[VSL] Võõrsõnade leksikon

akvamariin <akvamar|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld aqua marina merevesi) • miner vääriskivi, sinakasroheline kuni sinine berülli erim; kunst akvamariinsinine e meresinine

antotsüaan <+ tsü|`aan -aani -`aani 22e s> (< kr anthos lill, õis + kyanos lasuurkivi, tumesinine) • bot punane, sinine v sinililla värvaine taimede rakumahlas, harvem rakuseintes

asuleenid pl <asul|`een -eeni -`eeni 22e s> (< hisp azul sinine < keskld azolum < ar lāzaward lasuriit, vrd asuur) • keem eeterlikes õlides leiduvad karbotsüklilised ühendid, hapetega reageerides annavad sooli

asuriit <asur|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< asuur) • miner vasklasuur, monokliinses süngoonias kristallunud sinine mineraal, vasemaak (vaskhüdrokarbonaat)

asuur <as`uur asuuri as`uuri 22e s> (pr azur < keskld azzurum < ar lāzaward lasuriit < prs lājward, lāzhward) • kirj taevasina, taevassinine värvus (hrl luulekeeles); keem metüleensinisest saadav sinine värvaine. Vt ka lasuur

baklažaan <baklaž|`aan -aani -`aani 22e s> (vn баклажан < prs bādinjān) • bot India päritolu üheaastane köögiviljataim maavitsaliste sugukonnast (Solanum melongena); selle pikergune sinine, kollane, punane, valge v violetne vili

cordon-bleu [kord·o(n) blö] (pr „sinine lint“) kok
1. meisterkokk, sinise lindi kandja (rahvusvaheline tiitel)
2. suurepärane kokk (komplimendina maitsva roa valmistajale)

gallotsüaniin <+ tsüan|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld galla tindipähkel + tsüaniin) • keem peitsiv sinine värvaine, kasut villase ja puuvillase riide värvimisel ja trükkimisel

hemotsüaniin <+ tsüan|`iin -iini -`iini 22e s> (< hemo- + tsüaniin) • biol veresini, vaske sisaldav sinine värvaine mõningate peajalgsete, kõhtjalgsete ja vähkide veres

indigo <indigo 1 s> (port < ld Indicus India) • keem vanaajast tuntud sinine küüpvärvaine, mida saadi mõnedest liblikõieliste sugukonda kuuluvatest troopilistest ja lähistroopilistest taimedest, XIX s lõpust alates valmistatakse sünteetiliselt
indigokarmiin • sinine sünteesvärvaine, kasut akvarellvärvi ja sine tootmiseks

indigoliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< indigo + -liit) • miner poolvääriskivi, turmaliini sinine erim

küaniit <küan|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr kyanos lasuurkivi, tumesinine), disteen <dist|`een -eeni -`eeni 22e s> (< di- + kr sthenos jõud) • miner sinine v rohekas mineraal, koostiselt alumosilikaat; kristallub trikliinses süngoonias

lakmus <l`akmus -e 11~9 s> (holl lakmoes < lekken tilkuma, lekkima + moes moos, tainas, puder) • keem lakmussamblikust saadav indikaator, on happelises keskkonnas punane, aluselises sinine
lakmuspaber • keem lakmuse lahusega immutatud paber, kasut keskkonna happelisuse v aluselisuse määramiseks
lakmuspiim • biol bakterite taksonoomilisel ja füsioloogilisel analüüsimisel kasutatav sööde, koosneb eriliselt töödeldud ja lahjendatud lehmapiimast, millesse on lisatud indikaatorainet lakmust

l’heure bleue [löör blö] (pr sinine tund) • videvik

primaarvärv <+ v`ärv värvi v`ärvi 22e s> (< primaarne) • kunst põhivärv; primaarvärvid on kollane, punane ja sinine. Vt ka sekundaarvärv, tertsiaarvärv

safiir <saf|`iir -iiri -`iiri 22e s> (kr sappheiros < semi k-d) • miner hinnaline sinine kuni mustjassinine vääriskivi, korundi erim
safiirkvarts • miner kvartsi sinine erim; kasut vääriskivina

sekundaarvärv <+ v`ärv värvi v`ärvi 22e s> (< sekundaarne) • kunst värv, mis saadakse kahe põhivärvi segamisel (nt sinine ja punane annavad violeti)

smalt <sm`alt smaldi sm`alti 22e s> (it smalto, keskld smaltum email) kunst
1. sinine klaasimassi ja koobaltoksiidi sulam, mida kasut värvina keraamikas
2. mosaiigis kasutatav värviline klaasitükike

tsüaniin <tsüan|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr kyanos lasuurkivi, tumesinine) • keem sinine sünteesvärvaine

ultramariin <+ mar|`iin -iini -`iini 22e s> (< ultra- + ld marinus mere-, mereline) • keem õhu ja valguse suhtes püsiv, hapetes lahustuv sinine pigment, sine; kasut värvide valmistamiseks, pesu sinetamiseks jm