Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 96 artiklit
adžika <adžika 1 s> (vn аджика < abhaasi аџьыка sool) • kok vürtsikas lõunamaiste maitseainete segu
aluminaat <alumin|`aat -aadi -`aati 22e s> • keem sool, mis tekib alumiiniumhüdroksiidist, kui selles vesinik asendada metalliga
alumosilikaat <+ silik|`aat -aadi -`aati 22e s> (< alumiinium + silikaat) • keem maakoores kõige enam levinud ränihappe sool, mille kristallstruktuuris on alumiiniumi aatomid osaliselt asendunud räni aatomitega; levinumad alumosilikaadid on päevakivid, vilgud, tseoliidid jms
arsenaat <arsen|`aat -aadi -`aati 22e s> (< arseen) • keem arseenhappe sool, kasut värvimisel, nahaparkimisel jm
auraat <aur|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld aurum kuld) • keem amfoteerse kuld(III)hüdroksiidi sool
butanaat <butan|`aat -aadi -`aati 22e s> • keem butaanhappe sool v ester
disulfaat <+ sulf|`aat -aadi -`aati 22e s> (< di- + sulfaat) • keem diväävelhappe H2S2O7 sool v ester
düsenteeria <düsent`eeria 1 s> (kr dysenteria < düs- + enteron sool) • med verine kõhutõbi, äge amöbiaalne v bakteriaalne soolepõletik, millele on iseloomulik verine väljaheide. Vt ka šigelloos
entero- (< kr enteron sool) • anat, med soole-, soolte-
etaan <et`aan etaani et`aani 22e s> (< kr aithēr eeter, õhk) • keem maagaasis ja naftas sisalduv värvuseta ja lõhnata hästi põlev gaas, kasut pms eteeni tootmiseks
etaandiaat, oksalaat • keem etaandihappe sool v ester
etaandihape • keem oksaalhape e oblikhape, lahustuv värvuseta kristalne aine, kasut värvainete ja tindi tootmisel, pleegitamisel jm
etaanhape • keem äädikhape, värvuseta hügroskoopne vedelik, saadakse alkoholi sisaldavate vedelike kääritamisel ja puidu utmisel; kasut mitme aine sünteesimiseks, söögiäädika valmistamiseks jm
etanaat <etan|`aat -aadi -`aati 22e s> , atsetaat <atset|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld acetum äädikas) • keem etaanhappe sool või ester
euhaliinne <+ hal`iin|ne -se 2 adj> (< eu- + kr hals sool) • täissoolane
euhaliinne vesi • vesi, milles on 1 liitri kohta 30–40 g mineraalsooli
euhalofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< eu- + kr hals sool + -füüt) • bot pärissoolataim, sooldunud muldadel (soolakõrbeis, mererannal jne) kasvav taim
eurühaliinne <+ hal`iin|ne -se 2 adj> (< eurü- + kr hals sool) • biol avarapiirilistes soolsustingimustes elutsev, vastand stenohaliinne
eurühaliinne organism • biol organism, kes on võimeline taluma suuri merevee soolsuse kõikumisi
fluoriid <fluor|`iid -iidi -`iidi 22e s> • keem vesinikfluoriidhappe sool, metalli v mittemetalli ühend fluoriga
fosfaat <fosf|`aat -aadi -`aati 22e s> • keem fosforhappe sool v ester; kasut fosfori saamiseks, põllumajanduses väetisena jm
haliit <hal|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr hals sool) • miner kivisool, teraline v sõmerjas soolase maitsega mineraal, naatriumkloriid
halisterees <halister|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< kr hals sool + sterēsis kaotus) • med mineraalsoolade hulga vähenemine (nt luukoes)
halobakter <+ b`akter -i 2e s> (< kr hals, gen halos sool + bakter) • biol suure soolasisaldusega (15–20% NaCl) vees elutsev bakter
halobiont <+ bi`ont biondi bi`onti 22e s> (< kr hals, gen halos sool + biont) • biol soolarikkas keskkonnas elav organism
halofiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< kr hals, gen halos sool + -fiil) • biol soolalembene, soolarikast elukeskkonda eelistav organism
halofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr hals, gen halos sool + -füüt) • bot soolataim, soolarohkel pinnasel kasvav taim. Vastand glükofüüt
halogeenid pl <+ g`een geeni g`eeni 22e s> (< kr hals, gen halos sool + -geen) • keem mittemetallilised keemilised elemendid (fluor, kloor, broom, jood, astaat), mis hapniku osavõtuta ühinevad otseselt kõigi metallidega, moodustades sooli
halokliin <halokl|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr hals, gen halos sool + klinō kallutan) • hüdrol hüppekiht, suhteliselt õhuke veekiht, milles vee soolsus järsult muutub
haloliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< kr hals, gen halos sool + -liit) • geol halogeenne settekivim, vt ka halogeenid
halomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< kr hals, gen halos sool + -meeter) • keem seade keedusoola koguse määramiseks lahuses
haloplankton <+ pl`ankton -i 2e s> (< kr hals, gen halos sool + plankton) • biol soolaste veekogude elushõljum, koosneb mikrovetikatest, bakteritest, ainuraksetest, aerjalalistest, väikestest vähkidest ja mitmesuguste loomade vastsetest. Vt ka ultraplankton
halurgia <hal`urgia 1 s> (< kr hals sool + ergon töö) • tehn tehnoloogia haru, mis uurib soolade eraldamist vesilahustest
in bulk [inn balk] (ingl) • maj lahtise (pakkimata) lastina (nt kivisüsi, sool)
intestinaalne <intestin`aal|ne -se 2 adj> (< ld intestinum sool, soolestik) • anat soolesse puutuv, soole-
isohaliin <isohal|`iin -iini -`iini 22e s> (< iso- + kr hals sool) • ökol samasoolsuskõver, joon, mis ühendab kaardil punkte, kus vee soolsus on ühesuurune
jodiid <jod|`iid -iidi -`iidi 22e s> • keem joodi ja temast väiksema elektronegatiivsusega elementide ühend, vesinikjodiidhappe sool
kaltsiumkarbonaat <+ karbon|`aat -aadi -`aati 22e s> (< kaltsium + karbonaat) • keem kaltsiumi ja süsihappe sool, pae, marmori, kriidi, kaltsiidi jt peaosis
kloraat <klor|`aat -aadi -`aati 22e s> • keem kloorhappe sool, suure oksüdeerimisvõimega, vees ja mõningates orgaanilistes lahustites lahustuv mürgine värvuseta kristalne aine
kord <k`ord kordi k`ordi 22e s> (vn корд < ingl cord, pr corde nöör < ld chorda pillikeel < kr chordē sool(e)) • tekst jämedate reljeefsete pikitriipudega ühevärviline riie
korda <korda 16 s> (uusld chorda < kr chordē sool(e)) • zool keelik, keeljas moodustis (eriti seljakeelik), keelikloomade pikk jäikjas tugiväät
kordiit <kord|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< uusld chorda keelik < kr chordē sool(e)) • med keelikupõletik, häälekurrupõletik
kordoom <kord|`oom -oomi -`oomi 22e s> (uusld chorda keelik < kr chordē sool(e)) • med looteea seljakeeliku rudimentidest tekkinud keelikkasvaja koljupõhimiku või lülisamba piirkonnas
kordotonaalelund <+ elund -i 2e s> (< uusld chorda keelik < kr chordē sool(e) + tonos rõhk) • zool keelikkuulmed, paljude putukate kuulmiselund
kordotsentees <+ tsent|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< uusld chorda keelik < kr chordē sool(e) + kentēsis torkamine) • med ultraheli abil juhitud nabaväädi punktsioon loote vereproovi saamiseks
ksantogenaat <ksantogen|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ksanto- + kr genos päritolu, teke) • keem ksantogeenhappe sool v ester
malaat <mal|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld malum õun) • keem õunhappe sool v ester
mesenteerium <mesent`eerium -i 19~2e s> (< meso- + kr enteron sool) • anat peensoolekinnisti, kõhukelme volt, mille abil peensool kinnitub selgmisele kõhuseinale
metanaat <metan|`aat -aadi -`aati 22e s> • keem metaanhappe sool või ester
naatriumkloriid <+ klor|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< naatrium + kloriid) • keem keedusool, looduses kõige enam levinud sool
naftenaat <naften|`aat -aadi -`aati 22e s> • keem nafteenhappe sool, kasut tehnilise seebina, emulgaatorina jne
nitreerima <nitr|`eerima -eerib 28 v> (< kr nitron sooda, salpeeter, s.o lämmastikhappe sool)
1. keem nitrorühma orgaanilise ühendi koostisse viima
2. tehn terastoodete pinda lämmastikuga rikastama, sellega neile suuremat kõvadust andes
nitrit <nitrit -i 2e s> (< nitro-) • keem lämmastikushappe sool, vees lahustuv, kuumutamisel lagunev mürgine kristalne aine
nitro- (< kr nitron sooda, salpeeter, s.o lämmastikhappe sool) • keem orgaanilises keemias nitroühendeid, st NO2-rühma sisaldavaid ühendeid iseloomustav eesliide
oleaat <ole|`aat -aadi -`aati 22e s> • keem oleiinhappe sool v ester
oligohaliinne vesi (< oligo- + kr hals, gen halos sool) • ökol looduslike veekogude vesi soolsusega 0,5–5‰
pentakord <pentak|`ord -ordi -`ordi 22e s> , pentahord <pentah|`ord -ordi -`ordi 22e s> (< penta- + kr chordē sool, keel) • muus kvindi ulatuses viiest järjestikusest helist koosnev heliastmik
perkloraat <perklor|`aat -aadi -`aati 22e s> • keem perkloorhappe sool
permanganaat <permangan|`aat -aadi -`aati 22e s> (< per- + mangaan) • keem permangaanhappe sool; tähtsaim permanganaat on kaaliumpermanganaat
pikraat <pikr|`aat -aadi -`aati 22e s> • keem pikriinhappe sool
psalteerium <psalt`eerium -i 19~2e s> (ld psalterium < kr psaltērion), psalter <ps`alt|er -ri 2e s> • muus idamaist päritolu vanaaegne kandle tüüpi keelpill, mille lamedale kõlakastile olid pinguldatud eri pikkusega sool- v teraskeeled; heli tekitati kas sõrmede v lipitsaga. Vt ka psalmodikon
rektum <r`ektum -i 2e s> (uusld rectum < ld (intestinum) rectum „sirge sool“) • anat pärasool
resinaat <resin|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld resina vaik) • keem vaikhappe sool v ester
sal [saal] (ld) • sool
salaami <salaami 16 s> (it salame, pl salami < keskld salamen soolatud toit < ld sal sool) • kok soolamise, laagerdamise v külmsuitsutamise teel sea- v veiselihast v nende segust valmistatud kauasäiliv toorvorst
salitsülaat <salitsül|`aat -aadi -`aati 22e s> • keem salitsüülhappe sool v ester
saltser <s`altser -i 2e s> (sks Salzer < Salz sool) • van soolhape
silikaat <silik|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld silex ränikivi) • keem, miner ränihappe sool; paljud silikaadid moodustavad looduses laialt levinud mineraale; tehissilikaadid on nt klaas, portselan, tsement
silikaatbetoon • eh peeneteraline betoon, mille sideaine on lubja ja liiva jahvatatud segu ning täitematerjal jahvatamata v jahvatatud liiv v poorne mineraalmaterjal
silikaatkivi • eh lubjast ja liivast valmistatud ehituskivi
solonets <solon|`ets -etsi -`etsi 22e s> (vn солонец < соль sool) • geol sooldunud muld metsastepi-, stepi- ja poolkõrbealadel, mille pealmine horisont sisaldab rohkesti veeldunud naatriumi
solontšakk <solontš|`akk -aki -`akki 22e s> (vn солончак < соль sool) • geol soolak, pindmises kihis rohkesti lahustuvaid sooli sisaldav väheviljakas muld kõrbe- ja poolkõrbealadel
stearaat <stear|`aat -aadi -`aati 22e s> • keem steariinhappe sool või ester
stenohaliinne <+ hal`iin|ne -se 2 adj> (< steno- + kr hals sool) • biol kitsapiirilistes soolsustingimustes elutsev, vastand eurühaliinne
stenohaliinne organism • biol organism, mis ei talu vee soolsuse suuri kõikumisi
suktsinaat <suktsin|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld succinum merevaik) • keem merevaikhappe sool v ester
tartraat <tartr|`aat -aadi -`aati 22e s> (pr tartrate < tartre veini sete, viinakivi < keskld tartarum) • keem viinhappe anioon, sool v ester
tsitraat <tsitr|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld citrus sidrunipuu) • keem sidrunhappe sool v ester
tsitraaditsükkel • keem Krebsi tsükkel, kõigi taimede ja loomade (ka inimese) ning enamiku mikroobide ainevahetuses oluline tsükliline biokeemiline protsess, milles glükoosist pärinev süsinikahel lõhustub kaheks süsinikdioksiidi molekuliks
tsölenteraadid pl <tsölenter|`aat -aadi -`aati 22e s> (< kr koilos õõnes + enteron sool) • zool ainuõõssed loomad (Coelenterata)
tsüaniid <tsüan|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< kr kyanos lasuurkivi, tumesinine) • keem vesiniktsüaniidhappe sool
vikasool <vikas|`ool -ooli -`ooli 22e s> (vn викасол < витамина K K-vitamiin + соль sool) • keem, farm K-vitamiini sünteetiline asendaja
vitriol <v`itriol -i 19 s> (keskld vitriolum < ld vitrum klaas) • keem vesilahusest kristallhüdraadina eralduv väävelhappe sool, nt raudvitriol, vaskvitriol