[VSL] Dictionary of Foreign words

adžika <adžika 1 s> (vn аджика < abhaasi аџьыка sool) • kok vürtsikas lõunamaiste maitseainete segu

albuminaat <albumin|`aat -aadi -`aati 22e s> • keem albumiini sool v ester

aluminaat <alumin|`aat -aadi -`aati 22e s> • keem sool, mis tekib alumiiniumhüdroksiidist, kui selles vesinik asendada metalliga

alumosilikaat <+ silik|`aat -aadi -`aati 22e s> (< alumiinium + silikaat) • keem maakoores kõige enam levinud ränihappe sool, mille kristallstruktuuris on alumiiniumi aatomid osaliselt asendunud räni aatomitega; levinumad alumosilikaadid on päevakivid, vilgud, tseoliidid jms

arsenaat <arsen|`aat -aadi -`aati 22e s> (< arseen) • keem arseenhappe sool, kasut värvimisel, nahaparkimisel jm

auraat <aur|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld aurum kuld) • keem amfoteerse kuld(III)hüdroksiidi sool

boraat <bor|`aat -aadi -`aati 22e s> • keem boorhappe sool või ester, nt tinkal (looduslik booraks)

butanaat <butan|`aat -aadi -`aati 22e s> • keem butaanhappe sool v ester

disulfaat <+ sulf|`aat -aadi -`aati 22e s> (< di- + sulfaat) • keem diväävelhappe H₂S₂O₇ sool v ester

düsenteeria <düsent`eeria 1 s> (kr dysenteria < düs- + enteron sool) • med verine kõhutõbi, äge amöbiaalne v bakteriaalne soolepõletik, millele on iseloomulik verine väljaheide. Vt ka šigelloos

entero- (< kr enteron sool) • anat, med soole-, soolte-

etaan <et`aan etaani et`aani 22e s> (< kr aithēr eeter, õhk) • keem maagaasis ja naftas sisalduv värvuseta ja lõhnata hästi põlev gaas, kasut pms eteeni tootmiseks
etaandiaat, oksalaat • keem etaandihappe sool v ester
etaandihape • keem oksaalhape e oblikhape, lahustuv värvuseta kristalne aine, kasut värvainete ja tindi tootmisel, pleegitamisel jm
etaanhape • keem äädikhape, värvuseta hügroskoopne vedelik, saadakse alkoholi sisaldavate vedelike kääritamisel ja puidu utmisel; kasut mitme aine sünteesimiseks, söögiäädika valmistamiseks jm

etanaat <etan|`aat -aadi -`aati 22e s> , atsetaat <atset|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld acetum äädikas) • keem etaanhappe sool või ester

euhaliinne <+ hal`iin|ne -se 2 adj> (< eu- + kr hals sool) • täissoolane
euhaliinne vesi • vesi, milles on 1 liitri kohta 30–40 g mineraalsooli

euhalofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< eu- + kr hals sool + -füüt) • bot pärissoolataim, sooldunud muldadel (soolakõrbeis, mererannal jne) kasvav taim

eurühaliinne <+ hal`iin|ne -se 2 adj> (< eurü- + kr hals sool) • biol avarapiirilistes soolsustingimustes elutsev, vastand stenohaliinne
eurühaliinne organism • biol organism, kes on võimeline taluma suuri merevee soolsuse kõikumisi

fenolaat <fenol|`aat -aadi -`aati 22e s> • keem fenooli sool

ferraat <ferr|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ferrum) • keem raudhappe sool

fluoriid <fluor|`iid -iidi -`iidi 22e s> • keem vesinikfluoriidhappe sool, metalli v mittemetalli ühend fluoriga

fosfaat <fosf|`aat -aadi -`aati 22e s> • keem fosforhappe sool v ester; kasut fosfori saamiseks, põllumajanduses väetisena jm

fosfit <fosfit -i 2e s> (< fosfor) • keem fosforishappe sool v ester

haliit <hal|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr hals sool) • miner kivisool, teraline v sõmerjas soolase maitsega mineraal, naatriumkloriid

halisterees <halister|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< kr hals sool + sterēsis kaotus) • med mineraalsoolade hulga vähenemine (nt luukoes)

halobakter <+ b`akter -i 2e s> (< kr hals, gen halos sool + bakter) • biol suure soolasisaldusega (15–20% NaCl) vees elutsev bakter

halobiont <+ bi`ont biondi bi`onti 22e s> (< kr hals, gen halos sool + biont) • biol soolarikkas keskkonnas elav organism

halofiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< kr hals, gen halos sool + -fiil) • biol soolalembene, soolarikast elukeskkonda eelistav organism

halofiilne <+ f`iil|ne -se 2 adj> (< kr hals, gen halos sool + -fiil) • biol soolalembene

halofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr hals, gen halos sool + -füüt) • bot soolataim, soolarohkel pinnasel kasvav taim. Vastand glükofüüt

halogeenid pl <+ g`een geeni g`eeni 22e s> (< kr hals, gen halos sool + -geen) • keem mittemetallilised keemilised elemendid (fluor, kloor, broom, jood, astaat), mis hapniku osavõtuta ühinevad otseselt kõigi metallidega, moodustades sooli

halokliin <halokl|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr hals, gen halos sool + klinō kallutan) • hüdrol hüppekiht, suhteliselt õhuke veekiht, milles vee soolsus järsult muutub

haloliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< kr hals, gen halos sool + -liit) • geol halogeenne settekivim, vt ka halogeenid

halomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< kr hals, gen halos sool + -meeter) • keem seade keedusoola koguse määramiseks lahuses

haloplankton <+ pl`ankton -i 2e s> (< kr hals, gen halos sool + plankton) • biol soolaste veekogude elushõljum, koosneb mikrovetikatest, bakteritest, ainuraksetest, aerjalalistest, väikestest vähkidest ja mitmesuguste loomade vastsetest. Vt ka ultraplankton

halurgia <hal`urgia 1 s> (< kr hals sool + ergon töö) • tehn tehnoloogia haru, mis uurib soolade eraldamist vesilahustest

in bulk [inn balk] (ingl) • maj lahtise (pakkimata) lastina (nt kivisüsi, sool)

intestinaalne <intestin`aal|ne -se 2 adj> (< ld intestinum sool, soolestik) • anat soolesse puutuv, soole-

isohaliin <isohal|`iin -iini -`iini 22e s> (< iso- + kr hals sool) • ökol samasoolsuskõver, joon, mis ühendab kaardil punkte, kus vee soolsus on ühesuurune

jodiid <jod|`iid -iidi -`iidi 22e s> • keem joodi ja temast väiksema elektronegatiivsusega elementide ühend, vesinikjodiidhappe sool

kaltsiumkarbonaat <+ karbon|`aat -aadi -`aati 22e s> (< kaltsium + karbonaat) • keem kaltsiumi ja süsihappe sool, pae, marmori, kriidi, kaltsiidi jt peaosis

karbonaat <karbon|`aat -aadi -`aati 22e s> (< karbo-) • keem süsihappe sool v ester

kloraat <klor|`aat -aadi -`aati 22e s> • keem kloorhappe sool, suure oksüdeerimisvõimega, vees ja mõningates orgaanilistes lahustites lahustuv mürgine värvuseta kristalne aine

kord <k`ord kordi k`ordi 22e s> (vn корд < ingl cord, pr corde nöör < ld chorda pillikeel < kr chordē sool(e)) • tekst jämedate reljeefsete pikitriipudega ühevärviline riie

korda <korda 16 s> (uusld chorda < kr chordē sool(e)) • zool keelik, keeljas moodustis (eriti seljakeelik), keelikloomade pikk jäikjas tugiväät

kordektoomia <kordekt`oomia 1 s> (< kr chordē sool, keelik + ektoomia) • med häälekurrueemaldus

kordiit <kord|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< uusld chorda keelik < kr chordē sool(e)) • med keelikupõletik, häälekurrupõletik

kordoom <kord|`oom -oomi -`oomi 22e s> (uusld chorda keelik < kr chordē sool(e)) • med looteea seljakeeliku rudimentidest tekkinud keelikkasvaja koljupõhimiku või lülisamba piirkonnas

kordotonaalelund <+ elund -i 2e s> (< uusld chorda keelik < kr chordē sool(e) + tonos rõhk) • zool keelikkuulmed, paljude putukate kuulmiselund

kordotsentees <+ tsent|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< uusld chorda keelik < kr chordē sool(e) + kentēsis torkamine) • med ultraheli abil juhitud nabaväädi punktsioon loote vereproovi saamiseks

kromaat <krom|`aat -aadi -`aati 22e s> (< kroom) • keem kroomhappe sool

ksantogenaat <ksantogen|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ksanto- + kr genos päritolu, teke) • keem ksantogeenhappe sool v ester

laktaat <lakt|`aat -aadi -`aati 22e s> (< lakto-) • keem piimhappe sool v ester

malaat <mal|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld malum õun) • keem õunhappe sool v ester

manganaat <mangan|`aat -aadi -`aati 22e s> • keem mangaanhappe sool

mesenteerium <mesent`eerium -i 19~2e s> (< meso- + kr enteron sool) • anat peensoolekinnisti, kõhukelme volt, mille abil peensool kinnitub selgmisele kõhuseinale

metanaat <metan|`aat -aadi -`aati 22e s> • keem metaanhappe sool või ester

molübdaat <molübd|`aat -aadi -`aati 22e s> • keem molübdeenhappe sool

naatriumkloriid <+ klor|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< naatrium + kloriid) • keem keedusool, looduses kõige enam levinud sool

naftenaat <naften|`aat -aadi -`aati 22e s> • keem nafteenhappe sool, kasut tehnilise seebina, emulgaatorina jne

nitraat <nitr|`aat -aadi -`aati 22e s> (< nitro-) • keem lämmastikhappe sool

nitreerima <nitr|`eerima -eerib 28 v> (< kr nitron sooda, salpeeter, s.o lämmastikhappe sool)
1. keem nitrorühma orgaanilise ühendi koostisse viima
2. tehn terastoodete pinda lämmastikuga rikastama, sellega neile suuremat kõvadust andes

nitrit <nitrit -i 2e s> (< nitro-) • keem lämmastikushappe sool, vees lahustuv, kuumutamisel lagunev mürgine kristalne aine

nitro- (< kr nitron sooda, salpeeter, s.o lämmastikhappe sool) • keem orgaanilises keemias nitroühendeid, st NO2-rühma sisaldavaid ühendeid iseloomustav eesliide

oleaat <ole|`aat -aadi -`aati 22e s> • keem oleiinhappe sool v ester

oligohaliinne vesi (< oligo- + kr hals, gen halos sool) • ökol looduslike veekogude vesi soolsusega 0,5–5‰

pentakord <pentak|`ord -ordi -`ordi 22e s> , pentahord <pentah|`ord -ordi -`ordi 22e s> (< penta- + kr chordē sool, keel) • muus kvindi ulatuses viiest järjestikusest helist koosnev heliastmik

perkloraat <perklor|`aat -aadi -`aati 22e s> • keem perkloorhappe sool

permanganaat <permangan|`aat -aadi -`aati 22e s> (< per- + mangaan) • keem permangaanhappe sool; tähtsaim permanganaat on kaaliumpermanganaat

pikraat <pikr|`aat -aadi -`aati 22e s> • keem pikriinhappe sool

psalteerium <psalt`eerium -i 19~2e s> (ld psalterium < kr psaltērion), psalter <ps`alt|er -ri 2e s> • muus idamaist päritolu vanaaegne kandle tüüpi keelpill, mille lamedale kõlakastile olid pinguldatud eri pikkusega sool- v teraskeeled; heli tekitati kas sõrmede v lipitsaga. Vt ka psalmodikon

rektum <r`ektum -i 2e s> (uusld rectum < ld (intestinum) rectum „sirge sool“) • anat pärasool

resinaat <resin|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld resina vaik) • keem vaikhappe sool v ester

sal [saal] (ld) • sool

salaami <salaami 16 s> (it salame, pl salami < keskld salamen soolatud toit < ld sal sool) • kok soolamise, laagerdamise v külmsuitsutamise teel sea- v veiselihast v nende segust valmistatud kauasäiliv toorvorst

salinomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< ld sal sool + -meeter) • tehn soolsusmõõtur

salitsülaat <salitsül|`aat -aadi -`aati 22e s> • keem salitsüülhappe sool v ester

saltser <s`altser -i 2e s> (sks Salzer < Salz sool) • van soolhape

selenaat <selen|`aat -aadi -`aati 22e s> (< seleen) • keem seleenhappe sool

silikaat <silik|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld silex ränikivi) • keem, miner ränihappe sool; paljud silikaadid moodustavad looduses laialt levinud mineraale; tehissilikaadid on nt klaas, portselan, tsement
silikaatbetoon • eh peeneteraline betoon, mille sideaine on lubja ja liiva jahvatatud segu ning täitematerjal jahvatamata v jahvatatud liiv v poorne mineraalmaterjal
silikaatkivi • eh lubjast ja liivast valmistatud ehituskivi

solonets <solon|`ets -etsi -`etsi 22e s> (vn солонец < соль sool) • geol sooldunud muld metsastepi-, stepi- ja poolkõrbealadel, mille pealmine horisont sisaldab rohkesti veeldunud naatriumi

solontšakk <solontš|`akk -aki -`akki 22e s> (vn солончак < соль sool) • geol soolak, pindmises kihis rohkesti lahustuvaid sooli sisaldav väheviljakas muld kõrbe- ja poolkõrbealadel

stearaat <stear|`aat -aadi -`aati 22e s> • keem steariinhappe sool või ester

stenohaliinne <+ hal`iin|ne -se 2 adj> (< steno- + kr hals sool) • biol kitsapiirilistes soolsustingimustes elutsev, vastand eurühaliinne
stenohaliinne organism • biol organism, mis ei talu vee soolsuse suuri kõikumisi

suktsinaat <suktsin|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld succinum merevaik) • keem merevaikhappe sool v ester

sulfaat <sulf|`aat -aadi -`aati 22e s> (< sulphur) • keem väävelhappe sool v ester

sulfiid <sulf|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< sulphur) • keem vesiniksulfiidhappe sool

sulfit <sulfit -i 2e s> (< sulphur) • keem väävlishappe sool v ester

tartraat <tartr|`aat -aadi -`aati 22e s> (pr tartrate < tartre veini sete, viinakivi < keskld tartarum) • keem viinhappe anioon, sool v ester

tiosulfaat <+ sulf|`aat -aadi -`aati 22e s> (< tio- + sulfaat) • keem tioväävelhappe sool

tsitraat <tsitr|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld citrus sidrunipuu) • keem sidrunhappe sool v ester
tsitraaditsükkel • keem Krebsi tsükkel, kõigi taimede ja loomade (ka inimese) ning enamiku mikroobide ainevahetuses oluline tsükliline biokeemiline protsess, milles glükoosist pärinev süsinikahel lõhustub kaheks süsinikdioksiidi molekuliks

tsölenteraadid pl <tsölenter|`aat -aadi -`aati 22e s> (< kr koilos õõnes + enteron sool) • zool ainuõõssed loomad (Coelenterata)

tsüanaat <tsüan|`aat -aadi -`aati 22e s> • keem tsüaanhappe sool

tsüaniid <tsüan|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< kr kyanos lasuurkivi, tumesinine) • keem vesiniktsüaniidhappe sool

uraat <ur`aat uraadi ur`aati 22e s> (< uro-) • keem kusihappe sool

vanadaat <vanad|`aat -aadi -`aati 22e s> • keem vanaadiumhappe sool

vikasool <vikas|`ool -ooli -`ooli 22e s> (vn викасол < витамина K K-vitamiin + соль sool) • keem, farm K-vitamiini sünteetiline asendaja

vitriol <v`itriol -i 19 s> (keskld vitriolum < ld vitrum klaas) • keem vesilahusest kristallhüdraadina eralduv väävelhappe sool, nt raudvitriol, vaskvitriol