[VSL] Võõrsõnade leksikon

dublett <dubl|`ett -eti -`etti 22e s> (pr doublet)
1. teisikeksemplar, mingi eseme teine eksemplar (kollektsioonis, muuseumis, raamatukogus), üks kahest samasugusest esemest
2. ilukivi, mille alumine pool on odavast kivimist, pealmine vääriskivist
3. lgv etümoloogiliselt sama sõna häälikuline teisend, hrl ka eri tähendusega, nt süütama – sütitama, mudel – modell
4. füüs spektri kaksikjoon (nt naatriumil)

elektrostaatiline <+ staatili|ne -se -st 12 adj> • füüs elektrostaatikasse puutuv, elektrostaatikal põhinev
elektrostaatiline emissioon • füüs külmemissioon (ka autoemissioon, tunnelemissioon, väljaemissioon), elektronide eritumine elektrijuhist selle pinna kohal tekitatud tugeva elektrivälja toimel
elektrostaatiline generaator • tehn pms demonstratsioonivahendina kasutatav elektrimasin, mis elektrilaengute siirdamisega tekitab ülikõrge alalispinge
elektrostaatiline influents, elektrostaatiline induktsioon • füüs laengute tekkimine elektrijuhil laetud keha läheduses, mida põhjustab elektronide ümberpaigutumine keha elektrivälja mõjul
elektrostaatiline laenguühik, tähis lü • füüs elektrilaengu mõõtühik CGSE-süsteemis
elektrostaatiline väli • füüs ajas muutumatu elektriväli

isokromaatiline <+ kromaatili|ne -se -st 12 adj> (< iso- + kromaatiline) • samavärviline, samavärvuseline; fot kõigi spektrivärvuste suhtes ühesuguse tundlikkusega

objektiivprisma <+ prisma 16 s> • astr fototeleskoobi objektiivi ette asetatav prisma, mis muudab tähtede kujutised spektriks

ortokromaatiline <+ kromaatili|ne -se -st 12 adj> (< orto- + kromaatiline) • fot õigesti värvustundlik enamiku spektrivärvuste suhtes peale punase

pn-siire <+ siire s`iirde 6 s> {lüh sõnadest positiivne (p), negatiivne (n)} • el p- (auk-) ja n- (elektron-) juhtivusega pooljuhikihtide vaheline tõkkekiht, milles on ruumlaeng ja elektriväli

polükromaatiline <+ kromaatili|ne -se -st 12 adj> (kr polychromos) • mitmevärviline
polükromaatiline valgus • füüs valgus, mille spektris on rohkem kui üks monokromaatiline elektromagnetlaine

prisma <prisma 16 s> (kr saetu) • mat hulktahukas, mille kaks tahku on omavahel rööbitised ühtivad hulknurgad ja teised tahud rööpkülikud
optiline prisma • füüs läbipaistev prisma, mille tahkudel valgus peegeldub v murdub; kasut valguse spektriks lahutamiseks, polariseeritud valguse saamiseks jne

röntgenospektroskoopia <+ sk`oopia 1 s> (< röntgen + spektroskoopia) • med õpetus röntgenikiirte spektreist ja nende spektrite abil eri ainete uurimise meetodeist

spektraalanalüüs <+ anal|`üüs -üüsi -`üüsi 22e s> (< spektraalne + analüüs) • füüs, keem aine kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise määramine tema spektri järgi

spektraalaparaat <+ apar|`aat -aadi -`aati 22e s> (< spektraalne) • füüs aparaat elektromagnetkiirguse (eriti optilise kiirguse) spektrite saamiseks ja mõõtmiseks

spektraalklassifikatsioon <+ klassifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< spektraalne + klassifikatsioon) • astr spektriklassifikatsioon, tähtede liigitelu populatsioonideks3 nende spektri välisilme põhjal

spektraalne <spektr`aal|ne -se 2 adj> • spektrisse puutuv, spektri abil tehtav, spektris esinev, spektri-

spektro-, täishääliku ees spektr- (< spekter) • spektriga seotud

spektrofotomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< spektro- + fotomeeter) • tehn optikariist monokromaatilise valguse heleduse mõõtmiseks spektri eri osades; täidab nii spektromeetri kui ka fotomeetri ülesannet

spektrogramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< spektro- + -gramm) • füüs spektrograafi abil saadav taevakeha v keemilise aine spektri foto

triivtransistor <+ transistor -i 19 s;+ trans`istor -i 2e s> (< triiv + transistor) • füüs, el bipolaartransistor, mille baasis on ebaühtlase lisandijaotuse tõttu sisemine elektriväli (triivväli), mis kiirendab laengukandjate liikumist läbi baasi emitterist kollektorisse

ultravioletne <+ viol`et|ne -se 2 adj> , ultraviolett <+ viol|`ett -eti -`etti 22e s> (< ultra- + violett) • füüs nähtavast spektrist väiksema lainepikkusega, spektri violetse otsa taha jääv, nähtava valgusega ning röntgenikiirgusega piirnev