[VSL] Võõrsõnade leksikon

anortiit <anort|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< an- + kr orthos sirge) • miner kaltsiumpäevakivi, hele- kuni tumehall mineraal päevakivide (plagioklasside) rühmast

asümptoot <asümpt|`oot -oodi -`ooti 22e s> (kr asymptōtos mitte puutuv) • mat sirge, millele kõverjoon tõkestamatult läheneb

atsüklilised ühendid pl (< atsükliline), alifaatsed ühendid pl (< kr aleiphar õli, rasv) • keem sirge v harunenud süsinikuaatomite ahelaga orgaanilised ühendid

direktne <dir`ekt|ne -se 2 adj> (ld directus sirge) • otsene, vahetu

helikoid <helik|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< kr helix keere, spiraal + -oid) • mat kruvipind, mille kujundab sirge joon kruviliikumisel

involutsioon <involutsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld involutio kerratõmbamine)
1. mat sirge, tasandi v ruumi teisendus, mis kaks korda järjest rakendatuna annab ühikteisenduse
2. füsiol taandareng, suurenenud elundi endisesse seisundisse tagasiminek (nt emaka involutsioon pärast sünnitust); eluprotsesside kustumine vanaduses
involutsioonipsühhoosid pl • med klimakteeriumi- e üleminekuea psüühikahaigused

konoid <kon|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< koonus + -oid) • mat silindroid (1) , mille üks juhtjoon on sirge

laava2 <laava 16 s> (vn лава < poola ława kiht, viirg) • mäend pika, enamasti sirge koristuseega kaeveõõs (söe, põlevkivi vm kaevandamisel)

lineaarfunktsioon <+ funktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< lineaarne + funktsioon) • mat funktsioon, mille graafikuks on sirge

lineament <lineam|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld lineamentum joon, kriips < linea) • geol planetaarse v regionaalse tähendusega sirge v kaarjas maapinnal avalduv struktuurielement, mis tähistab laamasid, riftivööndeid, mandreid ning ookeane piiristavaid süvamurranguvöötmeid

mediaan <medi|`aan -aani -`aani 22e s> (< ld medianus keskel asetsev)
1. mat küljepoolitaja, kolmnurga tippu selle tipu vastaskülje keskkohaga ühendav sirge
2. stat keskmine väärtus v suurus
mediaantasand • kesktasand; anat keha mõtteliselt kaheks sümmeetriliseks (vasakuks ja paremaks) pooleks jaotav tasand

normaal <norm|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld normalis täisnurgi olev < norma reegel, eeskuju, mõõt)
1. mat ristsirge, antud joone v pinnaga risti olev sirge
2. normiks olev suurus

orto- (< kr orthos sirge) • sirg-, püst-; õige-

ortoheelia <ortoh`eelia 1 s> (< orto- + kr cheilos huul) • anat ülamoka keskosa püstine (sirge) profiilkontuur; esineb hrl kitsaste huultega inimestel. Vt ka opistoheelia

ortoos <ort|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr orthōsis sirgeks tegemine < orthos sirge) • med ortopeediline vahend, tugivahend, mis aitab säilitada õige asendi

palašš <pal|`ašš -aši -`ašši 22e s> (poola pałasz < ung pallos) • aj pika sirge teraga mõõk

panama <panama 1 s> (< pn Panama, riik Kesk-Ameerikas) • tekst panamariie, pisiruudulise koega riidesort; panamakübar, panamakaabu, madala lameda põhja ja sirge äärega punutud suvekübar, riidest suvekübar

paralleel <parall|`eel -eeli -`eeli 22e s> (< kr parallēlos kõrvutine)
1. mat rööpsirge, rööbik, mingi teise sirge suhtes samas tasapinnas asetsev ja temaga mittelõikuv sirge
2. geogr kujutletav ekvaatoriga rööpne ringjoon
3. muus kahe v enama hääle samasuunaline liikumine, kus intervall nende vahel püsib samana, vt ka parafoonia
4. piltl kõrvutus, võrdlus

pootshaak <+ h`aak haagi h`aaki 22e s> (holl bootshaak) • pikavarreline ühe sirge ja ühe kõvera haruga teraskonks; kasut metsanduses, laevanduses jm

prospekt <prosp|`ekt -ekti -`ekti 22e s> (< ld prospectus vaade, väljavaade)
1. sirge ning avar linnatänav
2. (teose) plaan, lühike ülevaade
3. midagi tutvustav ja reklaamiv kataloogitaoline trükis

rapiir <rap|`iir -iiri -`iiri 22e s> (pr rapière) • käekaitsme ja sirge ning painduva teraga torkerelv, mida kasutati pms duellidel, hilisemal ajal ka mensuuridel (4)

rektifikatsioon <rektifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld rectus sirge, õige + -fikatsioon)
1. keem korduv destilleerimine
2. mat sirgestamine, kõverjoone pikkuse arvutamine

rektum <r`ektum -i 2e s> (uusld rectum < ld (intestinum) rectum „sirge sool“) • anat pärasool

silinder <sil`ind|er -ri 2e s> (< kr kylindros rull, silinder)
1. mat silindriline pind, keha, mis tekib ristküliku pöörlemisel ümber telje; keha, mida piiravad silindriline pind ja kaks seda lõikavat paralleelset tasandit
2. tehn sisepõlemismootori, kompressori, pumba vm silindrilise sisepinnaga masinaosa, milles liigub kolb
3. torukübar; sirge v veidi ülespoole kaarduva servaga silindrikujuline kõvakübar; oli meestemoes tavaline XIX s 1. poolel, hiljem on kuulunud pidulikku rõivastusse

stihaar <stih|`aar -aari -`aari 22e s> (vn стихарь < keskkr sticharion < kr stichē teatav tuunika < stix, stichos rida) • relig, tekst pikk sirge lõikega laiade varrukatega kirikurüü diakonitel; alumine riietus piiskoppidel ja preestritel

ši-tsu <+ ts`u 26 s> (hiina shīzigǒu < shī lõvi + zǐ poeg + gǒu koer) • zool Tiibetist pärit väike lühikese koonu ja tiheda pika sirge karvaga koeratõug

toroid <tor|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< toor + -oid) • füüs pöördpind, mis tekib, kui tasandiline kinnine joon pöörleb ümber sirge, mis on selle joonega samal tasandil, kuid millel ei ole sellega ühispunkti. Vt ka toor

traktriss <traktr|`iss -issi -`issi 22e s> (uusld tractrix) • mat tasandiline joon, mille puutuja lõigu pikkus teatava sirge mingi punktini on konstantne

tuuba <tuuba 16 s> (ld tuba) • aj sirge toruga sõjapasun Vana-Rooma sõjaväes; muus nüüdisajal madalaima häälega vaskpuhkpill, millel on kooniliselt ovaalseks keeratud toru, lai kõlalehter, ventiilistik ja lame kausshuulik