[VSL] Võõrsõnade leksikon

agaamiline <+ gaamili|ne -se -st 12 adj> , agaamne <+ g`aam|ne -se 2 adj> (< a- + kr gamos abielu) • abielutu; biol viljastamisvõimetu
agaamiline põlvkond • zool mõnede putukate partenogeneetiliselt sigiv põlvkond; piltl viljastumisvõimetu sugupõlv, mandunud sugupõlv

akarofoobia <+ f`oobia 1 s> (< uusld acarus lest < kr akari putukas, lest + foobia) • psühh puugihirm, parasiidihirm, hirm sügelemise ja seda põhjustavate putukate ees

antratsiit <antrats|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr anthrax süsi) • geol tihe, läikivmust looduslik süsi (89,5–96,5% süsinikku); põleb peaaegu suitsuta

ballistiit <ballist|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ballist) • keem liik suitsuta nitroglütseriinpüssirohtu

biotõrje <+ tõrje t`õrje 6 s> (< bio-) • põll taimekahjustajate (ka umbrohtude) arvukuse piiramine neid hävitavate organismide, nagu röövtoiduliste putukate, parasiitputukate, parasiitseente, bakterite, viiruste, ka lindude ja imetajate abil

de fumo in flammam [dee fuumo in flammam] (ld) • suitsust tulle (s.o vihma käest räästa alla)

desinsektsioon <desinsektsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< des- + ld insectum putukas) • (nugi)putukate ja puukide hävitamine füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste vahenditega

dipterid pl <d`ipter -i 2e s> (uusld Diptera < kr dipteros kahetiivaline < di- + pteron tiib) • zool kahetiivalised, hästiarenenud eestiibadega putukate selts (siia kuuluvad sääselised ja kärbselised)

džinn2 <dž`inn džinni dž`inni 22e s> (ar ǧinnī, pl ǧinn vaimud) • müt araabia folklooris ja usundis Jumala poolt suitsuta tuleleegist loodud olend, kes inimese saatusele head v halba mõju avaldab

entomogaamia <+ g`aamia 1 s> (< entomo- + -gaamia), entomofiilia <+ f`iilia 1 s> (< entomo- + -fiilia) • bot putuktolmlemine, risttolmlemine putukate kaasabil

entomogaamne <+ g`aam|ne -se 2 adj> (< entomogaamia), entomofiilne <+ f`iil|ne -se 2 adj> (< entomofiilia) • bot putukalembene, putukate kaasabil tolmlev (taime kohta)

entomohooria <+ h`ooria 1 s> (< entomo- + -hooria) • bot, zool putuklevi, seemnete levimine putukate abil

etoparasiit <+ paras|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr ēthos loomus, iseloom + parasiit) • biol ühiseluliste putukate parasiit

fanaal <fan|`aal -aali -`aali 22e s> (it fanale < kr phanos tõrvik) • tule v suitsuga antav leppemärk; piltl kaugele nähtav märk

germaarium <germ`aarium -i 19~2e s> (< ld germen idu, võsu) • zool (paljude putukate ja mõnede teiste selgrootute) idusari, raia v munasarja osa, mis on täidetud ürgseemne- v ürgmunarakkudega

gonapofüüsid pl <+ apof|`üüs -üüsi -`üüsi 22e s> (< kr gonos sünd + apofüüs) • zool (putukate) sugujätked

hemipteerid pl <hemipt|`eer -eeri -`eeri 22e s> (< hemi- + kr pteron tiib) • zool nokalised (Hemiptera), putukate selts, kuhu kuulub u 80 000 liiki kirpe, lutikaid, täisid jm

hümenopteerid pl <hümenopt|`eer -eeri -`eeri 22e s> (< kr hymēn nahk, kest + pteron tiib) • zool kiletiivalised, putukate selts (siia kuuluvad mesilased, herilased, sipelglased jt)

imaago <imaago 16 s> (< ld imago pilt, kujutis) • zool valmik, putukate arenemise lõppjärk, suguküps putukas (mardikas, liblikas, kärbes, mesilane jne)

inokulatsioon <inokulatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld inoculatio silmastamine, pookimine)
1. med, vet kaitsepookimine, antigeeni sisestamine inim- v loomorganismi
2. vet elusate mikroorganismide sisseviimine toitvasse keskkonda (mulda, söötmesse)
3. vet kasvajarakkude v transplantaatide viimine katselooma organismi
4. med, vet parasiitide sattumine inimese v looma verre putukate ja puukide hammustuse tagajärjel
5. aiand silmastamine (pookimine)
6. tehn modifitseerimismeetod, mille puhul sulametallisse lisatakse sulami struktuuri ja omaduste parandamiseks inokulante

insektaarium <insekt`aarium -i 19~2e s> (< insekt) • zool klaasist ja traatvõrgust puur v ruum putukate pidamiseks, kasvatamiseks ja nende elu jälgimiseks. Vt ka formikaarium

insektitsiid <insektits|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< insekt + -tsiid) • keem putukamürk, keemiline preparaat kahjulike putukate hävitamiseks

invasioon <invasi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr invasion < ld invasio sissetung)
1. pol, sõj mingi riigi sõjaväe sissetung teise riigi territooriumile
2. biol paiksete loomade (eriti lindude ja putukate) mingi aja tagant korduv hulgaline ränne alale, kus neid harilikult pole v on vähe, vastand evasioon
3. med mikroorganismide v vähirakkude tungimine kudedesse

juveniil <juven|`iil -iili -`iili 22e s> (< ld iuvenilis nooruslik) • biol noortaim v -loom eas, kus pole veel kujunenud kõik liigi- v sootunnused
juveniilhormoon • zool putukate arenemist reguleeriv hormoon

juvenoidid pl <juven|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< ld iuvenis noor + -oid) • põll, keem putukate metamorfoosi reguleerivate juveniilhormoonide sünteetilised analoogid, mida kasut kahjurputukate tõrjeks

karüomeerid pl <karüom|`eer -eeri -`eeri 22e s> (< karüo- + -meer) • biol tuuma osakesed, milleks on paljude putukate ja koorikloomade kromosoomid muutunud raku jagunemise lõpul

kitiin <kit|`iin -iini -`iini 22e s> (< kitoon) • biol tugev tihe orgaaniline aine, millest koosneb lülijalgsete (pms putukate, vähkide) koorik

kookon <k`ookon -i 2e s> (pr cocon) • zool tupp, siidniitidest v nahkjas kaitsev eritiskest, mis ümbritseb paljude putukate nukke v katab ämblike, limuste, kaanide jt selgrootute loomade mune; siidiussi kookoneist saadakse toorsiidi

kordotonaalelund <+ elund -i 2e s> (< uusld chorda keelik < kr chordē sool(e) + tonos rõhk) • zool keelikkuulmed, paljude putukate kuulmiselund

labrum (ld huul, mokk), labium
1. zool putukate ülahuul
2. anat mokk, serv (paaritu huuletaoline moodustis, nt liigeseõõnsuse mokk)

lainer2 <l`ainer -i 2e s> (ingl liner vooderdis, sisekate), leiner <l`einer -i 2e s> (vn лейнер < ingl) • sõj vintlõikelise õõnega õhuke terastoru, teatavatel suurtükkidel ärakulumise puhul väljavahetatav sisetoru

odonaadid pl <odon|`aat -aadi -`aati 22e s> (< kr odōn hammas) • zool kiililised (Odonata), kiililiste selts (putukate klassist)

ooteek <+ t`eek teegi t`eeki 22e s> (< oo- + teek) • zool putukate munakookon

ooöötsium <oo`öötsium -i 19~2e s> (< oo- + kr oikos maja, koda) • zool putukate ja keriloomade munakoda

peditsell <pedits|`ell -elli -`elli 22e s> (< ld dem pediculus jalake, varreke) • zool pöörlüli, putukate tundla 2. lüli

petard <pet|`ard -ardi -`ardi 22e s> (pr pétard) • aj sõj vanaaegne lõhkelaeng, püssirohuga täidetud plekktoos müüride, sildade jm purustamiseks; suitsuga püssirohust laeng, mida kasut distantssütikus ja kapslis leegi tugevdamiseks ning ilutulestiku puhul heliefektide saavutamiseks

polüetism <+ et`ism etismi et`ismi 22e s> (< polü- + kr ēthos iseloom, loomus) • zool ühiseluliste putukate (nt sipelgate) peres ilmnev (kastiline ja ealine) tööjaotus

püroksüliin <+ ksül|`iin -iini -`iini 22e s> (< püro- + kr xylon puit) • keem nitrotselluloos, millest valmistatakse suitsuta püssirohtu ja dünamiiti

reservatsioon <reservatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld reservatio < ld reservare hoidma, säilitama)
1. varutingimus, lisatingimus; mittenõustumine v kahtlus mingis väites ning sellest tulenevalt endale jäetud õigus millekski
2. (metsa)kaitseala; zool mõnede loomade, eriti putukate ajutine kogunemiskoht

sprott <spr|`ott -oti -`otti 22e s> (< sks Sprotte kilu) • kok suitsukilu õlis; samalaadne konserv ka teistest väikestest heeringlastest

stigma <stigma 16 s> (kr) märk, tähn
1. aj põletusmärk orjade v kurjategijate kehal
2. pl med, relig Kristuse haavade sarnased haavad usklikel, vt ka stigmatisatsioon
3. zool hingeava, ava, millega algab putukate, ämblikulaadsete ja hulkjalgsete kehapinnal õhusoon e trahhee (2); silmtäpp, viburloomade valgustundlik pigmendikogumik; putuka tiivatähn

šellak <šellak -i 2e s> (ingl shellac < pr laque en écailles lakk õhukeste plaatidena) • kollane kuni pruun looduslik vaik, tekib troopikapuudel parasiteerivate putukate elutegevuse tagajärjel; kasut lakitööstuses, isoleermaterjalina, glasuurainena toiduainetööstuses jm

taksidermia <+ d`ermia 1 s> (< kr taxis korrastamine + derma nahk)
1. loomatopiste valmistamine
2. laiemas mõttes: kõik toimingud loomade muuseumi- vm kogudes säilitamiseks (skelettide valmistamine, putukate kuivatamine jne)

tanatoos <tanat|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr thanatos surm) • zool mõnd liiki putukate surnuteesklemisrefleks, kaitsekohastumus; tanatoosi põhjustab ebatavalisse asendisse panemine, kukkuda laskmine, puudutamine jne

termiit1 <term|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ld termes, gen termitis puiduuss) • zool putukas vaegmoondega ühiseluliste putukate seltsist (Isoptera) (u 2600 soojadel maadel elutsevat liiki); termiidid toituvad pms puidust

trahhee <trahh`ee 26i s> (< trahhea)
1. bot juhtsoon, õistaimede juhtkimbus asetsev paksuseinalistest rakkudest liitunud toru
2. zool õhusoon, keha pinnale avanev toruke putukate hingamiselundina
trahheeloomad pl • zool trahheede abil hingavad lülijalgsed (Tracheata)

tulareemia <tular`eemia 1 s> (< pn Tulare, California osariigi maakond + kr haima veri) • vet, med katkutaoline näriliste nakkushaigus, millesse võib verd imevate putukate (sääsk, puuk jt) vahendusel nakatuda ka inimene

tümpanaalelund <+ elund -i 2e s> (< uusld tympanum kuulmekile < kr tympanon käsitrumm) • zool mõnede putukate, nt tirtsuliste tagakehal ja jalgadel asuv kuulmiselund

vibratsioon <vibratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld vibratio < ld vibrare raputama, värisema) • mehaaniline võnkumine, värisemine, vibreerimine
vibratsioonikommunikatsioon • zool veeloomade ja puidus elavate putukate teabevahetus
vibratsioontõbi • med tugeva, tervishoiunorme ületava vibratsiooni pikaajalisest toimest põhjustatud kutsehaigus

önotsüüt <+ ts`üüt tsüüdi ts`üüti 22e s> (< kr oinos vein + -tsüüt) • zool (putukate) kobarrakk; suured, sageli veinkollased epidermises v kobarjalt trahheede ümber paiknevad rakud