[VSL] Võõrsõnade leksikon

aadress <`aadr|`ess -essi -`essi 22e s> (pr adresse)
1. isiku elupaiga või asutuse asukoha osutus
2. van pidulik kirjalik õnnitlus ning tervitus mingi asutuse v kollektiivi poolt; kirjalik esitis
3. info seadme, mälupesa, võrguobjekti vms identifikaator
aadressbüroo • endisaegne kodanike elukoha kohta teateid andnud asutus
aadressikalender • aadressiraamat teatava ala isikute, ka asutuste ja ettevõtete kohta käivate andmetega

abrenuntsiatsioon <abrenuntsiatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld abrenuntiatio ära- v lahtiütlemine < abrenuntiare lahti ütlema < ld renuntiare loobuma) • relig katoliiklastel pidulik lahtiütlemine saatanast (seoses ristimisega)

agaam <ag`aam agaami ag`aami 22e s> (hisp agama < kariibi) • zool kõrbetes, poolkõrbetes, troopikametsades elutsev sisalik (Agama)

akolaad <akol|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr accolade embus)
1. pidulik toiming rüütliks löömisel
2. muus noodijoonestikke v teksti ühendav sulg

aktus <`aktus -e 11~9 s> (sks Aktus < ld actus toiming) • pidulik koosolek (nt koolis)

allemande [alm·a(n)d] (pr saksa (tants)) • folkl vanaaegne figuurirohke ⁴/₄- ja ¾-taktimõõdus saksa rahvatants; XVI s Prantsusmaal jm pidulik seltskonnatants; muus barokkmuusikas süidi osa

alligaator <allig`aator -i 2e s> (< hisp el lagarto sisalik) • zool Ameerikas ja Hiinas elav roomaja (Alligator) krokodilliliste seltsist

apostroof2 <apostr|`oof -oofi -`oofi 22e s> (< kr apostrophē kõrvalekaldumine) • kirj luuleline üte; ilukõneline pöördumine kellegi v millegi mittejuuresoleva poole, nagu oleks see juures; kellegi pidulik kõnetamine

apoteoos <apote|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr apotheōsis jumalustus)
1. aj, relig esivanemate, kangelaste v valitsejate jumalustamine ning sellega seonduv kombetalitus Vana-Kreekas ja Vana-Roomas
2. idee, isiku v sündmuse avalik ülistus
3. teatrietenduse v kontserdi pidulik lõpp-pilt v -osa

argumentum ad hominem [argum·entum ad hominem] (ld inimesest lähtuv argument) • loogikaviga, sihilik tähelepanu juhtimine kellegi isiklikele omadustele (minevik, iseloom vm), mitte aga oponendi kaitstavale seisukohale, apelleerides publiku iseärasustele (haridus, poliitilised eelistused vm)

ball <b`all balli b`alli 22e s> (pr bal < keskld ballare tantsima) • tantsupidu, pidulik õhtune tantsupidu kindla kava, tseremoonia ja rõivastusega

bankett1 <bank|`ett -eti -`etti 22e s> (pr banquet < it banchetto < banco pink) • kellegi v millegi auks korraldatav pidulik lõuna- v õhtusöök

bœuf bourguignon [böf burginj·o(n)] (< pr bourguignon < pn Bourgogne Burgundia, piirkond Prantsusmaal) • kok punases veinis valmistatud veiseraguu peekoni, sibula ja seentega

bulbaarne <bulb`aar|ne -se 2 adj> (uusld bulbaris < bulbus (medullae spinalis) piklikaju < ld bulbus mugul, sibul) • anat piklikajuga seotud, piklikaju-
bulbaarparalüüs • med piklikaju kahjustusest põhjustatud elutähtsate elundite halvatus ehk paralüüs

bulbill <bulb|`ill -illi -`illi 22e s> (uusld bulbillus < ld bulbus mugul, sibul) • bot sigisibul; bulbilli abil paljunevad mõned õistaimed

bulbus (uusld < ld bulbus mugul, sibul) • anat sibulataoline laiend, sibul mõnes elundis

bulla <bulla 16 s> (keskld pitser < ld mull, mullikujuline ese) • aj metallpitserit kandev tähtsam paavsti ürik; üriku metallist pitser; relig paavsti pidulik läkitus
kuldbulla • kuldpitserit kandev ilmaliku valitseja ürik

bursprake [buurspraake] (keskalamsks bûrsprake < bûr linnakodanik + sprake keel, kõne) • aj kesk- ja uusaja linnades rae antud tähtsa korralduse v otsuse rahvapärane kokkuvõte; selle traditsiooniline pidulik ettelugemine raekoja aknast v trepilt

camp [kämp] (ingl)
1. leer, laager
2. kunst kunstiteose sisu ja vormi vaheline vastuolu, mis on kavatsuslik (nn high camp, nt vanamoelise mängu- v laulmisviisi sihilik liialdamine punktini, kus paroodia muutub juba uudisnähtuseks) v juhuslik (nn low camp)

carmen [karmen] (ld) • kirj laul, lüüriline luuletus; juhu- v pidulik luuletus

chaconne [šak·on] (pr < hisp chacona) • tants Hispaania ja Portugali pidulik ³/₄-taktimõõdus ringtants, levis XVII s Prantsusmaal lavatantsuna; muus XVII–XVIII s ka instrumentaalne variatsioonivorm basso ostinato teemaga

defilee <defil`ee 26i s> (pr défilé)
1. pidulik möödamarss
2. kitsastee raskesti läbitaval maastikul

deklaratsioon <deklaratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld declaratio < declarare avaldama, teatama)
1. ametlik teadaanne; pidulik v ametlik avaldus
2. maj avaldus kaupade loeteluga tollimaksude tasumiseks, vt ka tollideklaratsioon
3. dokument välismaale saadetavate postipakkide sisu kohta
4. maj maksumaksja aruanne finantsorganitele oma tulude ja varanduse kohta (tuludeklaratsioon)

dinee <din`ee 26i s> (pr dîner) • päeva põhiline söögikord (hrl õhtusöök) mitmel maal; pidulik õhtusöök kutsutud külalistele

durbar <d`urbar -i 2e s> (ingl < prs darbār õukond) • India vürsti vastuvõtusaal; (saadiku) pidulik vastuvõtt, audients

epitaaf <epit|`aaf -aafi -`aafi 22e s> (< kr epitaphios haua-, matuse- < epi- + kr taphos haud) • hauakiri v hauakirjaga mälestussammas; surnu mälestustahvel (kiriku seinal); kirj kellegi mälestuseks kirjutatud lühiluuletus; aj pidulik leinakõne Vana-Kreekas

evening dress [iivning dress] (ingl) • pidulik õhturõivastus: meestel frakk, naistel galarõivastus

festival <festival -i 19 s> (ingl < keskld festivalis pidulik, pühalik < ld festivus) • perioodiliselt korraldatav pidulik ülevaatus v võistlus muusika, filmi, teatri jm alal, suurpidustus

frakk <fr`akk fraki fr`akki 22e s> (pr frac < ingl frock mungakuub) • tekst mustast kalevist, siidrevääride ja lahtiste hõlmadega pidulik sabakuub; pidulik ülikond sabakuuega

gala <gala 17 s> (pr < hisp)
1. aj õukonnariietus; XVII–XVIII s õukonnapidu
2. pidulik üritus

gala- (< gala) • pidulik, pidu- (liitsõna esiosana), nt galaõhtusöök piduõhtusöök, galakontsert pidulik kontsert

geko <geko 16 s> (malai gekoq) • zool troopikas, subtroopikas ja ka parasvöötmes levinud gekolaste (Gekonidae) sugukonda kuuluv sisalik, kes varvaste erilise ehituse tõttu võib liikuda mis tahes asendis oleval siledal pinnal

grandeza [grand·esa] (hisp) • grandi tiitel; pidulik, jäik väärikus; ülevus

guljašš <gulj|`ašš -aši -`ašši 22e s> (ung gulyás lehmakarjus) • kok Ungari rahvustoit, supp või ühepajatoit hautatud veise-, sea- v kanalihast ning aedviljast, maitsestatud sibula, küüslaugu, paprika ning vürtsidega

hekatomb <hekat|`omb -ombi -`ombi 22e s> (kr hekatombē < hekaton sada + bous veis) • aj, relig Vana-Kreekas pidulik loomade ohverdamine, mil ohverdati 100 veist v üldse suurem arv loomi korraga; piltl hulga inimeste massiline tapmine v üheaegne hukk

hümn <h`ümn hümni h`ümni 22e s> (kr hymnos) muus
1. Vana-Kreekas pidulik kiituslaul jumalate v kangelaste auks; kirj piduliku sisuga lüüriline luuletus
2. pidulik laul, mis on tunnustatud riikliku (riigihümn) v seltsiühtsuse sümbolina
3. ülevpidulikus laadis heliteos

hümnilik <hümnil|`ik -iku -`ikku 25 adj> • hümnitaoline, ülev, pidulik

iguaan <igu|`aan -aani -`aani 22e s> (hisp iguana < kariibi) • zool Kesk- ja Lõuna-Ameerikas elutsev suur lameda kehaga pikasabaline sisalik (Iguana), elab peamiselt maapinnal. Vt ka leeguan

iktidosaurused pl <+ s`aurus -e 11~9 s> (< kr iktis kärp + sauros sisalik) • paleont teriodontide alamseltsi kuuluv väljasurnud väikeste roomajate ülemsugukond; on tõenäoliselt imetajate eellased, elasid triiase lõpus Lõuna-Aafrikas ja Lääne-Euroopas

inauguratsioon <inauguratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld inauguratio alustamine, pühitsemine) • pidulik ametisse v auastmesse seadmine

installatsioon <installatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< keskld installatio kohale- v ametissepanemine < stallum vaimuliku istekoht kirikus)
1. kunst kolmemõõtmeline objekt, kunstipärane esemete v materjalide seade, mis võib ühendada erinevaid kunstivorme ja -tehnikaid
2. tehn rakestus, seadmestus, vee-, gaasi- v elektriseadmete (ka masinate vm) paigaldamine; vastav paikne seadmestik, paigaldis
3. relig pidulik vaimuliku ametisseseadmise rituaal katoliku kirikus, vt ka introduktsioon (3)

intrada [intraada] (< it intrata van) • muus lühike pidulik, hrl marsi tempos sissejuhatus muusikateosele

investituur <investit|`uur -uuri -`uuri 22e s> (keskld investitura ametisse määramine < ld investire riietama) aj
1. Lääne-Euroopas feodalismiajastul: läänistamine, vasallile maatüki pidulik lääniks andmine
2. piiskopi vm kõrgema vaimuliku ametisse seadmine, kusjuures talle anti valitsemiseks kirikumaad koos elanikkonnaga
investituuritüli • võitlus XI–XII s paavsti ja ilmalike valitsejate vahel piiskoppide nimetamise ja läänistamise pärast

jambalaya [džambal·aia] (< pr jambon sink + à la millegi moodi, millegipäraselt + Aafrika k-d ya riis) • kok USA Louisiana osariigi kreooli köögist pärit roog sibula, paprika, liha, singi ja riisiga, maitsestatud cajun’iga (2)

kakograafia <+ gr`aafia 1 s> (< kako- + -graafia)
1. ped sihilik valesti kirjutamine, õpilastele parandamiseks antav vigases õigekirjas kirjutis
2. lgv vigane õigekiri, vastand ortograafia
3. halb käekiri, vastand kalligraafia

kameeleon <kam`eeleon -i 19 s> (kr chamaileōn) • zool puudel elutsev haardsabaga sisalik, kellel on võime oma nahavärvust muuta (Chamaeleo); piltl oma veendumusi sageli muutev isik

katafalk <kataf|`alk -algi -`alki 22e s> (pr catafalque < it catafalco) • surnukirstu kaunistatud alus; kaunistatud lava matusetalitusel; pidulik surnuvanker, tänapäeval matuseauto

kavalkaad <kavalk|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr cavalcade < it cavalcata) • ratsasalk; pidulik ratsanike rongkäik

kokošnik <kok´ošnik -u 2 s> (vn кокошник < кокошь kana) • etn, tekst Vene abielunaise rahvuslik, pärlite ja helmestega kaunistatud kõrge pidulik peakate; arhit dekoratiivelement, pms Vene kirikuarhitektuuris XVI–XVII s

kokteil <k`okt|`eil -eili -`eili 22e s> (ingl cocktail) • külm segujook, valmistatakse kangetest alkohoolsetest jookidest, veinist, marja- v puuviljamahlast (mahlakokteil), piimast ja mahlast (piimakokteil) vm
kokteilikleit • tekst lühike pidulik kleit

komitaat <komit|`aat -aadi -`aati 22e s> (keskld comitatus < comes krahv < ld kaaslane)
1. aj maa-ala, piirkond, krahvkond keskajal; tänapäeval suur haldusüksus Ungaris
2. saatmine, nt ülikooli lõpetanu pidulik ärasaatmine (pms üliõpilasorganisatsioonides)

korteež <kort|`eež -eeži -`eeži 22e s> (pr cortège < it corteggio < corte õukond < ld cohors õu, kohort) • (au)saatjaskond; pidulik rongkäik; mat järjend, lõplik jada, naturaalarvude lõpliku hulga kujutus mingisse teise hulka

krokodill <krokod|`ill -illi -`illi 22e s> (kr krokodilos sisalik)
1. zool sarv- ja luukilbistega kaetud kehaga suur (kuni 8 m pikk) sisalikukujuline troopika mageveekogude ja soode röövloom (Crocodylus) roomajate klassist
2. el kõnek hambuline haardjuhtmeotsak, kasut ajutistes elektrimõõteahelates

lustratsioon <lustratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld lustratio) • aj Vana-Roomas perioodiliselt peetud ohvritoiming, pidulik puhastus- ja lepitustoiming igasuguste õnnetuste ärahoidmiseks

manifest <manif|`est -esti -`esti 22e s> (< ld manifestus käegakatsutav, ilmne, avalik) • riigipea v valitsuse pidulik kirjalik pöördumine rahva poole; partei v mõne muu organisatsiooni v rühmitise programmilise sisuga avalik teadaanne

marche [marš] (pr) • muus marss1
marche funèbre [marš fün·ebr] (pr) • leinamarss
marche nuptiale [marš nüpsj·al] (pr) • pulmamarss
marche triomphale [marš trio(n)f·al] (pr võidumarss) • peomarss, pidulik marss

missa <missa 16 s> (ld missa < mittere saatma)
1. relig katoliku jumalateenistuse põhivorm, armulauateenistus
2. muus mitme- (hrl viie-)osaline heliteos katoliku armulauateenistuse tekstidele
missa solemnis [missa sol·emnis] (ld) • pidulik missa
missa pro defunctis [missa proo def·unktis] (ld) • surnutemissa, hingemissa
missaraamat vt missaal

moolok <moolok -i 2e s> (< pn Moolok, vanaaja jumalus piiblis, kellele olevat inimesi, eriti lapsi ohvriks toodud)
1. ka müt julm küllastumatu jõud, kes nõuab pidevalt ohvreid
2. zool ogaline Austraalia sisalik (Moloch horridus)

obstruktsioon <obstruktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld obstructio)
1. tõke, takistus
2. pol sihilik töö segamine, eriti parlamentaarse riigikorraga maades tarvitatav võitlusvahend
3. med sulgus, tõkestus, ummistus, ahenemus

ood <`ood oodi `oodi 22e s> (kr ōidē laul) • kirj, muus algul igasugune koorilauluks sobiv luuletus, hiljem (ka ladina keeles) kunstipärane lüüriline luuletus; tänapäeval pidulik ja ülev luuletus, ülistus- v kiidulaul

ornaat <orn|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld ornatus ehitud) • tekst vaimulike v ilmalike võimukandjate pidulik ametirüü

panegüürika <panegüürika 1 s> (< kr panēgyrikos pühade-; pidulik) • pidulik kiidukõne, ülistuskõne; kirj ülistav proosa- v luuleteos; piltl ohjeldamatu ülistus

paraad <par|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr parade)
1. rivistunud väeosade, sportlaste vm pidulik ülevaatus; lõpeb hrl möödamarsiga paraadi vastuvõtjaist; piltl uhkeldav esiletoomine
2. sport pareerimine, tõrje, kaitselöök (vehklemises, poksis, maadluses)
paraadportree • kunst väärika isiku portree, millel tema seisust ja suursugusust rõhutatakse piduliku rõivastuse ja aumärkidega

pavaan <pav|`aan -aani -`aani 22e s> (it pavana < pn Padova, linn Itaalias) • tants, muus vanaaegne pidulik ning väärikas laadis Hispaania ja Itaalia käigutants ⁴/₄-taktimõõdus

pomp <p`omp pombi p`ompi 22e s> (ld pompa < kr pompē) • aj antiikajal pidulik usurongkäik; van (väline) toredus, hiilgus, pidulikkus

promotsioon <promotsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< keskld promotio edutamine) • promoveerimine, doktori- vm teaduskraadi pidulik andmine

protsessioon <protsessi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld processio) • (hrl vaimulik) pidulik rongkäik

pulb <p`ulb pulbi p`ulbi 22e s> (ingl bulb mugul, sibul < ld bulbus) • mer laeva vööri v ahtri veealuse osa paksend
vööripulb • paksend laeva liikumisel lainete moodustumise ja veetakistuse vähendamiseks
ahtripulb • paksend kiiruste välja ja sõukruvi töö tõhustamiseks

remulaad <remul|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr rémoulade) • kok majoneeskaste, millele on lisatud hakitud marineeritud kurki, anšoovist v vürtsikilu, sibulat, kapparit ning mitmesugust maitserohelist

riitus <r`iitus -e 11~9 s> (ld ritus) • relig kindlakujuline kultuslik talitus; õigeusu ja katoliku kirikus liturgiline üksiktalitus, katoliku kirikus ka riituste kogum; liturgia ülesehitus; iseseisva kirikliku korraldusega katoliku osakirik (nt armeenia riitus); tavanditoiming; piltl pidulik kombetalitus

rosolje <ros´olje 16 s> (< vn рассол, россол soolvesi) • kok külmroog, mille põhiained on tükeldatud keedupeet ja -kartul, heeringas, hapukurk, sibul ja hapukoor, vt ka vinegrett; piltl midagi segast, kirjut, seosetuist osadest koosnevat

sabotaaž <sabot|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr sabotage) • sihilik töö nurjamine tööst täieliku kõrvalehoidmise v selle formaalse täitmise teel, varjatud vastutegutsemine

sako <sako 16 s> (< it sacca kott) tekst
1. varasemal ajal: lühike must meestekuub, pintsak
2. nüüdisajal: sakoülikond, mustast (saba)kuuest ja hallidest triibulistest pükstest, särgist, vestist ja lipsust koosnev pidulik ülikond, juurde kuuluvad hrl mustad lakk-kingad

saluut <sal|`uut -uudi -`uuti 22e s> (pr salut < ld salus tervis, heaolu) • pidulik tervitus v auavaldus suurtükipaukudega, ilutulestikuga, lippude tõstmisega vm viisil

Sanctissime Pater [sankt·issime pater] (ld Pühim Isa), lüh S. P. • relig paavsti pidulik kõnetlustiitel

saraband <sarab|`and -andi -`andi 22e s> (hisp zarabanda) • tants aeglane pidulik XVII–XVIII s moes olnud Prantsuse seltskonnatants, mis on pärit Hispaaniast; muus ka süidi osa

sauropoodid pl <+ p`ood poodi p`oodi 22e s> (< kr sauros sisalik + pous, gen podos jalg) • paleont väljasurnud roomajate rühm

sauropsiid <saurops|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< kr sauros sisalik + opsis nägemine) • zool sisalikulaadsete roomajate ja lindude ühisnimetus

saurus <s`aurus -e 11~9 s> (< kr sauros sisalik) • paleont väljasurnud sisalikulaadne roomaja; zool mõne nüüdisaegse kala nimeosa (nt soolasaurused)

sivapiteek <+ pit|`eek -eegi -`eeki 22e s> (< pn Siwalik, mäeahelikud Himaalajas + kr pithēkos ahv) • paleont inimese varasemale esivanemale lähedane inimahv, kelle säilmed on leitud Indias

sivateerium <sivat`eerium -i 19~2e s> (< pn Šiva, hinduismi peajumalaid, pn Siwalik, mäeahelikud Himaalajas + kr thērion metsloom) • paleont suur kabjaline tertsiaariajastu mäletseja, lähedane tänapäeva kaelkirjakule

smoking <smoking -i 2e s; smoking -u 2 s> (< ingl smoking jacket suitsetamiskuub) • tekst meeste pidulik, siidrevääridega, hrl ühevärviline õhtukuub
smokingülikond • tekst õhtuülikond, smoking koos samast riidest pükstega, mille küljeõmblustel on läikiv pael

sofistika <sof´istika 1 s> (< kr sophistikē (technē))
1. sofistide (1) õpetus
2. väitluses näilise õigsusega maskeeritud väärargumentide ja pettejärelduste sihilik kasutamine, targutlus

solemnis [sol·emnis] (ld) • pidulik, pidulik-pühalik

suaree <suar`ee 26i s> (pr soirée < soir õhtu) • pidulik õhtune koosviibimine kutsutud külalistele. Vt ka matinee

subliimne <subl`iim|ne -se 2 adj> (ld sublimis) • ülev, kõrgele püüdlev, pidulik

sünaptosaurused pl <+ s`aurus -e 11~9 s> (< kr synapsis kokkupuude, ühendus + sauros sisalik), sünapsiidid pl <sünaps|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< kr synapsis ühendus, side + eidos kuju) • paleont kujult ja eluviisilt mitmekesiste, permist hiliskriidini elanud roomajate alamklass (Synapsida), nt suured kilpkonnalaadsed ja kiskjad (plesiosaurused), mereloomad ning väikesed pms taimtoidulised roomajad

šalott <šal|`ott -oti -`otti 22e s> (sks Schalotte < pr échalote < ld Ascalonia cepa „Askaloni sibul“) • bot, kok köögiviljataim (Allium cepa) laugu perekonnast, lähedane harilikule sibulale, kuid maitselt mahedam

tendentslik <tend`entsl|`ik -iku -`ikku 25 adj> (< tendents) • ühekülgne, sihilik, teatud suunitlusega

trematosaurused pl <+ s`aurus -e 11~9 s> (< kr trēma avaus + sauros sisalik) • paleont labürintodontide hulka kuuluvate kahepaiksete rühmitis; neid oli varatriiases Põhja- ja Kesk-Euroopas, Lõuna-Aafrikas ja Indias

triumf <tri|`umf -umfi -`umfi 22e s> (ld triumphus) • hiilgav võit, suur edu; aj Vana-Roomas võiduka väepealiku ja tema sõdurite pidulik rongkäik

triumfaalne <triumf`aal|ne -se 2 adj> (ld triumphalis < triumphus triumf) • pidulik, võidukas, juubeldav

tseremoonia <tserem`oonia 1 s> (ld caerimonia jumalikkus, pühadus; usukomme, riitus) • pidulik kombetalitus, tavand; mingi piduliku sündmuse kavakindel korraldus

tualett <tual|`ett -eti -`etti 22e s> (pr toilette < toile linane riie)
1. WC koos pesemisruumiga
2. (naiste pidulik) rõivastus
3. (ümber)riietumine, välimuse korrastamine
tualettlaud • peegliga laud juuksehooldus- ja kosmeetikavahendite jaoks

turniir <turn|`iir -iiri -`iiri 22e s> (sks Turnier < pr tournoi)
1. aj keskajal rüütlite pidulik võitlusmäng, rüütlimäng
2. sport nüüdisajal spordivõistlus, millest osavõtjad võistlevad üksteisega kordamööda
turniirisüsteem • sport spordivõistluste korraldamine selliselt, et võistkonnad (v üksikisikud) võistlevad üksteisega kordamööda

valuutainterventsioon <+ interventsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< valuuta + interventsioon) • maj valuutaturu sihilik mõjustamine, et muuta valuutakurssi

varaan <var|`aan -aani -`aani 22e s> (< ar waral, waran) • zool varaanlaste sugukonda kuuluva ainsa perekonna (Varanus) suur sisalik (kehapikkus kuni 3,5 m), elutseb pms troopilistel ja subtroopilistel aladel

vernissaaž <verniss|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr vernissage värnitsaga katmine < vernis värnits) • kunst kunstinäituse kinnine pidulik avamine