuni 30%) alumiiniumisisaldusega malm, milles on vähemal määral ka räni, mangaani jt legeerivaid2 (1) elemente

ultraheli <+ heli 17 s> (< ultra-) • füüs inimkõrvale kuuldamatu suure sagedusega (üle 20 kHz) heli
ultrahelidefektoskoopia • tehn esemete sisedefektide ja ebakorrapärasuste avastamine ultraheli abil

valtsima <v`altsima valtsib 28 v> • tehn suure surve all valtside abil töötlema

vestibüül <vestib|`üül -üüli -`üüli 22e s> (pr vestibule < ld vestibulum eeskoda) • suure hoone (teatri, koolimaja, villa jne) avar eesruum; aj Vana-Rooma elamus välisukse ja aatriumi (1) vaheline väike ruum

viroplasma <+ plasma 16 s> • biol viirusega nakatunud taime- ja loomaraku tsütoplasmas sisalduv suure elektrontihedusega amorfne olelusvorm, milles sünteesuvad v koostuvad taime- ja loomaviirused