[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 34 artiklit

allemande [alm·a(n)d] (pr saksa (tants)) • folkl vanaaegne figuurirohke 4/4- ja ¾-taktimõõdus saksa rahvatants; XVI s Prantsusmaal jm pidulik seltskonnatants; muus barokkmuusikas süidi osa

bugi-vugi <+ vugi 17~16 s> (ingl boogie-woogie) • muus bluusile tuginev džässistiil pideva põhirütmiga kaheksandiknootides; tants 1940ndatel USA-s väljaarenenud, hiljem ka Euroopas moetantsuks kujunenud 4/4-taktimõõdus elavaloomuline seltskonnatants

carioca [kari·oka] (port Rio de Janeiro elanik < tupii kari oka valge mehe maja) • tants hoogne Brasiiliast pärit seltskonnatants

ekossees <ekoss|`ees -eesi -`eesi 22e s> (pr écossaise šoti) • folkl, muus vana šoti rahvatants 3/4- v 3/2-taktimõõdus, XVIII s lõpust populaarne seltskonnatants 2/4-taktimõõdus

fokstrott <f`okstr|`ott -oti -`otti 22e s> (ingl foxtrot < fox rebane + trot sörk), foks <f`oks foksi f`oksi 22e s> • tants seltskonnatants 2/2- v 4/4-taktimõõdus; tekkis 1912. a USA-s. Vt ka slow fox

franssees <franss|`ees -eesi -`eesi 22e s> (pr française prantsuse) • muus angleesi eeskujul loodud seltskonnatants 6/8-taktimõõdus

galjard <galj|`ard -ardi -`ardi 22e s> (pr gaillarde < gaillard tugev, uljas, lõbus, tore) • folkl, tants lõbusaloomuline ¾-taktimõõdus vana Itaalia tants; oli XVI ja XVII s Lääne-Euroopa armastatuim seltskonnatants

galopp <gal|`opp -opi -`oppi 22e s> (pr galop)
1. sport kapak, neljajooks, neljasõit, traavli kiirem liikumisviis, kus maad puudutavad vaheldumisi eesmine ja tagumine jalapaar
2. tants kiire seltskonnatants 2/4-taktimõõdus, oli levinud XIX s Euroopas

jenka <jenka 16 s> (soome jenkka < rts jänk(a), rahvatants) • muus, tants Soomest pärinev polkarütmiline seltskonnatants v helind

kadrill <kadr|`ill -illi -`illi 22e s> (pr quadrille < hisp cuadrilla < cuadro nelinurk < ld quadrum)
1. tants seltskonnatants, tantsitakse paaris, tantsupaarid asetsevad nelinurkselt vastastikku
2. sport koolisõiduvõistlus, kus neli ratsanikku esitavad koos sünkroonseid liigutusi, tavaliselt muusika saatel

kalüpso <kal´üpso 16 s> (ingl calypso, sõna algne päritolu teadmata) • muus, tants paaristaktimõõduline tantsulaul Lääne-India saarestikus XIX–XX s vahetusel; 1960ndatel Euroopa seltskonnatants

kontratants <+ t`ants tantsu t`antsu 22e s> (pr contredanse < ingl) • folkl, tants algselt inglise rahvatants (country dance ’maatants’), XVII–XVIII s seltskonnatants, mis levis Prantsusmaale (anglees), hiljem Saksamaale (franssees); tantsijad asetsevad kahes reas v nelinurgas vastamisi

kotiljon <kotiljon -i 19 s> (pr cotillon) • tants, muus endisaegne mitmetuuriline eri tantsudest koosnev seltskonnatants

kurant <kur|`ant -andi -`anti 22e s> (pr courante < courir jooksma) • tants, muus vana Prantsuse seltskonnatants 3/4-taktimõõdus, keskmises v elavas tempos

lansjee <lansj`ee 26i s> (pr lancier piigivõitleja < lance piik) • tants vanaaegne viiest tuurist koosnev Prantsuse seltskonnatants, üks kadrilli liike

lipsi <lipsi 16 s> (< pn Lipsia, Leipzigi ladinakeelne nimi) • tants Leipzigis 1960ndatel tekkinud seltskonnatants 6/4-taktimõõdus

minjoon <minj|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr mignon pisike, armsake)
1. tants endisaegne seltskonnatants
2. trük van 7-punktise trükikirja endine nimetus

one-step [wanstep] (ingl üks samm) • tants 1920–30ndatel populaarne fokstrotitaoline seltskonnatants

padekaater <padek`aat|er -ri 2e s> (pr pas de quatre „nelisamm“) • tants elavaloomuline seltskonnatants 4/4-taktimõõdus

padespann <padesp|`ann -anni -`anni 22e s> (pr pas d’Espagne hispaania tants) • tants endisaegne elavaloomuline hispaaniapärane ¾-taktimõõdus seltskonnatants, mille lõi XIX s lõpus Vene koreograaf A. Tsarman

papiljonipolka <+ polka 16 s> (< pr papillon liblikas) • tants seltskonnatants 2/4-taktimõõdus

pasodoobel <pasod`oob|el -li 2e s> (hisp pasodoble) • tants seltskonnatants elavas 2/5-taktimõõdus; kujunenud Hispaania marsilikust härjavõitluse algustantsust

rock’n’roll [roknr·o(u)l] (ingl „õõtsu ja veereta“) • tants tempokas punkteeritud rütmiga 4/4-taktimõõdus improvisatsiooniline seltskonnatants; muus 1950ndatel USA-s tekkinud muusikastiil. Vt ka rokk

saltarello <saltar´ello 16 s> (it < saltare hüppama) • folkl, tants elavaloomuline itaalia rahvatants, hüppetants kiires 3/8- v 6/8-taktimõõdus; XVI s Lääne-Euroopa seltskonnatants

saraband <sarab|`and -andi -`andi 22e s> (hisp zarabanda) • tants aeglane pidulik XVII–XVIII s moes olnud Prantsuse seltskonnatants, mis on pärit Hispaaniast; muus ka süidi osa

sving <sv`ing svingi sv`ingi 22e s> (ingl swing kiikumine, õõtsumine) • muus neegrimuusikast 1930ndatel kujunenud džässistiil; tants Põhja-Ameerikast pärinev seltskonnatants 4/4-taktimõõdus

šimmi <šimmi 16 s> (ingl shimmy < pr chemise särk) • tants Põhja-Ameerikast pärinev seltskonnatants, fokstroti teisend; oli moes XX s alguses

tango <tango 16 s> (hisp) • tants, muus rõhutatud põhirütmiga 2/4- v 4/8-taktimõõdus XIX ja XX s vahetusel tekkinud seltskonnatants, mille algkuju on hispaania rahvatants habaneera

tšarlston <tš`arlston -i 2e s> (< pn Charleston, linn USA-s Lõuna-Carolinas), tšaarlston <tš`aarlston -i 2e s> • tants, muus 1920ndatel USA-s neegrite rahvatantsust arenenud 4/4-taktimõõdus seltskonnatants, tuntud ka Euroopas

tšatša1 <tšatša 16 s> , tša-tša-tšaa <+ tš`aa 26 s> (hisp cha-cha-cha) • tants, muus Kuuba päritolu 4/4-taktimõõdus seltskonnatants; tekkis 1953. a mambost

tvist <tv`ist tvisti tv`isti 22e s> (ingl twist < väänama, väänlema, põimima)
1. tants 4/4-taktimõõdus vaba stiiliga seltskonnatants, tuli moodi 1950ndate lõpus USA-s; põhineb rock’n’roll’il, iseloomulik on puusade rütmiline pööramine ja kõigutamine
2. tekst korrutatud puuvill-lõng

two-step [tuustep] (ingl kaks sammu) • tants loomulikul kõnnil põhinev Põhja-Ameerikast pärit 2/4-taktimõõdus seltskonnatants, Euroopas oli moes XX s alguses

valss <v`alss valsi v`alssi 22e s> (sks Walzer) • tants, muus 3/4-taktimõõdus seltskonnatants, sai alguse XVIII s 2. poolel Austrias ja Saksamaal, levis XIX s kõikjal Euroopas. Vt ka boston (1), lendler

vengerka <veng´erka 16 s> (poola węgierka ungari (tants)) • tants kiiretempoline 2/4-taktimõõdus seltskonnatants


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur