[VSL] Võõrsõnade leksikon

albeedo <albeedo 16 s> (< keskld albedo valevus < ld albus valge) • astr, füüs pinnalt hajunud ja sellele pinnale langenud kiirgusenergia suhe

amensalism <amensal|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< a- + ld mensa laud) • biol organismidevaheline suhe, mis on ühele osalisele kahjulik, teisele indiferentne (mõjutu). Vt ka kommensalism

antibioos <+ bi`oos bioosi bi`oosi 22e s> (< anti- + -bioos) • biol organismidevaheline suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt. Vt ka sümbioos

designatsioon <designatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld designatio tähistamine) • eriline tähistamine v märkimine; loog tähistamissuhe, märgi v märgirühma suhe selle tähendusse

dünaamika <dünaamika 1 s> (< kr dynamikos võimas, võimalik < dynamis jõud)
1. (jõuline, hoogne) liikumine; arenemis‑ v muutumiskäik, vt ka staatika
2. füüs mehaanika haru, mis käsitleb kehade liikumist neile rakendatud jõudude mõjul
3. muus õpetus helitugevuse muutustest
dünaamikapiirkond • akustikas maksimaalse ja minimaalse helirõhu suhe detsibellides; piltl mingi nähtuse arenemis- v muutumiskäik; liikumise v tegevuse küllus

ekvivalents <ekvival|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< ld aequivalens võrdväärne)
1. loog matemaatilises loogikas tehe, millele vastab keeleline seos ".. parajasti siis, kui .."
2. mat ekvivalentsiseos, suhe, mis on refleksiivne, sümmeetriline ja transitiivne

elastsus <el`astsus -e 11~9 s> (< elastne)
1. vetruvus, painduvus, kerksus
2. füüs kehade võime taastada oma esialgne kuju ja ruumala (tahked kehad) v ruumala (vedelikud ja gaasid) pärast deformatsiooni esilekutsunud mõju lakkamist
3. maj kohanemisvõime; näitarv, mis mõõdab resultaadi ja mõjuri suhteliste muutuste suhet
elastsuskonstant • füüs suurus, mis iseloomustab materjali elastsust
elastsuslained • füüs mehaanilise häirituse levimine elastses keskkonnas
elastsusmoodul • füüs joonpinguse korral normaalpinge ja sellele vastava suhtelise pikideformatsiooni suhe (iseloomustab materjali jäikust tõmbel v survel ning sõltub temperatuurist)

faas1 <f`aas faasi f`aasi 22e s> (< kr phasis ilmumine)
1. arenemisaste; esinemisjärk, ühiskonna ajaloolise arengu teatud periood; perioodilist võnkumist igal hetkel iseloomustav suurus
2. astr taevakeha valgustatud (v varjutatud) osa ja kogupindala suhe
3. biol elutsükkel
4. el vahelduvvoolusüsteemi üks elektriahelatest
5. füüs heterogeense termodünaamilise süsteemi füüsikaliselt ja keemiliselt homogeenne osa

fond <f`ond fondi f`ondi 22e s> (pr fonds < ld fundus alus) • maj põhivara; varud; mingiks otstarbeks v ajavahemikuks määratud rahalised v ainelised vahendid; väärtpaberid
fondibörs • maj väärtpaberibörs, mis korraldab fonditoodete ostu ja müüki
fondimahukus • maj tootmispõhifondide maksumuse ja nende kasutamisel saadava toodangu v tulemi suhe

harmoonia <harm`oonia 1 s> (kr harmonia ühendus, kooskõla)
1. kooskõla, sobimine, üksmeel; osade meeldiv, õige suhe ühtlases tervikus; kunstiteose kõigi üksikosade ja -elementide kooskõlaline ja mõõdupärane ühtlus
2. muus kindlaid seaduspärasusi arvestav kooskõlade ehitus ja ühendamine heliteoses. Vastand disharmoonia
harmooniaõpetus • muus kooskõlaõpetus, akordide, nende suhete ja ühendamise õpetus
harmooniateooria • fil teooria, mis väidab, et keha ja vaim ei mõjuta teineteist, kuid nii kehalised kui ka mentaalsed sündmused on jumala poolt ette ära määratud

hematokrit <hematokr|`it -iti -`itti 22e s> (< hemato- + kr kritos lahutatud, eraldatud) • med vere vormelementide ja plasma suhe, iseloomustab vereliblede hulka, võimaldab otsustada vere kontsentratsiooni üle ja avastada hüdreemiat

hemeroobsus <hemer`oobsus -e 11~9 s> (< kr hēmeros kodustatud, inimese kasvatatud + bios elu) ökol, biol
1. looma- ja taimeliikide ning inimtegevuse suhe
2. maastikus avalduv inimmõju määr; eristatakse 6 maastiku hemeroobsusastet

indeks <indeks -i 2e s> (ld index näitaja, tunnus, nimekiri, loend)
1. liiginumber, leppenumber; sihtnumber
2. tähestikuline aine- v nimeregister
3. mat mingi suuruse tähisele sellest madalamale (v ka kõrgemale) väikekirjas lisatud number, täht vm märk, nt a₁, v_t
4. maj suhtarv, mis väljendab mingi majandusnähtuse muutumist või majandusnähtuste vahelisi seoseid
5. info täisarv, mis identifitseerib massiivi elemendi; andmestruktuur, mis võimaldab teostada kiiret otsingut
6. antr kahe mõõdu suhe, väiksema mõõdu protsent suuremast
7. semiootikas: märk, mille sisu ja vorm on seotud järelduse kaudu, vt ka ikoon, sümbol
indeksiteooria • stat indeksite tuletamist, tõlgendamist ja rakendamist käsitlev majandusstatistika osa

interface [intəfeiss] (ingl „vahepind“)
1. info meetod arvuti reguleerimiseks ja andmebaasi esitamiseks
2. kunst meediakunstis tehnoloogia ja subjekti vaheline suhe

intransitiivsus <intransit`iivsus -e 11~9 s> (< intransitiivne) • ka lgv sihitus; loog mitteülekanduv suhe

kategooriline <kategoorili|ne -se -st 12 adj> (kr katēgorikos süüdistav, kinnitav) • kindlasti väitev, tingimata kehtiv, otsustav
kategooriline otsustus • lihtotsustus, kus suhe subjekti ja predikaadi vahel on väljendatud täiesti kindla väitena, nt Helsingi on Soome Vabariigi pealinn
kategooriline imperatiiv vt imperatiiv

klienteel <klient|`eel -eeli -`eeli 22e s> (ld clientela) • aj sõltlus, eelkõige majanduslik suhe, maata kodanik (klient (1)) andis end mõjuvõimsa patrooni kaitse alla; klientkond, sõltlaskond

koosekans <koosekans -i 2e s> (< ko- + seekans), tähis cosec • mat üks trigonomeetrilisi funktsioone: täisnurkse kolmnurga nurga koosekans on hüpotenuusi ja selle nurga vastaskaateti suhe

koosinus <koosinus -e 11 s> (< ko- + siinus), tähis cos • mat üks trigonomeetrilisi funktsioone: täisnurkse kolmnurga teravnurga lähiskaateti ja hüpotenuusi suhe

kootangens <+ tangens -i 2e s> (< ko- + tangens), tähis cot, ctg • mat üks trigonomeetrilisi funktsioone: täisnurkse kolmnurga teravnurga lähiskaateti ja vastaskaateti suhe

kormus <k`ormus -e 11~9 s> (< kr kormos tüvi) • bot tüvend, kõrgemate taimede juureks, varreks ja lehtedeks eristunud keha vastandina alamate taimede vähe diferentseerunud kehale, tallusele; anat kehatüvi, kere koos peaga
kormuseindeks • inimese suhteline istepikkus (istepikkuse ja kasvu suhe protsentides)

korrelatsioon <korrelatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld correlatio < kor- + ld relatio suhe)
1. suhteseos, vastastikune seotus, korrelaatide vahekord
2. biol organismi üksikute osade vastastikune struktuuri- v toimesuhe
3. geol geoloogiliste läbilõigete kõrvutus kihtide vanuse määramiseks
4. lgv foneemide paaritine erinevus ühe tunnuse põhjal, nt g, b, d ja k, p, t ning v ja f

logaritm <logar|`itm -itmi -`itmi 22e s> (< kr logos suhe + arithmos arv), tähis log • mat arv, millega tuleb astendada mingit arvu, nn logaritmi alust, et saada antud arv

logomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< kr logos suhe + -meeter) • el mõõteriist, millega mõõdetakse tema mähiseid läbiva alalis- v vahelduvvoolu suhet

mažoor <maž|`oor -oori -`oori 22e s> (it maggiore suurem < ld maior), duur <d`uur duuri d`uuri 22e s> (< ld durus kõva) • muus rõõmsakõlaline helilaad, mille 1. ja 3. astme suhe on suur terts. Vastand minoor

mensuur <mens|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< ld mensura mõõtmine, mõõt, suhe)
1. muus noodivältuste suhe
2. muus oreli ja puhkpillide toru pikkuse ja läbimõõdu suhe; poogenpillide keelte pikkuse mõõt
3. keem mensuurklaas, mõõteklaas, kriipsudega silindriline v kooniline anum vedeliku mahu mõõtmiseks
4. aj rapiiridega kahevõitlus isikliku auhaavamise korral (oli tavaks üliõpilaskorporatsioonides)

minoor <min|`oor -oori -`oori 22e s> (it minore väiksem), moll <m`oll molli m`olli 22e s> (< ld mollis pehme) • muus nukrakõlaline helilaad, mille 1. ja 3. astme suhe on väike terts. Vastand mažoor

orbitaalindeks <+ indeks -i 2e s> (< orbitaalne + indeks) • antr antropoloogias silmakoopa kõrguse ja laiuse suhe protsentides

pariteet <parit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld paritas) • üheõiguslikkus; võrdväärsus, üheväärsus; maj hinna võrdumine nominaalhinnaga; kursi võrdumine algkursiga
valuutapariteet • maj kahe v enama valuuta ostujõu võrdne suhe
pariteetkurss • maj kurss, mis langeb täpselt kokku väärtpaberi nimihinnaga

prolatsioon <prolatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld prolatio esiletoomine, pikendamine) • muus noodiväärtuste suhe mensuraalmuusikas. Vt ka mensuraalnoodikiri

raadikssüsteem <+ süst|`eem -eemi -`eemi 22e s> (ingl radix (numeration) system) • info alusega arvusüsteem, süsteem, milles suvalise numbrikoha kaalu ning järgmise väiksema kaalu suhe on positiivne täisarv

referents <refer|`ents -entsi -`entsi 22e s> (ingl reference suhe; teatis < ld referre tagasi viima, teatama)
1. tõend, iseloomustus endiselt teenistuskohalt
2. maj teatis firma v isiku maksevõime kohta
3. lgv tähistaja (sõnakuju) ja referendi (välismaailma objekti) vaheline suhe, viitesuhe

relatsioon <relatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld relatio) • ka mat, ka füüs suhe, seos
relatsioonandmebaas • info omavahel seotud lihtandmebaasidest koosnev andmebaas

siinus <s`iinus -e 11~9 s; siinus -e 9 s> (< ld sinus kumerus, kaar)
1. mat täisnurkse kolmnurga teravnurga vastaskaateti ja hüpotenuusi suhe, tähis sin
2. anat urge

S/N, SNR {lüh ingl sõnadest signal-to-noise ratio} • el signaali ja müra suhe, häiredistants

sümbiootiline <sümbiootili|ne -se -st 12 adj> • sümbioosis olev
sümbiootiline psühhoos • med lapse ja vanema vaheline erandlik pikenenud sõltuvuslik suhe

sümbiotrofism <sümbiotrof|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< sümbioos + kr trophē toitmine) • biol kahe liigi evolutsiooniliselt kujunenud vastastikku kasulik toitumissuhe (nt mügarbakterite ja liblikõieliste suhe)

tangens <tangens -i 2e s> (< ld tangens puudutav, riivav), tähis tan • mat üks trigonomeetrilisi funktsioone, täisnurkse kolmnurga teravnurga tangens on selle nurga vastaskaateti ja lähiskaateti suhe

teks <t`eks teksi t`eksi 22e s> (< tekstiil) • tekst kiu ja lõnga v niidi mittesüsteemne mõõtühik, massi ja pikkuse suhe: 1 teks = 1 g/km; iseloomustab kiu v lõnga jämedust

temperatsioon <temperatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld temperatio õige suhe < temperare segama) • muus häälestus, helisüsteemi astmete vaheliste suhete reguleerimine, helide kõrguse täpne kindlaksmääramine

vitaalsuskordaja <+ k`ordaja 1 s> (< vitaalsus) • stat elujõulisuse koefitsient, rahvaarvu muutumise intensiivsuse näitarv, sünni- ja surmajuhtumite suhe kindlas ajavahemikus (nt aastas)